3-24-3496/44 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-3496

Haldusasi

Sustainable Investments OÜ ja TMV Green OÜ kaebused

Vinni Vallavolikogu 28. novembri 2024. a otsuste

tühistamiseks ning Vinni valla kohustamiseks vaadata

detailplaneeringu algatamise taotlused uuesti läbi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja I – Sustainable Investments OÜ, lepingulised

esindajad

vandeadvokaat

Edgar-Kaj

Velbri

ja

vandeadvokaadi abi Kaidi Tarros,

Kaebaja II - TMV Green OÜ, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Silja Holsmer

Vastustaja – Vinni vald, esindajad lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Epp Lumiste, seaduslik

esindaja Evelin Poolamets, volitatud esindaja Raido Tetto

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 24. aprillil 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Sustainable Investments OÜ ja TMV Green OÜ kaebused.

2. Tühistada Vinni Vallavolikogu 28. novembri 2024. a otsus nr 27 „ Detailplaneeringu

koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise, TU4 algatamata

jätmine“, otsus nr 28 „ Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamise, TU7 algatamata jätmine“, otsus nr 29 „ Detailplaneeringu

koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise, TU8 algatamata

jätmine“ ning otsus nr 30 „Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise, TU11 algatamata jätmine“.

3. Kohustada Vinni valda uuesti läbi vaatama:

3.1. Sustainable Investments OÜ 26. juuli 2024. a taotlused detailplaneeringu

algatamiseks Vinni vallas Tammiku külas tuulealale TU4 ja Vinni vallas Veadla külas

tuulealale TU11, 29. juuli 2024. a taotlus detailplaneeringu algatamiseks Vinni vallas

Arukülas tuulealale TU8 ning 1. augusti 2024. a taotlus detailplaneeringu algatamiseks

Vinni vallas Rahkla külas tuulealale TU7.

3.2. TMV Green OÜ 10. juuli 2024. a taotlused detailplaneeringu algatamiseks Vinni

vallas tuulealale TU7 (Rahkla piirkond) ja Vinni vallas tuulealale TU11 (Veadla

piirkond).

3-24-3496

4. Mõista Vinni vallalt Sustainable Investments OÜ kasuks välja menetluskulud 7520

(seitse tuhat viissada kakskümmend) eurot.

5. Mõista Vinni vallalt TMV Green OÜ kasuks välja menetluskulud 6259 (kuus tuhat

kakssada) eurot 50 senti.

6. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. juunil 2025.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sustainable Investments OÜ esitas 26. juulil 2024 Vinni vallale taotlused detailplaneeringu

algatamiseks Vinni vallas Tammiku külas tuulealale TU4 ja Vinni vallas Veadla külas

tuulealale TU11 ning 29. juulil 2024. a taotlused detailplaneeringu algatamiseks Vinni vallas

Arukülas tuulealale TU8 ning 1. augustil 2024 taotluse Vinni vallas Rahkla külas

detailplaneeringu algatamiseks tuulealale TU7.

TMV Green OÜ esitas 10. juulil 2024 Vinni vallale esitatud taotluse detailplaneeringu

algatamiseks tuuleenergia aladele TU11 (Veadla piirkond) ja TU7 (Rahkla piirkond) ühe

tervikuna käsitletav „Rahkla taastuvenergiapark“ (tuuleenergia, päikesepark ning

elektrienergiasalvesti), mis on kaebaja poolt arendatava Väike-Maarja vallas paikneva

tuulepargi osa ja mille liitumine jääb Väike-Maarja valda.

2. Vinni Vallavolikogu jättis eelnimetatud taotlused rahuldamata järgmiste 28. novembri

2024. a otsustega:

- 28. novembri 2024. a otsus nr 27 „ Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise, TU4 algatamata jätmine“;

- 28. novembri 2024. a otsus nr 28 „ Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise, TU7 algatamata jätmine“;

- 28. novembri 2024. a otsus nr 29 „ Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise, TU8 algatamata jätmine“;

- 28. novembri 2024. a otsus nr 30 „Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise, TU11 algatamata jätmine“

3. Sustainable Investments OÜ (Kaebaja I) esitas 30. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule

kaebuse Vinni Vallavolikogu 28. novembri 2024. a otsuste nr 27, 28, 29 ja 30 tühistamiseks

ning Vinni valla kohustamiseks vaadata uuesti läbi 26. juuli 2024. a taotlused

2(17)

3-24-3496

detailplaneeringu algatamiseks tuulealadele TU4 ja TU11, 29. juuli 2024. a taotlus

detailplaneeringu algatamiseks tuulealale TU8 ja 1. augusti 2024. a taotlus detailplaneeringu

algatamiseks tuulealale TU7. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-24-3496.

Kohus võttis kaebuse 30. detsembri 2024. a määrusega menetlusse.

Vinni vald vastustajana vastas kaebusele 28. veebruaril 2025 (dtl 362-375)

4. TMV Green OÜ (Kaebaja II) esitas 30. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse

Vinni Vallavolikogu 28. novembri 2024. a otsuste nr 28 ja 30 tühistamiseks ning Vinni valla

kohustamiseks uuesti otsustama detailplaneeringu algatamine vastavalt TMV Green OÜ

poolt 10. juulil 2024 esitatud taotlusele. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-24-3508.

Kohus võttis kaebuse 30. detsembri 2024. a määrusega menetlusse.

Vinni vald vastustajana vastas kaebusele 28. veebruaril 2025 (dtl 284-293).

5. Kohus liitis 3. märtsi 2025. a määrusega haldusasjad nr 3-24-3496 ja 3-24-3508 ühte

menetlusse. Liidetud haldusasja menetletakse haldusasjana nr 3-24-3496.

6. Kohus määras 10. märtsi 2025. a määrusega haldusasja läbivaatamise kohtuistungil 24.

aprillil 2025.

Kaebaja I esitas täiendavad seisukohad 11. aprillil 2025 ning Kaebaja II 14. aprillil 2025.

Vastustaja esitas vastuseks kohtunõudele täiendavad tõendid

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja I taotleb Vinni Vallavolikogu 28. novembri 2024. a otsuste nr 27, 28, 29 ja 30

tühistamist. Kaebaja II taotleb Vinni Vallavolikogu 28. novembri 2024. a otsuste nr 28 ja 30

tühistamist. Mõlemad kaebajad taotlevad vastustaja kohustamist vaidlustatud otsuste aluseks

olnud taotlusi uuesti läbi vaatama.

8. Kaebaja I väidab järgmist.

8.1. Vaidlustatud otsuste tegemisel on ärakuulamisõiguse tagamata jätmisega rikutud

menetlusnõudeid. Kõigi tuulealade osas oli vallavalitsuse poolt ette valmistatud eelnõudes

märgitud, et Vinni valla üldplaneeringuga on tuulealad määratud tuuleenergia tootmiseks

põhimõtteliselt sobivaks ning kõigi nelja ala osas oli ette nähtud detailplaneeringuga

kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine. Otsused detailplaneeringute algatamata jätmise kohta on kaebaja jaoks

üllatuslikud, sest kaebajat ei ole detailplaneeringute algatamata jätmise küsimustes ära

kuulatud. HMS § 40 lg 3 p-des 1-7 toodud asjaolusid, mis võimaldanuks kaebaja ära

kuulamata jätta, käesoleval juhul ei esinenud. Vaidlustatud vallavolikogu otsused on

formaalselt õigusvastased.

8.2. Vastustaja on rikkunud menetlustähtaega. Menetlus detailplaneeringute algatamise

otsustamiseks on kestnud kohati kuni 4 kuud, kuigi PlanS § 128 lg 4 sätestab otsustamiseks

30-päevase tähtaja taotluse esitamisest.

8.3. Vastustaja on rikkunud hea halduse tava. Pikalt on ette valmistatud just

detailplaneeringute algatamise otsuste põhjendatud eelnõusid (menetlustoimingud), kuid

detailplaneeringute algatamata jätmise otsused (keelduvad haldusaktid) on vastu võetud

pelgalt vallavolikogu hääletamise tulemusena ilma igasuguste põhjendusteta ja viideteta

õiguslikele alustele.

3(17)

3-24-3496

8.4. Detailplaneeringu algatamisest keeldumise kui kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktide

puhul on rikutud põhjendamiskohustust. Neist ei nähtu avaliku huvi kaalumist kaebaja

põhjendatud huviga. Vallavolikogu teadvustas otsuste vastuvõtmisel, et valla kehtestatud

üldplaneering käsitles taotletud alasid tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt ning et vald on

sellega väljendanud arendajatele tuuleparkide arendamiseks avatust, kuid asjakohaseid

keeldumise aluseid ega kaalukaid argumente ei ole otsustes ega volikogu istungi protokollis

esitatud.

8.5. Volikogu istungi sõnavõtus viidatud maaomaniku pöördumine palvega arvestada

planeeringu käigus metsloomade liikumise koridoriga (TU7) ning tuuleala TU11 kohta

laekunud kogukonna 118 allkirjaga pöördumine ei välistanud detailplaneeringute algatamist,

vaid neid sai ja tuli kaaluda detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude hindamise

läbiviimise menetluses.

8.6. Vastustaja ei ole detailplaneeringute algatamisest keeldumist põhjendatud ega toonud

välja ühtegi viidet PlanS § 128 lg 2 kohastele keeldumise alustele. Selliseid aluseid kaebaja

arvates ka ei esine. Detailplaneering ei ole ilmses vastuolus üldplaneeringuga (PlanS § 128 lg

2 p 1). Vinni valla üldplaneeringus on kavandatud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt

sobivad alad, millele on üldplaneeringus sätestatud tingimustel võimalik rajada tuuleenergia

tootmisrajatisi.

8.7. Kõikides vallavalitsuse poolt volikogu istungile esitatud detailplaneeringute algatamise

eelnõudes oli märgitud, et vallavalitsus sõlmib Sustainable Investments OÜ-ga halduslepingu

detailplaneeringu koostamise kulude kandmise ja detailplaneeringu kohaste teede ja muude

rajatiste välja ehitamiseks ja väljaehitamisega seotud kulude katmise kohustuse täielikuks

ülevõtmiseks. Kaebaja kui detailplaneeringust huvitatud isik on andnud oma nõusoleku

selliste kulude kandmiseks. Seega ei esine asjaolusid, mis takistaksid detailplaneeringu

elluviimist tulevikus (PlanS § 128 lg 2 p 2).

8.8. Kaebajale ei ole teada, et võiksid esineda muid ülekaalukal avalikul huvil põhinevaid

põhjuseid (PlanS § 128 lg 2 p 3). Taastuvenergia tootmise puhul on kohtupraktika kohaselt

tegemist olulise avaliku huviga. Ka Lääne-Virumaa arengustrateegia aastateks 2023-2035

(ptk 3.2.8) kinnitab oluliste otsuste tegemise vajadust taastuvate energiaallikate kasutusele

võtmiseks.

8.9. Kaebajale ei ole teada, et planeeringu elluviimisega kaasneks ebaproportsionaalne

kolmanda isiku õiguste riive (PlanS § 128 lg 2 p 4). Kolmandate isikute huvid ja võimalikud

riived nende õigustele tuleb välja selgitada ja neid kaaluda detailplaneeringu menetluse

käigus.

8.10. Tegemist ei ole PlanS § 125 lg 5 ja 128 lg 2 p 5 olukorraga, sest kaebaja ei ole taotlenud

projekteerimistingimuste väljastamist.

8.11. Volikogule otsustamiseks ette valmistatud detailplaneeringute eelnõude kohaselt

kohustub sõlmitava halduslepingu alusel detailplaneeringu koostamise tellimise ja

koostamisega seotud kulud kandma kaebaja (ei esine PlanS § 128 lg 2 p 6 olukorda).

8.12. Volikogu on sarnases olukorras nõustunud detailplaneeringu algatama tuuleala TU3

suhtes.

8.13. Kaebajal oli õigustatud ootus detailplaneeringu algatamiseks, mis tugines

üldplaneeringule, õiguskantsleri ja kohtupraktika seisukohtadele ning olulise avaliku huvi

olemasolule taastuvenergia arendamiseks.

9. Kaebaja II väidab järgmist.

4(17)

3-24-3496

9.1. Kaebaja alustas Vinni valda tuulepargi kavandamist mitmed aastad tagasi lähtudes

teadmisest, et Vinni vald on huvitatud enda territooriumil tuuleenergeetika

arendamisest, mh otsustas Vinni vald viia üldplaneeringu raames läbi taastuvenergia

arenduse analüüsi ning määrata tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobivad

alad. Kaebaja on sõlminud tuulepargi rajamiseks hoonestusõiguse seadmise lepinguid ning

võtnud maaomanike ees iga-aastaseid kohustusi. Kaebaja on teinud kulutusi kogu

tuulepargi kavandamise protsessile, sh erinevatele uuringutele jne.

9.2. Kaebaja esindaja selgitas volikogu istungil , et taotlustes on esitatud esialgsed maa-

alad, mille osas asutakse põhjalikke uuringuid teostama detailplaneeringu raames ning

alad võivad väheneda. Samuti seda, et taotletakse küll kuni 280 m kõrgusi tuulikuid, kuid see

on maksimaalne kõrgus ja praktikas võivad tuulikud olla oluliselt madalamad.

9.3. Otsused nr 28 ja 30 on ilmselgelt õigusvastased juba üksnes ärakuulamiskohustuse

rikkumise tõttu. Kaebaja oli teadlik vallavalitsuse koostatud eelnõudest, mille kohaselt

vastavalt kaebaja taotlusele algatatakse detailplaneeringud üldplaneeringus määratud

tuulealadele nr 7 ja 11. Kuna asi otsustati kaebaja kahjuks, oleks haldusorgan pidanud

andma kaebajale võimaluse oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Kaebajale ei esitatud

haldusakti eelnõud ega ka muul kujul õiguslikke ega faktilisi põhjendusi, millest lähtuvalt

saaks vald enda poolt kehtestatud üldplaneeringu jätta meelevaldselt ellu viimata. Asjaolu, et

kaebaja seaduslik esindaja viibis volikogu istungil, ei ole isiku ärakuulamine tema kahjuks

tehtava otsuse osas lähtuvalt HMS §-st 40. Istungi protokollist nähtuvalt ei esitatud ühtegi

õiguslikku ega faktilist argumenti, mis volikogu seiskohti toetaks.

9.4. Otsustes puuduvad mistahes õiguslikud kui ka faktilised põhjendused. Otsused

sisaldavad üksnes eelneva menetluse refereeringuid ning tsiteeritakse eelnõusid, milles

nähti ette kaebaja taotluse alusel detailplaneeringud algatada. Volikogu enda seisukohad on

esitatud otsuste resolutsioonides (punktides 1.6) ilma mistahes õigusliku ja faktilise

põhjenduseta. Otsustes kaalutluste puudumine on oluline põhjendamispuudus, mis

muudab haldusaktid formaalselt õigusvastaseks.

9.5. Vastustaja ei ole välja toonud ühtegi PlanS § 128 lg-s 2 sätestatud alust ning praegusel

juhul ühtegi neist ka ei esine.

9.6. PlanS § 124 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu

elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Seega kui üldplaneering

on kehtestatud, siis ei saa kohalik omavalitsus üldplaneeringu elluviimisest loobuda. Vinni

valla üldplaneeringu raames viidud läbi analüüsid ning erinevate huvide kaalumised,

mille tulemusel on tasakaalustatud lahendusena määratud perspektiivsed tuuleenergeetika

arendusalad. Üldplaneeringu kehtestamisega on Vinni vald võtnud selge seisukoha

elektrituulikute arendusalade osas ning näinud ette, et järgnevates planeerimisetappides

läbiviidavate uuringute raames selguvad täpsed tuulikute asukohad ning püstitamise

tingimused. Kehtiv üldplaneering on täitmiseks kohustuslik kõigile, sh kohalikule

omavalitsusele endale. Riigikohtu praktika rõhutab, et kui planeering on kehtestatud, siis

tuleb teha kõik mõistlikult võimalik, et viia planeeringud tuulepargi rajamise osas ellu

maakonna- ja üldplaneeringute tavapärase kehtivusaja jooksul.

9.7. Vinni Vallavolikogu oma varasema halduspraktikaga ise selgelt kinnitanud, et

üldplaneering on asjakohaseks aluseks tuuleparkide kavandamisel ning on 26. septembri

2024 otsusega nr 20 (lisa 8) algatanud mõned nädalad varem detailplaneeringu

üldplaneeringus määratud tuuleala TU3 osas.

9.8. Kaalutluste puudumise tõttu saab väita, et kaebaja huvide kaalumine kaebaja huvidega on

teostamata. Kaebaja on kulutanud oluliselt ajalist ja rahalist ressurssi tuuleparkide

kavandamisele. Detailplaneeringute mittealgatamine välistab hoonestusõiguste alusel

5(17)

3-24-3496

omandiõiguse teostamise tuulepargi rajamise eesmärgil. Tähelepanu pole pööratud avalikule

huvile taastuvenergeetika laialdase kasutuselevõtu näol. Asjaolu, et teatud isikud on

tuuleparkide rajamise vastu, ei ole detailplaneeringute algatamata jätmise aluseks.

9.9. Vald on varem väljendanud seisukohta, et tuuleparkide arendamine on oluline avalik

huvi, millesse vald panustab üldplaneeringus ette nähtud tuuleparkide alade kavandamisega

ka Vinni Vallavolikogu 31. oktoobri 2024. a otsuses nr 24, millega jäeti rahuldamata

kaebaja taotlus eriplaneeringu algatamiseks. Volikogu märkis seal ka, et sobilikke alasid

tuuleparkide kavandamiseks on 9.

10. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades vastuseks kaebustele järgmised

väited.

10.1.Kaebajatele oli tagatud võimalus olla ara kuulatud ning vaidlustatud otsused ei ole

õigusvastased seoses ärakuulamisõiguse väidetava rikkumisega. ärakuulamine ei eelda alati,

et isikule esitatakse enne haldusakti eelnõu tutvumiseks. Vastustajal ei olnud kohustust

esitada eelnevalt tutvumiseks eelnõud, mille kohaselt detailplaneering jääb algatamata.

Vastustaja oli valmistanud ette eelnõud detailplaneeringu algatamiseks ning kaebaja oli

teadlik, et nende üle otsustab vallavolikogu. Kaebajale oli tagatud ärakuulamisõiguse

teostamine suulises vormis volikogu istungil, kus kaebaja esindajad ka viibisid ja arutelul

osalesid. Kaebajatele tagati võimalus olla ära kuulatud ka majanduskomisjoni koosolekul.

10.2. Kuigi kaebajatel on õigus esitada taotlus detailplaneeringu algatamiseks, ei tähenda see

veel kindla sisuga planeeringu algatamist. Volikogu otsustab tema pädevusse kuuluvaid

küsimusi hääletamise teel. Seega ei saanud kaebajate jaoks tegelikkuses olla üllatuslik, et

volikogu liikmete häälteenamusega otsustati detailplaneeringut mitte algatada. Vallavolikogu

liikmetele olid teada kõik menetluse materjalid, sh eelnõu projekt, kuid volikogu liikmete

häälte jagunemine ning hääletustulemus ei ole ette teada.

10.3.

Arvestades vastuseks kaebustele esitatud põhjendusi, ei tooks isegi

põhjendamiskohustuse rikkumine kaasa vaidlustatud otsuste tühistamist, sest kaebajate

vastuväited ei oleks muutnud volikogu liikmete seisukohti. Põhjenduste esitamata jätmine

haldusaktides ei ole mõjutanud sisulist otsustamist.

10.4. PlanS § 128 lg 2 annab avatud loetelu olukordadest, millal detailplaneeringut ei

algatata. Sellele viitab samas lõikes sõna „eelkõige“. See tähendab, et detailplaneeringu

algatamisest keeldumine on võimalik ka seaduses selgesõnaliselt nimetamata alustel.

Käesoleval juhul on detailplaneeringu algatamisest keeldumise aluseks seaduses loetletud

olukorrad, kus planeering on vastuolus üldplaneeringuga (PlanS § 128 lg 2 p 1), selleks on

muu ülekaalukas avalikul huvil põhinev põhjus (PlanS § 128 lg 2 p 3) või detailplaneeringu

elluviimisega kaasneks ebaproportsionaalne kolmanda isiku õiguste riive (vt PlanS § 128 lg 2

p 4). Kõigi vaidlustatud haldusaktide puhul esinevad eelnimetatud seadusest tulenevad alused

detailplaneeringu algatamisest keeldumiseks.

10.5 Vastustaja nõustub, et planeeringute ülesanne on erinevate huvide tasakaalustamine ja

tervikliku ruumilise lahenduse loomine, kuid kohalikul omavalitsusel on

planeerimismenetluses ulatuslik kaalumisruum. Vastustaja ei nõustu, et üldplaneeringu

raames on leitud tasakaalustatud lahendusena võimalikud tuuleenergeetika arendusalad.

Vinni valla üldplaneering on Tartu Halduskohtus vaidlustatud. Seega ei ole käesoleva

vaidluse ajal selge, millises määras või ulatuses üldplaneering kehtima jääb. Üldplaneering ei

kohusta tuuleenergiat valla territooriumil arendama, vaid määras võimalikud alad, kus

täiendavate uuringute läbiviimisel võiks olla võimalik tuuleenergia arendamine.

Üldplaneeringu põhijooniste kohaselt asuvad kõik tuulealad osaliselt rohevõrgustiku koridori

aladel, väärtuslike põllumajandusmaade alal või puistu (st metsade) aladel

6(17)

3-24-3496

10.5.1. Lisaks sihtotstarbe piirangutele ei asu Kaebaja I taotluses 1 (TU4) märgitud kinnistud

tervikuna tuuleala, vaid kattuvad tuulealaga üksnes osaliselt (vt kaebuse lisa 1 joonis). Mõnel

kinnistul on kattuvus tuulealaga suurem, kuid mõnel vaid marginaalne kattuvus ning vaid

Ürmi, Viu ja Kaarli kinnistutel on täielik kattuvus tuulealaga nr 4.

10.5.2. Üldplaneeringu põhijoonise kohaselt asub TU7 planeeritud rohevõrgustiku koridori ja

tugialadel. Kaebaja II kaebuse lisa 2.3 tõendab, et TU7 vahetus läheduses asub rohelise

triibutusega ruut ehk looduskaitseliste piirangutega ala. Järelikult, kui TU7 alasse ei

planeerita tuulikuid, ei muudeta üldplaneeringut, jääb see maa-ala kui rohevõrgustiku koridor,

tugiala ja looduskaitseliste piirangutega ala.

10.5.3.TU8 puhul on taotluses märgitud hoonestusõigusega maad osaliselt väljaspool

tuuleala.

10.5.4. TU11 ala on osaliselt määratud kui väärtuslik põllumajanduslik maa, osaliselt

rohevõrgustiku koridor ja osaliselt puittaimestik. Kui nimetatud alale ei planeerita tuulikuid,

saab kohalik omavalitsus planeerida nimetatud maa-ala kasutamist kooskõlas üldplaneeringus

määratud funktsioonidega (väärtuslik põllumajandusmaa ja rohevõrgustiku koridor). Kaebaja

taotluste alusel detailplaneeringute algatamata jätmine ei tähenda vastuolu üldplaneeringuga,

vaid võimaldab kasutada maa-alasid üldplaneeringus määratletud eesmärkidel.

10.5.5. Kaebajatel ei saanud olla õiguspärast ootust detailplaneeringu algatamise osas.

10.5.6. Planeeringuga tuleb tagada optimaalne tasakaal kõigi puudutatud isikute huvide vahel

ning püüda säilitada ja võimaluse korral parandada olemasoleva elukeskkonna väärtust. Kui

kaebaja on võtnud teadlikult majandusliku riski, et ta võib tuulepargi püstitamiseks luba mitte

saada, tuleb sellise riski realiseerumisel tal endal tekkivad kahjud kanda. Hoonestusõiguse

lepingute sõlmimine maaomanikega on üks Kaebaja II majanduslikest riskidest, kui lepingud

on sõlmitud maa-ala kohta, mille katastriüksuse sihtotstarve ei võimaldakski tuuleenergiat

toota. Vald ei ole arvestanud ainult ühe huvigrupiga, vaid erinevate huvidega laiemalt.

Detailplaneeringute algatamata jätmine on tegelikkuses kooskõlas valla ruumilise

planeerimise eesmärkidega ja põllumajandus- ning metsamaade säilitamise ja sihtotstarbelise

kasutamise eesmärgiga. Kohtupraktika järgi on elektrituulikute negatiivne mõju loodusliku

keskkonna ilmele kaheldamatult üldteada ja üldtunnustatud kui üks kaasaegseid suure

kõrgusega tuulikuid kasutavate tuuleparkidega kaasas käivatest olulistest negatiivsetest

mõjudest. Vastustajal ei ole kohustust teostada ruumilist planeerimist viisil, et tuulik jääks

küll tuuleala sisse, kuid killustatakse metsamaad või haritavat maad. Neid huvisid saab

pidada kaalukamaks kaebajate huvist tulevikus kasumit teenida.

10.5.7. Vastustaja on kaalunud ka elanike kinnistute väärtuse vähenemisega kaasnevat

omandiõiguse riivet ning tuulikute mõju elanike tervisele ja eraelu puutumatusele. Tammiku,

Rahkla ja Veadla on rahvastiku tüübi järgi kahanevad ja laste või väheste lastega külad.

Tuulikute rajamine võib mõjutada rahvaarvu kahanemist vallas.

10.5.8. Avalik huvi, mis seisneb taastuvenergia laialdases kasutuselevõtus, ei kohusta

vastustajat detailplaneeringuid algatama. Vinni vald on panustanud taastuvenergia eesmärkide

saavutamisse päikesepargi rajamise kaudu.

10.6. Menetlustähtaja järgimata jätmine ei ole kaasa toonud ebaõiget otsust

10.7. Kõik potentsiaalsed tuulealad erinevad ning iga taotlust tuleb vaadelda eraldiseisvalt.

See, et vald on TU3 alal otsustanud detailplaneeringu ja KSH algatada, ei anna alust

järelduseks, et kõikide teiste võimalike tuulealade puhul otsustaks vald samamoodi.

KOHTU PÕHJENDUSED

7(17)

3-24-3496

11. Vinni Vallavolikogu on teinud 28. novembri 2024. a istungil kõik praeguses haldusasjas

vaidlustatud otsused, millega jättis rahuldamata kaebajate taotlused tuulealade TU4, TU7,

TU8, TU11 detailplaneeringu koostamise algatamiseks.

12. Kaebaja I soovis detailplaneeringute koostamise algatamist järgmiselt:

1) Vinni vallas Tammiku külas kogu Vinni valla üldplaneeringus määratletud tuulealale nr 4

(TU4) detailplaneeringut, millega planeeringualale planeerida elektrituulikutest koosnev

tuulepark, määrata hoonestusala ja ehitusõigus ning vajalike rajatiste ja nende juurde kuuluva

taristu asukoht. Detailplaneeringu koostamise käigus selgitatakse välja planeeritaval alal

ruumiline terviklahendus sh tuulikute parameetrid (kõrgus, võimsus, paigutus);

2) Vinni vallas Veadla külas kogu Vinni valla üldplaneeringus määratletud tuulealale nr 11

(TU11) detailplaneeringut, millega planeeringualale planeerida elektrituulikutest koosnev

tuulepark, määrata hoonestusala ja ehitusõigus ning vajalike rajatiste ja nende juurde kuuluva

taristu asukoht;

3) Vinni vallas Arukülas kogu Vinni valla üldplaneeringus määratletud tuulealale nr 8 (TU8)

detailplaneeringut, millega planeeringualale planeerida elektrituulikutest koosnev tuulepark,

määrata hoonestusala ja ehitusõigus ning vajalike rajatiste ja nende juurde kuuluva taristu

asukoht;

4) Vinni vallas Rahkla külas kogu Vinni valla üldplaneeringus määratletud tuulealale nr 7

(TU7), detailplaneeringut, millega planeerida elektrituulikutest koosnev tuulepark, määrata

hoonestusala ja ehitusõigus ning vajalike rajatiste ja nende juurde kuuluva taristu asukoht.

13. Kaebaja II soovis detailplaneeringute koostamise algatamist eesmärgiga rajada Vinni

valla üldplaneeringuga ettenähtud perspektiivsetele tuuleenergia aladele TU11 (Veadla

piirkond) ja TU7 (Rahkla piirkond) ühe tervikuna käsitletav „Rahkla

taastuvenergiapark“ (tuuleenergia, päikesepark ning elektrienergiasalvesti), mis on

kaebaja poolt arendatava Väike-Maarja vallas paikneva tuulepargi osa ja mille liitumine jääb

Väike-Maarja valda. Planeeringuga täpsustatakse maakasutuse sihtotstarbeid osaliselt

elektrienergia tootmise ja jaotamise alaks, sh vajadusel moodustatakse eraldi krundid ning

määratakse ehitusõigus tuulikute, päikesepargi ja energiasalvesti rajamiseks. Planeeringuga

lahendatakse ka kruntidele juurdepääsud, teed, tehnovõrkude paigutus ning heakorra

küsimused.

14. Vaidlus puudub selles, et eelnevalt arutas Vinni Vallavalitsus kaebajate

detailplaneeringute algatamise taotlusi 30. oktoobril 2024 vallavalitsuse istungil.

Vallavalitsus otsustas, tuginedes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg-le

1, planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-tele 1, 7 ja 10, § 125 lg-le 2, § 128 lg-tele 1 ja 5,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p-le 34, §

33 lg 1 p-le 3, § 34 lg-le 2, § 35 lg-le 1 ning Vinni Vallavolikogu 27. juuni 2024 otsusega

nr 17 kehtestatud Vinni valla üldplaneeringule detailplaneeringute koostamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise otsuste eelnõud nelja tuuleala

(TU4, TU7, TU8, TU11) kohta (dtl 28-44). esitada otsustamiseks Vinni Vallavolikogule.

15. Kaebaja II on väljendanud arvamust, et olukorras, kus volikogule olid otsustamiseks ette

valmistatud planeeringu ja KSH algatamise otsused, sai ta hääletada küll nende eelnõude

alusel otsuste vastuvõtmise poolt või vastu, kuid poleks saanud ega tohtinud otsustada

planeeringu ja KSH algatamisest keeldumist, kuna selliseid otsuste eelnõusid polnud volikogu

istungiks ette valmistatud. Ühtlasi seondub see seisukoht etteheidetega, et kaebajatel puudus

võimalus olla ära kuulatud menetluses, mille tulemuseks oli neile negatiivse tagajärjena

detailplaneeringute algatamisest keeldumine (vt allpool otsuse põhjenduste p 20 ja

alapunktid). Kaebaja II on väljendanud ka arvamust, et kui detailplaneeringute ja KSH

8(17)

3-24-3496

algatamise eelnõud volikogu poolthäälte enamust ei saavutanud, tulnuks vastupidise otsustuse

tegemiseks (algatamisest keeldumiseks) panna hääletamisele keeldumist sisaldavad eelnõud

(istungil alates 00:16:27). Kaebajate arvates ei olegi volikogu hääletanud küsimust

detailplaneeringute ja KSH algatamisest keeldumise üle, vaid algatamist ette näinud eelnõud

ei saanud lihtsalt vajalikku hulka poolthääli.

15.1. Kohus on arvamusel, et 28. novembri 2024. a istungil väljendas volikogu

detailplaneeringute algatamise eelnõude üle hääletades piisava arusaadavusega oma tahet

detailplaneeringuid ja KSH-d mitte algatada ning vastupidise sisu ja lõpptulemusega

eelnõude üle hääletamine polnuks ilmtingimata vajalik, kui taotlejatel oleks olnud võimalus

olla piisavalt infomeeritud ja ära kuulatud ettevalmistatud eelnõudele esitatavate vastupidiste

seisukohtade osas.

15.2. Usutav on volikogu esinaise selgitus, et volikogu liikmed olid oma arvamuse juba välja

kujundanud (istungil 00:26:5). Võib eeldada, et tegemist oli volikogu liikmete poliitilise

iseloomuga veendumusega. Kuid kuigi tegemist on ühelt poolt poliitilise otsustusprotsessiga,

otsustab volikogu sellise menetluse tulemusena planeeringu algatamisest keeldudes anda

haldusakti.

Kui detailplaneeringu algatamise otsus ei oleks kujunenud kohtupraktika järgi oma õiguslikult

olemuselt haldusakt, vaid toiming, tuleb siiski detailplaneeringu algatamisest (isiku taotluse

rahuldamisest) keelduvat otsust pidada selliseks haldusaktiks, mis puudutab otseselt ja

lõplikult isikute (nt taotleja, kinnistunaabrid jt) õiguspäraseid huve, ning mida saab

halduskohtus vaidlustada (Riigikohtu 3-3-1-51-07, p 10). Selline haldusakt peab vastama

haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatud õiguspärasuse eeldustele.

16. Vastustajal on õigus selles, et taotlejal puudub subjektiivne õigus nõuda tema esitatud

planeeringu algatamise taotluse rahuldamist, kuid isik on õigustatud nõudma tema taotluse

õiguspärast menetlemist haldusmenetluses ning tema subjektiivsete õiguste kaitsmiseks

õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani poolt (Riigikohtu 27. jaanuari 20210. a otsus

asjas nr 3-3-1-79-09, p 13).

Vastustajaga saab nõustuda ka selles, et tuulealade määratlemine Vinni valla üldplaneeringus

ei saanud luua kaebajate jaoks veel õiguspärast ootust, et vastavad detailplaneeringu nende

taotluste alusel ka algatatakse. Samas ei ilmne aga ühtegi asjaolu, mis õigustaks nende

taotluste menetlemisel haldusõiguse normide ja põhimõtete kõrvale jätmist. Õigus

õiguspärasele menetlusele on mõistetav põhiseaduse §-s 14 sätestatud põhiõigusena

korraldusele ja menetlusele.

17. Kaebaja I on pidanud vaidlustatud otsuseid õigusvastaseks ka põhjusel, et vastustaja on

rikkunud tema taotluste läbivaatamisel seaduses sätestatud tähtaega. PlanS § 128 lg 4 sätestab,

et detailplaneering algatatakse või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul selle algatamise

taotluse saamisest arvates. Mõjuval põhjusel, eelkõige planeeringuala suurusest, uuringute

läbiviimise vajadusest, halduslepingu või planeeringu koostamise tellimise kulude

kandmiseks sõlmitava lepingu eelduseks olevate asjaolude selgitamisest või kaasatavate ja

koostöötegijate suurest hulgast tingitud põhjusel, võib nimetatud tähtaega pikendada 90

päevani. Ilmneb, et vastustaja on Kaebaja I juulis ning 1. augustil 2024 esitatud taotluste

lahendamiseni jõudnud alles 28. novembril 2024, st tõepoolest eelnimetatud tähtaegu

rikkudes. Kuigi menetluse läbiviimist tähtaegu rikkudes ei saa pidada õiguspäraseks, ei ole

kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mis juba iseenesest tooks kaasa vaidlustatud otsuste

tühistamise.

18. Mõlemad kaebajad heidavad vastustajale ette ärakuulamiskohustuse rikkumist ja

vaidlustatud haldusaktide kui olulise kaalumisruumiga otsuste ebapiisavat põhjendamist.

Vastustaja on arvamusel, et selliseid vormilisi ega menetluslikke rikkumisi ei esine või isegi

9(17)

3-24-3496

nende esinemisel pole need sellised rikkumised, mis saaksid kaasa tuua vaidlustatud otsuste

tühistamise.

19. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele. Haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise välistavad

üksnes sellised vormi-või menetlusnõuete rikkumised, mis ei võinud mõjutada asja

otsustamist (HMS § 58, riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1).

20. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta

oma arvamus ja vastuväited. HMS § 40 lg-s 3 on sätestatud alused, mille esinemisel võib

haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata.

20.1. Kohtu hinnangul HMS § 40 lg-s 3 loetletud aluseid praegusel juhul ei esine. Muu hulgas

saab ärakuulamisnõudesse suhtuda leebemalt olukorras, kus menetlusosalise poolt taotluses

või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete

saamiseks, või kui asja ei otsustata menetlusosalise kahjuks (HMS § 40 lg 3 p-d 2 ja 3).

Ilmselgelt on volikogu vaidlustatud otsused vastupidised kaebajate taotletule (st nende

kahjuks) ning argumendid selliste otsuste põhjendamiseks kas puuduvad või ei lange kokku

taotlejate esitatuga. Kaebaja I on nimetanud volikogu otsustusi üllatuslikuks. Kohtu hinnangul

eeldanuks vaidlusküsimuste olemust arvestades planeeringute algatamisest keeldumise

otsustamine ka ulatuslikumalt lisaandmeid, kui seda oli vaja planeeringute algatamise kasuks

otsustades, kuna planeeringute algatamata jätmisega takistatakse asjaolude edasine hindamine

ja huvide kaalumine.

20.2. Vaidlust pole selles, et volikogu 28. novembri 2024. a istungil osalesid mõlema kaebaja

esindajad – TMV Green OÜ poolt Indrek Aps ja Jaanus Kivirand (veebi vahendusel) ning

Sustainable Investments OÜ esindajad Oliver Zereen ja Liisi Hallikma. Seega oli mõlemale

kaebajale tagatud võimalus osaleda volikogu istungil ning olla arutamise juures.

Vastustaja on põhimõtteliselt õigesti välja toonud, et kaebajatele anti võimalus oma seisukohti

esitada ka valla majanduskomisjoni 13. novembri 2024. a istungil, kus arutati alade TU4,

TU7, TU8 ja TU11 detailplaneeringute koostamise algatamist. Istungil osalesid ka OÜ

Sustainable Investment esindajad Liisi Hallikma ja Oliver Zereev ning TMV Green OÜ

esindajad Jaanus Kivirand ja Andro Ennok. Samas ei saanud kaebajate esindajatele

majanduskomisjoni istungil teatavaks saada variant, et planeeringuid otsustatakse mitte

algatada ega algatamisest keeldumise põhjused. Arutelu jäi vähemalt dokumendist nähtuvalt

üldiseks. Muu hulgas jäi koosolekul 7. päevakorrapunkti all toimunud arutelust kõlama, et

muu hulgas on lahtine kavandatu kasutegur ning aeg, mille jooksul taotleja jääks tuulikuid

opereerima. Samuti rõhutati, et kokkulepped tuleb kajastada halduslepingutes ning kokku

tuleb leppida arendajate koostöös aladel TU7 ja TU11 (protokoll, dtl 74-745).

20.3. Pelgalt võimalus istungitel osaleda ja isegi seal sõna saada ei pruugi aga kohtu

hinnangul tagada veel tõhusat ärakuulamist HMS § 40 tähenduses, kui menetlusosalistele pole

selge, millistele seisukohtadele tuleb arvamusi ja vastuväiteid esitada.

Tõhus ja tegelik ärakuulamine ei eelda igal juhul haldusakti projekti eelnevat tutvustamist,

kuid menetlusosalisele peab olema piisavalt täpselt teada, mille kohta arvamust ja vastuväited

esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile

omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid.

Menetlusosalisele peab olema selge, millise sisuga tema õigusi puudutav haldusakt võidakse

välja anda ning millised on akti andmise peamised põhjused (Riigikohtu 10. detsembri 2010.

a otsus asjas nr 3-3-1-72-10, p 17).

10(17)

3-24-3496

Praegusel juhul ei olnud kaebajatel täit selgust, millistele vastustaja võimalikele põhjendustele

vastu vaielda või täiendavat teavet esitada. Ka ei selgu vaidlustatud otsustest ega volikogu

istungi protokollist, et kaebajad oleksid istungil p-de 5-7 arutamisel üldse täiendavalt sõna

saanud.

20.4. Kohtu hinnangul ei ole kaebajatele olnud tagatud piisav ja tõhus võimalus olla ära

kuulatud nende suhtes negatiivseid lahendusi sisaldavate otsuste tegemisel. Kohtule ei ole

teada, kas selline lõpplahendus oli volikogu istungi juhatajale ettenähtav või mitte, kuid

põhjalikum volikogu liikmete erinevate seisukohtade ärakuulamine enne hääletamist saanuks

anda ka kaebajatele võimaluse erinevate seisukohtadega tutvuda ning neile asjakohaselt

vastuväiteid ja arvamusi esitada. Samuti lisada omalt poolt otsustamise seisukohast olulist

teavet, mille esitamise vajadus võis tekkida alles siis, kui ilmnes volikogu liikmete vastuseis

planeeringute algatamisele. Midagi sellist praegusel juhul ei toimunud. Tegemist on

ärakuulamisveaga, mille tõttu saab toimunud menetlust pidada formaalselt õigusvastaseks.

Kohus ei välista, et kaebajate täielikum ärakuulamine võinuks mõjutada ka otsustusi.

21. Kaebajad heidavad vastustajale ette ka põhjendamiskohustuse ebapiisavat täitmist.

21.1. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult

põhjendatud (HMS § 56 lg 1 ls 1). Kohtupraktika kohaselt peavad põhjendused olema

sedavõrd põhjalikud, et võimaldavad adressaadil otsuse laiemat konteksti arvestades selle

tegemise põhjust mõista ning hinnata otsuse õiguspärasust. Ühtlasi tagab

põhjendamiskohustus kaebeõiguse teostamise võimaluse ja täidab ka haldusorgani

enesekontrolli eesmärki (nt Riigikohtu 10. oktoobri 2024. a otsus asjas nr 3-21-1366 (p 19) ja

seal viidatud Riigikohtu üldkogu praktika).

21.2. Kõik neli vaidlustatud otsust (dtl 50-55 ja 608-609) on oma ülesehituselt ja sõnastuselt

väga sarnased.

Esmalt on kirjeldatud taotluste esitamise asjaolusid (esitajad, esitamise aeg, taotlusega

hõlmatud ala), seejärel vallavalitsuse ettevalmistatud eelnõudes sisalduvaid ettepanekuid.

Kõikide otsuste punktides 1.6. sisaldub otsuse reolutsioon järgmises ühetaolises sõnastuses:

„1.6. Vinni Vallavolikogu 28.11.2024.a. istungil toimus eelnõu arutelu. Volikogu esimees

pani eelnõu hääletusele. Eelneva alusel otsustab Vinni Vallavolikogu:

1. Mitte algatada detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamist, tuulealal nr [---].

2. Otsus jõustub teatavakstegemisest. „

Iga otsuse resolutsiooni p 3 sätestab otsuse vaidlustamise korra ja tähtaja.

21.3. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus

(HMS § 56 lg 2) ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida

kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (lg 3).

Praegusel juhul ei sisalda vaidlustatud otsused ühtegi õiguslikku alust ega sisulist põhjendust

selle kohta, miks volikogu otsustas esitatud eelnõudega mitte nõustuda ning vastupidiselt

detailplaneeringute algatamist ette näinud eelnõudele otsustas jätta kõik taotletud

detailplaneeringud algatamata. Otsused sisaldavad vaid hääletamisele pandud vastupidise

sisuga eelnõude kirjeldust, millest nähtuvad põhjendused planeeringute ja KSH algatamiseks.

22. Kohus ei nõustu vastustaja kohtuistungil esitatud seisukohtadega nagu oleks

demokraatliku valimisprotseduuri tulemusel valitud volikogu liikmed oma otsustamisel

sedavõrd vabad ning nende otsustus teha arutamiseks esitatud eelnõudest diametraalselt

11(17)

3-24-3496

erinev otsustus taotluste rahuldamata jätmiseks legitiimne ja usaldusväärne ka ilma vastavaid

põhjendusi välja toomata (istungil 01:43:18).

Vastustajaga võib nõustuda selles, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 45

lg 5 kohaselt tehakse volikogu otsustused poolthäälte enamusega. Erandi sellest teeb sama

lõike teine lause, milles viidatud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu

koosseisu häälteenamus. Kohtu hinnangul ei vabasta eeltoodud regulatsioon aga volikogu

HMS-s sätestatud põhjendamiskohustuse täitmisest juhul, kui volikogu otsus kujutab endast

haldusakti, millega jäetakse andmata adressaadile tema taotluses soovitud hüve, nagu seda on

ka taotletud detailplaneeringu algatamisest keelduv volikogu otsus.

23. Kuna otsustus detailplaneeringu ja KSH algatamise või algatamata jätmise üle on

kaalutlusotsus HMS § 4 mõttes, hõlmab põhjendamiskohustuse täitmine ka haldusakti

andmisel aluseks olnud haldusorgani kaalutluste äramärkimist vastavalt HMS § 56 lg-le 3.

Vaidlustatud otsustes on esitatud küll vallavalitsuse ette valmistatud eelnõudes põhjendused

algatamise kasuks, kuid mitte vastupidise otsustuse aluseks olnud argumente ega nende

kaalumist.

24. HMS § 56 lg 1 ls-st 2 tulenevalt võivad haldusakti põhjendused sisalduda kas haldusaktis

või ka menetlusosalisele kättesaadavas muus dokumendis, kui sellele on haldusaktis viidatud.

Vaidlustatud otsused ei sisalda ainsatki viidet mõnele muule dokumendile, mis sisaldaks

põhjendusi ja kaalutlusi, mis võisid olla volikogu otsuse aluseks. Haldusaktis põhjenduste

äranäitamise kohustuse üheks eesmärgiks on ka haldusakti kontrollitavuse tagamine. Seega ei

ole kohus veendunud, et volikogu liikmete seisukohta ja hääletamise lõpptulemust poleks

võinud mõjutada põhjenduste korrektsem esitamine.

Asjaolu, et volikogu liikme roll istungil võib piirduda hääletamisega eelnõu poolt või vastu

või erapooletuks jäädes, ei takista volikogu istungit juhtival volikogu esimehel või teda

asendaval volikogu liikmel juhtida ja korraldada volikogu istungit ja arutelu selliselt, et

volikogu liikmed saavad väljendada oma sisulisi vastuväiteid koostatud eelnõule ning esitada

oma argumente vastupidise lahenduse kasuks.

25. Volikogu istungi käiku on kajastatud istungi protokollis (dtl 56-64) ning võimalik jälgida

istungi helisalvestise (vastustaja 23. aprilli 2025. a menetlusdokumendi (dtl 757) lisa: kohtute

infosüsteemis menetluse nr 3-24-3496 dokument 40 ja 41) vahendusel. Kohtu hinnangul ei

ole sisuline arutelu tuulealade detailplaneeringute algatamise üle praegusel juhul kujunenud

kuigi pikaks ega põhjalikuks ning ei võimalda järeldada, millistele põhjalikumatele

põhjendustele volikogu tugines või millistest kaalutlustest lähtus.

25.1. Protokollist nähtuvalt kestis volikogu istung kokku 1 tund 35 minutit ning tuulealade

detailplaneeringute teemat käsitleti 10-st päevakorrapunktist nelja raames. Seejuures tuuleala

TU8 puhul andis eelnõu ette valmistanud ametnik vaid lühikese ülevaate eelnõust ning

protokolli kohaselt küsimusi ei esitatud. Tuuleala TU11 puhul on istungi juhataja maininud

118 allkirjaga pöördumist. Protokollist nähtub, et küsimusi ei esitatud ning ka ettekandja

sõnavõtuni ei jõutud, vaid istungi juhataja pani eelnõu kohe hääletusele. Seega ei ole neljast

tuulealast kahe puhul sisulisemat arutelu toimunud.

25.2. Päevakorrapunkti 4 (TU4) all on valla ehitusspetsialist vastuseks koosolekul osaleja

küsimustele selgitanud järgmist. TU4 alal on 67% maadest kaetud hoonestusõiguse

lepingutega. Planeeringumenetlusse kaasatakse kõik kinnistud konkreetse tuuleala sees ning

1 km raadiuses tuuleala piirist. Planeeringu kulud kannab arendaja, seega on tegemist

täielikult äririskiga, kui näiteks selgub, et alal asub kaitsealune liik. Samuti märkis ta, et

üldplaneeringus tuulealade kehtestamisega on arendajatele antud osaliselt ootus, et vald on

tuuleparkide arendamisele avatud. Volikogu istungil sõna saanud endine vallavanem selgitas,

12(17)

3-24-3496

et tuulealad kujunesid vastavalt modelleerimisele. Istungil kõlas ühelt poolt arvamus, et

tuuleparkide rajamine ei anna juurde uusi töökohti, kuid teisalt leiti, et tuuleparkide

arendamine ja ehitustegevus arendab oluliselt ka ettevõtlust ja toob vallale kaudset tulu.

Volikogu esimees märkis, et kui kogukonna vastuseis tuuleparkide rajamisele on suur, ei ole

volikogu kohustatud detailplaneeringut algatama.

25.3. Päevakorrapunkti 5 (TU7) all teavitas valla ehitusspetsialist selle ala kohta laekunud

maaomaniku teavitusest metsloomade liikumiskoridori kohta, kust käib läbi väga palju

ilveseid ja karusid. Planeeringu käigus paluti sellega arvestada, kuna kiskjad jõuavad aina

lähemale inimestele. Kaebaja II esindajad selgitasid selle päevakorrapunkti all oma

seisukohti, märkides kokkuvõtvalt, et selles menetlusfaasis on tegemist veel esialgsete maa-

aladega, mida tuleb põhjalikumalt uurida, ning taotlustes märgitud tuulikute kõrgused on

maksimaalselt võimalikud ning võivad kujuneda oluliselt madalamaks. Volikogu esimees

viitas tuulekaardilt nähtuvale tuulekiirusele (2,5 m/s), märkides, et see pole tuulikute jaoks

piisav.

26. Põhjenduste täpne sisu ja maht sõltub käsitletava küsimuse iseloomust, haldusmenetluse

käigus esitatud vastuväidetest jm. Mida ulatuslikum on halduse diskretsiooniruum ja

keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema haldusakti

motivatsioon. Mida ulatuslikum on haldusorgani kaalumisruum, seda vähem on kohtul

võimalik kaalumisprotsessi sekkuda. Samas on kohtul pädevus kontrollida, ega otsustamisel

pole tehtud kaalumisvigu. Üldisemate selgituste esitamine ning üksikute planeeringute

algatamise poolt või vastu väljendatud arvamuste või kahtluste põhjal ei saa teha järeldust, et

planeeringu algatamisest keelduvatele otsustustele oleks eelnenud põhjalik poolt- ja

vastuargumente sisaldav arutelu ning erinevate huvide võrdlemine ja kaalumine. Kohtu

hinnangul ei võimalda praegusel juhul ka istungi protokollis ja helisalvestisel kajastatu

järeldada, et vastustaja otsustused oleksid olnud küll põhjalikult argumenteeritud ja kaalutud,

kuid põhjendusi ja kaalutlusi pole kirjalikus dokumendis lihtsalt piisava põhjalikkuse ja

arusaadavusega vormistatud.

27. Riigikohus on oma pikaajalises praktikas lubanud haldusakti põhjendusi kohtumenetluses

täiendada, kui haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid

kohtumenetluses esitatud põhjendustest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal, kuid

seda vaid juhul, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus samadest kaalutlustest ka

tegelikult otsuse tegemisel. (Riigikohtu 10. novembri 2022. a otsus asjas nr 3-19-292 p 17; 12.

juuni 2019. a otsus asjas nr 3-17-1927, p 23).

Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et vaidlustatud otsustes märgitud ning volikogu istungi

protokollist ja istungi salvestisest selguvad põhjendused ei veena kohut, et volikogu

arvestades vaidlustatud otsuseid andes just selliseid asjaolusid, mida on esitatud hiljem

kohtumenetluses, ning et volikogu oleks teostanud otsustamisel kaalumist viisil, mida

vastustaja kirjeldab vastustes kaebustele kohtumenetluses.

28. Kohalikul omavalitsusel on planeeringutegevuses ulatuslik kaalutlusruum, mille

kasutamisel peab kohalik omavalitsus kaalutlemisel arvestama erinevaid huve sh nii avalikke

huve, taotleja ning muude isikute, sh kinnistuomanike ja lähikonnas elavate inimeste või

tegutsevate ettevõtjate põhjendatud huve. PlanS § 10 lg-s 1 on rõhutatud, et

planeeringumenetluses erinevaid huve tasakaalustades tuleb sealhulgas arvestada ka

erinevaid avalikke huve ja väärtusi. Kaalumisele tulevad avalikud huvid võivad seejuures

osutuda ka vastandlikeks nagu näiteks energiajulgeoleku ja elektriga varustatuse tagamine

võrdluses keskkonnakaitseliste eesmärkidega (sh ka näiteks praeguses menetluses mainitud

metsaraie mahud). Samuti ei pruugi ühilduda riigi ja kohaliku omavalitsuse huvid (vt

Riigikohtu otsus asjas 5-24-22, p 86).

13(17)

3-24-3496

Eelnevast ilmneb, et nii kaebajad kui ka vastustaja on kas ise välja toonud või viidanud

erinevatele argumentidele, mis kõnelevad tuuleparkide loomise poolt või vastu: ühelt poolt

energiajulgeoleku tagamine taastuvenergia ulatuslikuma kasutamise näol ning tuuleparkidest

lähtuv kasulik mõju keskkonnale ja piirkonna arengule. Teisalt taastuvenergia kasutuselevõtu

eesmärgi piisav täidetus piirkonnas päikeseparkide rajamisega ning tuulealade põhimõttelise

väljaselgitamisega, elukeskkonna halvenemine ja elanike lahkumine piirkonnast, kohalike

elanike vastuseis, suurenev metsaraie, mõju loomade liikumisele. Vastustaja esindaja on ära

märkinud ka tuuleparkide tööks ebapiisava tuuleseisundi (volikogu istungi protokoll, dtl 61)

jm. Pooled on väljendanud erinevat arusaama tuuleparkide arendamise majanduslikust mõjust

kohalikule omavalitsusele, märkides ühelt poolt elanike lahkumist ja sellega koos tulubaasi

vähenemist ning teisalt võimalust just luua kohapeal suurem vajadus mingite teenuste järele

seoses tuuleparkide käitamisega.

29. Arvestades menetlusosaliste poolt nii volikogu istungil ja sellele eelnenud menetluses kui

ka kohtumenetluses välja toodud erinevaid ning suuresti vastassuunalisi argumente, puudub

kohtul veendumus, et vastustaja on erinevaid asjaolusid ja põhjendatud huve piisava

põhjalikkusega välja selgitanud ning neid kaaludes jõudnud tasakaalustatud lahenduseni,

mille kohaselt oleks juba detailplaneeringute ja KSH algatamise otsustamise kui esimese

menetlusetapi raames ilmselgelt põhjendatud planeerimismenetlus välistada. Eeltoodut silmas

pidades ei saa arvestada vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud täiendavate põhjendustega,

kuna need kogumis ei loo veendumust, et vastustaja tugines neile juba vaidlustatud otsuseid

tehes.

30. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning

õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS

§ 4 lg 2). Kaalutlusvigadeks saab pidada nii kaalutlusõiguse kasutamata jätmist kui ka

tuginemist ebakohastele asjaoludel ning asjakohaste asjaolude kasutamata jätmist.

Vastustaja tegevusest ei ilmne erinevate huvide piisava põhjalikkusega kaalumist, mis

võimaldaks järeldada, et esinevad mõnede isikute õigused või huvid või selline ülekaalukas

avalik huvi, mille olemasolu tõttu ei ole detailplaneeringute taotluste edasine menetlemine

põhjendatud. Hoopis vastupidiselt on kohtu hinnangul ilmnenud sedavõrd palju erinevaid

asjaolusid ja argumente erinevate huvide poolt või vastu, mida põhjalikumalt vaagimata ei ole

võimalik jõuda õiguspärase kaalutlusotsustuseni. Detailplaneeringute ja KMH algatamata

jätmist otsustades ei ole vastustaja talle antud kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud.

31. Huvide kaalumisega seoses peab kohus muu hulgas vajalikuks osundada vastustaja poolt

kohaliku elanikkonna vastuseisu tõendamiseks kohtule TU11 kohta esitatud tõendile (118

allkirjaga pöördumine, dtl 611-616) Kujunenud praktika kohaselt ei väljenda teatud üldsuse

osa arvamus veel ülekaalukat avalikku huvi (nt Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2017.

a määrus asjas nr 3-17-1897, p 14; Õiguskantsleri 14. aprilli 2025 a seisukoht seoses Põhja-

Sakala Vallavolikogu poolt tuuleparkide eriplaneeringute menetluste lõpetamise kohta1).

Kohalike elanike või muude isikute vastuseis ei pruugi endast ka praeguse vaidluse puhul

kujutada ülekaalukat avalikku huvi, et takistada tuuleparkide arendamist juba vastava

menetluse algstaadiumis (planeeringu algatamise otsustamisel). Liiatigi on kohtul kahtlus,

kas vastuseisu väljendamise tõendamiseks esitatud allkirjalehtedelt selgub üldse niigi paljude

inimeste tahe välistada planeeringute algatamine. Nimekirjalehtede päisesse on märgitud.

„Vinni valla elanike pöördumine vallale, lisa 1.Tuuleparkide rajamise vastuseis TU11

1https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2025-04/Tuulepargi%20eriplaneeringu

%20lopetamine%20ulekaaluka%20avaliku%20huvi%20tottu.pdf

14(17)

3-24-3496

planeeringuala ümberkaudsete elanike ja piirkonnaga seotud inimeste seas. Kinnitame

allkirjaga, et oleme vastu TU11 alale planeeritava tuulepargi rajamisele:“ On aga ebaselge,

kui informeeritud olid allkirja andnud inimesed tuuleparkide erinevatest mõjudest ning kas

nad allkirja andes teadlikult oma tahet väljendasid ning kui läbimõeldud selline tegevus oli.

Allkirjalehtedelt ilmneb n-ö eeltäidetud osa, kus sarnase käekirjaga on lk-l 2 kirjutatud 14

inimese nimed ja aadressid ning osalt ka telefoninumbrid ning sama käekirjaga ka lk-l 4

mõned andmed (read 1-6), kusjuures tegemist ei näi olevat üksnes ühe perekonna või

majapidamise liikmete. Kuigi praeguse vaidluse eset ja vaidluse fookust silmas pidades pole

põhjendatud allkirjade ehtsuse tõendamine ekspertiisi teel, ilmneb lihtsa visuaalse hindamise

tulemusena mitmel puhul ka allkirjade äärmine sarnasus, mis tekitab kahtluse nende ehtsuses

(nt lk 1 read 17-19, lk 2 read 5-7). Kuna kohus ei pea seda tõendit praeguse vaidluse

lahendamisel tähenduselt määravaks, puudub ka vajadus välja selgitada, kui suur osa allkirja

andnud inimestest on kohalikud elanikud. Samas ei saa välistada ka igapäevaselt paikkonnas

mitteelavate inimeste huvi kvaliteetse elukeskkonna vastu (kas end ajutise viibimise või

kinnistul toimuva ettevõtlus, nt turism eesmärgil).

32. Kuigi vastustaja ei ole vaidlustatud otsustes viidanud ühelegi PlanS § 128 lg-s 2 loetletud

valikulistest alustest, eelkõige milliste ilmnemisel detailplaneeringut ei algatata, ei ilmne

kohtu arvates ka ühegi nimetatud aluse olemasolu.

Esmalt välistab kohus taotletavate detailplaneeringute ilmse vastuolu üldplaneeringuga (PlanS

§ 128 lg 2 p 1). Vinni Valla kehtiva üldplaneeringuga2 (seletuskirja p 7.1) on määratud

detailplaneeringu kohustusega aladeks tuulepargi ehitamiseks mõeldud arendusalad.

Põhimõtteliselt on tuuleenergia tootmist ja vastavaid arendusi võimalikuks, mida näitab ka

erinevate tuulepargi arendusalade tuulealade määratlemine üldplaneeringuga (üldplaneeringu

seletuskirja p 10.4.1). Vastustaja väited vajadusest vältida metsamaa ja väärtusliku põllumaa

killustamist ning tagada rohekoridori toimimine ei tähenda taotletavate detailplaneeringute

ilmselget vastuolu üldplaneeringuga, kuna alles detailplaneeringu edasises menetluses saaks

täpsustatud planeeringualade konkreetsemad piirid ja suurus ning seal paiknevate tuulikute

arv ja kõrgus.

Ilmne ei ole ka sama lõike p-s 2 sätestatud aluste olemasolu („algatatava planeeringu

elluviimine tulevikus ei ole võimalik, eelkõige kui planeeringu koostamise korraldajal puudub

võimalus detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega

seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste

ehitamise kohustuse täitmiseks vajalike kulude kandmiseks ning detailplaneeringust huvitatud

isik keeldub selliseid kulusid kandmast“), st planeeringu elluviimise võimatus ning p-s 6

sätestatud alus, kuna kaebajad on väljendanud tahet sõlmida planeeringuteks halduslepingud

ning neid finantseerida.

Nagu ülal mainitud, ei ole senises menetluses kuigivõrd kaalutud erinevate isikute ja avalikke

huvisid ega taotletavate planeeringute mõjusid neile isikutele ning avalikele huvidele, mistõttu

oleks ennatlik väita selliste kaalukate põhjuste olemasolu (p-d 3 ja 4). Lisaks pole kaalumise

tulemusena välja joonistunud ka ühtegi muud ülekaalukat põhjust, mis õigustanuks

planeeringute algatamata jätmise.

33. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et nii kaebajate kui ka vastustaja poolt välja toodud

erinevad mõjud detailplaneeringu algatamise poolt ja vastu on oma olemuselt sellised, millele

pole võimalik lühikese volikogu isungi vältel toimunud arutelu tulemusena anda põhjendatud

hinnangut detailplaneeringu algatamise otsustamise staadiumis, vaid erinevate sihtgruppide

ning avalik huvi ja selle vastandlikud aspektid vajaksid põhjalikumat lähenemist, mida saaks

võimaldada detailplaneeringu edasine menetlus läbi erinevate planeerimisseaduses sätestatud

2 https://vinnivald.ee/keskkond-ehitus-ja-teed/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering/

15(17)

3-24-3496

menetlustoimingute ning erinevate huvigruppide kaasamise detailplaneeringu kehtestamise

võimalikkust ning keskkonnamõju hinnates.

34. Vastustaja on detailplaneeringu ja keskkonnamõju hindamise alustamisest keeldudes

toiminud õigusvastaselt. Eeltoodud põhjendamispuudused ning vastustaja eksimused

taotlejate ärakuulamisel ning haldusmenetluse põhimõtete järgimisel on olnud kohtu

hinnangul sellised, mis võivad olla mõjutanud otsustamise tulemust ning ka juba ilma sisulist

õiguspärasust analüüsimata esineb alus nende otsuste tühistamiseks vastavalt HMS §-le 58 ja

RVastS § 3 lg 3 p-le 1.

Vastustaja õigusvastane tegevus tingib ka kohustamisnõude rahuldamise ning vastustajal

tuleb uuesti lahendada kaebajate taotlused detailplaneeringute algatamiseks (RVastS § 6 lg 4).

35. Mõlemad kaebused tuleb seega tervikuna rahuldada.

MENETLUSKULUD

36. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kuna kohus rahuldab mõlemad kaebused, tuleb kaebajate menetluskulud mõista välja

vastustajalt. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud.

37. Kaebaja II on taotlenud menetluskulude (kokku 6662 eurot) väljamõistmist järgmiselt:

- 23. aprilli 2025. a avalduses volitatud esindaja kulud õigusabile 4502,50 eurot (töömaht 22

tundi, tunnihind 200 eurot, millele lisandub käibemaks 22%) ning riigilõiv 20 eurot;

-29. aprilli 2025. a avalduses kohtuistungiga seotud kulud 2100 eurot (töömaht 10 tundi, mis

ei sisalda sõiduaega istungile ja tagasi; tunnihind 210 eurot, ilma käibemaksuta) ning

sõidukulu 39, 50 eurot (vastavalt kuludokumentidele – piletid, taksoarve).

37.1. Vastustaja ei ole esitanud vastuväiteid Kaebaja II menetluskulude suuruse ega

põhjendatuse osas.

37.2. Kaebaja II menetluskulude osas on kahtluseta põhjendatud kaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv (20 eurot) ning lepingulise esindaja sõidukulu vastavalt esitatud kuludokumentidele

(39,50 eurot, dtl 833-836). Kohus peab mõnevõrra ülemääraseks kohtuistungiga seotud

ajakulu ning peab asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatuks vastustajalt välja mõista

õigusabikuluna 6200 eurot.

Vastustajalt tuleb Kaebaja II kasuks kokku välja mõista 6259 eurot 50 senti.

38. Kaebaja I on taotlenud menetluskulude väljamõistmist järgmiselt:

-24. aprilli 2025. a avalduses kulud õigusabile 12 595 eurot (töömaht 57 tundi, tunnihind kuni

31.01.2025 210 eurot ja alates 01.02.2025 230 eurot, millele lisandub käibemaks) ning

riigilõiv 20 eurot;

- 28. aprilli 2025. a avalduses kohtuistungiga seotud kulud 2070 eurot (töömaht 13 tundi,

millest kaebaja on maha arvanud 4 tundi ajakulu sõidule ning taotleb hüvitamist 9 tunni

ulatuses, tunnihind 230 eurot, millele lisandub käibemaks).

38.1. Vastustaja on esitanud vastuväited Kaebaja I 24. aprillil 2024 esitatud menetluskulude

väljamõistmise taotlusele, märkides järgmist.

Kaebaja I menetluskulude nimekirjas kajastatud õigusabikulu on osaliselt ülepaisutatud ega

vasta 50% ulatuses põhjendatud ja vajalike õigusabikulude määratlusele. Enne istungi

toimumist osutatud õigusabikulu 12 615 eurot ei ole ilmselgelt sellises mahus täies ulatuses

põhjendatud ega vajalik. Menetluskulude nimekirjas kajastatud kanded ei ole osaliselt seotud

16(17)

3-24-3496

kohtuvaidlusega – nimekirjas on 31. jaanuari 2025. a kanne „0,5 tundi õiguslik analüüs seoses

kahjunõudega“, kuid kohtumenetluses oli nõudeks vaid tühistamiskaebus ja

kohustamiskaebus. Nimekirjas on arvukaid kandeid, mille sisu on kas õiguslik analüüs või

kohtudokumentidega tutvumine. Samas ei ole võimalik veenduda, kas need analüüsid ja

korduvad kõned kliendiga on olnud vajalikud käesolevas haldusasjas. Kaebaja I poolt kahe

esindaja kasutamine on ilmselgelt on toonud kaasa menetluskulude suurenemise. HKMS §

108 lg 12 koostoimes TsMS § 175 lg-ga 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud

kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise

vajadusest.

38.2. Kaebaja I menetluskulude suurust on oluliselt mõjutanud kahe esindaja kasutamine.

Vastustaja on põhjendatult viidanud ka halduskohtumenetluse praktikas kohaldatavale TsMS

§ 175 lg-le 3. Praegusel juhul ei ilmne kohtu hinnangul selliseid asjaolusid, mis tingiks kahe

advokaadist esindaja kulude väljamõistmise. Kuigi tuuleenergia valdkonda tuleb üldjuhul

pidada õiguslikult keskmisest keerukamaks, on käeolev vaidlus keskendunud peaasjalikult

selle valdkonna üldisematele probleemidele ning menetluslikele ja vormistuslikele

etteheidetele. Arusaamatuks jääb praeguse menetluse kontekstis menetluskulude nimekirjas

märgitud ajakulu seoses kahjunõudega.

38.3. Kohus nõustub vastustajaga, et niivõrd oluline erinevus kaebajatele osutatud

õigusabikulude vahel samas menetluses ei saa ka olla põhjendatud. Menetluslikult erineb

kaebajate esindajate panuse selles osas, et Kaebaja I on vaidlustanud 4 otsust võrreldes

Kaebaja II poolt vaidlustatud kahe otsusega. Samas ei ole vaidlus keskendunud niivõrd

erinevate otsuste ja tuulealade sisulistesse detailidesse, kuivõrd üldistele ja menetluslikele

küsimustele, mis on mõlema kaebaja puhul olemuselt sarnased. Kaebaja I on lisaks

vaidlustanud vastuväitega kohtu tegevuse vastustajale vastamiseks antud tähtaja

pikendamisel. Kaebaja I puhul ilmneb ka alates 1. veebruarist 2025 varasemast kõrgem

teenuse tunnihind.

38.4. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks mõista vastustajalt Kaebaja I kasuks

välja õigusabi osutamise kulu 7500 eurot. Vaieldamatult on põhjendatud kuluks ka kaebuse

esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot. Kaebaja I kasuks tuleb kokku välja mõista 7520 eurot.

39. Kuna kohus rahuldab kaebused, jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe

kohtunik

17(17)