2-23-16968/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Tartu Maakohtu 27. augusti 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-23-16968 alates 30. novembrist 2023 (hagi esitamisest) kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Legislator headnote
AI generated2-23-16968/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Tartu Maakohtu 27. augusti 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-23-16968 alates 30. novembrist 2023 (hagi esitamisest) kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Anneli Alekand, Triin Uusen-Nacke, Margit Jäätma
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 30. mai 2025
Tsiviilasja number
2-23-16968
Tsiviilasi
Argo Raidi hagi AS-i LHV Kindlustus vastu
kindlustushüvitise ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
apellatsioonikohtus
5670 eurot 56 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. augusti 2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Argo Raidi apellatsioonkaebus
Asja arutamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Hageja (apellant)
Argo Raid (isikukood
esindajad
XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Agu
Eichenbaum
Kostja (vastustaja) AS LHV Kindlustus (registrikood
14973611), esindaja Mirjam Palmpuu
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tartu Maakohtu 27. augusti 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-23-16968
osas, milles maakohus jättis hüvitise 1153 eurot ja sellelt arvestatava viivise AS-lt
LHV Kindlustus Argo Raidi kasuks välja mõistmata, samuti menetluskulude
jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista AS-lt LHV
Kindlustus Argo Raidi kasuks välja täiendavalt kahjuhüvitis 1153 eurot ja sellelt
arvestatud viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras
alates 30. novembrist 2023 (hagi esitamisest) kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Maakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Jätta muus osas maakohtu otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu
otsuses toodud põhjendusi.
2. Rahuldada Argo Raidi apellatsioonkaebus osaliselt.
3. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda.
4. Kohtuotsuse kehtiv resolutsioon on järgmine:
4.1. Rahuldada Argo Raidi hagi AS-i LHV Kindlustus vastu kindlustushüvitise ja
viivise saamiseks osaliselt.
4.2. Välja mõista AS-lt LHV Kindlustus Argo Raidi kasuks kindlustushüvitis
3673 eurot (sh käibemaks) ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses
ettenähtud määras alates 30. novembrist 2023 (hagi esitamisest) kuni kohustuse
kohase täitmiseni.
4.3. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse
kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel
kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1. Argo Raid (hageja) esitas 30. novembril 2023 Tartu Maakohtule hagi LHV Kindlustus AS-i
(kostja) vastu kindlustushüvitise 7583 euro ja viivise saamiseks.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled vara kodukindlustuse lepingu (Pakett Mega Kodu)
ning 19. juulil 2022 väljastati poliis nr XXXXXXXXXX, mille kohaselt on
kindlustussummaks ehitise taastamisväärtus ja kindlustuskohaks XXXXXXXXXX. 28. juulil
2023 toimus kindlustusjuhtum, kus hageja libastus ja kukkus dušikabiini alusele, põhjustades
kukkumisega sellele mõra, mille tagajärjel immitses vesi põrandale ja valgus mööda plaaditud
põrandat magamistoa parketi alla. Hageja teavitas kindlustusandjat 1. augustil 2023, et avastas
magamistoas parketi kahjustuse ja seda põhjustanud dušialuse mõra 31. juulil 2023. 7.
septembril 2023 teatas kostja esindaja, et kahju kindlustuse poolt hüvitamisele ei kuulu, kuna
tegemist on tavapärasest amortisatsioonist tuleneva kahjuga, ning plastikul on piiratud
vastupidavus, mis aja ja igapäevase kasutamisega, vee ning temperatuuri muutuste
tulemusena kulub ja praguneb (üldtingimuste punkt 4.4). Kostja leidis, et veelekkest tulenevas
kahjus on hageja ise sisuliselt „süüdi“ ja selle eest vastutav, sest dušialus saab lekkida siis, kui
sellele lasta vett ning õnnetusjuhtumijärgne vee ja aurusauna kasutamine on isiku teadlik
tegevus, mida oleks hoolsa käitumise korral saanud vältida. Hageja vaidlustas kostja otsuse,
mille tulemusena 29. septembril 2023 vaatas kostja uuesti otsuse üle ning teatas, et
dušikabiini kahjustamist saab vaadelda kindlustusjuhtumina ja kostja hüvitab kahju, juhul kui
hageja esitab vastava ostudokumendi ja remondipakkumise. Põrandale tekkinud kahju ei
kuulu aga kostja poolt hüvitamisele. Hageja vaidlustas uuesti kostja otsuse ning 13. oktoobril
2023 vastas kostja, et kindlustus on nõus hüvitama üksnes dušikabiini hävimisest tekkinud
kahju analoogsete kabiinide järgi summas 1153 eurot, kuid ei nõustu ülejäänud nn põranda ja
siseviimistluse kahju hüvitamisega.
Hageja täitis omapoolse kohustuse, teavitades kostjat viivitamatult kindlustusjuhtumist
võlaõigusseaduse (VÕS) § 448 lg 1 mõttes, fikseeris olukorra ja võttis tarvitusele meetmed, et
oleks välditav edasine kahju tekkimine/suurenemine, millega järgis VÕS § 488 lg 1 nõudeid.
Kostjale on etteheidetav VÕS § 489 lg 1 nõuete täitmata jätmine, mille kohaselt peab
kindlustusandja viivitamata kindlaks tegema hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Kuna kostja
sellega viivitas, asus hageja ise hüvitatava kahju suurust kindlaks tegema. Hagejale sai kahju
väljaselgitamise käigus teatavaks, et asja parandamine VÕS § 132 lg 3 mõttes ei ole enam
võimalik ning asi tuleks sisuliselt lugeda hävinenuks ja asendada uuega. Kahjujuhtumi
tagajärjel sai kahjustada lisaks dušialusele selle purunemise tõttu ja sellelt väljavalgunud vee
tagajärjel ka magamistoa parkett (põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4). Dušialuse uuega
asendamine on aga problemaatiline, sest samas mõõdus aluseid enam ei toodeta ja seda ei ole
võimalik paigutada olemasoleva aurukabiini komplekti. Seega tuleks asendada kogu
aurusaunakabiini komplekt. Viimase mõõdud ja tehnilised lahendused on aga teistsugused,
mis tingivad nii põranda kui ka seinte ümberehitustöid.
Hageja esitas kostjale kogukahju hüvitamiseks Tep Invest OÜ hinnapakkumise. Selles
kirjeldab valdkonna asjatundja, et aurukabiini ei ole enam võimalik samasugust tellida ja uute
mõõtmed on natuke teistsugused. Sellepärast tuleb viimistleda ka uuesti osaliselt seinad ja
ehitada uus kipskarniis kabiini kohale. Hageja palub kostjalt välja mõista kindlustushüvitise
7583 eurot.
Hageja hinnangul ei oma antud vaidluse kontekstis tähtsust, mitu kindlustusjuhtumit hagejal
on varem toimunud, sest puudub nende seos käesoleva juhtumiga. Asjakohane ei ole ka kostja
etteheide dušikabiini jätkuvast kasutamisest.
2. Kostja nõustus hagiga osaliselt, paludes hagi rahuldada 1500 euro ulatuses ning jätta
menetluskulud poolte endi kanda. Poolte vahel puudub vaidlus kindlustuslepingu kehtivuse
või kindlustuskaitse olemasolu kohta ajahetkel 28. juulil 2023. Seega on vaidlusaluseks
üksnes hüvitatava kahju ulatus. Hageja nõuab kahju hüvitamist põhinõudena 7583 eurot.
Kostja on seisukohal, et sellisel määral kahju hüvitamine ei ole põhjendatud.
Kostja esmasel hinnangul oli tegemist ebatüüpilise kahjujuhtumiga. Kostja leidis, et kahju
tekkemehhanism ei lange hästi kokku tekkinud kahjustusega. Kostja sai vastuseks teistesse
kindlustusseltsidesse tehtud päringutele, et hagejal on aastatel 2015 kuni 2023 teistes
kindlustusseltsides olnud 33 kahjujuhtumit. Lisaks on isikul tänaseks LHV Kindlustuses
registreeritud 5 kahjujuhtumit. Selline kahjujuhtumite arv on erakordselt suur ühe kliendi ja
temaga võrdsustatud isikute kohta ning tähendab üldjuhul seda, et isik proovib kuritarvitada
või on kuritarvitanud kindlustuskaitse olemasolu, proovides saada sellest majanduslikku kasu.
Kostja hinnangul ei ole hageja kukkumise käigus dušialusele tekkinud praost alguse saanud
veelekke puhul tegemist olukorraga, kus oleks purunenud nt veetoru. Dušialus saab lekkida
üksnes siis, kui sellele lasta vett. Õnnetusjuhtumi järgselt dušikabiini jätkuv kasutamine on
isiku teadlik tegevus ning hageja oleks pidanud kohe tekkinud kahjustust visuaalselt
märkama. Vastasel juhul ei saaks olla ka hageja kindel, et kõnealune pragu tekkis justnimelt
kukkumise tagajärjel. Tulenevalt eeltoodust ja üldtingimuste p-de 11.6 ja 13.7 koosmõjust on
kostja seisukohal, et kostjal puudub kohustus hüvitada XXXXX siseviimistlusele tekkinud
kahju.
Kostja selgitab, et tal ei ole võimalik tõendada, et dušialusele tekkinud pragu ei ole tingitud
kukkumisest ehk suure jõu järsust mõjumisest kahjustunud kohale, kuid toob välja, et sellised
praod tekivad väga tihti dušialustele materjali väsimise ja temperatuurierinevuste tõttu.
Otsingumootor Google annab hulgaliselt samasuguste kahjustuste pilte ning ei ole eluliselt
usutav, et kõik need Google`i kuvatud piltidel olevad praod on tekkinud kukkumise tagajärjel.
Kostja selgitab, et pika aja jooksul tekkinud kahju ja sh materjali väsimine ei ole
kindlustusjuhtumiteks.
MAAKOHTU LAHEND
3. Tartu Maakohus rahuldas 27. augusti 2024. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt
hageja kasuks välja kindlustushüvitise 2520 eurot (sh käibemaks) ja viivise VÕS § 113 lg 1
teises lauses ettenähtud määras alates 30. novembrist 2023 (hagi esitamisest) kuni kohustuse
kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning märkis, et
kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Maakohtu otsuse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu kindlustuslepingust tuleneva
kohustuse täitmise ning viivise nõude. Maakohus viitas VÕS § 422 lg-le 1, § 423 lg-tele 1 ja
2. Hageja kindlustusvõtjana on täitnud omapoolse kindlustusmaksete tasumise kohustuse. 28
juulil 2023 toimus kindlustusjuhtum, mille käigus hageja libastus ja kukkus dušikabiini
alusele, põhjustades kukkumisega sellele mõra, mille tagajärjel immitses vesi põrandale ja
valgus mööda plaaditud põrandat magamistoa parketi alla.
Praeguses tsiviilasjas vaidlevad pooled selle üle, millised kahjustused hageja kukkumise
tagajärjel tekkisid ning millised on nende kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud kulutused.
Hageja nõuab kostjalt remonttööde, sh magamistoa ja vannitoa remondi kulusid ning
aurusaunakabiini asendamise kulude hüvitamist 7583 eurot vastavalt TEP Invest OÜ
hinnapakkumisele. Kostja on nõus hagejale osaliselt kahju hüvitama 1153 eurot (samaväärse
aurusaunafunktsiooniga dušikabiini kulu). Muid kulusid kostja nõus hüvitama ei ole.
Kindlustusandja põhikohustus on VÕS § 422 lg 1 järgi kahju hüvitamine kindlustusjuhtumi
toimumise korral. Kui kindlustusvõtja on tõendanud kindlustusjuhtumi toimumise, tekib
kindlustusandjal hüvitamise kohustus ning hüvitamiskohustuse puudumist peab tõendama
kindlustusandja. Pooltevahelise kindlustuslepingu tingimuste p 4.4 sätestab, et hüvitamisele ei
kuulu kahju, mille on põhjustanud kindlustatud eseme tavapärane järkjärguline kulumine,
riknemine, korrosioon, materjali väsimine, kõdunemine, mädanemine, seenkahjustus, hallitus
või vamm. Kuigi algselt, s.o 7. septembri 2023. a otsusega keeldus kostja kahju hüvitamisest
kindlustuslepingu tingimuste p-i 4.4 alusel (dtl 40), siis 29. septembri 2023. a otsusega muutis
kostja oma seisukohta. 29. septembri 2023. a otsuse kohaselt käsitletakse kindlustusjuhtumina
dušikabiini kahjustumist. Põranda kahju ei kuulu LHV Kindlustuse poolt hüvitamisele (dtl
42). 6. oktoobri 2023. a otsuses (dtl 48) on kostja hagejale selgitanud, et dušialuse
ostudokumendi esitamine on vajalik hindamaks samaväärse uue dušikabiini maksumust.
Erinevate sanitaartehnika e-poodide alusel on sarnase dušikabiini maksumuseks keskmiselt
1000 eurot. Seega on kostja valmis hüvitama 800 eurot (1000 eurot – omavastutus 200 eurot).
Hüvitise väljamaksmise eelduseks on uue dušikabiini arve ja maksekorralduse esitamine.
Põrandale tekkinud kahjustused ei kuulu hüvitamisele, sest tekkinud kahjustus (mõra) on
väike ning selle kõrval asub äravool. Põrandale tekkinud kahju on aga ulatuslik. See tähendab,
et dušinurga ühekordse kasutamise käigus ei oleks saanud piisava hoolsuse rakendamisel
sellist veekahjustust tekkida. Kostja on seisukohal, et tegemist ei ole surve all oleva veetoru
purunemisega, millest vesi enne lekke kõrvaldamist vabalt välja voolata saab. Dušialus saab
lekkida üksnes siis, kui sellele lasta vett. Dušialuse alla sellise hulga vee kogumine ja sealt
välja voolamine oleks olnud märgatav ka koheselt pärast dušinurga kasutamist.
Maakohus viitas VÕS § 476 lg-le 1 ning § 127 lg-tele 1 ja 2, § 132 lg-le 1 ning sellele, et
üldjuhul tuleb kahjukindlustuse puhul hüvitada kahju ulatuses, mis on vajalik
kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks.
Maakohtu hinnangul ei ole magamistoa põranda kahjustuse hüvitamine põhjendatud. Hageja
väite kohaselt tekkis kahju magamistoa põrandakattele aurusaunakabiini alusel olevast mõrast
toimunud läbijooksu tõttu. Hageja selgituste kohaselt valgus vesi mööda plaaditud põrandat
magamistoa parketi alla. Vaidlust ei ole selles, et magamistoa parkett on kahjustatud veelekke
tõttu, kuid see ei anna alust kahjuhüvitise kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks.
Kindlustustingimuste punkt 8.1 sätestab, et kindlustusvõtja peab kahjujuhtumi toimumise
korral võtma kasutusele meetmed edasise kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks.
Tingimuste punkt 11.6 sätestab, et kindlustusvõtja on kohustatud tegema kõik endast oleneva
kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks, vältima kindlustusriski
võimalikku suurenemist ning mitte laskma kindlustusriski suurendada isikutel, kes
kindlustatud vara kasutavad. Maakohtu hinnangul ei ole kostja seda teinud. Fotodelt on
tuvastatav, et dušialusel olev mõra on väike ning asetseb kõrgemal kui dušialuse äravool,
millest tulenevalt ei ole eluliselt usutav, et äravoolust kõrgemal asuvast mõrast sai suurtes
kogustes vett välja valguda.
Dušikabiinid on ehitatud põhimõttel, et aluse kalle oleks äravoolu suunas. Ka ei ole tegemist
auguga, vaid mõraga, mille kaudu ei ole võimalik vee väljavalgumine suurtes kogustes.
Lisaks on asjas tuvastatud, et kostja avastas dušialusel oleva mõra 31. juulil 2023, s.o 3 päeva
hiljem juhtunust, millest tulenevalt ei ole põhjendatud kostja selgitus, et välistatud oli pärast
õnnetusjuhtumit duši kasutamine. Kui kostjal puudus teadmine kahjustatud dušialusest, siis ei
ole võimalik väita, et duši all käimine oli välistatud. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et
vannitubades ehitatakse põrandakalded äravoolu suunas, millest tulenevalt ei ole eluliselt
usutav, et vee valgumisel põrandale suundub see äravoolust eemale, st magamistoa poole.
VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema
vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu
tagajärg (põhjuslik seos). Eeltoodu alusel on tõendatud, et kostja ei ole teinud kõike endast
olenevat, et kahju ära hoida või seda vähendada (jätkas aurusauna, sh duši kasutamist peale
õnnetusjuhtumi toimumist kolme päeva vältel). Seega ei ole põhjendatud magamistoa põranda
kahjustuse hüvitamine ning kohus jättis selles osas nõude rahuldamata.
Dušialuse kahjustamisega seotud kulutuste osas viitas hageja sellele, et on saanud pakkumise
analoogsele aurusaunale Balteco OÜ-lt hinnaga 3000 eurot, millele lisanduvad veel lisatööd ja
ettevalmistused aurusauna asendamiseks. Kahju hüvitamise nõude suuruse arvutamisel lähtus
hageja Tep Invest OÜ pakkumisest 10 755 eurot 6 senti, millest lahutas 4325 (aurusauna
komplekt) ja liitis kostja pakutud hüvitissumma 1353 eurot ning lahutas maha ka
omavastutuse 200 eurot. Seega taotles hageja 7583 euro 6 sendi hüvitamist. Kostja vastusest
nähtub, et kostjale on hageja edastanud AS Balteco tellimuse kinnituse hinnaga 3000 eurot.
Vastusest nähtub ka, et kostja ei pidanud samaväärseks samasuguse dušikabiini uuendatud ja
tõenäoliselt ka parendatud versiooni. Kostja on seisukohal, et samaväärse aurukabiini
maksumust ei ole võimalik välja selgitada puudulike andmete tõttu. Kostja on valmis
hüvitama Ehituskaup24 pakutavate dušikabiinide järgi dušikabiini hävimisest tekkinud kahju
1153 eurot (1353 eurot, mis on keskmine Ehituskaup24 pakutav aurusaunafunktsiooniga
dušikabiini hind – 200 eurot omavastutus).
Hageja ei ole tõendanud, mis on kahjustatud aurusaunakabiini väärtus, jättes esitamata
soetusdokumendid. Hageja on selgitanud, et samasugust aurusaunakabiini ei ole võimalik
osta, kuna sellist marki ega mudelit enam ei toodeta. Samas jätab hageja täpsustamata, mis
marki ja mudeli aurukabiiniga tegemist oli. Küll on hageja aga leidnud, et uus
aurusaunakabiin nõuab uut karniisi ja vannitoa seinte värvimist, kuna uus aurusaun ei ole
samasuguste mõõtmetega. Hageja selgitused laiaulatuslike ehitustööde vajalikkusest (seinte
värvimine jne) lükkab ümber TEP Invest OÜ seletuskiri (dtl 136) kulude vajalikkuse,
põhjendatuse ja ulatuse kohta. Spetsialist on märkinud, et pakkumuses olev aurusaun on
parameetrite poolest võrreldav vanaga. Kuna kohtule selle kohta tõendeid esitatud ei ole, siis
lähtus maakohus spetsialisti seletuskirjas esitatust, et uus aurusaun on parameetrite poolest
võrreldav vana aurusaunaga ning ta sobitub vana aurusaunakabiini asemele. Seega ei ole
põhjendatud seinte värvimistööd hinnapakkumises toodud 651 euro 60 sendi eest. Küll võib
aga nõustuda karniisi ümberehitamise ja värvimise vajadusega.
VÕS § 132 lg 1 kohaselt hõlmab kahjuhüvitis samaväärse asja soetamiseks tehtud mõistlikke
kulutusi. Kohtu hinnangul kuulub hüvitamisele samaväärse aurusauna hind kindlustusandja
poolt pakutud väärtuses, s.o 1153 eurot, aurusauna demontaaž ja montaaž, kinnikatmis- ja
kolimistööd, aurusauna kohal oleva kipskarniisi lammutus ja ehitus koos viimistlusega,
transport ja materjalihange, koristus ja prahi utiliseerimine, seega kokku 2520 (sh käibemaks).
Maakohus rahuldas ka põhinõude rahuldamise ulatust arvestades viivisenõude. Kuna
maakohus rahuldas hagi osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses
kompromissina pakkunud kostja (dtl 156), jättis maakohus menetluskulud tervikuna hageja
kanda, kes kompromissiga ei nõustunud (TsMS § 163 lg 2). Kuna kostja menetluskulude
nimekirja esitanud ei ole, jätab kohus menetluskulud kindlaks määramata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada osaliselt, st hagi
osalise rahuldamata jätmise ja kostjalt menetluskulude välja mõistmata jätmise osas, ja teha
uus otsus, millega rahuldada hagi 7583 euro väljamõistmiseks täies ulatuses ning mõista
kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 30.
novembrist 2023 (hagi esitamisest) kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja palub määrata
kindlaks menetluskulud mõlemas kohtuastmes ja jätta need täies ulatuses kostja kanda.
Maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõigust ja menetlusõiguse norme.
On selgusetu, milliste tõendite alusel maakohus leidis, et hageja jätkas aurusauna kasutamist.
Sellised tõendid asjas puuduvad. Hageja selgitas juhtumiga seotud asjaolusid ja märkis, et
õnnetus ehk kukkumine toimus 28. juulil 2023, mille tagajärjel jäi aurusauna alusele dušši
kasutades vesi, mis valgus maha ja sealt edasi ka magamistuppa ja mille avastas 1. augustil
2023, mil teavitas juhtunust koheselt ka kindlustusandjat. Hüvitamiskohustuse puudumist
peab tõendama kindlustusandja ehk kostja. Kostja pole tõendanud, et hageja jätkas aurusauna
kasutamist peale õnnetusjuhtumit, suurendades sellega enese vara kahjustamist.
Purunenud dušialuse hilisem avastamine ei tõenda automaatselt, et hageja jätkas selle
kasutamist peale juhtumit. Hagejal on majas veel kaks duširuumi, mida saab vajadusel
kasutada, juhul kui hageja oleks olnud aluse purunemisest kohe teadlik. Hagejale pole ette
heidetud, et ta oleks pidanud kahjustamise avastama varem. Ka hooletut käitumist pole
hagejale ette heidetud.
Isegi juhul, kui hüpoteetiliselt lähtuda asjaolust (võtmata seda omaks ja õigeks), et hageja
kasutas aurusauna, kuid ei olnud teadlik selle mõrast, siis ei saa ta vastutada duši kasutamise
eest, kuni ta selle avastas. Seega teadmata mõranenud alusest ehk rikkest, välistab see hageja
vastutuse kindlustustingimuste p 8.1 ja 11.6 mõttes.
Hageja ei olnud koheselt kukkumise järgselt teadlik dušialuse mõrast ja seega ei saanud ta
teadlikult kahjustamist ka jätkata.
Maakohus heitis hagejale ette, et viimane ei ole tõendanud, mis on kahjustatud
aurusaunakabiini väärtus, jättes esitamata soetusdokumendid. Eraisikul pole kohustust
säilitada ostutšekke. VÕS § 489 lg 1 sätestab, et kindlustusandja peab viivitamata tegema
kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Vaidlust ei ole, et tegemist on
tarbijakindlustuslepinguga, millele kohalduvad mh VÕS üldosa tüüptingimuste sätted.
Pooltevahelise kodukindlustuslepingu tüüptingimuste p 8, ja 8.7 kohaselt võib
kindlustusaandja nõuda kindlustusvõtjalt dokumente, mis tõendavad kahjujuhtumi kulusid.
Kindlustus on hagejalt nõudnud aurukabiini soetusdokumente. Maakohus leidis, et hageja
neid tõendeid (aurusauna ostudokumente) esitanud ei ole. Materiaalõiguslikult sellele
tuginemine ei ole põhjendatud, küsimus võib tõusetuda üksnes menetlusõiguslikult, sellest
aspektist, et ostutšekiga saaks teatud asjaolusid hageja vaates hõlpsamini tõendada. See aga ei
tähenda, et selle esitamata jätmine viib tagajärgedeni, kus hüvitist ei saa määrata ja ei
määratagi, kui asjas on olemas selle asjaolu tõendamise kohta teised tõendid. VÕS § 42 lg 3 p
11 kohaselt on lepingus, mille pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige
lepingutingimus, millega pannakse isikule tõendamiskohustus, mis seaduse kohaselt lasub
tingimuse kasutajal. Tüüptingimuse tühisust hindab kohus omal algatusel. Maakohus on
jätnud omaalgatuslikult hindamata nimetatud sätete valguses vastava dokumendi esitamise
kohustuse (tõendi nõudmise kaupleja poolt) õiguspärasuse. Selle tõttu on kohus ebaõigesti
jätnud aurusauna arvestusest välja ja selle eest hüvitise määramata.
Maakohus on eksinud hüvitise arvestusega ja kui kohtulahend jääb muutmata, mõistnud välja
1153 eurot väiksema hüvitise. Kohtulahendi p-dest 16 ja 17 tuleneb, et kohus on küll
arvestuses lähtunud TEP Invest spetsialisti hinnapakkumisest, samas jätnud kahjuhüvitisest
välja seinte värvimistööd 543,00+km=651 eurot 60 senti.
Maakohus on nõustunud kindlustusandja aurusauna pakutud väärtusega, s.o 1153 eurot,
aurusauna demontaaži ja montaažiga (190,00 + km 38,00= 228; 495+99=594 (228+594=822),
kinnikatmis- ja kolimistöödega (120+km24=144), aurusauna kohal oleva kipskarniisi
lammutus- ja ehitustöödega koos viimistlusega (675,00+135,00=810), transpordi ja
materjalihankega (350+km70=420), koristuse ja prahi utiliseerimisega (270+54=324).
Maakohus mõistis välja 2520 eurot, mis hõlmab kulutusi remonttöödele, kuid ei lisanud sinna
juurde aurusauna väärtust 1153 eurot, millega on nõustunud, viidates kostja pakutud
analoogse aurusauna väärtusele. Seega pidanuks kohus 2520 eurole lisama vähemalt arusauna
väärtuse 1153 eurot, millega kohus luges ennast seotuks olevat. Seega pidi maakohus hagi
rahuldama 2520+1153=3673 euro, aga mitte 2520 euro ulatuses.
Sellest tulenevalt oleks tulnud võtta teistsugune seisukoht ka menetluskulude osas.
Kohtulahend ei järgi/ei täida kahju hüvitamise eesmärki ja ulatust.
Värvimistööd on vajalikud kulutused ning nende eest hüvitise maksmise välistamine
kohtulahendi kohaselt ei ole õige.
Praegusel juhul on maakohus oma lahendiga kindlustuskaitse alt välistanud aurusaunakabiini
täielikult. Hagejal on õigus saada selle eest hüvitist.
Everton Ehituse OÜ akt kajastab töid ja hinda, mis on võrreldavad Tep Invest OÜ
hinnapakkumisega, millele on hageja hagiavalduses tuginenud. Nüüd esitatud tõendid
näitavad, et hageja on tasunud tegelikult kantud kulutuste eest 10 926 eurot 32 senti.
Menetluskulud tuleks jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
5. Kostja palus vastuses tühistada maakohtu otsus osaliselt ja teha uus otsus, millega
rahuldada hagi kostja vastu 3062 euro 30 sendi väljamõistmiseks. Kostja palub jätta
menetluskulud poolte endi kanda.
Kostja pidas apellatsioonkaebust osaliselt põhjendatuks, nõustudes hagejaga, et maakohus on
eksinud hüvitise arvestusega ja välja mõistnud 1153 eurot väiksema hüvitise. Kostja nõustus
maakohtu otsuse punktis 17 esitatud seisukohaga, aga ei nõustu Tep Invest OÜ koostatud
hinnapakkumises olevate tööde maksumusega – need on põhjendamatult kõrged, põhjendatud
oleks tööd 1909 euro 30 sendi ulatuses. Seega on põhjendatud kahjuhüvitise summa 1153 +
1909,30 = 3062,30 eurot. Kostja on nimetatud summa hüvitamisega nõus. Sellest tulenevalt
on kostja nõus ka selles summas sõlmima hagejaga kompromissi.
Maalritööd magamistoas, põranda taastamine ja maalritööd vannitoas (v.a aurusauna kohal
oleva karniisi viimistlus) ei ole põhjendatud kahju osa, mille hüvitamist saab hageja kostjalt
nõuda.
Väidetavalt toimus õnnetusjuhtum ehk kukkumine 28. juulil 2023 ja kindlustusvõtja avastas
kahju 1. augustil 2023. Maakohtus on hageja aga esitanud tõendi, mis näitab, et
kindlustusvõtja tegi aurukabiinist väljavoolanud veest fotoülesvõtteid juba 31. juulil 2023 (dtl
147). Siinjuures juhib kostja kohtu tähelepanu sellele, et viidatud pildil on aurukabiini seinad
kaetud veepiiskadega, mis tähendab, et seda on hiljuti kasutatud. Ei ole eluliselt usutav, et kui
aurukabiini kasutati viimati 28. juulil, siis see on kuupäeval 31. juulil endiselt märg. Lisaks on
kohtule esitatud teadmata kuupäeval tehtud pilt (hagiavalduse lisa 3(3)), kus on taaskord
aurukabiini seinad märjad (ehk aurukabiini on kasutatud), kuid on aru saada, et see ei ole
tehtud samal ajal kui pilt, mis asub toimikus viite dtl 147 all. Nimelt ei ole võrreldes teise
pildiga pildil „IMG_2548-Lisa 3(3) foto“ näha põrandal veenire jälge ja aurukabiini alusel ei
ole riivi. Seega on aurukabiini pärast väidetavat õnnetusjuhtumit kasutatud vähemalt kahel
korral.
Hageja seisukohad ja tõendid on üksteisele vasturääkivad ja seetõttu on need
ebausaldusväärsed. Hageja on isik, kellel on varasemalt korduvalt esinenud soov moonutada
kahjujuhtumi asjaolusid selliselt, et need oleksid kindlustusjuhtumid ja saada seeläbi
kindlustushüvitist. Tulenevalt sellest ja kohtule esitatud fotodest on kostja seisukohal, et
hageja on teadlikult kasutanud katkist aurukabiini ning katkise aurukabiini kasutamise ja
põrandale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos.
Kostja on korduvalt enne asunud seisukohale, et aurukabiini alus ei saa lekkida, kui sellele
vett ei lasta ning pärast kukkumist oleks pidanud kindlustusvõtja tekkinud kahjustust
märkama ja aurukabiini kasutamise lõpetama. Vastasel juhul ei ole tõendatud, et aurukabiini
alusesse tekkis pragu kukkumise tagajärjel. Kostja on 26. jaanuaril 2024 oma vastuse punktis
2.3 selgitanud, et sellised praod on tavapärased materjali väsimise tõttu. Tegemist on n-ö
väsimusmõradega, mis klaaskiud/plastik alustele tekivad. Kostja kohtab oma igapäevatöös
selliseid kahjustusi tihti. Pikaajalised protsessid ja materjali väsimine ei ole aga
kindlustusjuhtumiteks. Seega pidi kindlustusvõtja aru saama, et tema kukkumise tõttu on
aurukabiini alus kahjustada saanud, sest vastasel juhul ei oleks tegemist üldse
kindlustusjuhtumiga ja kahju ei kuuluks hüvitamisele. Hageja ei saa tõsikindlalt väita, et
kahjustus tekkis kukkumise tagajärjel, kui ta pärast kukkumist kahjustust ei märganud.
Maakohus on õigesti asjaolusid ja tõendeid hinnanud. Õige on ka see, et vajalik ei ole kogu
vannitoa värvimine, sest uus aurusaun on parameetritelt sarnane vanaga ja seetõttu piisab
karniisi ümberehitusest.
Kostja on valmis sõlmima kompromissi summas 3062 eurot 30 senti või astuma
läbirääkimistesse kompromissi leidmiseks muus summas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis
hüvitise 1153 eurot ja sellelt arvestatud viivise kostjalt hageja kasuks välja mõistmata, samuti
menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega mõista kostjalt
hageja kasuks välja täiendavalt kahjuhüvitis 1153 eurot ja sellelt arvestatud viivis VÕS § 113
lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 30. novembrist 2023 (hagi esitamisest) kuni
kohustuse kohase täitmiseni. Maakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuses toodud
põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva
resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata, samuti
menetluskulude osas.
Kostja on nõus apellatsioonkaebusega osaliselt, st aurusauna hüvitamist puudutavas osas ehk
osas, milles maakohus jättis aurusauna väärtuse hagejale hüvitamata. Kostja pakub hagejale
kompromissi, nõustudes hüvitama kokku 3062 eurot 30 senti.
8. Ringkonnakohus nõustub pooltega, et asja materjalidest ja maakohtu seisukohast nähtub, et
maakohus on asjas pidanud põhjendatuks hüvitada aurusauna väärtus 1153 eurot, kuid pole
seda kogu hüvitise arvutamisel arvesse võtnud. Seega on maakohus ekslikult välja mõistnud
hüvitise 1153 eurot väiksemas ulatuses kui maakohus pidas põhjendatuks. Ringkonnakohus
tühistab selles osas maakohtu otsuse ja mõistab juba maakohtu poolt välja mõistetud
hüvitisele 2520 eurot täiendavalt välja aurusauna väärtuse 1153 eurot. Samuti tuleb välja
mõista täiendavalt viivis. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, mis
puudutab kindlustusjuhtumi tõttu hüvitatavaid taastamistöid ja nende maksumust, tuginedes
hinnapakkumisele (dtl 68–69). Kuigi hageja on esitanud ringkonnakohtule ka täiendavad
tõendid, et näidata praeguseks kantud kulutuste suurust, siis asjaolu, et Everton Ehitus OÜ
akti (dtl 248) järgi on hageja valinud uueks aurusaunaks 4211 eurot maksva aurusauna, ei
anna alust sellest summast lähtuda. Põhjendatud on hüvitada aurusaunakabiini eest 1153
eurot, mis on maakohtus arvutatud selliselt, et on võetud keskmine Ehituskaup24 pakutav
aurusaunafunktsiooniga dušikabiini hind 1353 eurot ja sellest lahutatud 200 eurot
omavastutus. Seega tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 2520
eurot + 1153 eurot = 3673 eurot ning sellelt summalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises
lauses ettenähtud määras alates 30. novembrist 2023 (hagi esitamisest) kuni kohustuse kohase
täitmiseni. Muus osas ei pea ringkonnakohus aga hüvitisenõude rahuldamist põhjendatuks.
9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka selles osas, et põhjendatud ei ole
kogu vannitoa värvimine, mistõttu ringkonnakohus ei korda täiendavalt maakohtu vastavaid
põhjendusi TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt.
10. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on ka maakohtu lõppjäreldus, et magamistoa
põranda kahjustuse eest ei ole alust hüvitist välja mõista. Samas tuleb seejuures arvestada ka
ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi.
10.1. Kindlustustingimuste p 8.1 sätestab, et kindlustusvõtja peab kahjujuhtumi toimumise
korral võtma kasutusele meetmed edasise kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks (dtl 28).
Tingimuste punkt 11.6 sätestab, et kindlustusvõtja on kohustatud tegema kõik endast oleneva
kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks, vältima kindlustusriski
võimalikku suurenemist ning mitte laskma kindlustusriski suurendada isikutel, kes
kindlustatud vara kasutavad (dtl 29). Lepingu p 13.6 kohaselt on LHV-l õigus hüvitamisest
keelduda või kindlustushüvitist vähendada, kui kindlustusvõtja ei ole järginud mõnda
tingimuste punktis 9 määratud ohutusnõuet või punktis 11 määratud kohustust ja sellel on
põhjuslik seos kahju tekkega (dtl 30). Lisaks sätestab VÕS § 488 lg 1, et kindlustusjuhtumi
toimumisel peab kindlustusvõtja niivõrd, kuivõrd see on võimalik, püüdma kahju ära hoida ja
seda vähendada, järgides seejuures kindlustusandja juhiseid. Kui asjaolud seda võimaldavad,
peab kindlustusvõtja kindlustusandjalt selliseid juhiseid küsima. VÕS § 488 lg 3 kohaselt, kui
kindlustusvõtja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud kohustust ja
kindlustusandjal tekib seetõttu kahju, on viimasel õigus vähendada hüvitist tekitatud kahju
võrra.
10.2. Maakohus on tuginenud sellele, et magamistoa parkett on kahjustunud veelekke tõttu,
kuid see ei anna alust kahjuhüvitise väljamõistmiseks, kuivõrd hageja ei ole võtnud tarvitusele
meetmeid ega teinud kõik endast olenevat kahju vähendamiseks. Ringkonnakohus nõustub
selles osas maakohtu lõppjäreldusega. Nõustuda võib maakohtu arutluskäiguga, et fotodelt (vt
nt dtl 35) on tuvastatav, et dušialusel olev mõra on väike ning asetseb kõrgemal kui dušialuse
äravool, millest tulenevalt ei ole eluliselt usutav, et äravoolust kõrgemal asuvast mõrast sai
suurtes kogustes vett välja valguda. Õige on ka see, et dušikabiinid on ehitatud põhimõttel, et
aluse kalle oleks äravoolu suunas. Ka ei ole tegemist auguga, vaid mõraga, mille kaudu ei ole
võimalik vee väljavalgumine suurtes kogustes. Maakohus viitas ka sellele, et vannitubades
ehitatakse põrandakalded äravoolu suunas, millest tulenevalt ei ole eluliselt usutav, et vee
valgumisel põrandale suundub see äravoolust eemale, st magamistoa poole.
10.3. Hageja on tuginenud apellatsioonkaebuses sellele, et maakohus on lähtunud tõendamata
väitest, et hageja kasutas kolme päeva vältel aurusaunakabiini edasi. Maakohus on viidanud
oma otsuses, et lisaks on asjas tuvastatud, et kostja avastas dušialusel oleva mõra 31. juulil
2023, s.o 3 päeva hiljem juhtunust, millest tulenevalt ei ole põhjendatud kostja selgitus, et
välistatud oli pärast õnnetusjuhtumit duši kasutamine. Kui kostjal puudus teadmine
kahjustatud dušialusest, siis ei ole võimalik väita, et duši all käimine oli välistatud. Eeltoodu
alusel on tõendatud, et kostja ei ole teinud kõike endast olenevat, et kahju ära hoida või seda
vähendada (jätkas aurusauna, sh duši kasutamist peale õnnetusjuhtumi toimumist kolme
päeva vältel). Kuigi maakohus pole aurusauna kasutamise osas eraldi tõenditele viidanud,
saab ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse põhjendusi täiendada. Ringkonnakohus
leiab, et aurusauna kasutamine pärast 28. augusti 2023 on tõendatud asjas esitatud fotodega.
Nii nähtub hageja enda esitatud fotodelt 31. juulist 2023 (dtl 35, 37, dtl 147) veepritsmeid
kabiiniseintel/ustel, mis viitab aurusauna vahetule kasutamisele 31. juulil 2023. Fotodelt
nähtuvad ka veenired. Hageja on viidanud, et ette heidetud pole, et ta oleks pidanud lekke
varem avastama. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kuigi maakohus pole sellele tuginenud,
on kostja ringkonnakohtu hinnangul õigesti viidanud, et olukorras, kus hageja kukkus
dušikabiinis 28. juulil 2023, pidi ta väidetavat kahjustust kohe märkama ja duši kasutamise
lõpetama. Pragu on fotol selgelt tuvastatav (dtl 35). Arvestades prao suurust ja asukohta, ei
ole samas usutav, et nimetatud praost kukkumise aegse kasutamiskorra ajal sellises koguses
vett välja voolas, mis omakorda voolas ka magamistuppa ja kahjustas põrandat, ilma et hageja
seda tähele pani. Viited sellele, et hagejal polnud vajadust konkreetset aurusaunakabiini
kasutada, kuna tal on majas veel 2 duširuumi, ei muuda fotode alusel tuvastatut, et kabiini on
kasutatud ka kukkumise järgselt. Arvestades veepritsmete paigutust fotodel (kabiini seinad on
veepritsmetega kaetud), ei ole ka usutav, et vett on lastud vaid selleks, et tuvastada vee
läbijooksu koht. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kui maakohtus tugines hageja sellele, et
avastas mõra ja kahjustuse 31. juulil 2023 (dtl 4), siis apellatsioonkaebuses on hageja
tuginenud kahjustuse avastamisele 1. augustil 2023 (dtl 203). Seega on esitatud väited ka
maa- ja ringkonnakohtu menetluses mõnevõrra vasturääkivad. Kuivõrd hageja enda esitatud
tõenditega saab lugeda tuvastatuks väite, et hageja jätkas aurusauna kasutamist ka pärast
õnnetusjuhtumi toimumist, seega ei teinud midagi, et kahju tekkimist vähendada, on õige
maakohtu järeldus, et magamistoa põranda kahjustuse hüvitamine ei ole põhjendatud.
10.4. Hageja on tuginenud apellatsioonkaebuses ka sellele, et maakohus on ette heitnud
hagejale, et viimane pole esitanud vana kabiini ostudokumente ning pole hinnanud vastavat
kohustust ettenägeva tüüptingimuse tühisust. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on küll
viidanud aurusaunakabiini väärtuse hindamisel sellele, et hageja pole ostudokumente
esitanud, kuid pole väitnud, nagu jääks seetõttu kahju hüvitamata ega tuginenud ka seejuures
kostja tüüptingimustele, vaid on põhjendustes märkinud, et lähtub kostja esitatud tõenditest.
Seega on maakohus hinnanudki tõendamise seisukohalt seda, mil määral kumbki pool on oma
väiteid tõendanud, mitte pole ette heitnud, et ostudokumentide esitamata jätmise tõttu jääb
hagi selles osas rahuldamata. Nagu märgitud, on maakohus sisuliselt pidanud
aurusaunakabiini eest hüvitist põhjendatuks, kuid jätnud selle ekslikult arvutuses arvesse
võtmata ja välja mõistmata. Samas eespool toodust nähtuvalt parandab ringkonnakohus selle
maakohtu eksimuse ja mõistab välja ka aurusaunakabiini väärtuse.
10.5. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt ning
maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust.
Kuivõrd hageja palus välja mõista hüvitise 7583 eurot ja viivise, kuid lõppastmes mõistab
kohus kostjalt hageja kasuks välja 3673 eurot ja viivise, seega rahuldab põhinõude väiksemas
kui pooles ulatuses, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta menetluskulud maakohtus TsMS
§ 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
Kuivõrd apellatsioonkaebuse rahuldab ringkonnakohus samuti osaliselt – hageja soovib
maakohtu otsuse tühistamist 7583 euro hüvitisenõude rahuldamata jätmise osas (soovib seega
juba välja mõistetud 2520 eurot ületavas osas hüvitisenõude ehk täiendavalt 5063 euro ja
sellelt arvestatud viivise väljamõistmist), samas ringkonnakohus mõistab täiendavalt välja
1153 eurot ja viivise, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta ka apellatsioonimenetluse
kulud poolte endi kanda. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis
kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)