2-23-16968/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Triin Uusen-Nacke, Margit Jäätma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. mai 2025

Tsiviilasja number

2-23-16968

Tsiviilasi

Argo Raidi hagi AS-i LHV Kindlustus vastu

kindlustushüvitise ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

5670 eurot 56 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. augusti 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Argo Raidi apellatsioonkaebus

Asja arutamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Hageja (apellant)

Argo Raid (isikukood

esindajad

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Agu

Eichenbaum

Kostja (vastustaja) AS LHV Kindlustus (registrikood

14973611), esindaja Mirjam Palmpuu

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 27. augusti 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-23-16968

osas, milles maakohus jättis hüvitise 1153 eurot ja sellelt arvestatava viivise AS-lt

LHV Kindlustus Argo Raidi kasuks välja mõistmata, samuti menetluskulude

jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista AS-lt LHV

Kindlustus Argo Raidi kasuks välja täiendavalt kahjuhüvitis 1153 eurot ja sellelt

arvestatud viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

alates 30. novembrist 2023 (hagi esitamisest) kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Maakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Jätta muus osas maakohtu otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu

otsuses toodud põhjendusi.

2. Rahuldada Argo Raidi apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda.

4. Kohtuotsuse kehtiv resolutsioon on järgmine:

4.1. Rahuldada Argo Raidi hagi AS-i LHV Kindlustus vastu kindlustushüvitise ja

viivise saamiseks osaliselt.

4.2. Välja mõista AS-lt LHV Kindlustus Argo Raidi kasuks kindlustushüvitis

3673 eurot (sh käibemaks) ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras alates 30. novembrist 2023 (hagi esitamisest) kuni kohustuse

kohase täitmiseni.

4.3. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Argo Raid (hageja) esitas 30. novembril 2023 Tartu Maakohtule hagi LHV Kindlustus AS-i

(kostja) vastu kindlustushüvitise 7583 euro ja viivise saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled vara kodukindlustuse lepingu (Pakett Mega Kodu)

ning 19. juulil 2022 väljastati poliis nr XXXXXXXXXX, mille kohaselt on

kindlustussummaks ehitise taastamisväärtus ja kindlustuskohaks XXXXXXXXXX. 28. juulil

2023 toimus kindlustusjuhtum, kus hageja libastus ja kukkus dušikabiini alusele, põhjustades

kukkumisega sellele mõra, mille tagajärjel immitses vesi põrandale ja valgus mööda plaaditud

põrandat magamistoa parketi alla. Hageja teavitas kindlustusandjat 1. augustil 2023, et avastas

magamistoas parketi kahjustuse ja seda põhjustanud dušialuse mõra 31. juulil 2023. 7.

septembril 2023 teatas kostja esindaja, et kahju kindlustuse poolt hüvitamisele ei kuulu, kuna

tegemist on tavapärasest amortisatsioonist tuleneva kahjuga, ning plastikul on piiratud

vastupidavus, mis aja ja igapäevase kasutamisega, vee ning temperatuuri muutuste

tulemusena kulub ja praguneb (üldtingimuste punkt 4.4). Kostja leidis, et veelekkest tulenevas

kahjus on hageja ise sisuliselt „süüdi“ ja selle eest vastutav, sest dušialus saab lekkida siis, kui

sellele lasta vett ning õnnetusjuhtumijärgne vee ja aurusauna kasutamine on isiku teadlik

tegevus, mida oleks hoolsa käitumise korral saanud vältida. Hageja vaidlustas kostja otsuse,

mille tulemusena 29. septembril 2023 vaatas kostja uuesti otsuse üle ning teatas, et

dušikabiini kahjustamist saab vaadelda kindlustusjuhtumina ja kostja hüvitab kahju, juhul kui

hageja esitab vastava ostudokumendi ja remondipakkumise. Põrandale tekkinud kahju ei

kuulu aga kostja poolt hüvitamisele. Hageja vaidlustas uuesti kostja otsuse ning 13. oktoobril

2023 vastas kostja, et kindlustus on nõus hüvitama üksnes dušikabiini hävimisest tekkinud

kahju analoogsete kabiinide järgi summas 1153 eurot, kuid ei nõustu ülejäänud nn põranda ja

siseviimistluse kahju hüvitamisega.

Hageja täitis omapoolse kohustuse, teavitades kostjat viivitamatult kindlustusjuhtumist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 448 lg 1 mõttes, fikseeris olukorra ja võttis tarvitusele meetmed, et

oleks välditav edasine kahju tekkimine/suurenemine, millega järgis VÕS § 488 lg 1 nõudeid.

Kostjale on etteheidetav VÕS § 489 lg 1 nõuete täitmata jätmine, mille kohaselt peab

kindlustusandja viivitamata kindlaks tegema hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Kuna kostja

sellega viivitas, asus hageja ise hüvitatava kahju suurust kindlaks tegema. Hagejale sai kahju

väljaselgitamise käigus teatavaks, et asja parandamine VÕS § 132 lg 3 mõttes ei ole enam

võimalik ning asi tuleks sisuliselt lugeda hävinenuks ja asendada uuega. Kahjujuhtumi

tagajärjel sai kahjustada lisaks dušialusele selle purunemise tõttu ja sellelt väljavalgunud vee

tagajärjel ka magamistoa parkett (põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4). Dušialuse uuega

asendamine on aga problemaatiline, sest samas mõõdus aluseid enam ei toodeta ja seda ei ole

võimalik paigutada olemasoleva aurukabiini komplekti. Seega tuleks asendada kogu

aurusaunakabiini komplekt. Viimase mõõdud ja tehnilised lahendused on aga teistsugused,

mis tingivad nii põranda kui ka seinte ümberehitustöid.

Hageja esitas kostjale kogukahju hüvitamiseks Tep Invest OÜ hinnapakkumise. Selles

kirjeldab valdkonna asjatundja, et aurukabiini ei ole enam võimalik samasugust tellida ja uute

mõõtmed on natuke teistsugused. Sellepärast tuleb viimistleda ka uuesti osaliselt seinad ja

ehitada uus kipskarniis kabiini kohale. Hageja palub kostjalt välja mõista kindlustushüvitise

7583 eurot.

Hageja hinnangul ei oma antud vaidluse kontekstis tähtsust, mitu kindlustusjuhtumit hagejal

on varem toimunud, sest puudub nende seos käesoleva juhtumiga. Asjakohane ei ole ka kostja

etteheide dušikabiini jätkuvast kasutamisest.

2. Kostja nõustus hagiga osaliselt, paludes hagi rahuldada 1500 euro ulatuses ning jätta

menetluskulud poolte endi kanda. Poolte vahel puudub vaidlus kindlustuslepingu kehtivuse

või kindlustuskaitse olemasolu kohta ajahetkel 28. juulil 2023. Seega on vaidlusaluseks

üksnes hüvitatava kahju ulatus. Hageja nõuab kahju hüvitamist põhinõudena 7583 eurot.

Kostja on seisukohal, et sellisel määral kahju hüvitamine ei ole põhjendatud.

Kostja esmasel hinnangul oli tegemist ebatüüpilise kahjujuhtumiga. Kostja leidis, et kahju

tekkemehhanism ei lange hästi kokku tekkinud kahjustusega. Kostja sai vastuseks teistesse

kindlustusseltsidesse tehtud päringutele, et hagejal on aastatel 2015 kuni 2023 teistes

kindlustusseltsides olnud 33 kahjujuhtumit. Lisaks on isikul tänaseks LHV Kindlustuses

registreeritud 5 kahjujuhtumit. Selline kahjujuhtumite arv on erakordselt suur ühe kliendi ja

temaga võrdsustatud isikute kohta ning tähendab üldjuhul seda, et isik proovib kuritarvitada

või on kuritarvitanud kindlustuskaitse olemasolu, proovides saada sellest majanduslikku kasu.

Kostja hinnangul ei ole hageja kukkumise käigus dušialusele tekkinud praost alguse saanud

veelekke puhul tegemist olukorraga, kus oleks purunenud nt veetoru. Dušialus saab lekkida

üksnes siis, kui sellele lasta vett. Õnnetusjuhtumi järgselt dušikabiini jätkuv kasutamine on

isiku teadlik tegevus ning hageja oleks pidanud kohe tekkinud kahjustust visuaalselt

märkama. Vastasel juhul ei saaks olla ka hageja kindel, et kõnealune pragu tekkis justnimelt

kukkumise tagajärjel. Tulenevalt eeltoodust ja üldtingimuste p-de 11.6 ja 13.7 koosmõjust on

kostja seisukohal, et kostjal puudub kohustus hüvitada XXXXX siseviimistlusele tekkinud

kahju.

Kostja selgitab, et tal ei ole võimalik tõendada, et dušialusele tekkinud pragu ei ole tingitud

kukkumisest ehk suure jõu järsust mõjumisest kahjustunud kohale, kuid toob välja, et sellised

praod tekivad väga tihti dušialustele materjali väsimise ja temperatuurierinevuste tõttu.

Otsingumootor Google annab hulgaliselt samasuguste kahjustuste pilte ning ei ole eluliselt

usutav, et kõik need Google`i kuvatud piltidel olevad praod on tekkinud kukkumise tagajärjel.

Kostja selgitab, et pika aja jooksul tekkinud kahju ja sh materjali väsimine ei ole

kindlustusjuhtumiteks.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 27. augusti 2024. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja kindlustushüvitise 2520 eurot (sh käibemaks) ja viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras alates 30. novembrist 2023 (hagi esitamisest) kuni kohustuse

kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning märkis, et

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Maakohtu otsuse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu kindlustuslepingust tuleneva

kohustuse täitmise ning viivise nõude. Maakohus viitas VÕS § 422 lg-le 1, § 423 lg-tele 1 ja

2. Hageja kindlustusvõtjana on täitnud omapoolse kindlustusmaksete tasumise kohustuse. 28

juulil 2023 toimus kindlustusjuhtum, mille käigus hageja libastus ja kukkus dušikabiini

alusele, põhjustades kukkumisega sellele mõra, mille tagajärjel immitses vesi põrandale ja

valgus mööda plaaditud põrandat magamistoa parketi alla.

Praeguses tsiviilasjas vaidlevad pooled selle üle, millised kahjustused hageja kukkumise

tagajärjel tekkisid ning millised on nende kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud kulutused.

Hageja nõuab kostjalt remonttööde, sh magamistoa ja vannitoa remondi kulusid ning

aurusaunakabiini asendamise kulude hüvitamist 7583 eurot vastavalt TEP Invest OÜ

hinnapakkumisele. Kostja on nõus hagejale osaliselt kahju hüvitama 1153 eurot (samaväärse

aurusaunafunktsiooniga dušikabiini kulu). Muid kulusid kostja nõus hüvitama ei ole.

Kindlustusandja põhikohustus on VÕS § 422 lg 1 järgi kahju hüvitamine kindlustusjuhtumi

toimumise korral. Kui kindlustusvõtja on tõendanud kindlustusjuhtumi toimumise, tekib

kindlustusandjal hüvitamise kohustus ning hüvitamiskohustuse puudumist peab tõendama

kindlustusandja. Pooltevahelise kindlustuslepingu tingimuste p 4.4 sätestab, et hüvitamisele ei

kuulu kahju, mille on põhjustanud kindlustatud eseme tavapärane järkjärguline kulumine,

riknemine, korrosioon, materjali väsimine, kõdunemine, mädanemine, seenkahjustus, hallitus

või vamm. Kuigi algselt, s.o 7. septembri 2023. a otsusega keeldus kostja kahju hüvitamisest

kindlustuslepingu tingimuste p-i 4.4 alusel (dtl 40), siis 29. septembri 2023. a otsusega muutis

kostja oma seisukohta. 29. septembri 2023. a otsuse kohaselt käsitletakse kindlustusjuhtumina

dušikabiini kahjustumist. Põranda kahju ei kuulu LHV Kindlustuse poolt hüvitamisele (dtl

42). 6. oktoobri 2023. a otsuses (dtl 48) on kostja hagejale selgitanud, et dušialuse

ostudokumendi esitamine on vajalik hindamaks samaväärse uue dušikabiini maksumust.

Erinevate sanitaartehnika e-poodide alusel on sarnase dušikabiini maksumuseks keskmiselt

1000 eurot. Seega on kostja valmis hüvitama 800 eurot (1000 eurot – omavastutus 200 eurot).

Hüvitise väljamaksmise eelduseks on uue dušikabiini arve ja maksekorralduse esitamine.

Põrandale tekkinud kahjustused ei kuulu hüvitamisele, sest tekkinud kahjustus (mõra) on

väike ning selle kõrval asub äravool. Põrandale tekkinud kahju on aga ulatuslik. See tähendab,

et dušinurga ühekordse kasutamise käigus ei oleks saanud piisava hoolsuse rakendamisel

sellist veekahjustust tekkida. Kostja on seisukohal, et tegemist ei ole surve all oleva veetoru

purunemisega, millest vesi enne lekke kõrvaldamist vabalt välja voolata saab. Dušialus saab

lekkida üksnes siis, kui sellele lasta vett. Dušialuse alla sellise hulga vee kogumine ja sealt

välja voolamine oleks olnud märgatav ka koheselt pärast dušinurga kasutamist.

Maakohus viitas VÕS § 476 lg-le 1 ning § 127 lg-tele 1 ja 2, § 132 lg-le 1 ning sellele, et

üldjuhul tuleb kahjukindlustuse puhul hüvitada kahju ulatuses, mis on vajalik

kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks.

Maakohtu hinnangul ei ole magamistoa põranda kahjustuse hüvitamine põhjendatud. Hageja

väite kohaselt tekkis kahju magamistoa põrandakattele aurusaunakabiini alusel olevast mõrast

toimunud läbijooksu tõttu. Hageja selgituste kohaselt valgus vesi mööda plaaditud põrandat

magamistoa parketi alla. Vaidlust ei ole selles, et magamistoa parkett on kahjustatud veelekke

tõttu, kuid see ei anna alust kahjuhüvitise kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks.

Kindlustustingimuste punkt 8.1 sätestab, et kindlustusvõtja peab kahjujuhtumi toimumise

korral võtma kasutusele meetmed edasise kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks.

Tingimuste punkt 11.6 sätestab, et kindlustusvõtja on kohustatud tegema kõik endast oleneva

kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks, vältima kindlustusriski

võimalikku suurenemist ning mitte laskma kindlustusriski suurendada isikutel, kes

kindlustatud vara kasutavad. Maakohtu hinnangul ei ole kostja seda teinud. Fotodelt on

tuvastatav, et dušialusel olev mõra on väike ning asetseb kõrgemal kui dušialuse äravool,

millest tulenevalt ei ole eluliselt usutav, et äravoolust kõrgemal asuvast mõrast sai suurtes

kogustes vett välja valguda.

Dušikabiinid on ehitatud põhimõttel, et aluse kalle oleks äravoolu suunas. Ka ei ole tegemist

auguga, vaid mõraga, mille kaudu ei ole võimalik vee väljavalgumine suurtes kogustes.

Lisaks on asjas tuvastatud, et kostja avastas dušialusel oleva mõra 31. juulil 2023, s.o 3 päeva

hiljem juhtunust, millest tulenevalt ei ole põhjendatud kostja selgitus, et välistatud oli pärast

õnnetusjuhtumit duši kasutamine. Kui kostjal puudus teadmine kahjustatud dušialusest, siis ei

ole võimalik väita, et duši all käimine oli välistatud. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et

vannitubades ehitatakse põrandakalded äravoolu suunas, millest tulenevalt ei ole eluliselt

usutav, et vee valgumisel põrandale suundub see äravoolust eemale, st magamistoa poole.

VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg (põhjuslik seos). Eeltoodu alusel on tõendatud, et kostja ei ole teinud kõike endast

olenevat, et kahju ära hoida või seda vähendada (jätkas aurusauna, sh duši kasutamist peale

õnnetusjuhtumi toimumist kolme päeva vältel). Seega ei ole põhjendatud magamistoa põranda

kahjustuse hüvitamine ning kohus jättis selles osas nõude rahuldamata.

Dušialuse kahjustamisega seotud kulutuste osas viitas hageja sellele, et on saanud pakkumise

analoogsele aurusaunale Balteco OÜ-lt hinnaga 3000 eurot, millele lisanduvad veel lisatööd ja

ettevalmistused aurusauna asendamiseks. Kahju hüvitamise nõude suuruse arvutamisel lähtus

hageja Tep Invest OÜ pakkumisest 10 755 eurot 6 senti, millest lahutas 4325 (aurusauna

komplekt) ja liitis kostja pakutud hüvitissumma 1353 eurot ning lahutas maha ka

omavastutuse 200 eurot. Seega taotles hageja 7583 euro 6 sendi hüvitamist. Kostja vastusest

nähtub, et kostjale on hageja edastanud AS Balteco tellimuse kinnituse hinnaga 3000 eurot.

Vastusest nähtub ka, et kostja ei pidanud samaväärseks samasuguse dušikabiini uuendatud ja

tõenäoliselt ka parendatud versiooni. Kostja on seisukohal, et samaväärse aurukabiini

maksumust ei ole võimalik välja selgitada puudulike andmete tõttu. Kostja on valmis

hüvitama Ehituskaup24 pakutavate dušikabiinide järgi dušikabiini hävimisest tekkinud kahju

1153 eurot (1353 eurot, mis on keskmine Ehituskaup24 pakutav aurusaunafunktsiooniga

dušikabiini hind – 200 eurot omavastutus).

Hageja ei ole tõendanud, mis on kahjustatud aurusaunakabiini väärtus, jättes esitamata

soetusdokumendid. Hageja on selgitanud, et samasugust aurusaunakabiini ei ole võimalik

osta, kuna sellist marki ega mudelit enam ei toodeta. Samas jätab hageja täpsustamata, mis

marki ja mudeli aurukabiiniga tegemist oli. Küll on hageja aga leidnud, et uus

aurusaunakabiin nõuab uut karniisi ja vannitoa seinte värvimist, kuna uus aurusaun ei ole

samasuguste mõõtmetega. Hageja selgitused laiaulatuslike ehitustööde vajalikkusest (seinte

värvimine jne) lükkab ümber TEP Invest OÜ seletuskiri (dtl 136) kulude vajalikkuse,

põhjendatuse ja ulatuse kohta. Spetsialist on märkinud, et pakkumuses olev aurusaun on

parameetrite poolest võrreldav vanaga. Kuna kohtule selle kohta tõendeid esitatud ei ole, siis

lähtus maakohus spetsialisti seletuskirjas esitatust, et uus aurusaun on parameetrite poolest

võrreldav vana aurusaunaga ning ta sobitub vana aurusaunakabiini asemele. Seega ei ole

põhjendatud seinte värvimistööd hinnapakkumises toodud 651 euro 60 sendi eest. Küll võib

aga nõustuda karniisi ümberehitamise ja värvimise vajadusega.

VÕS § 132 lg 1 kohaselt hõlmab kahjuhüvitis samaväärse asja soetamiseks tehtud mõistlikke

kulutusi. Kohtu hinnangul kuulub hüvitamisele samaväärse aurusauna hind kindlustusandja

poolt pakutud väärtuses, s.o 1153 eurot, aurusauna demontaaž ja montaaž, kinnikatmis- ja

kolimistööd, aurusauna kohal oleva kipskarniisi lammutus ja ehitus koos viimistlusega,

transport ja materjalihange, koristus ja prahi utiliseerimine, seega kokku 2520 (sh käibemaks).

Maakohus rahuldas ka põhinõude rahuldamise ulatust arvestades viivisenõude. Kuna

maakohus rahuldas hagi osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses

kompromissina pakkunud kostja (dtl 156), jättis maakohus menetluskulud tervikuna hageja

kanda, kes kompromissiga ei nõustunud (TsMS § 163 lg 2). Kuna kostja menetluskulude

nimekirja esitanud ei ole, jätab kohus menetluskulud kindlaks määramata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada osaliselt, st hagi

osalise rahuldamata jätmise ja kostjalt menetluskulude välja mõistmata jätmise osas, ja teha

uus otsus, millega rahuldada hagi 7583 euro väljamõistmiseks täies ulatuses ning mõista

kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 30.

novembrist 2023 (hagi esitamisest) kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja palub määrata

kindlaks menetluskulud mõlemas kohtuastmes ja jätta need täies ulatuses kostja kanda.

Maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõigust ja menetlusõiguse norme.

On selgusetu, milliste tõendite alusel maakohus leidis, et hageja jätkas aurusauna kasutamist.

Sellised tõendid asjas puuduvad. Hageja selgitas juhtumiga seotud asjaolusid ja märkis, et

õnnetus ehk kukkumine toimus 28. juulil 2023, mille tagajärjel jäi aurusauna alusele dušši

kasutades vesi, mis valgus maha ja sealt edasi ka magamistuppa ja mille avastas 1. augustil

2023, mil teavitas juhtunust koheselt ka kindlustusandjat. Hüvitamiskohustuse puudumist

peab tõendama kindlustusandja ehk kostja. Kostja pole tõendanud, et hageja jätkas aurusauna

kasutamist peale õnnetusjuhtumit, suurendades sellega enese vara kahjustamist.

Purunenud dušialuse hilisem avastamine ei tõenda automaatselt, et hageja jätkas selle

kasutamist peale juhtumit. Hagejal on majas veel kaks duširuumi, mida saab vajadusel

kasutada, juhul kui hageja oleks olnud aluse purunemisest kohe teadlik. Hagejale pole ette

heidetud, et ta oleks pidanud kahjustamise avastama varem. Ka hooletut käitumist pole

hagejale ette heidetud.

Isegi juhul, kui hüpoteetiliselt lähtuda asjaolust (võtmata seda omaks ja õigeks), et hageja

kasutas aurusauna, kuid ei olnud teadlik selle mõrast, siis ei saa ta vastutada duši kasutamise

eest, kuni ta selle avastas. Seega teadmata mõranenud alusest ehk rikkest, välistab see hageja

vastutuse kindlustustingimuste p 8.1 ja 11.6 mõttes.

Hageja ei olnud koheselt kukkumise järgselt teadlik dušialuse mõrast ja seega ei saanud ta

teadlikult kahjustamist ka jätkata.

Maakohus heitis hagejale ette, et viimane ei ole tõendanud, mis on kahjustatud

aurusaunakabiini väärtus, jättes esitamata soetusdokumendid. Eraisikul pole kohustust

säilitada ostutšekke. VÕS § 489 lg 1 sätestab, et kindlustusandja peab viivitamata tegema

kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Vaidlust ei ole, et tegemist on

tarbijakindlustuslepinguga, millele kohalduvad mh VÕS üldosa tüüptingimuste sätted.

Pooltevahelise kodukindlustuslepingu tüüptingimuste p 8, ja 8.7 kohaselt võib

kindlustusaandja nõuda kindlustusvõtjalt dokumente, mis tõendavad kahjujuhtumi kulusid.

Kindlustus on hagejalt nõudnud aurukabiini soetusdokumente. Maakohus leidis, et hageja

neid tõendeid (aurusauna ostudokumente) esitanud ei ole. Materiaalõiguslikult sellele

tuginemine ei ole põhjendatud, küsimus võib tõusetuda üksnes menetlusõiguslikult, sellest

aspektist, et ostutšekiga saaks teatud asjaolusid hageja vaates hõlpsamini tõendada. See aga ei

tähenda, et selle esitamata jätmine viib tagajärgedeni, kus hüvitist ei saa määrata ja ei

määratagi, kui asjas on olemas selle asjaolu tõendamise kohta teised tõendid. VÕS § 42 lg 3 p

11 kohaselt on lepingus, mille pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige

lepingutingimus, millega pannakse isikule tõendamiskohustus, mis seaduse kohaselt lasub

tingimuse kasutajal. Tüüptingimuse tühisust hindab kohus omal algatusel. Maakohus on

jätnud omaalgatuslikult hindamata nimetatud sätete valguses vastava dokumendi esitamise

kohustuse (tõendi nõudmise kaupleja poolt) õiguspärasuse. Selle tõttu on kohus ebaõigesti

jätnud aurusauna arvestusest välja ja selle eest hüvitise määramata.

Maakohus on eksinud hüvitise arvestusega ja kui kohtulahend jääb muutmata, mõistnud välja

1153 eurot väiksema hüvitise. Kohtulahendi p-dest 16 ja 17 tuleneb, et kohus on küll

arvestuses lähtunud TEP Invest spetsialisti hinnapakkumisest, samas jätnud kahjuhüvitisest

välja seinte värvimistööd 543,00+km=651 eurot 60 senti.

Maakohus on nõustunud kindlustusandja aurusauna pakutud väärtusega, s.o 1153 eurot,

aurusauna demontaaži ja montaažiga (190,00 + km 38,00= 228; 495+99=594 (228+594=822),

kinnikatmis- ja kolimistöödega (120+km24=144), aurusauna kohal oleva kipskarniisi

lammutus- ja ehitustöödega koos viimistlusega (675,00+135,00=810), transpordi ja

materjalihankega (350+km70=420), koristuse ja prahi utiliseerimisega (270+54=324).

Maakohus mõistis välja 2520 eurot, mis hõlmab kulutusi remonttöödele, kuid ei lisanud sinna

juurde aurusauna väärtust 1153 eurot, millega on nõustunud, viidates kostja pakutud

analoogse aurusauna väärtusele. Seega pidanuks kohus 2520 eurole lisama vähemalt arusauna

väärtuse 1153 eurot, millega kohus luges ennast seotuks olevat. Seega pidi maakohus hagi

rahuldama 2520+1153=3673 euro, aga mitte 2520 euro ulatuses.

Sellest tulenevalt oleks tulnud võtta teistsugune seisukoht ka menetluskulude osas.

Kohtulahend ei järgi/ei täida kahju hüvitamise eesmärki ja ulatust.

Värvimistööd on vajalikud kulutused ning nende eest hüvitise maksmise välistamine

kohtulahendi kohaselt ei ole õige.

Praegusel juhul on maakohus oma lahendiga kindlustuskaitse alt välistanud aurusaunakabiini

täielikult. Hagejal on õigus saada selle eest hüvitist.

Everton Ehituse OÜ akt kajastab töid ja hinda, mis on võrreldavad Tep Invest OÜ

hinnapakkumisega, millele on hageja hagiavalduses tuginenud. Nüüd esitatud tõendid

näitavad, et hageja on tasunud tegelikult kantud kulutuste eest 10 926 eurot 32 senti.

Menetluskulud tuleks jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

5. Kostja palus vastuses tühistada maakohtu otsus osaliselt ja teha uus otsus, millega

rahuldada hagi kostja vastu 3062 euro 30 sendi väljamõistmiseks. Kostja palub jätta

menetluskulud poolte endi kanda.

Kostja pidas apellatsioonkaebust osaliselt põhjendatuks, nõustudes hagejaga, et maakohus on

eksinud hüvitise arvestusega ja välja mõistnud 1153 eurot väiksema hüvitise. Kostja nõustus

maakohtu otsuse punktis 17 esitatud seisukohaga, aga ei nõustu Tep Invest OÜ koostatud

hinnapakkumises olevate tööde maksumusega – need on põhjendamatult kõrged, põhjendatud

oleks tööd 1909 euro 30 sendi ulatuses. Seega on põhjendatud kahjuhüvitise summa 1153 +

1909,30 = 3062,30 eurot. Kostja on nimetatud summa hüvitamisega nõus. Sellest tulenevalt

on kostja nõus ka selles summas sõlmima hagejaga kompromissi.

Maalritööd magamistoas, põranda taastamine ja maalritööd vannitoas (v.a aurusauna kohal

oleva karniisi viimistlus) ei ole põhjendatud kahju osa, mille hüvitamist saab hageja kostjalt

nõuda.

Väidetavalt toimus õnnetusjuhtum ehk kukkumine 28. juulil 2023 ja kindlustusvõtja avastas

kahju 1. augustil 2023. Maakohtus on hageja aga esitanud tõendi, mis näitab, et

kindlustusvõtja tegi aurukabiinist väljavoolanud veest fotoülesvõtteid juba 31. juulil 2023 (dtl

147). Siinjuures juhib kostja kohtu tähelepanu sellele, et viidatud pildil on aurukabiini seinad

kaetud veepiiskadega, mis tähendab, et seda on hiljuti kasutatud. Ei ole eluliselt usutav, et kui

aurukabiini kasutati viimati 28. juulil, siis see on kuupäeval 31. juulil endiselt märg. Lisaks on

kohtule esitatud teadmata kuupäeval tehtud pilt (hagiavalduse lisa 3(3)), kus on taaskord

aurukabiini seinad märjad (ehk aurukabiini on kasutatud), kuid on aru saada, et see ei ole

tehtud samal ajal kui pilt, mis asub toimikus viite dtl 147 all. Nimelt ei ole võrreldes teise

pildiga pildil „IMG_2548-Lisa 3(3) foto“ näha põrandal veenire jälge ja aurukabiini alusel ei

ole riivi. Seega on aurukabiini pärast väidetavat õnnetusjuhtumit kasutatud vähemalt kahel

korral.

Hageja seisukohad ja tõendid on üksteisele vasturääkivad ja seetõttu on need

ebausaldusväärsed. Hageja on isik, kellel on varasemalt korduvalt esinenud soov moonutada

kahjujuhtumi asjaolusid selliselt, et need oleksid kindlustusjuhtumid ja saada seeläbi

kindlustushüvitist. Tulenevalt sellest ja kohtule esitatud fotodest on kostja seisukohal, et

hageja on teadlikult kasutanud katkist aurukabiini ning katkise aurukabiini kasutamise ja

põrandale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos.

Kostja on korduvalt enne asunud seisukohale, et aurukabiini alus ei saa lekkida, kui sellele

vett ei lasta ning pärast kukkumist oleks pidanud kindlustusvõtja tekkinud kahjustust

märkama ja aurukabiini kasutamise lõpetama. Vastasel juhul ei ole tõendatud, et aurukabiini

alusesse tekkis pragu kukkumise tagajärjel. Kostja on 26. jaanuaril 2024 oma vastuse punktis

2.3 selgitanud, et sellised praod on tavapärased materjali väsimise tõttu. Tegemist on n-ö

väsimusmõradega, mis klaaskiud/plastik alustele tekivad. Kostja kohtab oma igapäevatöös

selliseid kahjustusi tihti. Pikaajalised protsessid ja materjali väsimine ei ole aga

kindlustusjuhtumiteks. Seega pidi kindlustusvõtja aru saama, et tema kukkumise tõttu on

aurukabiini alus kahjustada saanud, sest vastasel juhul ei oleks tegemist üldse

kindlustusjuhtumiga ja kahju ei kuuluks hüvitamisele. Hageja ei saa tõsikindlalt väita, et

kahjustus tekkis kukkumise tagajärjel, kui ta pärast kukkumist kahjustust ei märganud.

Maakohus on õigesti asjaolusid ja tõendeid hinnanud. Õige on ka see, et vajalik ei ole kogu

vannitoa värvimine, sest uus aurusaun on parameetritelt sarnane vanaga ja seetõttu piisab

karniisi ümberehitusest.

Kostja on valmis sõlmima kompromissi summas 3062 eurot 30 senti või astuma

läbirääkimistesse kompromissi leidmiseks muus summas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis

hüvitise 1153 eurot ja sellelt arvestatud viivise kostjalt hageja kasuks välja mõistmata, samuti

menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega mõista kostjalt

hageja kasuks välja täiendavalt kahjuhüvitis 1153 eurot ja sellelt arvestatud viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 30. novembrist 2023 (hagi esitamisest) kuni

kohustuse kohase täitmiseni. Maakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuses toodud

põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata, samuti

menetluskulude osas.

Kostja on nõus apellatsioonkaebusega osaliselt, st aurusauna hüvitamist puudutavas osas ehk

osas, milles maakohus jättis aurusauna väärtuse hagejale hüvitamata. Kostja pakub hagejale

kompromissi, nõustudes hüvitama kokku 3062 eurot 30 senti.

8. Ringkonnakohus nõustub pooltega, et asja materjalidest ja maakohtu seisukohast nähtub, et

maakohus on asjas pidanud põhjendatuks hüvitada aurusauna väärtus 1153 eurot, kuid pole

seda kogu hüvitise arvutamisel arvesse võtnud. Seega on maakohus ekslikult välja mõistnud

hüvitise 1153 eurot väiksemas ulatuses kui maakohus pidas põhjendatuks. Ringkonnakohus

tühistab selles osas maakohtu otsuse ja mõistab juba maakohtu poolt välja mõistetud

hüvitisele 2520 eurot täiendavalt välja aurusauna väärtuse 1153 eurot. Samuti tuleb välja

mõista täiendavalt viivis. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, mis

puudutab kindlustusjuhtumi tõttu hüvitatavaid taastamistöid ja nende maksumust, tuginedes

hinnapakkumisele (dtl 68–69). Kuigi hageja on esitanud ringkonnakohtule ka täiendavad

tõendid, et näidata praeguseks kantud kulutuste suurust, siis asjaolu, et Everton Ehitus OÜ

akti (dtl 248) järgi on hageja valinud uueks aurusaunaks 4211 eurot maksva aurusauna, ei

anna alust sellest summast lähtuda. Põhjendatud on hüvitada aurusaunakabiini eest 1153

eurot, mis on maakohtus arvutatud selliselt, et on võetud keskmine Ehituskaup24 pakutav

aurusaunafunktsiooniga dušikabiini hind 1353 eurot ja sellest lahutatud 200 eurot

omavastutus. Seega tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 2520

eurot + 1153 eurot = 3673 eurot ning sellelt summalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras alates 30. novembrist 2023 (hagi esitamisest) kuni kohustuse kohase

täitmiseni. Muus osas ei pea ringkonnakohus aga hüvitisenõude rahuldamist põhjendatuks.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka selles osas, et põhjendatud ei ole

kogu vannitoa värvimine, mistõttu ringkonnakohus ei korda täiendavalt maakohtu vastavaid

põhjendusi TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt.

10. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on ka maakohtu lõppjäreldus, et magamistoa

põranda kahjustuse eest ei ole alust hüvitist välja mõista. Samas tuleb seejuures arvestada ka

ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi.

10.1. Kindlustustingimuste p 8.1 sätestab, et kindlustusvõtja peab kahjujuhtumi toimumise

korral võtma kasutusele meetmed edasise kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks (dtl 28).

Tingimuste punkt 11.6 sätestab, et kindlustusvõtja on kohustatud tegema kõik endast oleneva

kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks, vältima kindlustusriski

võimalikku suurenemist ning mitte laskma kindlustusriski suurendada isikutel, kes

kindlustatud vara kasutavad (dtl 29). Lepingu p 13.6 kohaselt on LHV-l õigus hüvitamisest

keelduda või kindlustushüvitist vähendada, kui kindlustusvõtja ei ole järginud mõnda

tingimuste punktis 9 määratud ohutusnõuet või punktis 11 määratud kohustust ja sellel on

põhjuslik seos kahju tekkega (dtl 30). Lisaks sätestab VÕS § 488 lg 1, et kindlustusjuhtumi

toimumisel peab kindlustusvõtja niivõrd, kuivõrd see on võimalik, püüdma kahju ära hoida ja

seda vähendada, järgides seejuures kindlustusandja juhiseid. Kui asjaolud seda võimaldavad,

peab kindlustusvõtja kindlustusandjalt selliseid juhiseid küsima. VÕS § 488 lg 3 kohaselt, kui

kindlustusvõtja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud kohustust ja

kindlustusandjal tekib seetõttu kahju, on viimasel õigus vähendada hüvitist tekitatud kahju

võrra.

10.2. Maakohus on tuginenud sellele, et magamistoa parkett on kahjustunud veelekke tõttu,

kuid see ei anna alust kahjuhüvitise väljamõistmiseks, kuivõrd hageja ei ole võtnud tarvitusele

meetmeid ega teinud kõik endast olenevat kahju vähendamiseks. Ringkonnakohus nõustub

selles osas maakohtu lõppjäreldusega. Nõustuda võib maakohtu arutluskäiguga, et fotodelt (vt

nt dtl 35) on tuvastatav, et dušialusel olev mõra on väike ning asetseb kõrgemal kui dušialuse

äravool, millest tulenevalt ei ole eluliselt usutav, et äravoolust kõrgemal asuvast mõrast sai

suurtes kogustes vett välja valguda. Õige on ka see, et dušikabiinid on ehitatud põhimõttel, et

aluse kalle oleks äravoolu suunas. Ka ei ole tegemist auguga, vaid mõraga, mille kaudu ei ole

võimalik vee väljavalgumine suurtes kogustes. Maakohus viitas ka sellele, et vannitubades

ehitatakse põrandakalded äravoolu suunas, millest tulenevalt ei ole eluliselt usutav, et vee

valgumisel põrandale suundub see äravoolust eemale, st magamistoa poole.

10.3. Hageja on tuginenud apellatsioonkaebuses sellele, et maakohus on lähtunud tõendamata

väitest, et hageja kasutas kolme päeva vältel aurusaunakabiini edasi. Maakohus on viidanud

oma otsuses, et lisaks on asjas tuvastatud, et kostja avastas dušialusel oleva mõra 31. juulil

2023, s.o 3 päeva hiljem juhtunust, millest tulenevalt ei ole põhjendatud kostja selgitus, et

välistatud oli pärast õnnetusjuhtumit duši kasutamine. Kui kostjal puudus teadmine

kahjustatud dušialusest, siis ei ole võimalik väita, et duši all käimine oli välistatud. Eeltoodu

alusel on tõendatud, et kostja ei ole teinud kõike endast olenevat, et kahju ära hoida või seda

vähendada (jätkas aurusauna, sh duši kasutamist peale õnnetusjuhtumi toimumist kolme

päeva vältel). Kuigi maakohus pole aurusauna kasutamise osas eraldi tõenditele viidanud,

saab ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse põhjendusi täiendada. Ringkonnakohus

leiab, et aurusauna kasutamine pärast 28. augusti 2023 on tõendatud asjas esitatud fotodega.

Nii nähtub hageja enda esitatud fotodelt 31. juulist 2023 (dtl 35, 37, dtl 147) veepritsmeid

kabiiniseintel/ustel, mis viitab aurusauna vahetule kasutamisele 31. juulil 2023. Fotodelt

nähtuvad ka veenired. Hageja on viidanud, et ette heidetud pole, et ta oleks pidanud lekke

varem avastama. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kuigi maakohus pole sellele tuginenud,

on kostja ringkonnakohtu hinnangul õigesti viidanud, et olukorras, kus hageja kukkus

dušikabiinis 28. juulil 2023, pidi ta väidetavat kahjustust kohe märkama ja duši kasutamise

lõpetama. Pragu on fotol selgelt tuvastatav (dtl 35). Arvestades prao suurust ja asukohta, ei

ole samas usutav, et nimetatud praost kukkumise aegse kasutamiskorra ajal sellises koguses

vett välja voolas, mis omakorda voolas ka magamistuppa ja kahjustas põrandat, ilma et hageja

seda tähele pani. Viited sellele, et hagejal polnud vajadust konkreetset aurusaunakabiini

kasutada, kuna tal on majas veel 2 duširuumi, ei muuda fotode alusel tuvastatut, et kabiini on

kasutatud ka kukkumise järgselt. Arvestades veepritsmete paigutust fotodel (kabiini seinad on

veepritsmetega kaetud), ei ole ka usutav, et vett on lastud vaid selleks, et tuvastada vee

läbijooksu koht. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kui maakohtus tugines hageja sellele, et

avastas mõra ja kahjustuse 31. juulil 2023 (dtl 4), siis apellatsioonkaebuses on hageja

tuginenud kahjustuse avastamisele 1. augustil 2023 (dtl 203). Seega on esitatud väited ka

maa- ja ringkonnakohtu menetluses mõnevõrra vasturääkivad. Kuivõrd hageja enda esitatud

tõenditega saab lugeda tuvastatuks väite, et hageja jätkas aurusauna kasutamist ka pärast

õnnetusjuhtumi toimumist, seega ei teinud midagi, et kahju tekkimist vähendada, on õige

maakohtu järeldus, et magamistoa põranda kahjustuse hüvitamine ei ole põhjendatud.

10.4. Hageja on tuginenud apellatsioonkaebuses ka sellele, et maakohus on ette heitnud

hagejale, et viimane pole esitanud vana kabiini ostudokumente ning pole hinnanud vastavat

kohustust ettenägeva tüüptingimuse tühisust. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on küll

viidanud aurusaunakabiini väärtuse hindamisel sellele, et hageja pole ostudokumente

esitanud, kuid pole väitnud, nagu jääks seetõttu kahju hüvitamata ega tuginenud ka seejuures

kostja tüüptingimustele, vaid on põhjendustes märkinud, et lähtub kostja esitatud tõenditest.

Seega on maakohus hinnanudki tõendamise seisukohalt seda, mil määral kumbki pool on oma

väiteid tõendanud, mitte pole ette heitnud, et ostudokumentide esitamata jätmise tõttu jääb

hagi selles osas rahuldamata. Nagu märgitud, on maakohus sisuliselt pidanud

aurusaunakabiini eest hüvitist põhjendatuks, kuid jätnud selle ekslikult arvutuses arvesse

võtmata ja välja mõistmata. Samas eespool toodust nähtuvalt parandab ringkonnakohus selle

maakohtu eksimuse ja mõistab välja ka aurusaunakabiini väärtuse.

10.5. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt ning

maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust.

Kuivõrd hageja palus välja mõista hüvitise 7583 eurot ja viivise, kuid lõppastmes mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja 3673 eurot ja viivise, seega rahuldab põhinõude väiksemas

kui pooles ulatuses, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta menetluskulud maakohtus TsMS

§ 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Kuivõrd apellatsioonkaebuse rahuldab ringkonnakohus samuti osaliselt – hageja soovib

maakohtu otsuse tühistamist 7583 euro hüvitisenõude rahuldamata jätmise osas (soovib seega

juba välja mõistetud 2520 eurot ületavas osas hüvitisenõude ehk täiendavalt 5063 euro ja

sellelt arvestatud viivise väljamõistmist), samas ringkonnakohus mõistab täiendavalt välja

1153 eurot ja viivise, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta ka apellatsioonimenetluse

kulud poolte endi kanda. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)