2-24-124629/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2025.a, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)

Tsiviilasja number

2-24-124629

Tsiviilasja nimetus

V Ka hagi R Ki vastu elatise nõudes

Hagihind

2603,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja V Ka (isikukood xxx), lepinguline esindaja R S ja

seaduslik esindaja I A

Kostja R K (isikukood xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista R Kilt hageja V Ka ülalpidamiseks elatis perioodi 31.07.2024-

31.03.2025 eest kokku summas 1085,76 eurot.

3. Välja mõista R Kilt hageja V Ka ülalpidamiseks igakuine elatis alates 01.04.2025

kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o xxx perekonnaseaduse (PKS) § 101 kohases

määras, mis käesoleva otsuse tegemise ajal on 301,74 eurot kuus. Elatise määr

muutub iga aasta 01. aprillil, lähtudes baassumma

indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva

PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse

muutmisele järgnevast kuust. Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda sellest, et

lapsetoetus laekub hageja emale ning laps viibib isaga (aastas keskmiselt) vähem kui

7 päeva kuus.

4. R Kil tuleb edasiulatuv elatis tasuda iga kuu eest ette jooksva kalendrikuu 1.

kuupäevaks I A kontole nr xxx märkides maksekorralduse selgitusse „V elatis“.

5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

tegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Hageja esitas 31.07.2024.a kohtule hagi R K vastu elatise nõudes. Hageja elab koos

emaga. Hageja on esitanud miinimumelatise nõude alates hagi esitamisest. Lapsetoetus

summas 80 eurot laekub hageja seaduslikule esindajale, laps viibib isaga vähem kui 7

päeva kuus (dtl 19).

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja ei tunnista hagi (dtl 27 jj). Kostja avaldab, et on täitnud ülalpidamiskohustust,

makstes lapsele korrapäraselt elatist PKS § 101 lg 1 nähtuvas määras, s.o 153,44 eurot

kuus. Kostja on arvestanud, et hageja viibib kostja juures 7 ööpäeva kuus. 21.06.2024.a.

Harju Maakohtu kohtumääruse kohaselt tsiviilasjas nr 2-24-xxx viibib V isaga iga paaritu

nädala nädalavahetusel neljapäeva õhtust (kell 17.00) pühapäeva õhtuni (kell 20.00); laste

isa kohtub lastega (Vga) igal paaritu nädala esmaspäeval ja iga paaris nädala kolmapäeval

õhtul; kummalgi vanemal on õigus lastega reisida välisriiki Euroopa Liidu piires korraga

maksimaalselt kuni kaheks nädalaks; isadepäeva veedavad lapsed alati koos isaga ja

emadepäeva koos emaga. Ema sünnipäeva veedavad lapsed alati koos emaga ja isa

sünnipäeva veedavad lapsed alati koos isaga. Kostja toob välja (dtl 115), et lapse ema

tahtlikult rikub kohtu poolt kindlaksmääratud suhtluskorda, suhtluskorra määruse kohaselt

peaks laps viibima isaga vähemalt 7 ööpäeva kuus. Kohtumääruse rikkumise tõttu oli

kostja sunnitud pöörduma kohtutäituri poole. Kostja avaldas, et tema töötasu on 1100

eurot kuus ning sellest ei jätku tema enda ja tema kahe lapse ülalpidamiseks.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus

esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab

kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4

järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

5. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga.

Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist hagetavas summas.

6. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

7. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud

PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei

ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul

erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda

suurust ja tõendamiskoormise jaotust.

8. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise

ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda.

Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab

alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse

vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus (vaata Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, punkt 13).

9. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist

alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu

hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

10. Kohus on pooltele 30.04.2025 selgitanud, et kuivõrd hageja soovib elatise välja mõistmist

miinimummääras (dtl 19), soovib kohus teada, kas kostja arvates esineb PKS § 101 ja §

102 nähtuvaid aluseid elatise vähendamiseks – s.o kas kostja vaidlustab lapsele

makstavate toetuste jaotumist vanemate vahel, kas hageja viibib kostjaga vähemalt 7

päeva kuus või on kostja kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. Kas kostjal

on määratud töövõime vähenemine või on tal teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav

laps.

11. Kostja ei ole menetluses avaldanud, et tal oleks töövõimetus. Kostja ei ole vaidlustanud

lastetoetuste jaotumist vanemate vahel.

12. Kostja on menetluses väitnud, et laps V viibib kostjaga vähemalt 7 ööpäeva kuus lähtuvalt

Harju Maakohtu 21.06.2024 jõustunud kohtumäärusest (kostja vastuse lisa, dtl 32). Kohtu

hinnangul ei ole käesolevalt tarvis analüüsida kas 21.06.2024 kohtumääruse järgi viibiks

hageja kalendriaastas kostja ülalpidamisel vähemalt 7 ööpäeva kuus. Nii hageja kui kostja

on menetluses avaldanud, et 21.06.2024 kohtumääruse järgne suhtlemise kord ei ole

realiseerunud ning kohtumäärust ei täideta. Vaidlus puudub, et hageja ei viibi kostjaga

vähemalt 7 ööpäeva kuus. PKS § 101 lõikest 6 ei tulene eeldust, et menetluses oleks

oluline välja selgitada, millisel põhjusel laps kohustatud vanema juures ei viibi. Nimetatud

seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu praktikaga (RKTKo 31.03.2025 tsiviilasjas 2-17-

6713, p 30) mille kohaselt elatise eesmärgiks on eelkõige tagada lapse ülalpidamine, mitte

karistada suhtluskorda rikkuvat vanemat.

13. Kostja on avaldanud (dtl 117), et tsiviilasjas nr 2-24-114337 on hageja seaduslik esindaja

esitanud hagi elatise nõudes kostja vastu seoses teise lapse, V Ka ülalpidamisega

miinimummääras. Kohus on kontrollinud Rahvastikuregistrist, et kostjal on teine alaealine

laps V Ka (xxx). Kostja on avaldanud, et tema majanduslik seisund ei võimalda maksta

mõlemale lapsele elatist miinimummääras.

14. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste

vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest

tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga

väike. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema

vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid

asjaolusid (2-16-100215, p 20). Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust

oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles

osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus

selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle

vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole

sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et

vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik

endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse

täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud

vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.

15. Vanem peab PKS § 102 kohaselt kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja on selgitanud, et tema igakuine sissetulek on 1100

eurot ning kulud 1032 eurot (dtl 117). Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud

pangakonto väljavõtted, mille kohaselt on temale töötasu perioodil november 2024-aprill

2025 maksnud xxx. Pangakonto väljavõtete kohaselt on perioodil 01.12.2024-15.05.2025

kostjale laekunud xx poolt töötasu kokku 7712,99 eurot, mille kohaselt on kostja

keskmine töötasu kuus olnud 1285,49 eurot. Kostja on oma igakuisteks kuludeks

märkinud eluasemekulud, transpordikulud, toit, riided ja ravimid. Kohus selgitab - kostja

on avaldanud, et tema majapidamiskulud on 250 eurot kuus. Kostja on oma

majapidamiskulude suuruse tõendamiseks esitanud pangakonto väljavõtte, mille kohaselt

on ta Korteriühistu Järveveerele tasunud perioodil 01.04.2024 - 15.05.2025 (14 kuu eest)

kokku summas 3183 eurot. Kohus märgib selgituseks, et maksed korteriühistule ei tõenda

iseenesest majandamiskulude suurust, kuivõrd kostja ei ole esitanud alusdokumente

arveete näol. Kohtu hinnangul võib nimetatud tõendist eeldada, et kostja eluasemekulud

on keskmiselt 227,3 eurot kuus (3183:14=227,3). Muudeks kuludeks on kostja märkinud

transpordikulud, toidukulud, kulud ravimitele ja telefonile (kokku summas 482 eurot),

mille loeb kohus eluliselt usutavaks. Kohus on kontrollinud Kinnistusregistrist, et kostjale

kuulub ühisomandis korteriomand aadressil xxx.

16. Kohus on seisukohal, et kostjal on võimalik oma sissetuleku (1285 eurot) juures tagada

oma alaealise lapse ülalpidamine, kahjustamata samas iseenese ülalpidamist ning

arvestades seda, et vanem kasutab tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja ei ole toonud esile erakorralisi asjaolusid, mis piiraksid

tema võimalusi sissetuleku teenimisel. Laste kasvatamine on vastutus ja kohustus, mille

nimel tuleb kosjal teha vajalike pingutusi. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise

vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 alusel ning hageja nõue elatise saamiseks

on põhjendatud miinimummäära ulatuses.

17. Kohus märgib selgituseks, et ka juhul, kui kohus peaks poolte teise alaealise lapse kasuks

välja mõistma elatise miinimummääras, on ka sellisel juhul, eeldades kostja väidete

õigsust tema majandusliku seisundi osas, võimalik tagada iseenda ja tema mõlema lapse

ühetaoline ülalpidamine.

18. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on elatise

nõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

19. Kostja on tõendanud, et ta on maksnud hagejale elatist perioodi juuli 2024-märts 2025

eest kokku summas 1216 eurot (dtl 120). Hageja ei vaidlusta, et tegemist on V Ka

elatisega (dtl 148). Kuivõrd kohus rahuldab hagi elatise nõudes ja mõistab kostjalt välja

elatise miinimummääras, tuleb kostja tasutud maksed välja mõistetud elatisest maha

arvata, sest selles ulatuses on kostja hageja nõude rahuldanud. Perioodi hagi esitamisest

(31.07.2025) kuni 31.03.2025 eest kuulus tasumisele elatis 8 x 287,72 eurot = 2301,76

eurot. Nimetatud perioodi eest on kostja teinud hagejale elatise katteks makseid summas

1216 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja perioodil hagi esitamisest kuni 31.03.2025

hagejale vähem tasutud elatise, kokku summas 2301,76 – 1216,00 = 1085,76 eurot.

20. Kohus mõistab hageja kasuks välja alates 01.04.2025 elatis vastavalt PKS §-le 101, mille

täpse suuruse arvutamist hõlbustab Justiitsministeeriumi veebilehel olev elatiskalkulaator

https://www.just.ee/elatiskalkulaator/. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis

muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse

muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole.

21. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks

määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Eelnevast tulenevalt ja

vastavalt hageja taotlusele leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud

igakuine elatis tasuda iga kuu eest ette jooksva kalendrikuu 1. kuupäevaks I A kontole nr

xxx märkides maksekorralduse selgitusse „V elatis“. Hageja on leidnud, et makse

selgitusse tuleks märkida „elatis“, kuid kuna käesolevas menetluses on selgunud, et kostjal

on sama naisega ka teine laps, siis eristamaks kummagi lapse ülalpidamiseks tehtavaid

makseid, tuleb kostjal käesoleva kohtuotsuse alusel tehtavate maksete selgitusse kirjutada

ka hageja eesnimi, s.o V.

22. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

23. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 2603,50 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

24. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Kohus selgitab, et

kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda

kohtult hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli

Kohtunik