2-24-137547/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-137547

Tsiviilasi

G. R. ja R. R. hagi G. A. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

3600 eurot

Menetlusosalise ja nende

esindajad

Hagejad:

G. R. (ik xxxx)

R. R. (ik xxxx)

Hagejate seaduslik esindaja:

J. R. (ik xxxx)

Kostja:

G. A. (ik xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista kostjalt G. A.ult lapse G. R. (R.) kasuks elatis perioodi 14.11.2023 kuni

13.11.2024 eest kokku summas 2400 eurot.

3. Välja mõista kostjalt G. A.ult lapse G. R. (R.) kasuks igakuine elatis summas 200

eurot alates hagi esitamisest 14.11.2024 kuni lapse G. R. täisealiseks saamiseni

(xxxx).

4. Välja mõista kostjalt G. A.ult lapse R. R. (R.) kasuks elatis perioodi 14.11.2023 kuni

13.11.2024 eest kokku summas 2400 eurot.

5. Välja mõista kostjalt G. A.ult lapse R. R. (R.) kasuks igakuine elatis summas 200

eurot alates hagi esitamisest 14.11.2024 kuni lapse R. R. täisealiseks saamiseni

(xxxx).

6. G. A.ul tuleb elatis maksta J. R. (R.) arveldusarvele nr xxxx selgitusega ,,G. R. ja R.

R. elatis’’. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on G. R. ja R. R. (edaspidi hagejad, lapsed) hagi G. A. (edaspidi

kostja, lapse ema) vastu elatise nõudes.

Hagiavaldus

Hagiavalduse kohaselt elatusid lapse vanemad laste isasissetulekust (sh missiooni tasud) ja

riiklikest peretoetustest. Ühe missioonil (2. ja 3.) osalemise ühe kuu töötasu suurusjärk 2300

kuni 3700, mida laste emaga jagas laste isa. Maksekäsu vastuväites toob laste ema välja enda

võlgnevuste summa 20 000 eurot, mille tekkimises süüdistab laste isa. Laste isa leiab, et see on

alusetu süüdistus, sest ta andis oma perele piisavalt rahalisi vahendeid.

Detsember 2019 kolisid laste vanemad lahku. Laste isa jäi xxxx, laste ema koos lastega kolis

xxx. Lahku kolimisega viis laste ema laste vanemate kooselu ajal soetatud asjad endaga, va

televiisor, mille maksumuse laste isa temale tasus. Muuhulgas võttis ta endaga kaasa ka kõik

laste riided, jalanõud, mänguasjad, laste voodid. Maha jättis ainult mittekõlbliku kraami. Laste

isa ostis lastele kõik vajalikud esemed (riided, jalanõud jm). Osa mänguasjadest tõi kostja mingi

aja jooksul tagasi.

Kokkuvõtlikult saab laste isa öelda, et märts 2020 sõlmitud kokkulepe, et üks lastest jääb emaga

ja teine isaga, ei hakanud tööle – mõlemad lapsed jäid laste isaga, sest laste emal puudus huvi ja

võimekus. Laste isale ja lastele on suureks toeks ja abiks olnud xxxx lastekaitse. Esmane

kokkupuude lastekaitsega leidis aset august 2019, mil kostja oli laste isa vastu esitanud

süüdistuse, et laste isa on oma laste suhtes füüsiliselt vägivaldne. Asja uurimist alustati, kuid

lõpetati, sest asi ei leidnud tõendamist ja lõpetati.

Lahus elatud aja jooksul on laste isa küsinud kostja käest laste jaoks raha, millele tema on

vastanud, et tal ei ole raha ja kui on kandnud, siis umbes 20 eurot. Laste isa lisas hagiavaldusele

ka enda pangakonto väljavõtte, kus on näha palju ja mis vahemikega on laste isa oma lapsi

toetanud ning kui suures osas on laste ema lapsi toetanud. Laste ema on lapsi külastanud. Need

on toimunud 1x kuus või kahe kuu jooksul 1x. Toob lastele magusat ja vahest harva ka mõne

mänguasja. Riideid ja jalanõusid ostnud ei ole. Suurema osa ajast veedab telefonis ja ei tegele

lastega (sh ei suhtle lastega).

Hagejad soovivad igale lapsele elatist summas 200 eurot kuus alates 14.11.2023. Elatise paluvad

hagejad kanda hagejate esindaja (laste isa) arveldusarvele.

Kostja vastus hagile

Alustuseks pole kostja saanud lapsi toetada suuremate summadega sellepärast, et maksas üksi

tagasi koos laste isaga võetud laene ja järelmakse. Tema viidab, et maksis kostjale rahad nende

eest tagasi, mis ei ole tõsi. Ka mainib tema, et üks laps pidi tulema algselt elama koos kostjaga ja

teina jääma temaga, aga põhjused mis tema väidab, miks seda ei juhtunud, on valed. Laste

vanemad koos leppisid siiski kokku, et õde ja vend peaks kasvama koos ja neid ei peaks

eraldama.

Laste isa ei räägi ka sellest, kuidas kostja on aidanud laste isa emal maksta tagasi laene, mis ta

oma sõbrannade käest on võtnud, sest laste isa on tal palunud seda teha ega ei mainita kordagi, et

enamasti on kostja ülekandeid teinud ka laste isa ema kontole või andnud talle raha sulas.

Kostja vältis laste juures käimist kui laste isa ise kodus on, sest ei soovi koos viibida inimesega

kes kostjat aastaid füüsiliselt ja vaimselt väärkohtles, nii et laste vanematel oli politsei xxxx

elades väga tihe külaline. See on ka põhjustanud selle, et kostja nägi lapsi harva, kuigi on väga

pikalt üritanud rääkida teemal, et nad võiksid kostja juures käia. Lisaks ei pea kostja päris

normaalseks seda, et laste isa ütles kostjale, et kostja asi ongi maksta kinni kõik nende kodused

teenused, seehulgas ka tema isiklik telefoniarve.

Summad mida laste isa kirjutab, tähendavad seda, et lapsed maksavad ka ise üüri, sest nende

summade kohaselt ta palk 100% läheb ainult laste peale ja arved maksavad ennast ise. Kostjal ei

ole midagi selle vastu, et kostja toetab oma lapsi, aga algne 300, mis laste isa küsis on juba kostja

jaoks ülejõu käiv ja praegune 400 euro nõue on pea võimatu, sest see tähendaks et kostjale jääb

kostja palgast kätte vähem kui kostjal kulub kuus arvete tasumiseks.

Kui kostja praegused võlad ei oleks samapalju ka laste isa omad, siis kostja seda siin ei

mainikski, sest see oleks ainult kostja enda probleem. Laste isa aitas kostjal tagasi maksta laenud

ja järelmaksud, mis olid siiski ühiselt kostja nimele võetud, siis kui laste vanemad veel Xxxx

elasid. Xxxx võttis kostja laenu nii uue korteri üürimiseks, talle jalgratta ostmiseks, uut telekat

oli vaja jms.

Kostja pakkus laste isale, et kostja võib talle maksta praeguste oludega 260 eurot kuus, mis on 40

euro vähem kui ta algselt kostjalt nõudis. See summa on juba selline, peale mille maksmist kostja

peaks ise õhust ja armastusest elus püsima, sest peale arvete maksmist jääks kuuks ajaks

söögiraha alla 200 eurot.

Laste isa jutus on väga palju valet, aga kostja ei arva, et see siin oleks koht kus oleks vajalik

hakata, tema kostjale juba küll ütles, et teab, et tema kasuks just see 400 eurot välja mõistetakse.

Kahjuks sellist summat kostjal võimalik maksta ei ole, seega loodab kostja siiralt, et otsuse

tegemisel võetakse arvesse ka kostja poolseid argumente mitte ainult laste isa valesid.

Hageja seisuskoht kostja vastusele

Laste hooldamine ja kasvatamine. Laste isa on üksi kasvatanud kahte ühist last juba peaaegu viis

aastat. Laste isale on suureks toeks ja abiks olnud laste isa ema M. R.. Lapsed elavad püsivalt

laste isaga, laste isa vastutab nende heaolu, hariduse ja kõigi igapäevaste vajaduste eest ning on

ainuisikuliselt kandnud nendega seotud kulud. Laste ema (kostja) ei ole viimase peagi viie aasta

jooksul laste kasvatamisel ei rahaliselt ega füüsiliselt osalenud.

Laste ema väide, et laste vanemad leppisid algselt kokku teistsuguses elukorralduses, vastab

osaliselt tõele. Nimelt leppisid laste vanemad märts 2020 kokku, et üks lastest jääb emaga ja

teine isaga. Antud elukorraldus ei hakanud toimima, sest laste isa hinnangul puudus laste emal

huvi ja võimekus keskenduda lapse igapäevasele kasvatusele. Nimelt eelistas laste ema tol ajal

tarbida erinevaid alkohoolseid jooke, narkootilisi aineid ning lõikus ennast, mistõttu ta ei olnud

adekvaatne last/lapsi kasvatama. Antud fakti saab kinnitada Xxxx Vallavalitsuse

lastekaitsespetsialist, kes laste vanemaid külastas ja koostas vastavasisulise dokumendi.

Rahaliselt olukord ja kulutused. Laste ülalpidamisega seotud igapäevased kulud hõlmavad toitu,

riideid, haridust, eluasemekulusid ja muid vältimatuid vajadusi. Laste isa igakuine eelarve kulub

suuresti lastele, jättes vähe või üldse mitte vaba raha muude vajadusete katmiseks. Ilma oma ema

toeta ei tulekski laste isa igakuiselt toime. Aastatega on laste isa ise sattunud korduvalt

majanduslikult keerulistesse olukordadesse ja seda suuresti seetõttu, et laste ema ei ole

vabatahtlikult lastele ülalpidamist andnud.

Reaalne laste ülalpidamiskulu. Kuna vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja

kohustused, on elatis mõeldud katma pooled lapsele tehtud kulutustest. Hagiavalduses välja

toodud kulutused lastele on välja arvutatud perekonna reaalsetest kulutustest: laps G. 489 eurot

(sellest pool 244,50 eurot) ja laps R. 439 eurot (sellest pool 219,50 eurot). Seega on laste poolt

taotletav 200 eurot ühe lapse kohta kooskõlas laste igakuiste vajadustega ning tagab laste huvid.

Võlgade ja kohustuste osas. Kui laste ema väidab, et laste isa on kohustatud maksma mingit osa

temaga seotud laenudest või muudest kohustustest, kinnitab laste isa, et need on tema isiklikud

kohustused, mille eest laste isa vastutav ei ole. Kõigi kooselu ajal võetud laenude osas on laste

vanemad tasa, sest ostetud asjad viis ta laste isa juurest ära kolimisel endaga ja mis maha jättis

(televiisor) on temale laste isa poolt tasutud. Lahuselu ajal võetud laenude osas laste isa

vastutada ei saa, küll saab ja peabki seda tegema tema seaduslik abikaasa. Muuhulgas peab laste

isa vajalikuks välja tuua faktilise asjaolu selle kohta, et kostja kasutab lisaks Xxxx ja Xxxx

arveldusarvetele ka Xxxx arveldusarvet, mida ta oma vastuväites kohtule välja ei toonud. Laste

isa esimene prioriteet on laste heaolu ja nende vajaduste katmine.

Koostöö puudumine. Vaatamata laste isa katsetele leida lahendus või saada rahalist toetust, ei ole

kostja (laste ema) näidanud üles huvi laste vajaduste rahuldamiseks ega vastutuse võtmiseks.

Mitte ühtegi pakkumist ei ole tema laste isale teinud selleks, et anda omapoolset ülalpidamist

lastele.

Füüsiline vägivald ja politsei pidevad sekkumised. Laste isa saab kinnitada, et ta ei ole olnud

füüsiliselt vägivaldne laste ema ega laste suhtes. Kui laste ema väidab vastupidist, siis palub laste

isa temal seda tõendada. Laste vanemate varasema ja nüüdse elukorraldusega on kursis ka Xxxx

Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist, kes saab laste isa poolset väidet kinnitada.

Kokkuvõtteks palub laste isa arvesse võtta tema seniseid pingutusi laste kasvatamisel ja palub, et

kohus langetaks otsuse, mis arvestab laste heaolu ning laste isa praegust olukorda. Laste isa on

valmis esitama tõendeid, sh arveid, sissetulekuandmeid ja muid dokumentatsioone, mis

tõendavad laste isa seisukohti.

Kohtu selgitamiskohustus

Kohus selgitas kostjale tõendamiskoormuse jaotust elatisevaidlustes hagimenetluses. Kohus

selgitas kostjale, et kostja peab tõendama kõiki neid asjaolusid, millele tuginevad tema taotlused

ja vastuväited, s.o kostja peab tõendama oma maksevõimetust või muid asjaolusid, mis tema

arvates õigustavad elatise vähendamist.

Kohus andis kostjale tähtaja, et esitada seisukoht hageja vastuse kohta ning esitada täiendavaid

selgitusi ja tõendeid oma väidete toetuseks. Kostja ei esitanud kohtule vastust ega esitanud

täiendavaid tõendeid või selgitusi.

Kirjaliku menetluse määramine

Arvestades asja olemust (elatisnõue on varalise nõudega asi) ja hagihinda (kokku 3600 eurot)

määras kohus jätkata asja lahendamist kirjalikus menetluses TsMS § 404 alusel. Kohus määras

pooltele viimase tähtaja lõppseisukohtade kohtule esitamiseks ning määras otsuse avalikult

teatavakstegemise aja. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade ning

seisukohtade esitamiseks vastaspoole lõppseisukoha ja menetluskulude nimekirja osas. Kohus

selgitas ka pooltele tõendamiskoormuse jaotust elatisevaidlustes hagimenetluses.

Hagejate lõplik seisukoht

Hagejad jäävad oma senistele kohtule esitatud seisukohtadele kindlaks. Kulutused lastele on

välja arvutatud pere reaalsest eelarvest: Lapse G. puhul 489 eurot (sellest pool 244,50 eurot) ja

lapse R. puhul 439 eurot (sellest pool 219,50 eurot). Seega on hagejate poolt taotletav 200 eurot

lapse kohta kooskõlas laste igapäevaste vajadustega ning tagab laste huvide kaitse. Reaalsete

andmete (lapsetoetuse saaja, lapse viibimine kohustatud isikuga) alusel on Justiitsministeeriumi

elatiskalkulaatori järgi esimese lapse elatis 301,74 eurot ja teise lapse puhul 256,48 eurot, seega

kokku kahe lapse peale 558,22 eurot.

Kostja poolt pakutav 260 eurot kuus kahele lapsele on ilmselgelt ebapiisav ega kata pooltki laste

igapäevastest kulutustest. Lisaks ei ole hagejatele teada asjaolusid, mis vähendaksid kostja

kohustust elatist maksta (nt. teised ülalpeetavad lapsed või töövõimetus). Riigikohus on välja

toonud, et miinimumelatise ulatuses ei tule lapse vajadusi tõendada, kui lapse igapäevaste

vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on pool miinimumelatisest.

Seega ei ole hagejatel lisaks varasemalt kohtule esitatud seisukohtadele ja tõenditele lisaandmeid

esitada. Menetluskulusid esitada ei ole.

Kostja lõplik seisukoht

Kostja vastuse kohaselt tähendab 400 eurot kuus maksmine kostja jaoks, et kostja peab valima

kas ostab süüa või maksab ära arved, sest mõlema jaoks kostja palgast ei jätku. Seega on

tõenäoline, et kostja lõpetab enda praeguse töökohaga töösuhte, sest ta pole nõus 170 tundi kuus

töötama selleks, et maksta ära võlgasi, mis ei ole ainult kostja ning ülejäänud palk kanda samale

inimesele kelle pärast ta sellises olukorras on. Soov oma lapsi toetada on olemas ja siiani on

kostja seda teinud vastavalt võimalusele. Nüüdseks on kostja arusaanud, et oleks seda alati

pidanud tegema ülekannetega, mitte andma sularaha laste isale või laste isa emale. Parim mis

praeguses olukorras pakkuda saab kostja on 300 eurot ehk siis summa mida laste isa algselt

nõudis.

Pooled ei esitanud kohtule seisukohti vastaspoole lõppseisukohtade kohta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja poolte seisukohtadega, asub seisukohale, et hagi kuulub

rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 404 lg 1 ja 2 kohaselt, varaliselt hinnatava

hagi asjas võib kohus määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole. Käesoleva paragrahvi lõikes

1 nimetatud juhul määrab kohus avalduste ja dokumentide esitamise tähtpäeva, samuti otsuse

avalikult teatavakstegemise aja ning teatab neist menetlusosalistele. Kohus võib määratud

tähtpäeva muuta, kui seda tingib menetlusliku olukorra muutumine.

Kuna tegemist on korduva kohustusega, siis TsMS § 129 lg 2 kohaselt on hagihinnaks nõutavate

maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav

summa. Antud juhul, kus nõutakse 200 eurot kuus igale lapsele ja lapsi on 2, on igakuine nõue

400 eurot. Hagihind arvutatakse 400 eurot/kuus * 9 kuud = 3600 eurot. See summa jääb alla

TsMS § 404 lg 1 sätestatud 4500 euro piirmäära, mis võimaldab asja lahendamist kirjalikus

menetluses.

Arvestades asja olemust (elatisnõue on varalise nõudega asi) ja hagihinda (kokku 3600 eurot)

määras kohus jätkata asja lahendamist kirjalikus menetluses.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Kohus ei ole TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega

ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid

omal algatusel. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lõike 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni

vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe

ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Hagejad (alaealised lapsed) nõuavad oma emalt (kostjalt) elatist summas 200 eurot kuus igale

lapsele alates 14.11.2023. Hagiavalduse kohaselt elavad lapsed püsivalt isa juures ning ema ei

ole laste kasvatamisel rahaliselt ega füüsiliselt osalenud.

Kostja (laste ema) on esitanud järgmised peamised vastuväited hagile:

-

nõutav elatise summa on liiga suur, arvestades kostja majanduslikku olukorda;

-

kostja on pakkunud maksta 260 eurot (hiljem 300 eurot) kuus, mis on tema väitel juba

selline summa, mille maksmise järel jääks talle kuuks ajaks söögiraha alla 200 euro;

-

kostja ei ole saanud lapsi toetada suuremate summadega, kuna maksis üksi tagasi koos

laste isaga võetud laene ja järelmakse;

-

kostja väldib laste juures käimist, kui laste isa on kodus, kuna ei soovi viibida koos

inimesega, kes teda väidetavalt füüsiliselt ja vaimselt väärkohtles.

Vaidlust ei ole selles, et kostja on hagejate ema (dtl. 28-29, laste sünnitõendid) ning et lapsed

elavad alates 2020. aastast koos laste isaga. Vaidlus seisneb üksnes selles, kas ja millises ulatuses

on kohtul põhjendatud elatise määramine.

Kohus selgitas kostjale tõendamiskoormuse jaotust elatisevaidlustes hagimenetluses.

Elatisasjades on tõendamiskoormus jagatud poolte vahel. Hageja (elatise nõudja) peab tõendama:

lapse vajadused (PKS § 99 lg 1 ja 2); kohustatud isiku (vanema) võimekus elatist maksta (PKS §

104); faktilised asjaolud, mis on aluseks elatise nõudele (TsMS § 5 lg 1 ja 2, § 230 lg 1). Kostja

(vanem, kellelt elatist nõutakse) peab tõendama: asjaolud, mis vähendavad tema kohustust elatist

maksta (nt lapse viibimine tema juures, muud ülalpeetavad lapsed) (PKS § 101 lg 6 ja 7);

asjaolud, mis näitavad, et hageja nõue on põhjendamatu või liiga suur (TsMS § 5 lg 1 ja 2, § 230

lg 1). Elatise vähendamise aluseid peab tõendama kostja. Elatise suurendamise aluseid peab

tõendama hageja. Mõlemad pooled peavad esitama tõendid oma väidete põhjendamiseks.

Kohus selgitas kostjale, et kostja peab tõendama kõiki neid asjaolusid, millele tuginevad tema

taotlused ja vastuväited, s.o kostja peab tõendama oma maksevõimetust või muid asjaolusid, mis

tema arvates õigustavad elatise vähendamist. Kohus andis kostjale tähtaja, et esitada seisukoht

hageja vastuse kohta ning esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid oma väidete toetuseks.

Kostja ei esitanud kohtule täiendavaid tõendeid või selgitusi.

Kohus kontrollib esmalt, kas hagejatel on õigus pöörduda kohtusse ning kas hagejate nõuded on

põhjendatud. Seejärel hindab kohus kostja vastuväiteid hagile ning teeb asjaolude kogumisest

lähtuva järelduse.

Ülalpidamiskohustuse olemasolu ja ülalpidamiskohustuse vähendamise alused

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist (PKS

§ 97 p 1). Vanemad on kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama (PKS § 96 lg 1).

Seega on hagejatel õigus nõuda oma emalt elatist.

PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja

alanejad sugulased. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises.

Hagejad väidavad, et laste isa on lapsi üksi kasvatanud peaaegu viis aastat ning on ainuisikuliselt

kandnud nendega seotud kulud. Laste ema ei ole viimase peaaegu viie aasta jooksul laste

kasvatamisel rahaliselt ega füüsiliselt osalenud. Hageja on lisanud hagiavaldusele pangakonto

väljavõtte, mille kohaselt tasus kostja laste isale laste ülalpidamiseks keskmiselt 30 eurot kuus

(10, 15, 20, 25, 30 või 50 eurot), kusjuures viimane makse tehti 10. oktoobril 2024 (dtl. 31-32).

Vaidlust ei ole selles, et lapsed elavad alates 2020. aastast koos laste isaga.

Hagejad nõuavad elatist igale lapsele 200 eurot kuus.

Kostja väidab, et nõutav elatise summa on liiga suur, arvestades kostja majanduslikku olukorda.

Kostja on pakkunud maksta 260 eurot (hiljem 300 eurot) kuus (s.o 130-150 eurot iga lapse kohta

kuus.), mis on kostja väitel juba selline summa, mille maksmise järel jääks talle kuuks ajaks

söögiraha alla 200 euro.

Kostja vastuväidete keskne argument on, et ta ei ole majanduslikult võimeline maksma nõutud

elatist, kuna see jätaks ta ilma elementaarsest toimetulekuvõimalusest. Kostja tugineb seega

peamiselt PKS § 102 lg 1 põhimõttele, mille kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles

ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma

teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Kohus selgitab, et samas sätestab PKS § 102 lg 2, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on majanduslikult keerulises olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa

(PKS § 102 lg 2). Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps.

Kostja peab tõendama oma finantsolukorda ja põhjendama, miks ta ei ole võimeline elatist

maksma.

Kostja ei ole esitanud kohtule konkreetseid tõendeid oma sissetulekute ja kulutuste kohta, mis

tõendaksid tema väidet, et ta ei ole võimeline nõutud elatist maksma. Kostja ei ole esitanud

kohtule vastust ega täiendavaid tõendeid või selgitusi, kuigi kohus andis talle selleks tähtaja.

PKS § 104 kohaselt on otsejoones sugulased kohustatud andma üksteisele teavet oma

sissetulekute ja vara kohta, kui see on vajalik ülalpidamiskohustuse või elatise suuruse

kindlakstegemiseks.

Kohus leiab, et kostja väited on jäänud tõendamata, kuna kostja ei ole vaatamata kohtu

selgitustele esitanud oma väidete toetuseks ühtegi asjakohast tõendit. Kostja ei ole välja toonud

asjaolusid, mis annaksid aluse miinimumsummast väiksema elatise väljamõistmiseks.

Riigikohtu senises praktikas on ka leidnud, et vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest

sissetuleku puudumise tõttu. Vanem ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka halva

varalise seisundi tõttu, vaid peab kasutama olemasolevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt (RKTKo 3-2-1-21-15, p 14). Vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike

(RKTKo 3-2-1-118-12, p 15).

Seega on kostja väide, et tema finantsolukord ei võimalda elatise maksmist, põhjendamatu.

Vanem on kohustatud täitma oma ülalpidamiskohustust sõltumata oma majanduslikust olukorrast

ning jagama olemasolevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks võrdselt. Käesolevas asjas ei

ole kostja esitanud kohtule tõendeid töövõimetuse kohta ega andmeid selle kohta, et tal oleks

teine laps, kelle ülalpidamise kohustus võiks mõjutada elatise suurust. Rahvastikuregistri

andmetel on kostjal kaks alaealist last (hagejad, kes elavad koos isaga). Kostja ei ole tõendanud,

et esineksid PKS § 102 lg 2 kohased mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks.

Kohus ei tuvastanud ka, et hagejad viibiksid kohustatud vanema, s.o kostja juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (PKS § 101 lg 6), mis annaks aluse väljamõistetava

elatise summa vähendamiseks.

Laenude tagasimaksmine

Kostja väitel ei ole kostja saanud lapsi toetada suuremate summadega, kuna maksis üksi tagasi

koos laste isaga võetud laene ja järelmakse.

PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest isegi

siis, kui nad ei ole võimelised andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist.

Seega ei ole laenude tagasimaksmine iseenesest alus ülalpidamiskohustusest vabanemiseks.

Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa tasaarvestada ülalpidamise nõuet,

tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet, samuti teise

poole kahju õigusvastasest ja tahtlikust tekitamisest tulenevat nõuet, mis teisel poolel on

tasaarvestava poole vastu. VÕS § 197 lg 1 sätestab tasaarvestuse mõiste, kuid elatise puhul on

tasaarvestuse lubamatus tingitud elatise olemusest, mis on mõeldud lapse igapäevaste vajaduste

katmiseks. Elatise nõue on seotud lapse huvidega ja seetõttu on seadusandja piiranud

tasaarvestuse võimalusi.

Kohus selgitab, et isegi kui käsitleda kostja väidet tasaarvestusavaldusena, millega soovitakse

tasaarvestada laste ülalpidamise nõuet muude nõuetega (sh vanematele antud laenude

tagasimaksmisega), ei ole ülalpidamiskohustust VÕS § 200 lg 1 p 1 alusel lubatud tasaarvestada.

Suhted lastega ja laste külastamise takistused

Kostja väidab, et vältis laste juures käimist, kui laste isa oli kodus, kuna ei soovinud viibida koos

inimesega, kes teda väidetavalt füüsiliselt ja vaimselt väärkohtles. Hageja on väitnud, et

süüdistus füüsilises vägivallas ei leidnud tõendamist ja menetlus lõpetati.

Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et laste isa oleks takistanud emal

lastega suhtlemist.

PKS §§ 101-103 reguleerivad elatise maksmist alaealisele lapsele, kuid neis ei ole sätestatud, et

suhtlusõiguse takistamine oleks alus elatise vähendamiseks või sellest vabastamiseks. PKS § 143

lg 1 ja 2 rõhutavad, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ja vanem peab

hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga.

Kohus selgitab, et kui laste isa takistab laste ja ema suhtlust, rikub ta neid sätteid, kuid see ei

anna laste emale automaatselt õigust keelduda elatise maksmisest. Elatise maksmise kohustus ja

suhtlusõigus on eraldiseisvad õigused ja kohustused. Kostja väide, et ta vältis laste juures

viibimist ajal, mil laste isa viibis kodus, kuna ei soovinud kokku puutuda isikuga (laste isaga),

kes olevat teda füüsiliselt ja vaimselt väärkohelnud, ei kujuta endast seaduslikku alust elatise

maksmisest keeldumiseks ega selle vähendamiseks.

Juhul kui laste isa takistab laste ja laste ema vahelist suhtlust, on kostjal õigus esitada kohtule

eraldi avaldus hagita menetluses suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.

Elatise suurus

PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui paragrahvi alusel

arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 kohaselt on baassumma ühe lapse kohta 200 eurot.

Käesolevas asjas paluvad hagejad mõista kostjalt elatist summas 200 eurot kuus iga lapse kohta,

mis vastab seaduses sätestatud ja indekseeritud baassummale.

Hagejad on välja toonud laste igakuised kulutused: lapse G. puhul on 489 eurot (sellest pool

244,50 eurot) ja lapse R. puhul 439 eurot (sellest pool 219,50 eurot).

PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 sätestab, et ülalpidamise

kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas hariduse ja

kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka kasvatamise kulutusi.

Hagejate väitel on taotletav 200 eurot lapse kohta kooskõlas laste igakuiste vajadustega ja tagab

laste huvid. Hagejad viitavad ka Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatorile, mille järgi esimese

lapse elatis on 301,74 eurot ja teise lapse puhul 256,48 eurot (vt

https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/).

PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PHS § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse

suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. See tähendab, et lapsetoetus katab osa lapse

vajadustest, kuid ei vabasta vanemat ülalpidamiskohustusest täielikult.

Kohus leiab, et kuigi kalkulaator ei ole seaduse osa, toetab see hagejate väidet, et 200 eurot on

põhjendatud.

Riigikohus on leidnud, et baassumma on üldjuhul miinimummäär, millest allapoole elatist

vähendada ei saa, välja arvatud juhul, kui esinevad PKS § 102 lg 2 sätestatud alused. (RKTKo

30.11.2022, 2-20-9571/52, p 15). Miinimumelatise ulatuses ei tule lapse vajadusi tõendada ning

eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

pool miinimumelatisest (RKTKo 26.11.2014, 3-2-1-120-14, p 14). Elatise suurendamiseks PKS

§ 101 lg-s 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on

suurenenud (RKTKo 3-2-1-124-15, p 13).

Seega, kuna nõutav elatise summa (200 eurot kuus igale lapsele) vastab PKS § 101 lg 3

sätestatud baassummale, ei ole vaja täiendavalt tõendada lapse vajaduste suurenemist ning

samuti ei ole alust kohustada hagejat esitama tõendeid lapse tegelike ülalpidamiskulude kohta

ega selgitusi oma isikliku panuse kohta lapse ülalpidamisse.

PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena,

määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Kohus leiab, et hagejate nõue 200 eurot kuus igale lapsele on põhjendatud ja kooskõlas kehtiva

seadusega. Elatise vähendamise aluseks olevad asjaolud ei ole kohtumenetluses tuvastatud.

Tagasiulatuva ülalpidamise nõue

Hagejad taotlevad kostjalt elatise väljamõistmist samuti tagasiulatuvalt. Hagejad soovivad elatist

alates 14.11.2023.

PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist.

Hagi esitati kohtule 14.11.2024. Kohus leiab, et kuna hagi esitati 14.11.2024 ja elatist nõutakse

alates 14.11.2023, mis on täpselt üks aasta enne hagi esitamist, on hagejate nõue tagasiulatuva

ülalpidamise osas PKS § 108 alusel õigustatud.

Riigikohtu praktika kohaselt tuleb tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise

väljamõistmise üldsätetest (RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-78-13, p 13). Arvestada tuleb laste

toonaseid vajadusi, vanemate majanduslikku seisundit ja elatise vähendamise aluseks olevaid

asjaolusid (RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 14-15).

Kostja ei esitanud kohtule vastuväiteid tagasiulatuva ülalpidamiskohustuse nõude ega selle

ajavahemiku osas.

Kohus leiab, et hagejate nõue on põhjendatud ja kooskõlas kehtiva seadusega. Elatise

vähendamise aluseks olevad asjaolud ei ole kohtumenetluses tuvastatud.

Kuna elatise hagi esitati kohtusse 14.11.2024, siis tagasiulatuvalt saab elatist nõuda PKS § 108

järgi maksimaalselt perioodi eest 14.11.2023-13.11.2024. Seega rahuldab kohus tagasiulatuva

elatise nõude, mõistes see välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist. Kohus mõistab

kostjalt iga hageja kasuks tagasiulatuva elatise välja alates 14.11.2023 kuni 13.11.2024 ühe

summana kokku 2400 eurot (200 eurot*12 kuud).

Kokkuvõte

Kohus leiab, et hagejate nõuded on põhjendatud ja tõendatud, kuna alaealised lapsed on

õigustatud saama ülalpidamist mõlemalt vanemalt; nõutav elatise summa (200 eurot kuus igale

lapsele) on kooskõlas seadusega ja vastab PKS § 101 lg 3 sätestatud baassummale. Ka on

tõendatud, et lapsed elavad püsivalt isa juures ja ema ei ole laste ülalpidamises osalenud.

Tagasiulatuva elatise nõue on ka PKS § 108 alusel õigustatud.

Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväited põhjendatud ega tõendatud, kuna kostja ei ole esitanud

konkreetseid tõendeid oma sissetulekute ja kulutuste kohta. Kostja ei ole tõendanud oma

maksevõimetust või muid asjaolusid, mis õigustaksid elatise vähendamist. Vanemad ei vabane

oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka rahaliste raskuste korral ning kostja ei ole

esitanud kohtule täiendavaid tõendeid või selgitusi, kuigi kohus andis talle selleks tähtaja. Elatise

vähendamise aluseks olevad asjaolud ei ole kohtumenetluses tuvastatud.

Kohus rahuldab hagi.

Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et pooltel on õigus pöörduda uuesti kohtusse elatise

suuruse muutmiseks siis, kui oluliselt muutuvad lapse vajadused või vanema varaline seisund

(TsMS § 459 lg 1).

Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine

Hagiavalduses palutakse määrata elatise maksmise kord kindlaks selliselt, et elatis makstaks

laste isa arveldusarvele.

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva.

Kohus rahuldab hagejate taotluse otsuse täitmise korra ja viisi kindlaksmääramiseks ning määrab

elatise maksmise korra kindlaks selliselt, et elatis makstaks laste isa arveldusarvele.

Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Tsiviilasja hind

TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava

vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi

esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Hagejad soovivad igale lapsele elatist summas 200 eurot kuus.

Kuna tegemist on korduva kohustusega, siis TsMS § 129 lg 2 kohaselt on hagihinnaks nõutavate

maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav

summa. Antud juhul, kus nõutakse 200 eurot kuus igale lapsele ja lapsi on 2, on igakuine nõue

400 eurot. Hagihind arvutatakse 400 eurot/kuus * 9 kuud = 3600 eurot.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise

lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline

kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maido Roots

Kohtunik