2-24-130561/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.05.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-130561

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

745,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806); lepinguline esindaja Tarvo Ilves

Kostja: X (isikukood XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja TKM Finants AS ja kostja vahel sõlmitud

Partner kuukaardi ostulimiidi lepingust nr 371639-1 tulenev põhivõlg 499,82 eurot,

viivis perioodi 11.01.2024 – 04.12.2024 eest 106,90 eurot, viivis perioodi 05.12.2024 –

29.05.2025 eest 57,18 eurot ja viivis 0,065% päevas põhivõlalt alates 30.05.2024 kuni

põhivõla (499,82 eurot) täieliku tasumiseni.

3. Jätta rahuldamata võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 20 eurot.

4. Jätta hageja menetluskulud 97,32% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

2,68% ulatuses hageja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 427,23 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

summa tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 04.12.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja TKM Finants AS ja kostja vahel 02.12.2023 sõlmitud

Partner kuukaardi ostulimiidi lepingust nr 371639-1 tulenev põhivõlg 499,82 eurot, viivised

106,9 eurot ning sissenõudekulud 20 eurot;

1.2 mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte

muutunud viivis alates 05.12.2024 kuni põhinõude (499,82 eurot) jäägi täieliku tasumiseni,

lugedes viivise määraks 0,065% päevas.

2. Hageja on hagi aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.

2.1. Kostja ja TKM Finants AS (TKMF) sõlmisid lepingu, mille kohaselt võimaldas TKMF

kostjale ostulimiidi 500 eurot kasutamist, et osta kaupu edaspidi TKM Gruppi kuuluvates

Selveri, Kaubamaja, ABC Kinga, SHU, I.L.U. ja L´Occitane kauplustes maksepäeva edasi

lükates. Partner Kuukaardi ostulimiit on mugavusteenus, mis võimaldab kauplustes

Partnerkaardiga sooritatud jooksva kuu ostude eest tasuda arvega järgmise kuu alguses.

Hageja hinnangul ei ole TKMF ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol tegemist

tarbijakrediidilepinguga, vaid ostusuhtega, kus kostja poolt soetatud kauba maksumusele ei

lisandunud seatud maksetähtaja andmiselt arvestusliku intressi (lisa 1.1 punkt 3.1 viimane

lause) ning TKMF-l ei tekkinud intressi nõuet ka hilisemalt, näiteks jooksva aasta jooksul

VÕS § 94 mõttes.

Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest

järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul (lisa 1.1 p 4.1.2).

Arve edastatakse kliendile e-posti teel, e-arvena kliendi internetipanka ja tehakse kliendile

kättesaadavaks iseteeninduskeskkonnas www.partnerkaart.ee.

Ostulimiidile ei lisandunud intressi ega muid lepingu sõlmimise, kuu- või haldustasusid. Kuna

lepingul puudusid kõrvalkulud või tasud, siis puudub lepingul ka krediidikulukuse määr või

kui kohus hindab, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis on krediidikulukuse määraks

0%.

Hageja esitab kostja poolt 02.12.2023 allkirjastatud lepingu ostulimiidiga 500 eurot. Seega sai

kostja kasutada ostulimiiti alates 02.12.2023 ja teha tehinguid. Kostja asus TKMF poolt

võimaldatud ostulimiiti kasutama perioodil 02.12.2023 - 31.12.2023 summas 499,82 eurot.

2.2. Kostja rikkus Lepingu Tingimuste punkti 4.1.2 ning ei tasunud Partner kuukaardiga

sooritatud ostude eest kostjale väljastatud arve nr 718700 alusel tähtajaga 10.01.2024 (lisa 2).

TKM Finants AS ja kostja vahel sõlmitud leping oli oma olemuselt tähtajatu, sest ei

sisaldanud lepingu kehtivuse aega. Tingimuste p 7.1 järgi oli TKMF-il õigus leping üles öelda

igal ajal ja nõuda kostjalt lepingu täitmist, teatades Tingimuste p 7.1.2 alusel lepingu

korralisest ülesütlemisest kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14

päeva enne lepingu lõpetamist. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja

juhindudes lepingust, teavitas TKMF kostjat 26.03.2024 lepingu lõpetamisest. Lepingu

ülesütlemise teade on kostjale saadetud e-posti aadressile xxx (lisa 3).

Vastavalt lepingu tingimuste p-le 7.8 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus

hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud.

Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic

OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena hagejale teadaolevale

kostja aadressile xxx: 04.04.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15 eurot(lisa 5.1);

19.04.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (lisa 5.2). Seega on hageja

kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 113² lg 2 p-st 1

on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 20 eurot.

Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest viivisemäär 0,065% päevas

(lisa 1 ja lisa 1.1 p 4.5). Hageja nõuab arvel toodud summalt viivist alates arve tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

2.3. 26.03.2024 loovutas TKMF oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest

teavitati kostjat kirjalikult (lisa 4).

3. Kostja ei ole vastust hagile kohtule esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse).

Kohus võttis hagi menetlusse 04.03.2025. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise

määrus kätte toimetatud 20.03.2025 avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole

hagile vastust esitanud.

5. Hageja on kohtule esitanud kostja poolt 02.12.2023 digiallkirjastatud Partner kuukaart

ostulimiidi lepingu 371639-1 (dtl 51), milles ostulimiidiks on märgitud 500 eurot. Digiallkirja

konteiner sisaldab ühte lehekülge, milles on kirjas lepingu pooled, ostulimiidi summa, viivise

määr (0,065% päevas) ning et tagasimakse kuupäev on vastavalt TKM Finants AS esitatud

arvele. Lepingus on lause: Klient kinnitab, et on tutvunud nii Partnerprogrammi kui

Ostulimiidi üldtingimustega ja TKM Finants AS andmekaitsetingimustega ning on teadlik

asjaolust, et need on kättesaadavad Partnerkaardi iseteeninduskeskkonnas aadressil

www.partnerkaart.ee. Eraldi on hageja kohtule esitanud Partner kuukaardi ostulimiidi

üldtingimused (kehtivad alates 23.05.2023; dtl 40).

Hageja väitel kasutas kostja ostulimiiti perioodil 02.12.2023 - 31.12.2023 summas 499,82

eurot. Hageja on kohtule esitanud 2024 jaanuaris arve nr 718700 ostulimiidi kasutamise eest

perioodil 01.12.2023 - 31.12.2023 summas 499,82 eurot, maksetähtajaga 10.01.2024 (dtl 46).

Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja sõlmis 02.12.2023 Partner Kuukaardi

ostulimiidi lepingu, et kostja kasutas 2023 veebruaris ostulimiiti summas 499,82 eurot.

Hageja on esile toonud, et kostjale esitati ostulimiidi kasutamise eest arve ning hageja väitel

on kostjal arve summas 499,82 eurot tasumata.

Hageja rõhutab, et kostja võlgnevus tuleneb talle väljastatud arvest ning et tegemist on

kaupade ostuhinnaga. Kohtu hinnangul ei ole TKM Finants AS kauba müüja, vaid on kostjaga

sõlminud laenulepingu (VÕS § 396). Hageja on esile toonud ja tõendanud, et kostja sai laenu

enda kasutusse (kaupadena, mille müügihinnale vastava summa pidi kostja tagastama

hagejale). VÕS § 396 lg 2 kohaselt võivad pooled kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse

laenuna. Kuigi hageja ei ole seda ise välja toonud, saab kohus aru, et TKM Finants AS on

kauba müüja ees võtnud üle kostja kohustuse maksta müüjale kaupade eest ning leppinud

kostjaga kokku, et müügihinnale vastav summa võlgnetakse TKM Finants AS-le laenuna.

Kohtu hinnangul ei ole tegemist krediidiga, sest krediidileping on tasuline (intressiga). VÕS §

396 lg 1 kohaselt eristab laenulepingut krediidilepingust tasulisus. VÕS § 396 lg 1 kohaselt

annab üks isik teisele laenu ning laenusaaja kohustub sama rahasumma tagasi maksma.

Krediidilepingu (VÕS § 401) korral annab samuti üks isik teise isiku kasutusse rahasumma,

ent saaja peab lisaks saadud rahasummale maksma ka tasu raha kasutamise eest. Antud juhul

ei olnud lepingus kokku lepitud intressi ehk tasu laenu kasutamise eest. Viivis ei ole selleks

tasuks.

Kuivõrd hageja on tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse ega ole seda tähtaegselt, st

arvetel toodud tähtajaks tagastanud, rahuldab kohus hageja põhivõla nõude VÕS § 369 lg 1, §

101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel.

6. Hageja nõuab viivist 0,065% päevas arvel toodud summalt alates arve tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja selgitab, et TKMF ja kostja on

lepingus kokku leppinud, et viivisemäär on 0,065% päevas, s.o 23,73% aastas ning et

seadusest tulenev kolmekordne seadusjärgne viivisemäär oli lepingu sõlmimise hetkel 24%.

Hageja viitab Riigikohtu 10.05.2016 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 ning leiab, et kokku

lepitud viivisemäär ei ole ebamõistlikult suur.

VÕS § 113 lg 1 võimaldab pooltel leppida lepingus kokku seadusjärgsest viivisemäärast

kõrgemas viivisemääras. Arvestades Riigikohtu praktikat, on kohus seisukohal, et pooled said

nõude aluseks olevas lepingus kokku leppida viivisemääras, mis ei ületanud kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude VÕS § 101

lg 1 punkti 6 ja § 113 lg 1 alusel.

Hageja on arvestanud viivise perioodi 11.01.2024 – 04.12.2024 eest summas 106,90 eurot.

Kohus arvestab täiendavalt viivise alates 05.12.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni 29.05.2025

(k.a) summas 57,18 eurot.

7. Hageja nõuab võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste hüvitamist tuginedes lepingu

tingimuste p-le 7.8. Kohtule esitatud ostulimiidi tingimuste punkt 7.8 sätestab: Partnerkaardi

aegumisel toimub kasutatud Ostulimiidi eest tasumine vastavalt käesolevatele tingimustele.

Kliendile määratud Ostulimiit ja Partner Kuukaardi kontol olevad vabad vahendid liiguvad

automaatselt uuele kaardile pärast selle aktiveerimist. Kui klient ei uuenda oma

Partnerkaarti 3 kuu jooksul alates kaardil märgitud aegumise kuupäevast, on TKMF-il õigus

ühepoolselt lõpetada ka Ostulimiidileping käesolevates tingimustes toodud korras. Seega ei

ole hageja esile toonud, et poolte vahel oleks olnud lepingus kokkulepe sissenõudmiskulude

suuruse kohta (meeldetuletuskirjade saatmise tasude kaudu).

VÕS § 1132 lõige 2 ei anna alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt

sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab

piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab

sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt

ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Kuivõrd hageja ei ole esile toonud

lepingulist kokkulepet meeldetuletuskirjade saatmise hüvitise suuruse osas ega tõendanud, et

kirja saatmisega tekkis kulu just sellises ulatuses, ei ole võla sissenõudmiskulu hüvitamise

nõude eeldused täidetud ja võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõue jääb rahuldamata.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 kohaselt

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Hageja esitas menetluskulude nimekirja hagiavalduses, mis on kostjale kätte toimetatud koos

hagiavaldusega 20.03.2025. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 175 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas

427 eurot. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud tsiviilasja nr 2-24-130561

menetluses ja hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on

piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna

maha arvestada. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud.

Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 175

eurot. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 175 eurot vajalikuks menetluskuluks.

Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20

eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot

põhjendatud ja vajalik.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 3,5 tundi tunnihinnaga 122 eurot koos

käibemaksuga (100 + 22). Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid:

-dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi;

-hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi.

Kohtu hinnangul on tegemist olemuslikult standardse ja lihtsa varalise õigusvaidlusega.

Kostja ei ole menetluses osalenud. Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks järgmisi

õigusabitoiminguid: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1 tundi, hagiavalduse

koostamine ja esitamine 0,5 tundi. Ülejäänud osas peab kohus õigusabitoiminguid

põhjendatud ja vajalikuks. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise

tunnihind mõistlik ja vastab turuhinnale. Ajakulu 2 tundi on põhjendatud, mis vastab ka

menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades, et hageja

hagiavalduses on ebatäpsused (väide, et tegemist oli ostusuhtega; arusaamatu viide

üldtingimustele), siis sellise kvaliteediga õigusabi eest ei pea kohus põhjendatuks välja mõista

õigusabikulusid 3,5 tunni eest. Seega on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 244 eurot (2

tundi × 122 eurot) koos käibemaksuga.

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 439 eurot, millest riigilõiv on 175 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud on 244 eurot.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

04.12.2024 esitatud hagi hind oli 745,30 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas

499,82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodi 11.01.2024 – 04.12.2024 eest

106,90 eurot ja viivisenõude põhinõudelt (499,82 eurot) alates 05.12.2024 kuni põhinõude

täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,065% päevas, mis ühe aasta eest arvestatuna on

118,58 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 725,30 euro ulatuses, mis on

hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (745,30 eurot) 97,32%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 97,32% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 2,68%

ulatuses hageja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 97,32% hageja põhjendatud menetluskuludest

(439 eurot), millele vastab summa 427,23 eurot.

Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Kostja

ei ole menetluses osalenud ja kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes

eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

9. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik