2-23-9515/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-23-9515

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2025, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

S.K hagi Themis Õigusbüroo OÜ ja AS

CREDITINFO EESTI vastu ebaõigete andmete

eemaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. mai 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

S.K apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja S.K (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Erki Casar

Kostja Themis Õigusbüroo OÜ

(registrikood

12803543), lepinguline esindaja Tanel Riivits

Kostja AS CREDITINFO EESTI (registrikood

10256137), lepingulised esindajad vandeadvokaat

Martti Peetsalu ja advokaat Uku Kull

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 24. mai 2024 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus S.K kanda.

3. Välja mõista S.K-lt Themis Õigusbüroo OÜ kasuks ringkonnakohtus kantud

menetluskulude katteks 600 eurot.

4. S.K-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda Themis

Õigusbüroo OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

5. Välja mõista S.K-lt AS CREDITINFO EESTI kasuks ringkonnakohtus kantud

menetluskulude katteks 1553,75 eurot.

6. S.K-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda AS-ile

CREDITINFO EESTI viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

7. Keelduda S.K poolt apellatsioonkaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisest.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. S.K (hageja) esitas 04.07.2023 Harju Maakohtule hagi Themis Õigusbüroo OÜ (kostja I)

ja AS CREDITINFO EESTI (kostja II) vastu, milles palus kohustada kostjaid lõpetama

ebaõigete andmete, nagu eksisteeriks hagejal võlgnevus kostja I ees, avaldamine kostja II

poolt peetavas maksehäireregistris veebilehel www.e-krediidiinfo.ee.

2. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja II 29.09.2022 teate nagu oleks hageja kostjale I

võlgu 41 663 eurot. Hageja nõudis andmete eemaldamist, kuid kostja II seda ei teinud.

Kostja I ei ole nõudele, ebaõiged andmed eemaldada, reageerinud.

3. Harju Maakohtu 07.02.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-15612 jäeti kostja I avaldus

hageja pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata. Seega ei olnud maksehäire sisestamise

ajal kostjal I selget nõuet hageja vastu ning kostja II on aidanud kaasa ebaõigete andmete

avaldamisele. Hageja edastas 18. mail 2023 kostjale II kirja, milles nõudis ebaõigete

andmete eemaldamist. Kostja II eemaldas andmed, kuid 29.06.2023 taastas andmed, ehk

muutis maksehäire jälle kehtivaks.

Maksehäireregistri pidajal on kohustus tõendada, et tema poolt avaldatud andmed on

õiged. Hagejal on kostjaga I pooleli vaidlus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

(tsiviilasi 2-22-17239), kuid vaatamata sellele soovib kostja I survestada hagejat ebaselget

nõuet rahuldama ja seda kostja II kaasabil. Ebaõigete andmete avaldamine tekitab

hagejale kahju.

Kostjate vastused

4. Kostja I hagi ei tunnistanud.

Vaidlusalune võlgnevus tuleneb jõustunud

kompromissimäärusest tsiviilasjas 2-21-652, millest tulenev nõue on loovutatud kostjale I.

Kompromissimääruses sätestatud maksegraafik on eelmise võlausaldaja (nõude loovutaja)

poolt üles öeldud. Hageja on tasunud nõuet osaliselt endisele võlausaldajale. Pärast nõude

loovutamist kostjale I ei ole hageja nõuet tasunud.

Hageja käitumine on vastuoluline. Hageja sõlmis kompromissi endise võlausaldajaga ja

seejärel asus võlgnevust täitma. Pärast nõudeõiguse loovutamist kostjale I andis hageja

korduvaid kinnitusi, et kavatseb võla tasuda. Alles seejärel kui ta võlga ei tasunud ning

esitas kostjale I kompromissi pakkumise, mis viimasele ei sobinud, on hageja asunud

nõuet vaidlustama.

5. Kostja II vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et maksehäire informatsioon on

ebaõige. Hageja saatis 19.05.2023 nõudekirja, milles nõudis tema kohta käivate andmete

eemaldamist. Vastavalt sisereeglitele peatas kostja II maksehäire andmete avaldamise

kuni asjaolude selgumiseni ning andis hagejale teada, et on pöördunud andmete sisestaja

poole asjaolude täpsustamiseks. Kostja I vaidles vastu hageja väitele ning esitas

02.06.2023 dokumendid, mille kohaselt oli hagejal võlgnevus kostja I ees. Kostja II

edastas 29.06.2023 hagejale kostja I vastuväite, kuid hageja kostja II kirjale ei vastanud.

Kostja II jättis hageja vaide rahuldamata ja taastas maksehäireinfo avaldamise.

Hageja esitas 18.08.2023 korduva taotluse maksehäireinfo avaldamise lõpetamiseks.

Kostja II vastas sellele 18.08.2023 ja selgitas, et hageja maksehäireandmete avaldamine ei

toimu piiramatule hulgale isikutele, vaid üksnes isikutele, kellel on põhjendatud vajadus ja

vastav õigustatud huvi hinnata isikute krediidivõimet või muud usaldusväärsust, sh täita

seadusega pandud vastutustundliku laenamise kohustust. Samuti selgitas kostja II, et

hageja maksehäireandmete avaldamine ei toimu nõusoleku alusel, vaid IKS § 10 lg 1 ja

IKÜM art 6 lg 1 p f alusel, mille kohaselt võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete

edastamine kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt on

lubatud andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel

eesmärgil.

Kostja II sai käesoleva menetluse algatamise määruse kätte 28.09.2023. Vastavalt kostja II

sisereeglitele peatab kostja II maksehäire avaldamise kui maksehäire on vaidlustatud.

Seetõttu on kostja II peatanud maksehäireinfo avaldamise kuniks kohtumenetluses

asjaolude selgumiseni.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 24.05.2024 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 1350 eurot ja viivise

ning kostja II kasuks 4043 eurot ja viivise.

7. Otsuse kohaselt pole vaidlust, et kostja II avaldas 29.09.2022 maksehäire registris teate

selle kohta, et hagejal on 41 663 euro suurune kohustus kostja I ees. Pole vaidlust ka

selles, et hageja pöördus 13.03.2023 kostja I poole ja 19.05.2023 kostja II poole nõudega

andmete eemaldamiseks. Kostja II 29.06.2023 vastuse kohaselt kontrollis kostja II

andmete õigsust.

8. Kohtu hinnangul saab pidada andmete avaldamist kostja II poolt peetavas maksehäire

registris andmete avaldamiseks VÕS § 1047 mõttes. Olgugi, et tegemist on andmebaasiga,

millele juurdepääs on võimalik vaid lepingulistel klientidel, ei ole isikute ring, kes võivad

lepingu sõlmida, piiratud. Andmete avaldamine on kostja II põhiline majandustegevus,

seda ei saa pidada isiklikuks kasutamiseks mõeldud andmebaasiks.

9. IKS § 10 lg 1 järgi on lubatud võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete edastamine

kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt on lubatud

andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil

ning üksnes juhul, kui vastutav või volitatud töötleja on kontrollinud edastatavate andmete

õigsust ja õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks ning on registreerinud

andmeedastuse. Piirangud on sätestatud IKS § 10 lg 2 p 1-5.

10. Kohtule esitatud kostja I ja kostja II kirjavahetusest nähtub, et kostja II nõudis kostjalt I

andmete avaldamise õiguspärasuse kinnitust, seega on kostja II viinud läbi IKS § 10 lg 1

sätestatud kontrolli protseduuri ja formaalsed nõuded avaldamiseks on täidetud.

11. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et pankrotimenetluse algatamata jätmine iseenesest

tõendab võlasuhte puudumist. Harju Maakohtu 07.02.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr

2-22-15612 jäeti kostja I avaldus hageja pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata,

kohtulahend on jõustunud (dtl 14-19). Muuhulgas on kohus määruse p 22 tuvastanud, et

Harju Maakohus 30.07.2021 kinnitas tsiviilasjas nr 2-21-652 võlausaldaja Robert Sarve ja

võlgniku vahel kompromissi; võlausaldaja ütles 21.06.2022 kompromissina kinnitatud

maksegraafiku erakorraliselt üles ja loovutas 05.07.2022 kompromissinõude uuele

võlausaldajale Themis Õigusbüroo OÜ-le. Kohtu menetluses on ka sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi, tsiviilasi 2-22-17239, mille kohus on menetlusse võtnud

(dtl 171-174). Kohtu hinnangul on jõustunud kohtumäärusega leidnud kinnitust asjaolu, et

kostjal I on nõue hageja vastu. Kohtule esitatud nõudeõiguse loovutamise lepingust, mis

on sõlmitud notari poolt 05.07.2022 (dtl 143-145) on samuti järeldatav, et kostja I on

omandanud nõude hageja vastu. Kõiki neid asjaolusid on kostja II maksehäire avaldamisel

kontrollinud (dtl 155-159). Kohtule esitatud kostja II ja kostja I kirjavahetusest nähtub, et

kostja II on nõudnud kostjalt I andmeid ja selgitusi võlgnevuse olemasolu kohta.

12. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et kostjad on piisava veenvusega tõendanud kohtule, et

andmed hilinenud võlgnevuse olemasolu kohta vastavad tegelikkusele, kostja I on

omandanud jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude hageja vastu, algatatud on

täitemenetlus jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude täitmiseks.

13. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjale I on osutatud

õigusabi tunnihinnaga 135 eurot 10 tunni ulatuses, kokku 1350 euro eest. Kostjale II on

osutatud õigusabi 17,50 töötunni ulatuses hinnaga 231,03 eurot, kokku 4043,00 euro eest.

14. Kohtu hinnangul on menetluskulud mõistlikud, arvestades kohtuasja keerukust ja tehtud

menetlustoimingute hulka. Kostjate esindajate tehtud menetlustoimingute maht vastab

tavapärasele hagimenetluse tehtud toimingute hulgale, õigusabile kulunud tundide arv ei

ole ülepaisutatud. Hagejalt tuleb kostjate kasuks välja mõista menetluskulud vastavalt

taotletule.

Apellatsioonkaebus

15. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse

tühistada ja hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks arutamiseks.

16. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et tsiviilasjas 2-22-15612 pankrotimenetluse algatamata

jätmine ei tõenda võlasuhte puudumist. Selles asjas leiti, et nõue hageja vastu ei ole selge.

Lisaks on kohus jätnud arvestamata, et hageja on esitanud hagi tsiviilasjas nr 2-22-17239

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, mis tõendab, et nõude üle on vaidlus. Seda, kas

kostjal I on nõue hageja vastu, otsustatakse tsiviilasjas 2-22-17239. Kostja II ei saa

avaldada nõuet, mille osas käib vaidlus.

17. Kummagi kostja esindaja ajakulu maakohtus ei saa ületada 8 tundi. Tegemist ei ole

keeruka vaidlusega.

Vastused apellatsioonkaebusele

18. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus

rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

otsuse tühistamiseks.

20. Hageja on lisanud apellatsioonkaebusele tõenditena kostja II e-kirjavahetuse kolmandate

isikutega. Hageja soovib nendega tõendada, et kostja II ei avalda nõudeid, millele on

esitatud vastuväide või mille üle käib vaidlus. Kostjad vaidlesid tõendite vastuvõtmisele

vastu. Ringkonnakohus leiab, et kostja II käitumine menetlusosalisteks mitteolevate

isikute suhtes ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Lisaks oleks hageja saanud

need tõendid esitada maakohtule. Seega keeldub kohus tõendite vastuvõtmisest (TsMS §

238 lg 1, TsMS § 652 lg 4).

21. Hageja palus hagis kohustada kostjaid lõpetama ebaõigete andmete, nagu eksisteeriks

hagejal võlgnevus kostja I ees, avaldamine kostja II poolt peetavas maksehäireregistris.

VÕS § 1047 lg-te 1 ja 2 järgi on ebaõigete andmete avaldamine õigusvastane, välja

arvatud sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul. VÕS § 1055 lg 1 esimene lause

sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase

tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava

käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist.

22. Tsiviilasjast nähtuvalt on Harju Maakohus 30.07.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-652

kinnitanud R. Sarve ja hageja vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt on hagejal R.

Sarve ees põhivõlgnevus 41 400 eurot. Kompromissi pooled leppisid kokku, et hageja

tasub R. Sarvele võlgnevuse 42 kuu jooksul selliselt, et 41 esimese kuu jooksul on

igakuise makse suurus 1000 eurot ja viimase makse suurus on 400 eurot. Esimene

maksetähtaeg on 10.05.2021 ning järgnevad maksed tuleb teha iga järgneva kuu 10.

kuupäeval. Ühtlasi lepiti kokku, et hageja maksab R. Sarvele intressi 4 % aastas tasumata

põhivõla jäägilt, mis tasutakse pärast põhikohustuse täielikku täitmist kümne päeva

jooksul. Viivise määraks lepiti kokku 0,06 % päevas õigeaegselt tasumata summalt.

Kompromissi kohaselt ei nõua R. Sarv intressi ega viivist kui hageja tasub kõik maksed

õigeaegselt (dtl 80-82).

23. 21.06.2022 saatis R. Sarv hagejale e-kirja, mille kohaselt ütleb ta maksedistsipliini olulise

rikkumise tõttu kompromissina kinnitatud maksegraafiku kokkuleppe erakorraliselt üles

(dtl 90). 05.07.2022 on R. Sarv ja kostja I sõlminud Harju Maakohtu 30.07.2021

kohtumäärusest (jõustunud 06.08.2021) tsiviilasjas 2-21-652 tuleneva nõude loovutamise

lepingu (dtl 85-87). 05.07.2022 teatas R. Sarv hagejale, et on loovutanud kõik nõuded, mis

tulenevad Harju Maakohtu 30.07.2021 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-21-652 kostjale I (dtl

89). VÕS § 170 esimene lause sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude

loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud,

isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv.

24. TsMS § 430 lg 8 teine lause sätestab, et kompromissi saab tühistada või selle tühisusele

tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Seega ei saanud R. Sarv 21.06.2022 e-kirjaga maksegraafiku

kokkulepet üles öelda ega sellest taganeda. See ei muuda aga asjaolu, et kostja I on saanud

uueks võlausaldajaks. R. Sarv on hagejale teatanud, et ta on loovutanud kõik nõuded, mis

tulenevad Harju Maakohtu 30.07.2021 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-21-652 kostjale I

ning VÕS §-st 170 tulenevalt on nõude loovutamine hageja suhtes toimunud. Eeltoodust

tulenevalt on kostjal I õigus nõuda hagejalt võla tasumist kompromissis kokkulepitud

maksegraafiku järgi.

25. Kompromissis kokkulepitud maksegraafiku kohaselt pidi hageja tasuma põhivõla 41 400

eurot alates 10.05.2021 42 kuu jooksul igakuise maksega 1000 eurot (viimane makse 400

eurot). Ühtlasi tulenes hagejale kompromissist intressi ja viivise maksmise kohustus.

Nõude loovutamise lepingust järeldub, et 05.07.2022 seisuga oli hageja teinud R. Sarvele

põhivõla katteks makseid 4050 euro ulatuses. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks

enne 05.07.2022 või pärast nimetatud kuupäeva teinud võlgnevuse katteks rohkem

makseid. Seega on hagejal kostja I ees võlgnevus ja see oli olemas ka 29.09.2022 seisuga

(maksehäire avaldamise aeg). Õige on maakohtu seisukoht, et asjaolu, et tsiviilasjas 2-22-

15612 jäeti hagejale ajutine haldur nimetamata, ei tõenda hagejal võlgnevuse puudumist

kostja I ees. Käesolevas tsiviilasjas ei ole küsimuse all võlgnevuse suurus, vaid hageja on

vaidlustanud selle, et tal üldse kostja I ees võlgnevus (maksehäire) on. See tuleneb mh ka

hageja nõudest, milles ta palub eemaldada andmed, et tal on kostja I ees võlgnevus.

Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul vajadus tuvastada hageja võlgnevuse täpne suurus

maksehäire teate avaldamise ajal või käesoleval ajal.

26. Hageja nõuab maksehäire info eemaldamist põhjendustel, et tal puudub võlgnevus kostja I

ees, ning et tsiviilasjas nr 2-22-17239, milles hageja on vaidlustanud sundtäitmise, käib

nõude üle vaidlus. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal on kostja I ees võlgnevus ja

see oli ka maksehäire teate avaldamise ajal. Üksnes kohtuvaidluse olemasolu tsiviilasjas

2-22-17239 ei muuda isikuandmete töötlemist isikuandmete kaitse seadusega vastuolus

olevaks. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud, et kostjad oleksid andmete

avaldamisega muul viisil rikkunud isikuandmete kaitse seaduse sätteid.

27. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust muuta maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

28. Maakohus leidis, et kostja I esindajakulud on põhjendatud 10 tunni ulatuses ja kostja II

esindajakulud on põhjendatud 17,50 tunni ulatuses. Hageja leidis apellatsioonkaebuses, et

kummagi kostja osas saaks mõistlikuks esindaja töömahuks olla 8 tundi. Kolleegium

leiab, et hageja seisukoht ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks menetluskulude

suuruse osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas),

millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt RKTKm 23.03.2016, nr 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm 15.02.2015, nr

3-2-1-115-14, p 11). Hageja ei ole põhjendanud, kuidas on maakohus menetluskulude

kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud ega selgitanud, milliste konkreetsete

toimingute osas on kostjate esindajate ajakulu ebavajalik või ülepaisutatud. Üksnes

üldsõnaline ja konkretiseerimata väide, et asja keerukust ja mahtu arvestades ei tohiks

kummagi kostja esindaja ajakulu ületada 8 tundi, ei saa olla aluseks menetluskulude osas

maakohtu otsustuse ümberhindamiseks.

29. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

30. Kostja I palus hagejalt välja mõista esindajakulud summas 862,50 eurot (käibemaksuta) ja

viivise. Kostja I esindaja on osutanud õigusabi 5,75 tundi, tunnihinnaga 150 eurot

(käibemaksuta). Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu peab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse analüüsi ja sellele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 3 tundi,

järelepärimiste ja taotluste põhjendatud ajakuluks 0,25 tundi ning menetluskulude

nimekirja ja hageja menetluskulude nimekirjale vastuväidete koostamise põhjendatud

ajakuluks kokku 0,75 tundi. Kõik kokku 4 tundi. Esindaja tunnitasu määra peab

ringkonnakohus põhjendatuks. Seega tuleb hagejalt kostja I kasuks välja mõista

menetluskulud 600 eurot (käibemaksuta) ja viivis.

31. Kostja II palus hagejalt välja mõista esindajakulud summas 3452 eurot (käibemaksuta) ja

viivise. Kostjale II on õigusabi osutanud kolm advokaati kokku 14,5 h ulatuses,

tunnihindadega 200 eurot, 230 eurot ja 300 eurot. Arvestades menetlusdokumentide sisu

ja mahtu peab kolleegium kohtuotsuse analüüsi, apellatsioonkaebuse analüüsi,

apellatsioonkaebuse vastuse koostamise ja nendega seotud menetlustoimingute tegemise

(s.o 24.05.2024 - 11.09.2024 teostatud toimingud) põhjendatud ajakuluks kokku 5 tundi.

Nende toimingute keskmine tunnihind oli 232,60 eurot (käibemaksuta), mida

ringkonnakohus peab põhjendatuks. Kostja I vastusega apellatsioonkaebusele tutvumise

põhjendatud ajakuluks peab ringkonnakohus 0,25 tundi, tunnitasu määraga 232,60 eurot

(käibemaksuta). Materjalide analüüsi, kliendiga suhtluse ja nendega seotud toimingute

(s.o 08.05.2025-13.05.2025 teostatud toimingud) põhjendatud ajakuluks peab kolleegium

1 tund ja põhjendatud keskmiseks tunnitasu määraks 232,60 eurot (käibemaksuta).

Menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks peab kohus 0,5 tundi

tunnitasu määraga 200 eurot (käibemaksuta). Seega tuleb hagejalt kostja II

menetluskulude katteks välja mõista 1553,75 eurot (käibemaksuta) ja viivis.

(allkirjastatud digitaalselt)