3-21-2639/33 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2025, Tartu

Haldusasja number

3-21-2639

Haldusasi

X.X.-i kaebus Maksu- ja Tolliameti 27. augusti 2021. a

vastutusotsuse nr 13-7/01104-10 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 2. aprilli 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 2. aprilli 2024. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega

jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta kaebaja menetluskulu tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 30. juuni

2025).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti 27. augusti 2021. a vastutusotsusega nr 13-7/01104-10 kohustati X.X.-i

tasuma solidaarselt OÜ CKK Trading maksuvõlg. Vastutusotsuse kohaselt tehti OÜ-le CKK

Trading 17. veebruaril 2020 maksuotsus, mida ei ole täidetud. Maksuotsuse tegemise aluseks oli

see, et OÜ CKK Trading ei soetanud 2018. aastal teenust (ehitustöid) OÜ-lt Green Bygg.

Ehitustööd tegi OÜ CKK Trading ise või tundmatud kolmandad isikud.

2. Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas X.X. kaebuse, milles palus vastutusotsus tühistada.

Kaebuse kohaselt tegutses OÜ CKK Trading üksnes ehitustööde vahendajana tellijale OÜ-le

Mitton ning ei teadnud, et OÜ Green Bygg jätab maksud maksmata.

3. Tartu Halduskohtu 2. aprilli 2024. a otsusega rahuldati kaebus ja tühistati vastutusotsus

järgmistel põhjendustel.

3.1. Ülekaalus on tõendid, mis kinnitavad tööde tegemist OÜ Green Bygg poolt. Seda kinnitavad

erinevate äriühingute esitatud seletused, mis näitavad, et OÜ Green Bygg oli 2018. aastal

tegutsev ehitusettevõte, kellel oli võimekus tööde tegemiseks erinevatel objektidel.

3.2. OÜ Green Bygg käsutuses oli piisavalt töölisi, et teha töid erinevatel objektidel, sh

käesolevas asjas vaidluse all oleval nn Ahatare objektil. Töötamise registri andmetel oli OÜ-l

Green Bygg 2018. a 4-9 töötajat. Kohtuistungil andis ütlusi 2018. a OÜ Green Bygg

raamatupidaja, kes kinnitas, et OÜ Green Bygg ei olnud kindlasti arvevabrik. Tema kinnitusel

koostas ta müügiarveid OÜ Green Bygg juhatuse liikme arvestuse alusel.

3.3. Seda, et OÜ Green Bygg tegutses Ahatare objektil alltöövõtjana, kinnitas ka OÜ-lt CKK

Trading töid tellinud OÜ Mitton juhatuse liige A. Korbits. Ta selgitas, et OÜ Green Bygg ei

osutanud teenust otse OÜ-le Mitton, kuna Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga

(PRIA) oli vormistatud rahastamine selliselt, et peatöövõtjaks oli OÜ CKK Trading. OÜ Mitton

juhatuse liikme varasemad ütlused ei ole vastuolus kohtuistungil antud ütlustega. Tema

varasematest ütlustest jääb mulje, et ta hoidus andmete avaldamisest OÜ CKK Trading

alltöövõtja kohta, kuid see pole käsitatav vastuoluna seletustes.

3.4. Mõningad vastuolud isikute ütlustes maksumenetluses ja kohtumenetluses on seletatavad

sellega, et OÜ Mitton kartis seda, et peatöövõtja muutumine toob kaasa PRIA toetuse

vähendamise või sellest ilmajäämise.

3.5. Ehituse kohta vormistatud dokumendid on arusaadavad, piisavad ja kooskõlas

ehitustegevuses esineva tavaga. Kui ehitustööde kohta koostatud dokumendid olid PRIA jaoks

piisavad, siis ei saa kohtu hinnangul väita, et tööde kirjeldus on ebapiisav.

3.6. Hinnapakkumine ja arved on olemas, seega ei saa öelda, et puuduvad teenuse osutamist

tõendavad dokumendid. Eesti ehitusvaldkonnas on tavapärane, et kirjalikku lepingut ja tööde

üleandmise akte ei vormistata.

3.7. Pooled on langetanud otsustusi, mis kontekstist väljavõetuna võivad tunduda kummalised, nt

materjalide ostmine korraldati nii, et tegelikult soetas need OÜ Mitton, kuid arvetel näidati

soetajaks OÜ Green Bygg. Osa rahast kanti aga pärast OÜ Green Byggi kontolt

raamatupidamisbüroole, kes kandis summad tagasi OÜ-le Mitton. Sellist tasumise viisi saab

seostada asjaoluga, et OÜ Mitton ja OÜ CKK Trading vahelise lepingu järgi pidi materjalid

soetama OÜ CKK Trading.

3.8. Vaidlust ei ole ka selles, et OÜ CKK Trading tasus OÜ-le Creen Bygg rohkem, kui OÜ

Mitton tasus OÜ-le CKK Trading. Kaebaja on sellele olukorrale pakkunud erinevaid seletusi.

Viimati esitatud seletus, et OÜ CKK Trading pidi osaliselt võtma vastutuse selle eest, et ta oma

lepingulisi kohustusi OÜ Mitton ees ei täitnud, on ühelt poolt usutav, kuid teiselt poolt tekib

küsimus, miks ei öelnud kaebaja seda kohe. Kuid ka see asjaolu ei tekita kahtlusi selles, kas

tegelik ehitaja oli OÜ Green Bygg.

3.8. OÜ CKK Trading ei saanud kokkuvõttes mingit maksueelist ja piisav pole vastustaja

kahtlus, et OÜ Green Bygg ei olnud tegelik ehitaja.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue

otsusega kaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel:

4.1. OÜ Green Bygg arvetel ei kajastu ammendavalt tehtud tööde sisu ja maht ning arved ei vasta

nõuetele. Äriühingu poolt antud selgitused on ajas muutuvad ja vastuolulised, samuti ei kinnita

äriühing ise tehingute toimumist.

4.2. Ainuüksi töötajate võimalik olemasolu OÜ-s Green Bygg ei tõenda, et ta osutas OÜ-le CKK

Trading vaidlusalust teenust. Kahtlus tõusetub juba seetõttu, et tuvastatud ei ole konkreetsed

füüsilised isikud, kes töid reaalselt teostasid. Faktilisi töötegijaid varjatakse teadlikult alusetu

maksueelise saamise eesmärgil. Pole usutav, et OÜ Green Bygg tausta ja võimekuse jms

tutvumine ei huvitanud ei töövõtjat (OÜ CKK Trading) ega tellijat (OÜ Mitton).

4.3. OÜ Mitton juhatuse liige A. Korbitsa ütlustes on vastuolud, kohtus antus ütlused on

esialgsetega võrreldes kardinaalses vastuolus. Hiljem on välja toodud sündmustest uus versioon

ja käitumise põhjendused (PRIA rahastusega seonduv), mida ei esitatud maksumenetluses.

4.4. Maksukohustuslase (OÜ CKK Trading OÜ) sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramise

eelduseks ei ole see, et läbi oleks viidud ka tema väidetava tehingupartneri (Green Bygg OÜ)

maksuarvestuse õigsuse kontroll, tuvastamaks, kas seal on korrektselt kajastatud nii käive kui

sisendkäibemaks ja kas pole tekkinud käibemaksu kumulatsiooni. OÜ Green Bygg

käibemaksuarvestust on maksuhaldur korrigeerinud ja vähendanud tasumisele kuuluvat

käibemaksu.

4.5. OÜ Green Bygg kandis pärast OÜ-lt CKK Trading maksete laekumist summad loetud

päevade jooksul edasi (kusjuures selgituseks oli märgitud „laen“, kuigi halduskohtu versiooni

järgi oli tegemist materjalikuluga, mis tagastati OÜ-le Mitton) muuhulgas OÜ-le Myrsky, kelle

juhatuse liige oli variisik ja ei teadnud OÜ-st Green Bygg midagi. St sisuliselt jäeti OÜ Green

Bygg kohe pärast vaidlusaluseid tehinguid maha.

4.6. Ka OÜ CKK Trading hüljati X.X.-i poolt 19. märtsil 2020, st sisuliselt kohe pärast

äriühingule maksuotsuse koostamist 17. veebruaril 2020.

5. X.X.-i vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

5.1. Maksuhaldur pole esitanud piisavalt tõendeid, mis õigustaksid maksuvõla määramist X.X.-

ile.

5.2. Halduskohus leidis õigesti, et tõendid, sh töötamise registri ja pangakonto väljavõtted,

kinnitasid, et OÜ-l Green Bygg olid olemas töötajad tööde tegemiseks Ahatare objektil.

5.3. A. Korbitsa ja teiste tunnistajate ütlustes vasturääkivusi ei olnud. Asjaolud kujunesid nii, et

suhtlus OÜ Green Bygg ja OÜ Mitton vahel toimus vahetult ja OÜ CKK Trading objekti

lõpufaasis vahetult tööde teostamises ei osalenud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

7. Pooled ei vaidle asjas õiguse kohaldamise üle, st vaidlust pole selles, et kui üks äriühing esitab

teisele tasumiseks arveid, millel näidatud töid ta teinud ei ole, ei ole arvete saajal, kui ta on

tegelikest asjaoludest teadlik, sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust (käibemaksuseaduse § 29

lg 1 ja § 31 lg 1). Samuti ei ole vaidlust selle üle, et alusetult sisendkäibemaksu maha arvanud

äriühingu juhatuse liikmel tekib kohustus tasuda selline maksuvõlg solidaarselt äriühinguga

(eeskätt maksukorralduse seaduse § 8 lg 1, 40 lg 1 § 96). Vaidlus asjas on üksnes selle üle, kas

faktilised asjaolud õigustasid maksukohustuse määramist OÜ-le CKK Trading, täpsemalt kas

OÜ Green Bygg tegi tõepoolest ise ehitustööd, mille kohta ta OÜ-le CKK Trading arved esitas,

või mitte.

Arvetel kajastatud tööd kujutasid endast ehitustöid Põlvamaal nn Ahatare objektil. Töid tehti

2018. aastal. Tehingutes osalesid kolm osapoolt – tööde tellija oli OÜ Mitton, kes tellis

ehitustööd OÜ-lt CKK Trading (hilisema maksuotsuse adressaat ja kelle juhatuse liige oli

kaebaja) ning kes omakorda tellis tööd alltöövõtjalt OÜ-lt Green Bygg.

Olulisemad faktilised asjaolud, miks maksuhaldur leidis maksumenetluses, et OÜ Green Bygg ei

teinud tegelikult OÜ CKK Trading heaks arvetel näidatud ehitustöid ja et OÜ CKK Trading oli

sellest teadlik, on järgmised.

7.1. Arvetel puudub teenuse osutamise aeg, samuti polnud sõlmitud poolte vahel kirjalikku

lepingut ega koostatud tööde vastuvõtmise akte (tl 22, kd I). Samas tööde tellijaga oli OÜ CKK

Trading sõlminud kirjaliku lepingu, samuti oli ta sõlminud lepingu teise alltöövõtjaga (tl 8p, kd

I), st lepingu sõlmimata jätmine polnud äriühingu jaoks tavapärane käitumine.

7.2 Lepingu sõlmimata jätmist ei saa põhjendada ka vastastikuse usaldusega, kuna OÜ CKK

Trading ja OÜ Green Bygg vahel puudusid varasem koostöö, väidetavalt leidis OÜ CKK

Trading OÜ Green Bygg alltöövõtjaks raamatupidaja soovitusel (tl 23p, kd I).

7. 3. Arved olid ebaselged (nt oli seal märgitud „küttekehad 1 tk“, „elektripeajaotus 1 tk“ jne (tl

8, kd I). Samuti ei lähe arved kokku kaebaja ütlustega maksumenetluses, nt kui arvetel oli

märgitud „küttekeha 1 tk“, siis kaebaja ütluste järgi laoti objektil ahi ja soojamüüriga pliit, st

kaks küttekeha (tl 9p, kd I);

7.4. Lepingu puudumisel polnud OÜ-l CKK Trading tööde väidetava teostaja OÜ Green Bygg

garantiid ning OÜ CKK Trading võttis sellega tööde tellija ees tavapäratu vastutuse (tl 8p, kd I);

7.5. OÜ CKK Trading ei teadnud, millal arvetel märgitud ehitustööd teostati;

7.6. Raha kandis OÜ CKK Trading mitte arvel märgitud, vaid teisele OÜ Green Bygg kontole,

mille ütles talle raamatupidamisfirma raamatupidaja (tl 22, kd I). See viitab asjaolule, et kaebaja

teadis OÜ Green Bygg võlgnevusest ning kavatsusest jätta käibemaks tasumata (tl 10, kd I);

7.7. Ehitusteenuse hind, mida osteti OÜ-lt Green Bygg, oli kõrgem kui hind, millega OÜ CKK

Trading selle OÜ-le Mitton edasi müüs. See on vastuolus kaebaja ütlustega, kes väitis

maksumenetluses, et vaatas OÜ-lt Green Bygg hinnapakkumist saades, et see jääks väiksem

hinnast, millega ta ise töid tellijale teeb (tl 8p, kd I).

7.8. Nn Ahatare objekti ehitustööde päevikus on kajastatud ainsa ehitusettevõtjana OÜ-d CKK

Trading, OÜ-d Green Bygg pole seal kajastatud (tl 9, kd I);

7.9. Töö anti OÜ-le Mitton üle varem, kui töö saadi OÜ-lt Green Bygg (OÜ Green Bygg 30.

novembri 2018. a arvel kajastatud tööd on tellija OÜ Mitton vastu võtnud juba 9. novembril

2018, kusjuures sama töö oli objektil tehtud juba enne väidetavat OÜ Green Bygg objektile tööle

asumist);

7.10. OÜ CKK Trading ei teadnud, kes objektil reaalselt töid tegi ja ei osanud nimetada ühegi

töötaja nime;

7.11. OÜ Mitton ei teadnud enda sõnul alltöövõtja OÜ Green Bygg kasutamisest ja ei tea samuti,

kelle töötajad töid tegid (tl 22, kd I);

7.12. Tööde tegemist ei kinnita ka OÜ Green Bygg ise (tl 22p, kd I). Tema pangakontodelt ei

nähtu tööde tegemiseks vajalike materjalide ostmist. Ta jättis OÜ-le CKK Trading esitatud

arvetega seotud käibemaksu tasumata ja ei esitanud 2019. aastast enam deklaratsioone ning on

käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud. Maksuhalduri hinnangul lõpetas ta reaalse

majandustegevuse kohe pärast vaidlusaluste arvete väljastamist (tl 12, kd I);

7.13. Summad, mis OÜ CKK Trading tasus OÜ-le Green Bygg, kanti pea täies mahus edasi

teiste äriühingute kontodele, sh pool sellest OÜ-le Myrsky, kelle kontorist sai OÜ CKK Trading

arved, mille alusel maksed OÜ-le Green Bygg tegi. Ülejäänud raha kanti edasi äriühingutele,

kellega OÜ-l Green Bygg tehingud puudusid (tl 12, kd I).

8. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et neid asjaolusid arvestades on selge, et OÜ Green

Bygg ei olnud arvetel näidatud tööde tegelikuks teostajaks ning OÜ CKK Trading oli sellest

teadlik. Halduskohus on ebaõigesti kaebuse rahuldanud.

9. Halduskohus on kaebuse rahuldamisel pidanud oluliseks seda, et OÜ-l Green Bygg olid

olemas töötajad ja tal oli seega võimekus tööde tegemiseks olemas.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seda asjaolu pidada määravaks. Äriühing võibki mingi aja olla

tavapäraselt tegutsev äriühing, ent mingil hetkel võib ta tavapärasest tegevusest loobuda ning

muutuda ilma reaalse majandustegevuseta äriühinguks, kelle eesmärgiks ongi üksnes fiktiivsete

arvete väljastamine. Sellised variäriühingud ei pruugi olla asutatud algusest peale üksnes

fiktiivsete arvete väljastamiseks, vaid võivad selleks muutuda oma tegevuse kestel. Ka

maksuhaldur on möönnud, et OÜ-l Green Bygg oli algselt töötajaid (tl 11p, kd I), kuid on samas

välja toonud ka selle, et kohe pärast vaidlusaluste arvete väljastamist lõpetas ta reaalse

majandustegevuse (ülal p 7.12). Seega võiski OÜ Green Bygg käesolevas vaidluses tegutseda

juba puhtalt fiktiivsete arvete väljastamise eesmärgil.

Seosest töötajatega on aga jätkuvalt oluline välja tuua see, et asjaga seotud isikutest ei oska

nimetada ühegi füüsilise isiku nime, kes reaalselt töid tegi (ülal p-d 7.10-7.11). Ometigi saaks

eeldada, et olukorras, kus tööd kestsid võrdlemisi kaua (2018. a maist detsembrini), on vähemalt

mõned töid teostanud isikute nimed nendega kokku puutunud isikutele meelde jäänud. Õigeks

tuleb pidada maksuhalduri seisukohta, et selline nimede varjamine viitab sellele, et töid tegid

tõenäoliselt isikud, keda ei soovita avalikustada ja et järelikult ei olnud nad seotud OÜ-ga Green

Bygg.

10. Halduskohus on välja toonud ütlused, mille andis kohtuistungil üle kuulatud isik, kes oli OÜ

Green Bygg raamatupidaja.

Samas nendib ringkonnakohus, et need ütlused kinnitavad küll mõningaid kaebaja ja OÜ CKK

Trading väiteid, kuid ei kõrvalda kaugeltki kõiki küsitavusi ja maksuotsuse põhjendatusele

viitavaid asjaolusid. Lisaks viitab ringkonnakohus, et raamatupidaja oli töötaja OÜ-s Myrsky, st

samas äriühingus, kuhu kandis OÜ Green Bygg 50% OÜ-lt CKK Trading laekunud rahadest.

11. Ka OÜ Mitton juhatuse liikme A. Korbitsa poolt halduskohtus antud ütlused langevad teatud

küsimustes OÜ Green Bygg raamatupidaja ütlustega kokku (et kontakt OÜ-ga Green Bygg loodi

raamatupidaja vahendusel), kuid ei selgita samuti kaugeltki kõiki küsitavusi tehingute asjaoludes.

Lisaks on maksuhaldur apellatsioonkaebuses põhjendatult välja toonud, et A. Korbitsa ütlused on

kohati diametraalselt vastuolulised. Nt on ta öelnud halduskohtus, et tööd tegi OÜ Green Bygg

(varem oli öelnud, et ta ei tea, et OÜ CKK Trading OÜ oleks kasutanud alltöövõttu) ja et OÜ

Green Bygg saatis mehed otse Ahatare objektile ja tema juhatas OÜ Green Byggi mehi (varem

oli öelnud, et vajalikud ehitusmaterjalid hankis ja tööde kvaliteeti kontrollis OÜ CKK Trading).

Sedavõrd kardinaalne ütluste muutumine, ilma et oleks esitatud veenvat põhjust, miks ütlusi

muudetakse, annab aluse ütluste tõelevastavuses kahtlemiseks.

12. Halduskohtu arvates on kaebaja teadmatus tööde tegemise täpsest ajast ja mõnede tööde

sisust seletatav sellega, et sisuline kontakt oli OÜ Mitton ja Green Bygg vahel.

Maksuhaldur on pidanud seda ebausutavaks ning ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga.

Maksuhaldur on põhjendatult välja toonud, et OÜ-l CKK Trading oli OÜ-ga Mitton kui tööde

tellijaga põhjalik leping (p 7.1). Pole usutav, et tellija hakkab tööde käigus suhtlema vahetult

üksnes alltöövõtjaga ning vahendaja (OÜ CKK Trading) muutub sealjuures täiesti kõrvaliseks

isikuks, kes ei tea midagi tööde sisust ega nende tegemise ajast. Ometigi oli OÜ-l CKK Trading

OÜ-ga Mitton leping tööde tegemiseks ning ta pidi arvestama lepingu täitmata jätmisest

tõusetuvate täiendavate kohustuste ohuga. Vastavalt saab eeldada, et ka vahendaja on huvitatud

sellest, et tööd laabuksid probleemideta ning täiendava vastutuse võimalust ei tõusetuks ja

tunneb seetõttu ka ise tööde sujumise vastu huvi.

Lisaks on halduskohus ise viidanud OÜ Mitton juhatuse liikme A. Korbitsa ütlustele, mille järgi

hoidis ta OÜ-d CKK Trading töö kulgemisega kursis. Sellisel juhul pidanuks kaebaja ikkagi

tööde sisust ja nende tegemise ajast teadlik olema.

13. Halduskohus leidis, et kui ehitustööde kohta koostatud dokumendid olid PRIA jaoks

piisavad, siis ei saa väita, et tööde kirjeldus on ebapiisav või ebausaldusväärne.

Ringkonnakohus märgib, et maksuvaidluse esemeks on eeskätt OÜ Green Bygg poolt OÜ-le

CKK Trading esitatud arved. Milliste dokumentidega tõendas OÜ Mitton PRIA-le tööde

nõuetekohast teostamist, ei ole halduskohus välja toonud ning ringkonnakohtule pole see teada.

Igal juhul ei saa asjaolust, et PRIA pidas töid objektil nõuetekohaselt teostatuks, teha järeldust, et

OÜ Green Bygg oli tööde teostajaks.

14. Halduskohtu hinnangul on Eesti ehitustegevuses tavapärane, et kirjalikku lepingut ei sõlmita.

Ringkonnakohus pole selles veendunud. Halduskohus on põhjendusena viidanud nelja äriühingu

seletustele, kes tellisid ehitusteenust OÜ-lt Green Bygg. Neist neljast äriühingust kolm on

tõepoolest öelnud, et tööde kohta lepingut OÜ-ga Green Bygg ei sõlmitud (halduskohtu otsuse p

8).

Samas OÜ CKK Tradingu puhul on maksuhaldur välja toonud, et ta sõlmis lepingu OÜ-ga

Mitton ning oli sõlminud lepingu ka teise alltöövõtjaga (vt ülal p 7.1). Seega OÜ CKK Trading

puhul oli lepingu sõlmimine pigem tavapärane. Õigeks tuleb pidada ka maksuhalduri seisukohta,

et olukorras, kus tellijaga on vahendaja juba leping sõlmitud, on kahtlustäratav alltöövõtjaga

lepingu sõlmimata jätmine, kuna nii jätab vahendaja end ilma garantiist ja nõudeõigusest tööde

teostaja suhtes.

15. Halduskohus on pidanud oluliseks seda, et kohtupraktikast teadaolevalt on PRIA rahastusega

seotud tegevustes oluline see, kes on toetusega rahastatavas projektis peatöövõtja, ning et

peatöövõtja valikule on kehtestatud mitmeid tingimusi. Kohtule oli usutav, et OÜ-l Mitton oli

vastumeelne projekti kestel peatöövõtjat muuta ning et OÜ-l Mitton võis olla hirm, et

peatöövõtja muutumine toob kaasa toetuse vähendamise või sellest ilmajäämise.

Ringkonnakohus mõistab, et sellega püüdis halduskohus põhjendada seda, miks jäi OÜ CKK

Trading vaidlusaluste tööde tegemisel peatöövõtjaks (vahendajaks) ja OÜ Green Bygg võeti

alltöövõtjaks. Samas ei selgita see asjaolu, miks esitati alles kohtumenetluse kestel versioon

sellest, et PRIA rahastus ja hirm seda kaotada oli asjaoluks, mis mõjutas teatud otsustusi tööde

tegemisel. Kokkuvõttes ei näe ringkonnakohus PRIA rahastusega seotud väidetel sellist kaalu

nagu halduskohus on näinud.

16. Halduskohus ei ole pidanud oluliseks ka seda, kuidas korraldati materjalide ostmine –

materjalid soetas OÜ Mitton, kuid arved koostati nii, nagu oleks need soetanud OÜ Green Bygg,

seejärel kanti see raamatupidamisfirmale OÜ Myrsky, kes kandis selle raha tagasi OÜ-le Mitton.

Halduskohtu arvates saab sellist tasumise viisi seostada asjaoluga, et OÜ Mitton ja OÜ CKK

Trading vahelise lepingu järgi pidi materjalid soetama viimane.

Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas selline materjalide soetamise korraldamine aitas

näidata seda, et materjalid soetas OÜ CKK Trading. Kui oli vajalik näidata, et materjalid soetas

OÜ CKK Trading, siis olnuks vajagi koostada arved hoopis selliselt, et soetajaks oli see äriühing,

isegi kui finantseering selleks tuli OÜ-lt Mitton. Tegelikult tehtud skeemist jäi praegu aga OÜ

CKK Trading hoopis kõrvale ning materjali soetajana näidati OÜ-d Green Bygg.

17. Halduskohtu arvates ei tekita ka asjaolu, et OÜ CKK Trading tasus vahendajana tööde eest

OÜ-le Green Bygg (alltöövõtja) rohkem, kui talle endale tasus OÜ Mitton (tellija) kahtlusi, et

tegelik ehitaja oli OÜ Green Bygg.

Ringkonnakohtu arvates on just see asjaolu äärmiselt ebaloogiline ja kahtlustäratav, kuivõrd see

muudab OÜ CKK Trading jaoks vaidlusalustes tehingutes osalemise justkui kahjumlikuks.

Äriühingu kui kasumi teenimisele orienteeritud isiku jaoks ei ole kahjumiga tegutsemine

ilmselgelt mõistlik ega tema jaoks soovitav. Seega on selline käitumine tavapärase tegutsemise

puhul ebausutav.

Samas on selline käitumine aga palju paremini mõistetav siis, kui lugeda õigeks maksuhalduri

versiooni toimunust. Sellisel juhul oli OÜ CKK Trading eesmärk eeskätt sisendkäibemaksu

mahaarvamise õiguse saamine ning tehingute kahjumlikkus ei olnud enam määrav. Lisaks

võimaldas suurem arve OÜ-lt Green Bygg maha arvata suuremat sisendkäibemaksu. Seegi

asjaolu kinnitab, et maksuotsus ja seega ka vastutusotsus on õiguspärased.

Kaebaja on esitanud erinevaid seletusi sellisele olukorrale. Tänu seletuste ebajärjekindlusele ei

saa neid pidada usutavaks.

18. Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus maksuhalduri seisukohaga, et OÜ Green Bygg ei

olnud tegelikuks ehitustööde teostajaks. Asjaolud viitavad selgelt ka sellele, et OÜ CKK Trading

oli sellest teadlik.

Lisaks eelnevalt käsitletud küsimustele kinnitavad tööde mitteteostamist OÜ Green Bygg ka

mitmed muud asjaolud, nt see, et kaebaja oli väitnud, et OÜ-le Mitton müüdi teenust edasi

kallimalt kui OÜ-lt Green Bygg osteti, ehkki tegelikkuses oli see vastupidi (vt ülal p 7.7 ja p 17);

et ehitustööde päevikus pole OÜ-d Green Bygg üldse kajastatud (ülal p 7.8); et OÜ-le Mitton

anti üle töö, mida polnud veel OÜ Green Byggi poolt teostatud; et osad OÜ Green Bygg arvetel

näidatud tööd olid valmis juba enne tema tööle asumist objektil (ülal p 7.9) jne. Halduskohus

polnud neid asjaolusid käsitlenud ega neist asjaoludest tõusetuvaid kahtlusi kõrvaldanud.

19. Kokkuvõttes oli maksuotsus seega õiguspärane. Halduskohtu otsus tuleb seetõttu tühistada.

Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.

20. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud (halduskohtus 8052,10 eurot ja

ringkonnakohtus 555,10 eurot) halduskohtumenetlus seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/