3-23-2009/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2009

Haldusasi

Z.T kaebus Eesti Töötukassa 15.06.2023 otsuse ja

14.08.2023 vaideotsuse nr 114 tühistamiseks ning

vastustaja kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Z.T

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31.05.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Z.T apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Z.T-le 28.07.2024 esitatud lisad (dtl 130–131).

2. Võtta asja materjalide juurde Eesti Töötukassa 27.09.2024 seisukoha lisad.

3. Jätta Z.T apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 31.05.2024

otsus muutmata.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.06.2025.

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-23-2009

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.T võeti 13.12.2022 töötuna arvele. Ta esitas 14.06.2023 Eesti Töötukassale taotluse

kogemusnõustaja koolituse läbimiseks, sest soovib omandada kogemusnõustaja kutse ja

hakata pakkuma kogemusnõustamise teenust.

2. Eesti Töötukassa vastas 15.06.2023 e-kirjana vormistatud otsuses, et ei rahasta alates

01.06.2023 kogemusnõustaja koolitust.

3. Z.T esitas 15.06.2023 otsuse peale 03.07.2023 vaide, mille Eesti Töötukassa jättis

14.08.2023 vaideotsusega nr 114 rahuldamata.

4. Z.T esitas 12.09.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 15.06.2023

otsuse ja 14.08.2023 vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks võimaldada

kaebajale soovitud koolitust.

Vastustaja ei ole hinnanud kaebaja koolitus- ega arenguvajadust ning on rikkunud haldusakti

koostamise nõudeid, lisaks hea usu põhimõtet, õiguspärast ootust ja mõistlikkuse põhimõtet.

Rikuti kaebaja põhiõiguseid (põhiseaduse (PS) §-d 19, 29). Kaebajal on õigus valida, millist

tööd ta soovib teha ja millises valdkonnas end arendada. Vastustaja takistab seda. Vastustajal

puudub õigus otsustada, millist koolitust on kliendil õigus saada ja millisest ajahetkest mingit

koolitust rahastatakse. Kaebaja koolitussoov on põhjendatud. Kaebajal on aastatega

kogunenud palju kogemusi nii enda erivajadusega tegelemisel kui ka erivajadusega lapse

kasvatamisel, samuti mitmete haigustega toime tulemisel. Kaebajal on soov neid jagada teiste

sarnastes olukordades olevate inimestega. Ilma koolitust läbimata ei ole kaebajal õigust ennast

kogemusnõustajaks nimetada ja sellist teenust osutada. Sel põhjusel ei leia paljud inimesed

teed kaebaja juurde. Kuna vastustaja pakub ka ise kogemusnõustaja teenust, jääb

arusaamatuks, miks kaebajal ei võimaldata sellel koolitusel osaleda. Vastustaja viitas, et

puudub kutsestandard, kuid pakub ise teenust ilma kutsestandardita. Kogemusnõustaja

kutsestandardi olemasolu ei ole nõutav ja selle puudumisele ei saa tugineda. Ka

kutsestandardi olemasolu korral tuleks läbida baaskoolitus. Kuigi kogemusnõustaja ei tööta

tihtipeale täiskoormusega, ei tähenda see, et kaebajal ei võiks vastavad oskused olemas olla ja

ta ei võiks seda teenust pakkuda. Puudub põhjus, miks ei võiks kaebaja koolitusel

osalemisega tõsta oma kvalifikatsiooni, et olla tööturul konkurentsivõimelisem. Vastustaja

roll on lähtuda inimese individuaalsetest vajadustest ja pakkuda tuge tööle saamiseks või tööl

püsimiseks. Selle asemel pärsib vastustaja kaebaja konkurentsivõimet. Kaebajal on osaline

töövõime ja puue, seetõttu on oluline, et ta saaks tegutseda sõltumatult ning lähtuvalt oma

võimekusest ja võimalustest. Kaebaja ei soovi minna palgatööle. Tal ei ole tööandjat, kes

võimaldaks talle tööalaseid koolitusi.

Vaidemenetlus ei olnud õiguspärane, sest kaebajaga ei võetud ühendust ega küsitud täiendavat

teavet.

5. Eesti Töötukassa palus jätta kaebus rahuldamata.

Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ (THP,

kehtinud kuni 31.12.2023) § 21 lg 1 alusel võib tööturukoolitust võimaldada koolituskaardi

alusel ning isik valib individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud koolitusvajadusele vastava

tööturukoolituse töötukassa kvalifitseeritud koolitajate pakutavatest koolitustest. Sellest

tulenevalt on töötukassa välja töötanud koolituskaardi koostööpõhimõtted, mis on kinnitatud

Eesti Töötukassa juhatuse 04.05.2023 otsusega nr 65 „Koolituskaardi koostöö põhimõtete

2(8)

3-23-2009

kinnitamine“ (otsus nr 65) ja mis jõustus 01.06.2023. Koolitusele suunamiseks peab töötu

kokku leppima oma nõustajaga koolituskaardi kasutamise ja tööle saamiseks vajaliku

koolitusvaldkonna, et saada valida sobiv kursus vastustaja kinnitatud koolitajate avatud

koolituste seast. Koolitusvajadust analüüsitakse koos nõustajaga, lähtudes nii isiku töösoovist

kui ka tööturu olukorrast. Vastustaja rahastab vaid neid koolitusi, kus omandatakse ameti- või

muid oskusi, mis on vajalikud tööle rakendumiseks või hõives püsimiseks ja mis on vastustaja

nõustajaga kokku lepitud. Vastustaja ei rahasta koolitusi, mis liigituvad otsuse nr 65 lisas 1

„Koolituskaardi alusel mitterahastatavad koolitused“ toodud õppekavade hulka. Töötule

osutatakse tööturukoolituse teenust individuaalse tööotsimiskava (ITK) alusel

(tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS, kehtis kuni 31.12.2023) § 9 lg 2). ITK

koostamiseks teeb vastustaja kliendiga intervjuu, mille käigus hinnatakse, milliseid

tööturuteenuseid on töölerakendumiseks vaja osutada (TTTS § 10 lg 4 p 4). Tööle saamist

soodustavad ja takistavad asjaolud, sh koolitusele suunamine märgitakse isikule koostatud

ITK-sse. Juhtumikorraldaja otsustas vaidlustatud otsuses toodud põhjendusel kaebajat

koolitusele mitte suunata ja ITK-sse koolitusele suunamist ei märgitud. Otsuse tööturuteenuse

osutamise kohta teeb vastustaja. Vastustajal ei ole kohustust ega õigust kõiki töötuna arvel

olevaid isikuid soovitud koolitusele suunata. Suunamine otsustatakse igal üksikjuhtumil

eraldi. Töötuna arvel oleval isikul ei teki automaatselt õigust tööturukoolitusele. Kaebajal ei

ole subjektiivset õigust avalike vahendite arvelt saada talle sobivat tööturukoolitust.

Vastustaja ei ole piiranud kaebaja õigust ise valida, millist tööd ta soovib teha ja millises

valdkonnas end arendada.

Vastustaja otsustada on, milliseid koolitusi ta rahastab, arvestades tööturu olukorda. Otsuse nr

65 lisa 1 kohaselt ei rahastata alates 01.06.2023 vastustaja poolt kogemusnõustamise

koolitusi, kuna vastavalt SA Kutsekoda uuringutele ei ole sellesse valdkonda praegu

spetsialiste juurde vaja ja ka tulevikus tööjõuvajadus tööturul ei kasva. Eestis on piisavalt

kogemusnõustajaid, et katta tööturu vajadused. Sageli on kogemusnõustaja töö osalise

koormusega või vabatahtlik töö. Puudub valdkonda reguleeriv ja korrastav kutsestandard.

Kogemusnõustajate Koda on alustanud kogemusnõustaja kutsestandardi väljatöötamist, et

valdkonda korrastada.

Vastustaja 15.06.2023 e-kiri on haldusakt. See on kirjalikus (elektroonilises) vormis.

Vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust ega muuda otsust õigusvastaseks.

Kaebaja õigusi sellega ei kahjustatud, sest kaebaja vaidlustas otsuse. Otsust on kaalutud.

Kaalutlusõiguse piirid määrasid TTTS § 9 lg-d 2, 3, 4 ja § 13 lg 1. TTTS-i eesmärk on

saavutada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive. Seejuures on töötul kohustus

vastu võtta sobiv töö ja kohe tööle asuda (TTTS § 31 lg 1 p 3). Vaidlusaluste otsuste tegemisel

on selle eesmärgi ja põhimõtetega arvestatud.

6. Tallinna Halduskohus

jättis

31.05.2024 otsusega

kaebuse rahuldamata ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Tööturukoolitus on üks tööturuteenustest (TTTS § 9 lg 1 p 3, § 13 lg 1), mida osutatakse

töötule ITK alusel (TTTS § 9 lg 2). Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja on töötuna arvel.

Ekslik on kaebaja arvamus, et vastustaja pädevuses ei ole otsustada, milliseid koolitusi on

töötul vaja ja milliseid koolitusi vastustaja finantseerib. Tööturuteenuste korraldamise ja

määramise õigus on vastustajal (TTTS § 4 lg 1). Tööturuteenuse osutamise üle otsustab

vastustaja (TTTS § 9 lg 4). Vastustaja ei ole vältimatult seotud töötu soovidega. Kuna

tööturukoolitusi finantseeritakse piiratud avalikest vahenditest, siis ei ole võimalik

finantseerida kõigi töötute kõikvõimalikke koolitussoove. Tööturuteenuste osutamise

tingimused sätestab seadus (vt TTTS § 2 p 1, § 9 lg-d 3 ja 4, § 13 lg 1).

Vastustaja selgitas nii vaideotsuses kui ka vastuses kaebusele, et ei rahasta kogemusnõustaja

koolitusi, sest vastavalt SA Kutsekoda poolt välja töötatud OSKA uuringutele ei ole sellesse

3(8)

3-23-2009

valdkonda praegu spetsialiste juurde vaja ja ka tulevikus tööjõuvajadus tööturul ei kasva.

Tegemist on asjakohase ja põhjendatud kaalutlusega, millest lähtudes koolituse rahastamise

üle otsustada. Saab nõustuda vastustajaga, et piiratud avalikke ressursse ei ole põhjust

kulutada koolituste läbimisele, mis ei aita kaasa töötu töölesaamisele. Kaebaja tööle

rakendumine kogemusnõustajana ei ole tõenäoline, arvestades et turul on piisavalt

kogemusnõustajaid ja vajadus uute kogemusnõustajate järele puudub. Kaebajal puudub õigus

nõuda sellise koolituse rahastamist, mis tööturu vajadustega kokku ei lähe. Vastupidi kaebaja

väidetule on mõistlikkuse põhimõttega vastuolus nende koolituste rahastamine avalike

vahendite arvelt, mis tööturu ja töötu olukorda ei paranda. Üksnes kaebaja enda huvi ja

enesearendamise soovi rahuldamiseks tööturukoolitusi ei rahastata.

Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja põhiõigusi. Kaebaja eneseteostamisõigust (PS § 19 lg 1) ei

ole piiratud. Eneseteostus ei tähenda, et isik peab saama riigi kulul koolitusi. Kaebajal on

soovi korral endal võimalik huvipakkuvaid koolitusi finantseerida ja neil osaleda. Samuti ei

ole vastustaja takistanud kaebaja vabadust valida endale elukutset, tegevusala või töökohta (PS

§ 29 lg 1). Kaebajal ei ole keelatud kogemusnõustajana tegutseda, olenemata sellest, kas ta

läbib kogemusnõustaja koolituse. Kogemusnõustaja koolituse läbimist nõutakse vaid

sotsiaalhoolekande seaduse § 68 lg-s 4 nimetatud rehabilitatsioonimeeskonda kaasatavalt

kogemusnõustajalt. Muudelt turul tegutsevatel kogemusnõustajatelt sellise koolituse läbimist

ei nõuta, eriti arvestades asjaolu, et puudub kehtiv kutsestandard.

Kuigi vastustaja 15.06.2023 otsus on põhjendamispuudustega, on vastustaja kõrvaldanud

põhjendamispuuduse vaideotsuses. Seetõttu puudub alus vastustaja otsuseid tühistada.

Kaebajal oli võimalik juba enne kohtule kaebuse esitamist tutvuda haldusorgani põhjendustega

ja kontrollida nende õiguspärasust. Vastustaja 15.06.2023 otsus on ka vormipuudustega, sest

pole järgitud haldusmenetluse seaduses (HMS) toodud vorminõudeid ja pole üheselt

arusaadav, et tegemist on asja lõplikult lahendava haldusaktiga (HMS § 55 lg 1). Tegemist oli

kaebajale saadetud e-kirjaga, mis võis jätta põhjendatud kahtluse, kas tegemist on haldusakti

või informatiivse kirjaga. Samuti puudus selles vaidlustamisviide (HMS § 57 lg 1). Samas ei

too need puudused kaasa haldusakti tühistamist. Kaebaja sai vastustaja 15.06.2023 e-kirjast

piisavalt aru selleks, et asuda vaidemenetluses tähtaegselt oma õigusi kaitsma.

Vaidlustamisviite puudumine ei toonud kaasa vaide või kaebuse esitamata jätmist või tähtaja

rikkumist.

Vastustaja ei rikkunud kaebajat vaidemenetluses ära kuulamata jättes seadust. Vaide

lahendamine ei eelda iga kord isiku suulist ära kuulamist. HMS § 40 lg 3 p 2 järgi võib

haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui

menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning

puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Kaebaja seisukoht ja eesmärk olid arusaadavad nii

kaebaja 14.06.2023 koolitustaotlusest kui ka 03.07.2023 vaidest. Vastustaja sai nende

dokumentidega arvestada vaide lahendamisel. Kaebaja ei ole ka kaebuses esile toonud,

milliseid täiendavaid seisukohti ta oleks saanud ärakuulamisel veel esitada, mis oleksid võinud

vastustaja otsust mõjutada, ja miks ta ei saanud neid kohe vaides esitada. Ei nähtu, et

vastustaja oleks teinud vaide lahendamisel vigu või jätnud arvestamata asjakohaste

põhjendustega. Seetõttu ei too kaebaja etteheited kaasa vaideotsuse tühistamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Z.T palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 31.05.2024 otsus ja teha uus

otsus, millega rahuldada kaebus.

Kogemusnõustajate Koja kodulehel (https://www.kogemuskoda.ee/) puudub igasugune info, et

kogemusnõustajate koolitamine on peatatud või et neid on tööjõuturul piisavalt. Loov Ruum

4(8)

3-23-2009

Koolitused OÜ on üks hinnatumaid koolitajaid selles valdkonnas. Nende kodulehel pole

teavet, et kogemusnõustajaid pole enam vaja koolitada. Vastupidi, terve eelmise ja ka praeguse

aasta jooksul koolitatakse uusi kogemusnõustajaid juurde ja avatud on 2024. a sügisel

alustavasse gruppi kandideerimine. Selle ettevõtte kogemusnõustajate koolitaja Anneli

Valdmann on rääkinud, et vajadus vaimse tervise toe järele kasvab. Elu kroonilise haigusega

mõjutab tugevalt vaimset tervist. Töötukassa ei ole ka kaebajale seoses tema kroonilise

haigusega mingit tööalast tuge pakkunud. Arvestades Kogemusnõustajate Koja registrist

(https://www.kogemuskoda.ee/register/) nähtuvat Tallinnas asuvate nõustajate arvu konkreetse

diagnoosi kohta, on olukord kurb. Nt on Tallinnas ainult kaks migreeni diagnoosiga inimeste

kogemusnõustajat ja viis kilpnäärmehaigete nõustajat. Kaebaja soov on eelkõige asuda tööle

nõustajana ja seda enda poolt loodava äriühingu kaudu. Töötukassa ja kohus ei saa otsustada,

kus või kuidas võib kaebaja töötada. Töötukassa on korduvalt sama koolitust rahastanud.

Soovitud koolitus suurendab kaebaja väärtust, pädevust, konkurentsivõimet ehk soodustab

tööalast arengut (vt TTTS § 2 p 1). Kaebaja on osalise töövõimega, mistõttu on tal siiani olnud

pea võimatu leida endale jõukohane palgatöö. Kaebajal ei ole endal raha koolituse eest

tasumiseks. Töövõimetoetusest selleks ei jätku ning igasugune lisaraha kulub kaebajal

töövõime taastamisele.

Töötukassa on rikkunud TTTS-i sätteid ja seega ka kaebaja õigust saada tööturuteenust.

Töötukassa ei ole teinud kaebajaga intervjuud, et hinnata tema tööturuteenuste osutamise

vajadust. Kaebajale ei ole pakutud selleks ka karjäärinõustaja teenust. Töötukassa on

koostanud kaebaja ITK väga puudulikult ja osa kaebaja öeldust on jäetud kirja panemata.

Kaebajal ei olnud vaja ettevõtluskoolitust, sest tal on kõrgharidus ärijuhtimises. On ilmselge,

et kaebajaga tegelenud ametnik ei olnud võimeline kaebajast aru saama. Lisaks jätab kogu

töötukassa töökorraldus soovida. Kaebaja võeti töötuna arvele 13.12.2022, kuid

juhtumikorraldaja jutule pääses alles 09.01.2023.

8. Eesti Töötukassa palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastustaja on selgitanud, et on välja töötanud koolituskaardi koostööpõhimõtted, mis on

kinnitatud otsusega nr 65. Vastustaja esitab selle dokumendi, kuna praeguseks on kinnitatud

ja kodulehel avaldatud uus, 01.01.2024 jõustunud versioon. Töötukassa kodulehel oli leitav

info 01.06.2023 kehtinud koolituse võimaldamise põhimõtete ja samuti selle kohta, milliseid

koolitusi töötukassa ei rahasta. Nagu varem selgitatud, ei rahasta töötukassa koolitusi, mis

liigituvad otsuse nr 65 lisas 1 „Koolituskaardi alusel mitterahastatavad koolitused“ toodud

õppekavade hulka. Selle kohaselt ei rahastata alates 01.06.2023 töötukassa poolt sotsiaaltöö

(heaolu), sh kogemisnõustamise, nõustamise, toetamise, abistamise õppekavade koolitusi.

Seda mh põhjusel, et vastavalt SA Kutsekoja poolt väljatöötatud OSKA uuringutele ei ole

sellesse valdkonda praegu spetsialiste juurde vaja ning ka tulevikus tööjõuvajadus tööturul ei

kasva. Sellega ei ole töötukassa väitnud, et Kogemusnõustajate Koda on peatanud

kogemusnõustajate koolituse või leiab, et neid on piisavalt. Vastustaja on üksnes selgitanud,

et eeltoodud põhjustel ei rahasta neid koolitusi töötukassa. Samuti ei ole vastustaja sellega

andnud hinnanguid Loov Ruum Koolitused OÜ koolituse kvaliteedi ja sisu kohta. Loov Ruum

Koolitused OÜ-l on õigus koolitusi korraldada, lihtsalt töötukassa neid ei rahasta. Seejuures ei

rahasta vastustaja kogemusnõustaja koolitust tervikuna, st rahastamise ei sõltu nõustamise

spetsiifikast (sh konkreetsest haigusest). Samuti ei hinda töötukassa koolituse võimaldamisel

eraldi asjaolu, kas isikul on nt tuvastatud osaline töövõime ja diagnoositud konkreetne haigus.

Kaebajal ei ole tegevusala ega töökoha valik takistatud. Tal ei ole keelatud

kogemusnõustajana tegutsemine ja tal on õigus ise valida, milliseid koolitusi ta vajalikuks

peab. Kaebaja soovitud vormis kogemusnõustajana tegutsemiseks ei ole kehtestatud

kohustuslikku eeltingimust konkreetse koolituse läbimiseks.

5(8)

3-23-2009

Kaebajaga on tehtud intervjuu ITK koostamiseks ja tema koolitusvajadusi on hinnatud.

Intervjuule ei ole ette nähtud ühte konkreetset vormi, vaid silmas on peetud koostöös

nõustajaga toimuvat analüüsi, lähtudes kliendi töösoovist ja tööturu olukorrast.

Karjäärinõustaja teenus on kliendile abiks eelkõige juhul, kui klient vajab karjäärinõustaja

tuge enda tundmaõppimisel, oma oskuste, huvide, isiksuseomaduste ja võimete analüüsimisel.

Karjäärinõustamine ei ole kohustuslik. Vaidlusaluse kogemusnõustaja koolituse

võimaldamiseks ei olnud kaebajal vajalik läbida karjäärinõustamist. Alates töötuna

arvelevõtmisest 13.12.2022 on töötukassa nõustajad korduvalt analüüsinud erinevaid kaebaja

esitatud koolitussoove ning kaardistanud ka tema haridustee. Kaebajaga on iga kuu toimunud

nõustamiskohtumised töötukassas, kus arutati ka erinevate koolituste võimalusi. Kaebajal oli

algusest peale oma karjääri kavandamisel kindel eesmärk: luua oma ettevõte ja tegutseda

nõustajana ning sisuliselt on ta avaldanud, et ei soovi palgatööd otsida ja koolitust on vaja

enda ettevõtte loomiseks. Vastustaja lisab siinkohal kaebaja 14.06.2023 toimunud

nõustamiskohtumise tegevuskava. Kaebaja täiendavad selgitused koolituse vajaduse ja tema

sobivuse kohta ei saanud muuta vastustaja otsuseid, kuna faktid koolituse tingimuste

vastavuse kohta, sh vajalik info kaebaja kogemusnõustajate koolituse soovi ja koolituse kohta

oli vastustajal olemas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja esitas 28.07.2024 ringkonnakohtule väljavõtted oma terviseandmete kohta (dtl

130–131), millega ta soovib tõendada, et suudab kogemusnõustajana panustada nende

inimeste nõustamisse, kel on kaebajaga sama diagnoos. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb need

tõendid tagastada, sest neil ei ole asja lahendamisel tähtsust (HKMS § 62 lg 2). Töötukassa ei

väida, et kaebaja soovitud koolituse rahastamine sõltuks kaebaja tervislikust seisundist või

põetud haigustest. Samuti ei ole töötukassa iseenesest vastu vaielnud, et kaebajal võib olla

teadmisi ja kogemusi teatud haigustega toime tulemisel. Vastustaja esitas 27.09.2024

vastusega otsuse nr 65 ning 14.06.2023 koostatud kaebaja tegevuskava. Ringkonnakohtu

hinnangul on need tõendid asjassepuutuvad ja seega tuleb need võtta asja materjalide juurde

(HKMS § 198 lg 3).

10. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on

seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu põhjendustega ilma neid kõiki üle kordamata (HKMS § 201 lg 4).

11. Kuni 31.12.2023 kehtinud TTTS § 2 p 1 järgi on tööturuteenus teenus, mida osutatakse

töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks.

TTTS § 9 lg 3 järgi peab tööturuteenuste osutamine soodustama isiku töölerakendumist ja

töötamise jätkamist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist. TTTS § 9 lg 4 järgi lähtutakse

tööturuteenuseid osutades isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest

vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning

tööturu olukorrast. TTTS § 13 lg 1 järgi on tööturukoolitus täienduskoolitus, kus omandatakse

või arendatakse ameti- või muid oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendumist.

Tööturuteenuse osutamise kohta teeb otsuse töötukassa (TTTS § 9 lg 4). Töötule osutatakse

teenuseid individuaalse tööotsimiskava alusel (TTTS § 9 lg 2 esimene lause). Töötukassa

hindab, milliseid tööturuteenuseid on isikule töölerakendumiseks vaja osutada (TTTS § 10 lg

4 p 4). Kuni 31.12.2023 kehtinud Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 määruse nr 87

„Tööhõiveprogramm 2021–2023“ § 21 lg 1 kohaselt võis tööturukoolitust võimaldada

koolituskaardi alusel ning isik valis individuaalses tööotsimiskavas kokku lepitud

koolitusvajadusele vastava tööturukoolituse töötukassa kvalifitseeritud koolitajate

pakutavatest koolitustest.

6(8)

3-23-2009

12. Töötukassa otsustab tööturukoolituse vajaduse üle avara kaalutlusõiguse alusel, mille

kohtulik kontroll on HKMS § 158 lg 3 alusel piiratud kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning

muude kaalutlusreeglite järgimise kontrolliga. Kohus peab kontrollima, et töötukassa ei ole

otsuse langetamisel lähtunud meelevaldsetest või asjakohatutest kaalutlustest ega läinud

vastuollu kaalutlusõiguse teostamise eesmärkidega, s.o tööealise elanikkonna võimalikult

kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine

tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu (TTTS § 1 lg 1). Selle eesmärgi

saavutamisel peab töötukassa silmas pidama, et iga tööotsija leiaks just talle objektiivselt

sobiva tööturuteenuse, ning mitte tingimata lähtuma tööotsija subjektiivsest

siseveendumusest, et mingi eriala talle sobib või on vajalik. Nimetatud eesmärk hõlmab ka

riigi rahaliste vahendite ratsionaalse ja eesmärgipärase kasutamise tagamise. (Vt Tallinna

Ringkonnakohtu 11.01.2018 otsus nr 3-16-643, p-d 11 ja 12; 30.10.2024 otsus nr 3-23-1345,

p 10; 28.02.2025 otsus nr 3-22-2191, p 14).

13. Vastustaja on selgitanud, et ei rahasta koolitusi, mis liigituvad otsuse nr 65 lisas 1 toodud

õppekavade hulka, sh kogemisnõustamise, nõustamise, toetamise, abistamise õppekavade

koolitusi (dtl 156). Kogemisnõustamise koolitusi ei rahastata, sest vastavalt SA Kutsekoja

poolt väljatöötatud OSKA uuringutele ei ole sellesse valdkonda praegu spetsialiste juurde

vaja ning ka tulevikus tööjõuvajadus tööturul ei kasva; sageli on kogemusnõustaja töö osalise

koormusega või vabatahtlik töö;

lisaks on Kogemusnõustajate Koda alustanud

kogemusnõustajate kutsestandardi väljatöötamist, et valdkonda korrastada. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtuga, et tegemist on asjakohase ja põhjendatud kaalutlusega. Mõistlik on

lähtuda kaalutlusest, et piiratud avalikke ressursse ei kulutataks koolituste läbimisele, mis ei

aita kaasa töötu töölesaamisele. Vastustaja sellekohast kaalutlust ei sea kahtluse alla kaebaja

esile toodud asjaolu, et Loov Ruum Koolitused OÜ koolitab endiselt kogemusnõustajaid.

Töötukassa tegevuseks ei ole iseenesest koolitajate tegevuse kontrollimine või reguleerimine.

Loov Ruum Koolitused OÜ-l on õigus koolitusi korraldada sõltumata sellest, kas vastustaja

peab vajalikuks neid tööturukoolituse osutamise raames rahastada. Samuti on kaebajal

vastustaja keeldumisest sõltumata õigus omal kulul kogemusnõustaja koolitustel osaleda.

Vastustaja keeldumist ei muuda seejuures õigusvastaseks ka asjaolu, et varem on selliseid

koolitusi rahastatud. Nagu eespool märgitud, lähtub töötukassa tööturuteenuseid osutades mh

tööturu olukorrast (TTTS § 9 lg 4). Seega võib töötukassa lõpetada sellise valdkonna

koolituste rahastamise, mille järele tööturul enam nõudlust ei ole. Nagu vastustaja on

selgitanud, ongi praegu sellise olukorraga tegemist. Põhjendatud on rahastatavate koolituste

kaudu töötute suunamine neile kutsealadele või tegevusvaldkondadesse, kus on arvestatav

tööjõupuudus või kus on prognoositav tööjõupuuduse tekkimine.

14. Halduskohus leidis õigesti, et menetluslikud ning vormivead ei tingi siinses asjas

töötukassa vaidlustatud haldusakti tühistamist (HMS § 58). Seejuures ei rikkunud töötukassa

kaebajat vaidemenetluses suuliselt ära kuulamata jättes seadust, sest kaebaja seisukoht ja

eesmärk olid arusaadavad nii kaebaja 14.06.2023 koolitustaotlusest kui ka 03.07.2023 vaidest.

Vastustaja otsust ei saanud mõjutada kaebaja apellatsioonkaebuses esile toodud asjaolud

seoses konkreetsete haigustega. Vastustaja on selgitanud, et kogemusnõustaja koolitust ei

rahastata ühelgi juhul, st rahastamine ei sõltu nõustamise spetsiifikast. Ringkonnakohus

märgib siiski, et üksnes kaebaja esile toodust, mille kohaselt on Kogemusnõustajate Koja

kodulehelt nähtuvalt Tallinnas kaks migreeni diagnoosiga inimeste kogemusnõustajat ja viis

kilpnäärmehaigete nõustajat, ei saa järeldada, et selliste nõustajate järele on ka tööjõuturul

tingimata vajadus. ITK peale ei ole praeguses asjas kaebust esitatud, kuigi nt kaebajale

koostatud 14.06.2023 tegevuskavas on selle vaidlustamise õigust selgitatud (dtl 159). Seega ei

ole praeguse vaidluse esemeks vastustaja tegevus kaebaja ITK koostamisel.

15. Eeltoodu põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

7(8)

3-23-2009

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule

menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1), jäävad poolte

võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)