3-25-1333/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

29.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1333

Haldusasi

X.J-i kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti

trahviteatele nr 410125002891

Menetlusosalised

Kaebaja – X.J , esindaja W.O

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.05.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.J-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X.J-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 05.05.2025 määruse

peale haldusasjas nr 3-25-1333.

2. Jätta X.J-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.05.2025 määrus

haldusasjas nr 3-25-1333 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.J (kaebaja) esitas 04.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna

Munitsipaalpolitsei Ameti trahviteate nr 410125002891 peale. Kaebuse põhjenduste kohaselt

tuvastas Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet 29.01.2025, et sõiduk Ford Focus numbrimärgiga

XXXXXX parkis kell 10.25 keelatud kohas. Kaebaja ei ole parkinud keelatud kohas ja tema

teos puudub liiklusseaduse (LS) § 241 lg-s 1 sätestatud teokoosseis. Sõiduki kasutaja ei

saanud adekvaatset teavet PERH-i parkimisteabest. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet ei ole

esitanud kaebajale vaneminspektori pädevustunnistust, tuvastamaks, kas viimasel on nõutud

pädevus LS-i nõuete täitmist kontrollida, võimalikke rikkujaid tuvastada ja karistada. Kaebaja

palub lugeda ameti keeldumine õigusvastaseks ja tühistada 04.05.2025 trahviteade nr

410125002891 või alternatiivselt muuta trahviteadet, kui trahvi vähendatakse. Tallinna

Munitsipaalpolitsei Amet ei ole tänaseni teinud otsust hoiatusmenetluses. Vajadusel palub

kaebaja ennistada hoiatusmenetluses kaebuse esitamise tähtaeg, kuna kohtuväline menetleja

3-25-1333-1333

on eksitanud menetlusosalisi. Kaebaja palub mõista Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametilt välja

mittevaraline kahju 100 eurot.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 05.05.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1

alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Kaebaja on vaidlustanud kirjaliku hoiatusmenetluse raames tehtud hoiatustrahvi, mille

vaidlustamiseks on ette nähtud teistsugune, s.o väärteomenetluse seadustikus (VTMS)

reguleeritud menetluskord. VTMS § 545 lg-st 1 sätestab, et kui mootorsõiduki eest vastutav

isik ei nõustu määratud hoiatustrahviga, on tal õigus 30 jooksul trahviteate kättesaamisest

arvates trahviteade vaidlustada. Vaidlustamise korral hoiatustrahv ei jõustu. Kaebus

trahviteate peale esitatakse kirjalikult trahviteate koostanud kohtuvälisele menetlejale (VTMS

§ 545 lg 2). Riigikohus on 12.12.2017 otsuses nr 5-17-12 leidnud, et kui sõiduki omanik või

vastutav kasutaja seab trahviteadet vaidlustades kahtluse alla küsimuse, kas fotol, filmil või

muul teabesalvestisel jäädvustatud tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud,

tuleb analoogia korras kohaldada VTMS § 546 lg-t 6, mis näeb ette väärteomenetluse

uuendamise. Sellisel juhul alustatakse sõiduki eest vastutava isiku kaebuse alusel

väärteomenetlust üld- või kiirmenetluse korras, mille raames tehtava karistusotsuse peale on

võimalik maakohtule kaevata. Ka juhul, kui kohtuväline menetleja ei rahulda kaebust

trahviteate peale, on isikul õigus esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus (VTMS § 76).

Kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi või tema õigusaktiga volitatud ametniku tehtud

määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja

vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule (VTMS § 78). Eeltoodust tulenevalt saab

kaebaja oma õiguste kaitseks pöörduda esmalt Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poole ja

seejärel Harju Maakohtu poole.

3. Kaebaja esitas 24.05.2025 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna

Halduskohtu 09.05.2025 määruse peale. Kaebaja jäi kaebuse juurde. Kaebaja palub tuvastada

Tallinna Munitsipaalpolitsei tegevuse õigusvastasus, kohustada vastustajat tegema otsus ja

mõista välja mittevaralise kahju eest 100 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral,

mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja on vaidlustanud kirjaliku hoiatusmenetluse

raames tehtud hoiatustrahvi, mille vaidlustamine toimub VTMS-s ette nähtud korras. Kaebajal

oli õigus 30 päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates trahviteade vaidlustada (VTMS §

545 lg 1), s.o esitada kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile. Kaebusest nähtuvalt on

kaebaja seda õigust kasutanud. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametil on pädevus otsustada ka

seda, kas kaebuse esitamise tähtaeg on ennistatav. Kaebus tuleb lahendada määrusega (VTMS

§ 48 lg 1 p 1). Kohtuväline menetleja võib jätta kaebuse käiguta või läbi vaatamata,

trahviteate tühistada või uuendada väärteomenetluse kiir- või üldmenetlusena. Kui sõiduki

omanik või vastutav kasutaja seab trahviteadet vaidlustades kahtluse alla küsimuse, kas fotol,

filmil või muul teabesalvestisel jäädvustatud tegu on väärtegu ning kas see on õigesti

kvalifitseeritud, ning kohtuväline menetleja kaebusega ei nõustu (trahviteadet ei tühista), siis

tuleb analoogia korras kohaldada VTMS § 54 lg-t 6 ehk uuendada väärteomenetlus üld- või

⁶

kiirmenetluse korras (Riigikohtu 12.12.2017 otsus nr 5-17-12, p 24 ja p-d 31‒35). Kui

2(3)

3-25-1333-1333

kaebaja ei nõustu uuendatud menetluses tehtud otsusega, siis on tal õigus esitada kaebus

maakohtule (VTMS § 114 lg 1). Kohtuvälise menetleja tegevuse peale on õigus esitada

kaebus kohtuvälise menetleja juhile (VTMS § 76) ning kui isik ei nõustu kaebust lahendades

tehtud määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtule (VTMS § 78).

6. Hoiatustrahvi vaidlustamiseks on seega ette nähtud erimenetlus ning kui kaebajal on

tekkinud õigus esitada kaebus kohtule, siis esitatakse see mitte haldus-, vaid maakohtule.

7. Kaebaja on taotlenud ka kahju hüvitamist. Väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist

reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). Kui menetleja rikub

süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju

hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju

tekitati (SKHS § 7 lg 1). Taotluse kahju hüvitamiseks esitab isik väärteomenetluses

kohtuvälisele menetlejale (SKHS § 14 lg 2) ning väärteoasja kohtumenetluse kestel

maakohtule (SKHS § 18 lg 1). Seega on kaebajale tekkinud kahju hüvitamise küsimuse

lahendamine kohtuvälise menetleja ja seejärel maakohtu pädevuses.

8. Kuna kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, tagastas halduskohus kaebuse

õigesti HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

9. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.05.2025

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)