4-25-2063/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-25-2063

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liina Pohlak

Määruse tegemise aeg ja koht

29. mail 2025 Tallinnas

Väärteoasja number

4-25-2063

Kaebuse sisu

Q Q-Q kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi

07.05.2025 määrusele väärteoasjas nr 2317,25,003004

Kaebuse esitaja

Q Q-Q (isikukood: xxx, elukoht xxx)

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp

(asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn; e-post

ppa@politsei.ee)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

RESOLTUSIOON

Jätta Q Q-Qi taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

Jätta Q Q-Qi kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi 07.05.2025 määrusele väärteoasjas nr

2317,25,003004 läbi vaatamata.

Määrus edastada Q Q-Qile ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või

pidi teada saama.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

21.04.2025 registreeriti Politsei- ja Piirivalveametis Q Q-Qi poolt esitatud süüteoteade, milles

taotleti KarS § 151 lg 1 tunnustel väärteomenetluse alustamist seoses vihakuriteoga, mis on

toime pandud avaldaja suhtes. Avalduse kohaselt 06.04.2025 umbes kella 23.00 ajal

sotsiaalmeedia platvormil Facebook olevas grupis „xxx“ vastas W-W W tema kommentaarile

lausega „Mine koju“. Sellise vastuse tingis Q Q-Qi järgmine kommentaar: „Üks väike

näpunäide, mille sain teada, kui valisin noore (või inkubeeritud) või vanema (naissoost)

vahel. – noored kasvavad koos teiega (ja teie lemmikloomadega/lastega), nii et tundke end

mugavalt, kui teid käsitletakse või teie juurde tullakse, kuid oht on liiga palju mehi. –

vanemate ostmine võib olla hirmutav/vähem sõbralik, mis võib raskendada nende

kontrollimist haiguste/täide suhtes. Ostsime eelmise aasta septembris siit võõralt 2 vanemat

ja mõlemad olid üsna haiged ja hirmunud(kasvataja tundub liiga kitsas kohas hoidvat)“.

23.04.2025 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse eriasjade uurija xxx teatise väärteomenetluse alustamata

jätmises, mille kohaselt ei alustatud menetlust väärteoasjas nr 231725003004 VTMS § 29 lg 1

p 1 alusel, kuna süüteoteates kirjeldatud juhtumis puudus väärteokoosseis.

05.05.2025 registreeriti Q Q-Qi kaebus väärteomenetluse alustamata jätmise kohta, milles isik

ei nõustu väärteomenetluse alustamata jätmisega ja taotleb väärteomenetluse alustamist.

Kaebuse esitaja asus seisukohale, et tegemist on selgelt vaenukõne, mitte sõnavabaduse

põhimõttega ning seda peetakse eesti keeles äärmiselt halvustavaks. Kaebaja leiab, et tegemist

on vaenukõnega, kuna see on eelarvamustest motiveeritud kaebajat alavääristava

kommentaariga tema päritolu tõttu (rass, nahavärv, keel).

07.05.2025 koostas PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi grupijuht xxx määruse, millega jättis esitatud kaebuse rahuldamata.

Viidatud määruse asuti seisukohale, et väärteomenetluse alustamata jätmine on põhjendatud

ning nõustub eriasjade uurija poolt esitatud seisukohtadega. Vastavalt VTMS § 29 lõikele 1 ei

alustata väärteomenetlust ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo

tunnused. Kaebuse lahendaja ei pea vajalikuks korrata väärteomenetluse alustamata jätmise

teatises toodut, vaid lisab järgmist. Käesoleval juhul on tuvastatud, et sotsiaalmeedia kasutaja

kasutajanimega W- W W postitas sotsiaalmeedia Facebook grupis „xxx“ kaebaja poolt

esitatud kommentaari alla kommentaari tekstiga: „Mine koju“. Määruses selgitati kaebuse

esitajale Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-117-05 toodud seisukoht KarS §

151 kohta ning KarS § 151 koosseisu. Määruses leiti, et kommentaaris oleva sõnafraasi näol

ei ole tegemist avaliku üleskutsena vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele, samuti

ähvardamisena isiku vastu reaalse ähvarduse täieviimise kavatsusena. Maine kahjustamise ja

laimu korral ei ole tegemist politsei pädevusse kuluva õigusrikkumisega, vaid eraõiguse

valdkonda jääva teoga. Igaühel on õigus end laimamise eest omal initsiatiivil kaitsta

pöördudes haiga tsiviilkohtusse. Kohus lahendab laimamise küsimust vastavalt võlaõiguse

sätetele. Võlaõigusseaduse § 1046 kohaselt on isiku au teotamine õigusvastane. Kui kohus

leiab, et isiku õigusi on rikutud, on hagejal õigus nõuda varalise ja/või mittevaralise kahju

hüvitamist, ebaõigete andmete ümberlükkamist ja/või jätkuva laimamise lõpetamist. Kuna

väärteoteatest ega kaebusest väärteomenetluse alustamata jätmise peale ei nähtu, milline on

reaalne üleskutse nimetatud paragrahvi silmas pidades ning milles seisneb võimalik oht isiku

elule, tervisele või varale, on kaebuse lahendaja seisukohal, et väärteomenetluse alustamiseks

puuduvad alused. Väärteoteates toodud järelmid on hüpoteetilist laadi. Kaebuse lahendaja on

seisukohal, et süüteomenetlus jääb alustamata olukorras, kus menetluslike vahenditega tuleks

menetlejal alles otsida alust ja ajendit süüteofakti kohta.

PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalitus saatis 23.05.2025

Harju Maakohtusse 20.05.2025 Q Q-Qi esitatud inglise keelse e-kirja, mis esitati kaebusena

PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi

07.05.2025 määrusele väärteoasjas nr 2317,25,003004.

26.05.2025 määrusega jättis Harju Maakohus esitatud kaebuse käiguta, kuna Q Q-Qi poolt

esitatud kaebus ei vastanud VTMS § 76 lg 4 nõuetele. Kaebuses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks andis kohus aega 5 päeva arvates määruse kättesaamisest.

28.05.2025 esitas kaebuse esitaja Harju Maakohtule täiendatud kaebuse, milles soovib: 1)

ametlikult registreeritud kuritegu (viitenumbriga) vihakõne seaduste alusel; 2) algatada

“uurimine”, et teha kindlaks, kas verbaalne vägivallatseja on varasemalt sarnastes juhtumites

osalenud, ja teha märge tema politsei toimikus edasiste juhtumite jaoks; 3) Euroopa

seadusandluse vastavuse tagamine vihakuritegude osas ning 4) soovitus Eesti politseile

ajakohastada vihakuritegude teemalist koolitust ja järgida vihakuritegusid käsitlevaid

õigusakte. Kaebuse kohaselt Eesti politsei arvab, et rassivihast ajendatud kuritegu ei kuulu

karistusseadustiku alla, kuna tegemist on sõnavabadusega ning vihakõne peab sisaldama või

õhutama füüsilist vägivalda. Kaebaja vaidlustab politsei tõlgenduse KarS § 151 osas. Kaebaja

hinnangul puudub õiguslik alus, mis eeldaks, et suuline kõne peab sisaldama füüsilise

vägivalla elementi. Avaldused ei vasta Eesti vihakõne seadusele ega Euroopa inimõiguste

konventsioonis tagatud õigustele, sealhulgas väärtustele nagu sallivus, sotsiaalne rahu ja

mittediskrimineerimine. Eesti politsei rakendab üldist poliitikat viha- ja kõnekuritegude

eiramiseks „sõnavabaduse“ egiidi all. See on laialdaselt levinud probleem välismaalaste

kogukonna liikmete, eriti segarassilise taustaga inimeste seas, kusjuures korduvaid

väärkohtlemisjuhtumeid on eiratud, et hoida vihakuritegude riiklik statistika umbes nulli

lähedal aastas. Võib öelda, et Eesti välismaalaste kogukond on alla andnud, kuna Eesti

politsei on sellistele avaldustele korduvalt reageerimata jätnud. Politseiameti ametlik statistika

väidab ebausutavaid vihakuritegude näitajaid (https://hatecrime.osce.org/estonia), sageli pole

aastas ühtegi teadet. Eesti politsei seadusega „manipuleerimine“ (mitte tõlgendamine) ei ole

kooskõlas kehtiva Eesti seadusandlusega. See ei vasta ka Euroopa Liidu standarditele,

eelkõige inimõiguste konventsioonile, mis kaitseb üksikisikute inimväärikust vihakuritegude

eest ning hoiab neid eelarvamuste ja kantud kahju eest. Võib viidata paljudele juhtumitele,

sealhulgas jätkuvale antisemiitlikule väärkohtlemisele Tallinnas, mida on kaitstud kui

“sõnavabadust“. Kaebaja hinnangul soovis kommenteerija, viidates tema etnilisele päritolule,

võtta temalt ära sõnavabaduse õiguse (postitades eesti keeles xxx teemalises grupis) ning tema

legitiimse õiguse elada Eestis kui Euroopa kodanik. Tal oli õnne jagada seda vihakõne

postitust koheselt Facebooki grupi administraatoriga, misjärel postitus kustutati, piirates

sellega edasist väärkohtlemist. Piltlikult öeldes, oleks Eesti Politsei väitel sisuliselt see täiesti

seaduslik, kui keegi öösel tänaval teist inimest väärkohtleb ja kedagi teist läheduses pole,

kuna kedagi pole, keda üles kutsuda/kaasata/õhutada. Teine argument, mille nad esitavad, on

see, et see peab sisaldama füüsilise vägivalla elementi või sellega ähvardamist. Ka siin

lähevad nad iseendaga vastuollu, sest vihakõneseadused ja Euroopa õigusaktid ei legaliseeri

vihakõnet – definitsiooni järgi ei ole kõne füüsiline tegevus/impulss. Ainus põhjus, miks

rohkem solvanguid ei järgnenud, on see, et ta teavitas grupi administraatorit ja postitus

kustutati. Vihakõne kvalifitseerumiseks kuriteoks ei ole kolmandate isikute osalus alati

nõutav. Lisaks märkis kaebuse esitaja, et PPA on korduvalt esitanud teadlikult vale või

eksitavat teavet kaebeõiguse kohta. Esimeses vastuses väitis xxx, et kaebust saab esitada

ainult Tallinna jaoskonnas (teades, et ta elab xxx, 50 km kaugusel; juhtum määrati selle

piirkonnaga tegelevale ametnikule). Pärast korduvaid päringuid selguse huvides tunnistati

lõpuks, et kaebuse saab esitada ka veebis. Teises kaebuses jättis xxx teadlikult tähtaja (10

päeva asemel 15 päeva) arvestamata. Seetõttu taotleb kaebaja ka tähtaja ennistamist.

Vaatamata sellele esitas ta kaebuse kohtusse 10 päeva jooksul pärast vastusega tutvumist.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ning kohtule esitatud materjalidega, leiab, et Q Q-Qi taotlus

kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-

Harju politseijaoskonna menetlustalituse 07.05.2025 määrusele tuleb jätta läbi vaatamata.

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 79 lg 1 sätestab, et maakohtunik vaatab kaebuse läbi

selle saamisest alates viie päeva jooksul. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vaadatakse kaebus

läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud.

PPA saatis 23.05.2025 Harju Maakohtusse 20.05.2025 Q Q-Qi esitatud inglise keelse e-kirja,

mis esitati kaebusena PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi 07.05.2025 määrusele. 26.05.2025 määrusega jättis Harju Maakohus

esitatud kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 28.05.2025

esitas Q Q-Q kohtule täiendatud kaebuse, mistõttu algas 5-päevase tähtaja kulgemine alates

28.05.2025.

VTMS § 78 lg 1 kohaselt kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust

lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on

rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. VTMS § 78 lg 2 p

2 kohaselt võib menetlusväline isik esitada kaebuse kohtule kümne päeva jooksul, alates

päevast, mil ta sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. VTMS § 78 lg 3

kohaselt adresseeritakse kaebus maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes

vaidlustatava määruse koostas. VTMS § 78 lg 4 näeb ette, et kohtuväline menetleja edastab

kaebuse koos materjalidega viivitamata maakohtule.

PPA poolt kohtule 26.05.2025 esitatud PPA dokumendiregistri väljatrükk kinnitab, et

kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametniku 07.05.2025 määrus saadeti Q Q-Qi

e-posti aadressile xxx 07.05.2025 kell 15.21, mida kaebuse esitaja on kogu senise menetluse

kestel, s.o alates süüteoteate esitamisest, avaldanud oma kontaktaadressina ning sellelt ka nii

kohtuvälisele menetlejale kui kohtule dokumente edastanud. Q Q-Q esitas kohtuvälisele

menetlejale kaebuse kohtuvälise menetleja tegevusele 20.05.2025. Kuna kohtuvälise

menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametniku määrus saadeti Q Q-Qi enda avaldatud e-posti

aadressile, millelt ta on saatnud PPA-le nii süüteoteate kui ka kaebuse, siis eeldatakse kirja ja

määruse kättesaamist selle saatmise päeval ning kirja kättesaamise kinnitamisel õiguslikku

tähendust ei ole (vt RKKKm 1-19-8852/13, p 25; TlnRnKm 4 - 22

- 2993

, p 8). Taoline

Riigikohtu seisukoht on analoogia korras kohaldatav ka väärteomenetluses, sest VTMS § 2

kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades

väärteomenetluse erisusi. Kohus on seisukohal, et eeltoodud Riigikohtu seisukohad kehtivad

ka väärteomenetluses määruse kättesaamise ja seeläbi kaebetähtaja kulgemise alguse

kindlakstegemisel.

Arvestades Riigikohtu seisukohti, tuleb vaidlustatava määruse

kättesaamise ajaks lugeda 07.05.2025, s.o kuupäeva, mil määrus Q Q-Qi e-postile saadeti,

mitte millal isik määrusega tutvus. Kui isik tutvus 07.05.2025 edastatud määrusega hiljem, ei

mõjuta see seaduses sätestatud kaebetähtaja kulgemist.

Kuigi kohtuvälise menetleja juhi määruses ei ole märgitud edasikaebe tähtaega, tuleneb see

VTMS §-st 78, millele menetleja on oma 07.05.2025 määruses viidanud. Erinevalt VTMS §

76 lg-s 2 sätestatud edasikaebekorrast, näeb VTMS 78 lg 2 p 2 ette mitte 15-päevase

edasikaebetähtaja, vaid 10-päevase kaebetähtaja. Lisaks sellele, sätestab VTMS § 78 lg 2 p 2

klausli „pidi teada saama“. Võttes arvesse nii eelnimetatud sätte sõnastust kui ka Riigikohtu

praktikas omaksvõetud seisukohta menetlusdokumentide kättesaaduks lugemisel elektronposti

teel, oli kohtule kaebuse esitamise viimaseks päevaks 19.05.2025, kuna tähtaja lõpp langes

puhkepäevale, oli tähtaja viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev. Seega on Q Q-Q

esitanud kohtuvälise menetleja kaudu maakohtule kaebuse kaebetähtaega ületades.

Harju Maakohtule 28.05.2025 esitatud kaebuse täienduses on Q Q-Q taotlenud ka

kaebetähtaja ennistamist, kuna PPA on korduvalt esitanud teadlikult vale või eksitavat teavet

kaebeõiguse kohta ning xxx jättis teadlikult tähtaja (10 päeva asemel 15 päeva) arvestamata.

Kohus, on seisukohal, et praegusel juhul puuduvad alused kaebetähtaja ennistamiseks. VTMS

§ 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses

menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel

kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel

möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle

menetluses on kriminaalasi. KrMS § 172 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on kaebetähtaja

möödalaskmise mõjuvad põhjused: äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest

kõrvalehoidumisega ning muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab

mõjuvaks.

Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel

tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks

kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus,

transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine

vaimutegevuse rike jms (RKKK 3-1-1-90-10, p 9.2). Kohus ei ole käesolevalt tuvastanud

niivõrd erandlikke asjaolusid, mis oleksid takistanud kaebajal kaebuse esitamist õigeaegselt.

Kohus on seisukohal, et kaebajal oli võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses

sätestatud korras ning ajal. Kohtule esitatud materjalide pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et

PPA oleks kaebajale andnud teadlikult vale või eksitavat teavet kaebeõiguse kohta.

23.04.2025 koostas PPA eriasjade uurija teatise väärteomenetluse alustamata jätmise kohta,

mille kohaselt ei alustatud menetlust väärteoasjas nr 231725003004 VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel, kuna süüteoteates kirjeldatud juhtumis puudus väärteokoosseis. Viidatud teatises

selgitati Q Q-Qile, et väärteomenetluse alustamata jätmise otsustuse peale on õigus esitada

kaebus 15 päeva jooksul alates käesoleva teatise kättesaamisest kohtuvälise menetleja juhile

VTMS § 76 sätestatud korras. Sama edasikaebe korda on kaebajale eriasjade uurija poolt

uuesti selgitatud 25.04.2025 e-kirjas. Seejärel esitas Q Q-Q kohtuvälise menetleja juhile

kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. 07.05.2025 määrusega jättis kohtuvälise

menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametnik kaebuse rahuldamata ning selgitas, et VTMS §

78 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja kaudu Harju Maakohtule.

Kuigi kohtuvälise menetleja juhi määruses ei ole märgitud edasikaebe tähtaega, tuleneb see

VTMS §-st 78, millele menetleja on oma 07.05.2025 määruses viidanud. Kaebuse esitamisel

kohtuvälise menetleja juhile (VTMS § 76) ja kaebuse esitamisel maakohtule (VTMS § 78) on

ette nähtud erinev edasikaebe tähtaeg, vastavalt 15 päeva ja 10 päeva. Seega on nii PPA

eriasjade uurija väärteomenetluse alustamata jätmise teatises kui ka kohtuvälise menetleja juhi

õigusaktiga volitatud ametniku määruses selgitatud isikule edasikaebe korda. Asjaolu, et Q Q-

Q ei kontrollinud VTMS §-st 78 tulenevat edasikaebe tähtaega, on see kaebaja hooletusest

tingitud viga, mille ta oleks saanud hoolika suhtumise korral lihtsasti likvideerida, uurides

07.05.2025 määruses viidatud seaduse sätet edasikaebe kohta või küsides kohtuväliselt

menetlejalt konkreetset edasikaebe tähtaega. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole kaebaja

esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks mõne objektiivse asjaolu esinemist kaebuse esitamise

tähtaja möödalaskmiseks. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et Q Q-Q ei pidanud

kinni VTMS § 78 lg 2 p-s 2 sätestatud tähtajast kaebuse esitamisel, kaebuse esitamise tähtaeg

ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise

tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele.

Kuna Q Q-Q on esitanud kaebuse PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse 07.05.2025 määrusele väärteoasjas nr 2317,25,003004 pärast VTMS § 78 lg

2 p-s 2 sätestatud tähtaja möödumist ning tema taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ei kuulu

rahuldamisele, jätab kohus tema kaebuse läbi vaatamata.

Puutuvalt FB grupis toimunud vestlusest alguse saanud menetlusse märgib kohus, et kui

kommnetaaride kirjutamiseks kasutatakse Google translate või ka AI abi, siis võib juhtuda, et

eesti keelne kommentaar ei ole teistele lugejatele mõistetav nii nagu seda võis silmas pidada

Q Q-Q. Kuivõrd Q Q-Qi esialgne kaebus oli inglise keelne, siis eeldab kohus, et tema

emakeel ei ole eesti keel. Sellest tulenevalt ei pruugi tema eesti keele semantika teadmised

olla piisavad, et mõista slängi, mille mõtet ei ole Google translate kasutades võimalik edasi

anda. Eesti keele kõnekeeles kasutatakse ka väljendeid „mine metsa“ „mine koju“ „puhka

jalga“ jne jne vastuseks kellegi teise öeldule olukorras, kus väljendi ütleja ei nõustu teise

kõneleja seisukohtadega. Nii võidakse öelda „Mine koju“ sõbrale, kes ei jää vait ja „Mine

metsa“ öeldakse ka siis, kui ei olda ühel arvamusel. Seal juures ei peeta silmas, et

vastaskõneleja peaks tõepoolest koju või metsa minema.

Liina Pohlak

kohtunik