4-25-1528/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. mai 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-1528 (231525002862)

Kohtunik

Margit Roots-Dervishi

Kohtuistungi sekretär

Maarit Maria Kopso

Väärteoasi

Andres Kondrašovi väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 227 lg

3 järgi

Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti 17. aprilli 2025 otsus

väärteoasjas nr 231525002862, millega Andres Kondrašovit

karistati LS § 227 lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega 5 kuuks

Menetlusalune isik

Andres Kondrašov – isikukood: 50005190229; elukoht:

xxxx; xxxx kodanik; e-post: xxxx

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna kohtuesindusgrupi esindaja Jekaterina

Aleinikova

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134, maakohus

otsustas:

1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna 17. aprilli 2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2315,25,002862,

millega Andres Kondrašovi karistati LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemise eest mootosõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

2. Jätta menetlusaluse isiku Andres Kondrašovi kaebus rahuldamata.

3. Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 kohaselt

tuleb menetlusalusel isikul loovutada juhiluba Transpordiametile viie tööpäeva

jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

4. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti koostas 30. märtsil 2025 väärteoasjas nr 2315,25,002862

väärteoprotokolli nr AB1632830, mille teokirjelduse kohaselt juhtis Andres Kondrašov

30. märtsil 2025 kell 23.35 Harjumaal Tallinnas Laagna teel (M. Härma tn ja J. Smuuli tee

sildade vahel) suunaga J. Smuuli silla poole mootorsõidukit MB CLS 350 CDI

registreerimismärgiga xxxx kiirusega 123 km/h +/-4 km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus

on 70 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h. Kirjeldatud

käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 5 p-s 3 sätestatud nõudeid, pannes sellega

toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 17. aprilli

2025 otsusega väärteoasjas nr 2315,25,002862 karistati A. Kondrašovi LS § 227 lg 3 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega

5-kuuks.

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusalune isik A. Kondrašov, kes

palub asendada karistus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol rahatrahviga, kuna

juhtimisõiguse äravõtmine põhjustaks talle ja tema lähedastele ebaproportsionaalselt suuri

raskusi. Kaebuse esitaja ei vaidlusta PPA otsuse tegemise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid,

tunnistab kiiruse ületamist ja avaldab kahetsust.

4. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes tühistada kohtuvälise

menetleja otsuse juhtimisõiguse äravõtmise osas ning karistada teda rahatrahviga. Tunnistab

toimunut. Tal on väga tähtis, et juhiload jääksid alles. Hiljuti kaotas töö ning on pikalt tööd

otsinud. Praegu tuli tööpakkumine, kuid see eeldab juhtimisõiguse olemasolu. Kohtuväline

menetleja palus jätta otsuse muutmata ja menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

A. Kondrašovi teo kvalifitseerimine LS § 227 lg 3 järgi

6. Väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt heidetakse A. Kondrašovile ette

seda, et ta juhtis 30. märtsil 2025 kell 23.35 Harjumaal Tallinnas Laagna teel (M. Härma tn ja

J. Smuuli tee sildade vahel) suunaga J. Smuuli silla poole mootorsõidukit MB CLS 350 CDI

registreerimismärgiga xxxx kiirusega 123 km/h +/-4 km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus

on 70 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h. Kirjeldatud

käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 5 p-s 3 sätestatud nõudeid, pannes sellega

toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.

7. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud

kiirusest. LS § 227 lg 3 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest 41-61 kilomeetrit tunnis.

8. Kohtu hinnangul on rikkumine tõendatud dokumentaalsete tõenditega, kiirusmõõturi

salvestisega ja menetlusaluse isiku ütlustega.

9. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist, kiirusmõõturi salvestise ja selle väljatrükilt nähtub,

et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki MB CLS 350 CDI registreerimismärgiga xxxx

sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 30. märtsil 2025 kell 23.35 mõõteseadet LaserCam 4 nr

LE0825 (taatlustunnistuse nr TTRS-24/00193). Mootorsõiduki sõidukiiruseks mõõdeti 123

km/h asulasisesel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 70 km/h. Vastavalt

mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 4 km/h, mistõttu lõplikuks

mõõtetulemuseks oli 119 km/h. Seega ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte

vähem kui 49 km/h. Mõõtmise tehiolud mõõtmise hetkel olid head – nähtavus hea, ilmastik

sademeteta. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on

teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures

mõõtemetoodikat, mida kinnitab mõõtevahendi taatlustunnistus. Taatlustunnistuse TTRS-

24/00193 kohaselt oli kiirusmõõtur LaserCam4 (nr LE0824) taadeldud 2. oktoobril 2024.

Majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018 määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud

mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla

kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise

kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa p 7.2 kohaselt on liiklusjärelevalves

kiirusmõõturite taatluskehtivusajaks 1 aasta. Seega väärteo toimepanemise ajal, s.o

30. märtsil 2025, oli kiirusmõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus.

10. Teo toimepanemist ehk kiiruse ületamist tõendavad ka menetlusaluse isiku ütlused, mille

kohaselt ta tunnistab teo toimepanemist, s.o kiiruse ületamist. Menetlusalune isik selgitas

kohtuistungil, et juhtis tol päeval mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas.

Ei suuda alati oma emotsioone hoida, kuna hiljuti oli ka trauma, et ei ole käinud sporti

tegemas ja siis tulevad igasugu probleemid. Tuli teisest linnast koju ja nägi, et ei ole kedagi ja

läks mööda oma pööret ja emotsioonid võtsid nagu. Omalt poolt vajutas pedaali põhjani, aga

jah kohe tuli meelde, et ei ole vaja seda teha. Oli teadlik kiiruse ületamine. Nägi, et tee peal ei

ole kedagi, oli üksinda autos. Oli kindel, et keegi ei saa kannatada.

11. Kohtu hinnangul on A. Kondrašov subjektiivsest küljest teo toime pannud kavatsetult

(KarS § 16 lg 2). Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et teadis et ületas kiirust, vajutas

pedaali põhjani, kuna emotsioonid võtsid võimust. A. Kondrašovi ütlustega on tõendatud, et

ta teadis kiirusepiirangust, kuid otsustas siiski emotsioonide ajendil gaasi põhja vajutada.

Seega ületas ta lubatud sõidukiirust kavatsetult, sest teadis, et ületas lubatud sõidukiirust, see

oligi tema eesmärk gaasi põhja vajutades. Kohtu hinnangul puuduvad isiku teo õigusvastasust

ja süüd välistavad asjaolud.

12. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 50 lg 5 p-s

3 sätestatud nõuet ja pani sellega toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Karistus

13. LS § 227 lg 3 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti

või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

14. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse

mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning

õiguskorra kaitsmise huve.

15. Kohtuväline menetleja määras A. Kondrašovile põhikaristusena mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise 5-ks kuuks.

16. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada A. Kondrašovi poolt toimepandud väärteo

asjaolusid, sh sõidukiiruse ületamise ulatust (49 km/h). Antud teelõigul oli suurimaks lubatud

sõidukiiruseks 70 km/h ning A. Kondrašov ületas seda vähemalt 49 km/h. LS § 227 lg 3

sätestatud kiiruse ületamise piirid on 41-60 km/h, seega oli A. Kondrašovi sõidukiiruse ulatus

keskmäära lähedal.

17. Menetlusaluse isiku enda sõnade kohaselt on süüd vähendavaks asjaolu, et rikkumine

leidis aset öisel ajal ja tühjal teel. Kohus arvestab sellega, et tegu pandi toime küll öisel ajal,

kuid tegemist on siiski asulasisese teega, mistõttu on A. Kondrašovi tegu veelgi ohtlikum.

Mööda ei saa vaadata sellestki, et tegemist oli pimeda ajaga ja ei saa mööda vaadata ka

asukohast, kus rikkumine toime pandi - tegemist on asulasisese teega pealinnas, kus liiklejaid

on kahtlemata ka öisel ajal. Süü suuruse hindamisel on oluline ka asjaolu, et sõitmise kohas

oli mitmeid ülekäiguradasid, liikudes pealinna tänaval kiirusega üle 100 km/h tunnis (lõplik

tulem 119 km/h), ei ole juht võimeline ootamatult teele ilmuva takistuse ees peatuma ega ka

sellest takistusest ohutult ümber põikama. Kuigi A. Kondrašovi selgituste kohaselt oli tee

vaba ja kedagi liiklemas ei olnud, nähtavus hea, kuid arvestades siiski pimedat aega (mida 30.

märts 2025 kell 23.35 kahtlemata on), ei saanud A. Kondrašov olla siiski veendunud, et

kedagi kuskil liiklemas (sh jalakäijad) ei ole. Kuid sõltumata sellest, kas liiklus oli hõre või

mitte, on kiiruspiirangutest kinnipidamine igal juhul kohustuslik. Suurima lubatud

sõidukiiruse ületamise keeld kehtib igal ajahetkel. Kohtu hinnangul on süüd suurendavaks

kahtlemata asjaolu, et A. Kondrašov käitus sellisel viisil teadlikult (kavatsetult), mis viitab

suuremale süüle. A. Kondrašovi sõnade kohaselt oli ta ärritunud – enda emotsioonide viimine

liiklusesse on täiesti lubamatu. Sõites kiirusega 119 km/h, näitab kohtu hinnangul ilmselgelt

tema ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku

saabuvase tagajärge.

18. Vähetähtis ei ole seegi, et A. Kondrašovi puhul on tegemist esmase juhtimisõigusega juhiga.

Juhtimisõigus kehtib alates 6. juunist 2023. Liiklusseadus sätestab esmase juhiloa omajale

kõrgendatud nõudmised. Nii sätestab LS § 50 lg 2, et esmase või piiratud juhtimisõiguse juhiloa

omaja ei tohi sõita kiiremini kui 90 km/h. Esmase juhtimisõigusega juhi kogemus ja oskused

(nagu ka tema noor vanus) ei võimalda üldjuhul samaväärselt kogenud juhiga veel täiel

määral hinnata liikluses toimuvat ja sellele reageerida, mistõttu on liiklusnõuete kavatsetud

rikkumine ohtlik. Eelöeldu näitab kohtu hinnangul menetlusaluse isiku hoolimatut ja

ükskõikset suhtumist nii liikluskorraldusse kui ka kaasliiklejatesse. Esmase juhiloa omaja

ohutuks liiklemiseks vajalikud oskused on alles kujunemas ja seetõttu tuleb olla liikluses eriti

tähelepanelik ja hoolas ning järgida eeskujulikult (nagu iga liikluses osaleja) kehtestatud

liiklusreegleid.

19. Veelgi enam, tegemist ei ole A. Kondrašovi esmase rikkumisega. Nii on teda karistatud

LS § 227 lg 4 alusel rahatrahviga 800 eurot 23. juuni 2024 otsusega. A. Kondrašov tasus selle

14. märtsil 2025, mis kinnitab, et tal oli ka varasem kogemus seoses liiklusnõuete

rikkumisega olemas, kuid see ei ole teda seniajani mõjutanud. Ta on teadlikult ja tahtlikult,

eesmärgipäraselt liiklusnõudeid taaskord rikkunud. A. Kondrašov kinnitas kohtuistungil

sedagi, et teab, mis karistused on liiklusseaduses kiiruse ületamise eest ette nähtud.

Juhtimisõiguse omandamiseks tuleb teha liiklusteooria eksam ja mootorsõiduki juhilt

eeldatakse nii liiklusseaduse tundmist kui ka ohutut ja nõuetekohast käitumist liikluses.

20. A. Kondrašov on oma käitumisega – rikkudes korduvalt liiklusseaduse nõudeid – et A.

Kondrašov ei oska ohutult ja nõuetekohaselt käituda. A. Kondrašovi selgitused selle kohta,

miks ta otsustas kiirust ületada (teda valdasid emotsioonid seoses probleeme situatsiooniga

isiklikus elus), näitab, et menetlusalusel isikul puudub igasugune arusaam ohutust

liikluskäitumisest. Seetõttu võib A. Kondrašov oma liikluskäitumiselt olla ühiskonnale

jätkuvalt ohtlik ning tema ajutine liiklusest eemaldamine täidab lisaks eripreventiivsele

eesmärgile ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet ning tagab usalduse õiguskorra vastu.

21. Riigikohus on korduvalt väljendanud, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada nii isiku

karistusandmeid kui ka isikut iseloomustavaid andmeid. Kohtupraktikas on selgitatud sedagi,

et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime

samaliigilise süüteo, mistõttu on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmise vajalikkust. Kohtu hinnangul näitab A. Kondrašovi teadlik ja tahtlik

liiklusnõuete rikkumine seda, et rahatrahvi kohaldamine on end ammendanud ega täida

eripreventiivset eesmärki, kuivõrd eelnevalt määratud rahatrahv ei ole mõjutanud teda uute

süütegude toimepanemisest hoiduma. A. Kondrašovi kohtuistungil antud selgitustest

tulenevalt saab öelda, et eelnev rahatrahv ei omanudki A. Kondrašovile mõju, sest esiteks ta

on uue samaliigilise teo toime pannud ja teiseks selgitas ta, et tol ajal tal oli raha, et rahatrahv

ära maksta ja ta lihtsalt ei märganudki, kuidas see raha läks. Et talle tuli seekord justkui

üllatusena, et ka nii karmi karistust kohaldades nagu seda on juhtimisõiguse äravõtmine, on

võimalik kiiruse ületamisele reageerida. Isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele

jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb

liiklusest kõrvaldada. Juhtimisõiguse äravõtmine ei kujuta endast karistust, mida tuleks

kohaldada üksnes erandjuhtudel. Enamgi veel, korduvalt liiklusnõudeid rikkunud isikult tuleb

üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja lisakaristuse võib jätta kohaldamata ainult erandlikel

asjaoludel. Sarnaselt on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus isik ei taju kiirusepiirangu

rikkumisest tulenevat ohtu ja teda on varem sarnase rikkumise eest karistatud, õigustavad

eripreventiivsed kaalutlused juhtimisõiguse äravõtmist (RKKK 02.12.2014, nr 3-1-1-77-14, p

13).

22. Kokkuvõttes lubavad väärteoasjaolud hinnata A. Kondrašovi süüd suureks. Karistust

kergendavaks asjaoluks on kahetsus, mida on ka kohtuväline menetleja enda lahendis

arvestanud, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. A. Kondrašovi teo raskust silmas

pidades ja vaadates seda koos teiste karistuse mõistmisel oluliste teguritega, milleks on

esmajoones menetlusalust iseloomustavad andmed ja karistuse üld- ja eripreventiivsed

eesmärgid, leiab kohus, et A. Kondrašovilt põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on

põhjendatud ja proportsionaalne tema süü suurusega. Kui isiku käitumisele ei ole senised

karistused mõju avaldanud, on normi rikkumisele vaja reageerida rangemalt, et kinnistada

keelunormi kehtivust. A. Kondrašovile seni määratud rahatrahv ei ole mõjutanud teda uute

süütegude toimepanemisest hoiduma, järelikult ei täidaks uue rahatrahvi kohaldamine

eripreventiivset eesmärki ja see on ennast karistusliigina A. Kondrašovi puhul ammendanud.

23. Karistus tekitab kahtlemata A. Kondrašovi igapäevaelus ebamugavust, kuid karistus ei

peagi olema mugav. Mootorsõiduki juhtimisõigus ei ole igaühe põhiõigus. Karistuse

määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest, mille alla kuulub ka liikluskord.

Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida

liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt.

24. Kohus juhib menetlusaluse isiku tähelepanu asjaolule, et uue töökoha otsimine ei ole

juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki

juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu.

Olukorras, kus kohus peab vajalikuks mõista menetlusalusele isikule karistuseks

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, tuleb isikul korraldada elu ümber selliselt, et uue

töökoha leidmisel oleks töökohustusi võimalik täita mootorsõidukit juhtimata, nt kasutades

ühistransporti, mis on ka xxxx elanikule rohelist kaarti kasutades tasuta.

25. Lisaks märgib kohus, et karistusliigi valik konkreetse süüasja raames on kohtu

diskretsiooniõigus. Kohtupraktika kohaselt tekib arusaam isiku süüst KarS § 56 lg 1 ls 1

tähenduses eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii

toimepanija isikust kui ka tema teost. Kohus otsustab karistuse seadusele ja enda

siseveendumusele tuginedes, hinnates üheaegselt nii konkreetse väärteoasja asjaolusid,

menetlusaluse isiku süüd, samuti pidades silmas karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke.

Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et liiklusturvalisus ning ka

A. Kondrašovi enda elu ja tervis kaaluvad üles menetlusaluse isiku võimalikud ebamugavused.

26. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsusega keskmisest määrast

veidi väiksemas määras mõistetud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks on

arvestades isiku süü suurust ning kaebuse esitaja iseloomustavaid andmeid silmas pidades

põhjendatud ja proportsionaalne ning vastab karistuse eesmärkidele. Seetõttu jätab kohus

muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

17. aprilli 2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2315,25,002862, millega A. Kondrašovi

karistati LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest mootosõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Menetlusaluse isiku A. Kondrašovi kaebus tuleb jätta

rahuldamata.

27. Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 kohaselt

tuleb menetlusalusel isikul loovutada juhiluba Transpordiametile viie tööpäeva jooksul pärast

kohtuotsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)