2-24-130554/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.05.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-130554

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi P. A. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

718,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806); lepinguline esindaja Tarvo Ilves

Kostja: P. A. (isikukood xxxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja T AS ja kostja vahel sõlmitud xxxx kuukaardi

ostulimiidi lepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 498,45 eurot, viivis perioodi 11.03.2024 –

03.12.2024 eest 82,20 eurot, viivis perioodi 04.12.2024 – 29.05.2025 eest 57,35 eurot ja

viivis 0,065% päevas põhivõlalt alates 30.05.2024 kuni põhivõla (498,45 eurot) täieliku

tasumiseni.

3. Jätta rahuldamata võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 20 eurot.

4. Jätta hageja menetluskulud 97,26 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

2,74% ulatuses hageja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 367,64 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

summa tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 03.12.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja T AS ja kostja vahel 21.02.2024 sõlmitud lepingust nr

xxxx (xxxx kuukaardi ostulimiidi leping) tulenev võlgnevus 498,45 eurot, viivised 82,20

eurot ning sissenõudmiskulud 20 eurot.

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte

muutunud viivis alates 04.12.2024 kuni põhinõude (498,45 eurot) jäägi täieliku tasumiseni,

lugedes viivise määraks 0,065% päevas.

2. Hageja on hagi aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.

2.1. Kostja ja T AS (T) sõlmisid lepingu, mille kohaselt võimaldas T kostjale ostulimiidi 1100

eurot kasutamist, et osta kaupu edaspidi T kuuluvates xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx

kauplustes maksepäeva edasi lükates. Xxxx Kuukaardi ostulimiit on mugavusteenus, mis

võimaldab kauplustes xxxx sooritatud jooksva kuu ostude eest tasuda arvega järgmise kuu

alguses. Hageja hinnangul ei ole T ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol tegemist

tarbijakrediidilepinguga, vaid ostusuhtega, kus kostja poolt soetatud kauba maksumusele ei

lisandunud seatud maksetähtaja andmiselt arvestusliku intressi (lisa 1.1 punkt 3.1 viimane

lause) ning T-l ei tekkinud intressi nõuet ka hilisemalt, näiteks jooksva aasta jooksul VÕS §

94 mõttes.

Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest

järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul (lisa 1.1 p 4.1.2).

Arve edastatakse kliendile e-posti teel, e-arvena kliendi internetipanka ja tehakse kliendile

kättesaadavaks iseteeninduskeskkonnas www.Xxxxkaart.ee.

Ostulimiidile ei lisandunud intressi ega muid lepingu sõlmimise, kuu- või haldustasusid. Kuna

lepingul puudusid kõrvalkulud või tasud, siis puudub lepingul ka krediidikulukuse määr või

kui kohus hindab, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis on krediidikulukuse määraks

0%.

Hageja esitab kostja poolt 21.02.2024 allkirjastatud lepingu ostulimiidiga 500 eurot. Seega sai

kostja kasutada ostulimiiti alates 21.02.2024 ja teha tehinguid. Kostja asus T poolt

võimaldatud ostulimiiti kasutama perioodil 21.02.2024 - 31.03.2024 summas 498,45 eurot.

2.2. Kostja rikkus Lepingu Tingimuste punkti 4.1.2 ning ei tasunud Xxxx kuukaardiga

sooritatud ostude eest kostjale väljastatud arve nr 767826 alusel tähtajaga 10.03.2024 (lisa

2.1) ja arve nr 792153 alusel tähtajaga 10.04.2024 (lisa 2.2).

T AS ja kostja vahel sõlmitud leping oli oma olemuselt tähtajatu, sest ei sisaldanud lepingu

kehtivuse aega. Tingimuste p 7.1 järgi oli T-il õigus leping üles öelda igal ajal ja nõuda

kostjalt lepingu täitmist, teatades Tingimuste p 7.1.2 alusel lepingu korralisest ülesütlemisest

kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14 päeva enne lepingu

lõpetamist. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust,

teavitas T kostjat 25.05.2024 lepingu lõpetamisest. Lepingu ülesütlemise teade on kostjale

saadetud e-posti aadressile xxxx (lisa 3).

Vastavalt lepingu tingimuste p-le 7.8 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus

hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud.

Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic

OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena hagejale teadaolevale

kostja aadressile Xxxx: 29.05.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15 eurot(lisa

5.1); 15.06.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (lisa 5.2). Seega on hageja

kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 113² lg 2 p-st 3

on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 20 eurot.

Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest viivisemäär 0,065% päevas

(lisa 1 ja lisa 1.1 p 4.5). Hageja nõuab arvetel toodud summadelt viivist alates arve tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

2.3. 25.05.2024 loovutas T oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati

kostjat kirjalikult (lisa 4).

3. Kostja ei ole vastust hagile kohtule esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse).

Kohus võttis hagi menetlusse 03.03.2025. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise

määrus kätte toimetatud 03.03.2025 e-toimiku kaudu. Kostja ei ole hagile vastust esitanud.

5. Hageja on kohtule esitanud kostja poolt 21.02.2024 digiallkirjastatud Xxxx kuukaart

ostulimiidi lepingu xxxx (dtl 31), milles ostulimiidiks on märgitud 500 eurot, mitte 1100 eurot

nagu on märgitud hagiavalduses. Digiallkirja konteiner sisaldab ühte lehekülge, milles on

kirjas lepingu pooled, ostulimiidi summa, viivise määr (0,065% päevas) ning et tagasimakse

kuupäev on vastavalt T AS esitatud arvele. Lepingus on lause: Klient kinnitab, et on tutvunud

nii Xxxx programmi kui Ostulimiidi üldtingimustega ja T AS andmekaitsetingimustega ning

on teadlik asjaolust, et need on kättesaadavad Xxxx kaardi iseteeninduskeskkonnas aadressil

www.Xxxxkaart.ee. Eraldi on hageja kohtule esitanud Xxxx kuukaardi ostulimiidi

üldtingimused (kehtivad alates 23.05.2023; dtl 32).

Hageja väitel kasutas kostja ostulimiiti perioodil 21.02.2024 - 31.03.2024 summas 498,45

eurot. Hageja on kohtule esitanud kaks arvet. Märtsis esitati arve nr 767826 ostulimiidi

kasutamise eest veebruaris summas 405,36 eurot, maksetähtajaga 10.03.2024 (dtl 38) ning

aprillis esitati arve nr 792153, sh ostulimiidi kasutamise eest märtsis summas 228,09 eurot,

viivise eest 3,69 eurot ja võlateatise tasu 5 eurot, maksetähtajaga 10.04.2024 (dtl 39). Kohus

märgib, et arve nr 767826 on esitatud perioodi kohta alates 01.02.2024, mil leping ei olnud

veel sõlmitudki, kuid hagis on hageja siiski selgitanud, et arve on ostulimiidi kasutamise eest

alates 21.02.2024.

Hageja selgitas, et ta on hagiavalduse esitamisel arvetel kajastuvatest summadest maha

arvestanud kostja tasumise arvest nr 767826 märtsis 2024 summas 135 eurot ja arvel 792153

sisalduvad viivised 3,69 eurot ja võlateatise tasu 5 eurot ning esitab hagis nõude kostja vastu

põhisummas 498,45 eurot.

Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja sõlmis 21.02.2024 Xxxx Kuukaardi ostulimiidi

lepingu, et kostja kasutas veebruaris ostulimiiti summas 405,36 eurot, millest on tasunud 135

eurot ning et kostja kasutas märtsis ostulimiiti 228,09 eurot. Hageja on esile toonud, et

kostjale esitati ostulimiidi kasutamise eest arved ning hageja väitel on kostjal arved kokku

summas 498,45 eurot tasumata.

Hageja rõhutab, et kostja võlgnevus tuleneb talle väljastatud arvest ning et tegemist on

kaupade ostuhinnaga. Kohtu hinnangul ei ole T AS kauba müüja, vaid on kostjaga sõlminud

laenulepingu (VÕS § 396). Hageja on esile toonud ja tõendanud, et kostja sai laenu enda

kasutusse (kaupadena, mille müügihinnale vastava summa pidi kostja tagastama hagejale).

VÕS § 396 lg 2 kohaselt võivad pooled kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse laenuna.

Kuigi hageja ei ole seda ise välja toonud, saab kohus aru, et T AS on kauba müüja ees võtnud

üle kostja kohustuse maksta müüjale kaupade eest ning leppinud kostjaga kokku, et

müügihinnale vastav summa võlgnetakse T AS-le laenuna.

Kohtu hinnangul ei ole tegemist krediidiga, sest krediidileping on tasuline (intressiga). VÕS §

396 lg 1 kohaselt eristab laenulepingut krediidilepingust tasulisus. VÕS § 396 lg 1 kohaselt

annab üks isik teisele laenu ning laenusaaja kohustub sama rahasumma tagasi maksma.

Krediidilepingu (VÕS § 401) korral annab samuti üks isik teise isiku kasutusse rahasumma,

ent saaja peab lisaks saadud rahasummale maksma ka tasu raha kasutamise eest. Antud juhul

ei olnud lepingus kokku lepitud intressi ehk tasu laenu kasutamise eest. Viivis ei ole selleks

tasuks.

Kuivõrd hageja on tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse ega ole seda tähtaegselt, st

arvetel toodud tähtajaks tagastanud, rahuldab kohus hageja põhivõla nõude VÕS § 369 lg 1, §

101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel.

6. Hageja nõuab viivist 0,065% päevas arvel toodud summadelt alates arvete tasumise

tähtpäevadele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja selgitab, et T ja

kostja on lepingus kokku leppinud, et viivisemäär on 0,065% päevas, s.o 23,73% aastas ning

et seadusest tulenev kolmekordne seadusjärgne viivisemäär oli lepingu sõlmimise hetkel

24%. Hageja viitab Riigikohtu 10.05.2016 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 ning leiab, et

kokku lepitud viivisemäär ei ole ebamõistlikult suur.

VÕS § 113 lg 1 võimaldab pooltel leppida lepingus kokku seadusjärgsest viivisemäärast

kõrgemas viivisemääras. Arvestades Riigikohtu praktikat, on kohus seisukohal, et pooled said

nõude aluseks olevas lepingus kokku leppida viivisemääras, mis ei ületanud kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude VÕS § 101

lg 1 punkti 6 ja § 113 lg 1 alusel.

Hageja on arvestanud viivise perioodi 11.03.2024 – 03.12.2024 eest summas 82,20 eurot.

Kohus arvestab täiendavalt viivise alates 04.12.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni 29.05.2025

(k.a) summas 57,35 eurot.

7. Hageja nõuab võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste hüvitamist tuginedes lepingu

tingimuste p-le 7.8. Kohtule esitatud ostulimiidi tingimuste punkt 7.8 sätestab: Xxxxkaardi

aegumisel toimub kasutatud Ostulimiidi eest tasumine vastavalt käesolevatele tingimustele.

Kliendile määratud Ostulimiit ja Xxxx Kuukaardi kontol olevad vabad vahendid liiguvad

automaatselt uuele kaardile pärast selle aktiveerimist. Kui klient ei uuenda oma Xxxxkaarti 3

kuu jooksul alates kaardil märgitud aegumise kuupäevast, on T-il õigus ühepoolselt lõpetada

ka Ostulimiidileping käesolevates tingimustes toodud korras. Seega ei ole hageja esile toonud,

et poolte vahel oleks olnud lepingus kokkulepe sissenõudmiskulude suuruse kohta

(meeldetuletuskirjade saatmise tasude kaudu).

VÕS § 1132 lõige 2 ei anna alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt

sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab

piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab

sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt

ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Kuivõrd hageja ei ole esile toonud

lepingulist kokkulepet meeldetuletuskirjade saatmise hüvitise suuruse osas ega tõendanud, et

kirja saatmisega tekkis kulu just sellises ulatuses, ei ole võla sissenõudmiskulu hüvitamise

nõude eeldused täidetud ja võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõue jääb rahuldamata.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 kohaselt

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Hageja esitas menetluskulude nimekirja hagiavalduses, mis on kostjale kätte toimetatud koos

hagiavaldusega 03.03.2025. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 175 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas

427 eurot. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud tsiviilasja nr 2-24-130554

menetluses ja hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on

piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna

maha arvestada. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud.

Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 175

eurot. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 175 eurot vajalikuks menetluskuluks.

Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20

eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot

põhjendatud ja vajalik.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 3,5 tundi tunnihinnaga 122 eurot koos

käibemaksuga (100 + 22). Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid:

-dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi;

-hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi.

Kohtu hinnangul on tegemist olemuslikult standardse ja lihtsa varalise õigusvaidlusega.

Kostja ei ole menetluses osalenud. Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks järgmisi

õigusabitoiminguid: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1 tund, hagiavalduse

koostamine ja esitamine 1 tund. Ülejäänud osas peab kohus õigusabitoiminguid põhjendatud

ja vajalikuks. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise tunnihind

mõistlik ja vastab turuhinnale. Ajakulu 1,5 tundi on põhjendatud, mis vastab ka menetlusse

esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades, et hageja

hagiavaldus on vigane (nt ostulimiidi summa; väide, et tegemist oli ostusuhtega; arusaamatu

viide üldtingimustele), siis sellise kvaliteediga õigusabi eest ei pea kohus põhjendatuks välja

mõista õigusabikulusid 3,5 tunni eest. Seega on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 183

eurot (1,5 tundi × 122 eurot) koos käibemaksuga.

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 378 eurot, millest riigilõiv on 175 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud on 183 eurot.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

03.12.2024 esitatud hagi hind oli 718,91 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas

498,45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodi 11.03.2024 – 03.12.2024 eest

82,20 eurot ja viivisenõude põhinõudelt (498,45 eurot) alates 04.12.2024 kuni põhinõude

täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,065% päevas, mis ühe aasta eest arvestatuna on

118,58 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 699,23 euro ulatuses, mis on

hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (718,91 eurot) 97,26 %.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 97,26 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

2,74% ulatuses hageja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 97,26 % hageja põhjendatud menetluskuludest

(378 eurot), millele vastab summa 367,64 eurot.

Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Kostja

ei ole menetluses osalenud ja kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes

eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik