Legislator Case Law & Legislation
2-24-141436/8 AI generated

2-24-141436/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-141436/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista Xilt Swedbank ASi kasuks menetluskulud kokku 630 eurot, mis on Välja mõista Xilt Swedbank ASi kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude

Legislator headnote

AI generated

2-24-141436/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista Xilt Swedbank ASi kasuks menetluskulud kokku 630 eurot, mis on Välja mõista Xilt Swedbank ASi kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-141436

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi Xi vastu põhivõlgnevuse 5263,47 euro,

intressi 241,23 euro, viivise 293,88 euro ja edasiulatuva

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

6 477,57 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701), asukoht

Liivalaia tn 8, 10118 Tallinn

Hageja volitatud esindaja: Külli Reinfeld; e-post: xxx

Kostja: X (isikukood XXX), elukoht teadmata

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista

Xilt

Swedbank AS-i

kasuks laenulepingust

nr 21-012559-VL tulenev põhivõlgnevus 5263,47 eurot, intress 241,23 eurot ja

seisuga 15.01.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 293,88 eurot ning viivis

põhinõudelt (5263,47 eurot) määraga 12,9% aastas alates 16.01.2025 kuni

põhinõude täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud Xi kanda.

4. Välja mõista Xilt Swedbank ASi kasuks menetluskulud kokku 630 eurot, mis on

hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv.

5. Välja mõista Xilt Swedbank ASi kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 08.03.2021 sõlmitud laenuleping nr 21-012559-

VL, mille alusel kostja sai laenu 12 000 eurot. Kostja rikkus kohustust tagastada korrapäraselt

laenumakseid. Laenulepingu ülesütlemiseni viis kokkulepitud maksete tasumata jätmine 2024

aasta mai, juuni ja juuli eest. Kostjale saadeti 15.07.2024 lepingute ülesütlemise hoiatus koos

täiendava tähtaja andmisega (10.08.2024). Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja

kostjaga sõlmitud lepingud üles 14.08.2024.

Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt on maksekäsu kiirmenetluses kostjale

menetlusdokumente kodruvalt püütud kätte toimetada e-posti aadressil xxx, kuid

kättetoimetamine ebaõnnestus. Rahvastikuregistri järgsel elukoha aadressi xxx omanik kinnitas

18.11.2024, et võlgnik ei ela enam antud aadressil, pidi Eestist lahkuma. Seetõttu toimetas kohus

kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 21.04.2024 ning see

loeti kättetoimetatuks 07.05.2025. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise

korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks

(27.05.2025) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja menetluskulu on riigilõiv 630 eurot, mis jääb kostja kanda. Hageja on taotlenud TsMS

§ 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik