2-24-4451/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja number

2-24-4451

Määruse tegemise aeg ja koht

29. mai 2025. a, Jõhvi

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

OÜ Satnet hagi R Ši ja K Ši vastu tehingu kehtetuks

tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu tagastamiseks

(tagasivõitmiseks täitemenetluses)

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised

Hageja (sissenõudja

täitemenetluses):

Hageja esindaja:

Kostja 1 (võlgnik

täitemenetluses):

Kostja 2 (võlgniku

abikaasa):

Kostjate esindaja:

OÜ Satnet (registrikood 11447187,

asukoht: Loopealse tee 3, Sõrve küla,

Harku vald, Harju maakond)

Juhatuse liige J F, e-post: xxx

R Š (isikukood xxx, elukoht: xxx )

K Š (isikukood xxx, elukoht: xxx)

Advokaat Liis Puidak, Advokaadibüroo

DEM, e-post: liis.puidak@abdem.ee

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Satnet hagi R Ši ja K Ši vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu

alusel saadu tagastamiseks (tagasivõitmiseks täitemenetluses) läbi vaatamata TsMS § 423

lg 3, PankrS § 43 lg 2 ja TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.

2. Menetluskulud jäävad hageja kanda

3. Välja mõista OÜ-lt Satnet solidaarselt R Ši ja K Ši kasuks menetluskulud summas 1

769 (üks tuhat seitsesada kuuskümmend üheksa) eurot (koos käibemaksuga.

3.1. Välja mõista OÜ-lt Satnet solidaarselt R Ši ja K Ši kasuks hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (1 769 eurolt) viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest

kuni menetluskulude hüvitamiseni.

4. Kohtumäärus saata teadmiseks menetlusosalistele ja R Ši pankrotihaldur Ly

Müürsoole (e-post: xxx ).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast

arvates.

ASJAOLUD

1. OÜ Satnet (hageja) esitas 18.03.2024. a kohtule hagiavalduse R Ši (kostja 1) ja K Ši (kostja 2)

vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu tagastamiseks (tagasivõitmiseks

täitemenetluses).

2. Hagiavalduse kohaselt mõistis Viru Maakohus 17.02.2023. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-

22-16037 xxx OÜ-lt ja R Šilt solidaarselt OÜ Satnet kasuks võla 14 789 eurot, hagi esitamise

seisuga (25.10.2022. a kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud viivise summas 6 105,92 eurot

ning menetluskulud 1 400 eurot. Kohtuotsus on jõustunud. 05.04.2023. a pöördus OÜ Satnet

täitmisavaldusega Narva kohtutäitur xxx poole võla täitemenetluses sissenõudmiseks.

Täitemenetlust täiteasjas xxx alustati 06.04.2023. a. R Š ei ole vabatahtlikult hagejale

kohtulahendiga väljamõistetud võlga tasunud, mistõttu arestis kohtutäitur tema pangakonto.

07.03.2024. a seisuga kandis kohtutäitur oma ametikontolt OÜ Satnet pangakontole 1 381,53

eurot. Seega 07.03.2024. a seisuga jäi kostjal tasumata 20 913,39 eurot. Täitemenetluse käigus

on hageja välja selgitanud, et kostjal 1 oli korteriomand aadressil xxx (registriosa nr xxx).

Korteriomand oli kostja 1 ja kostja 2 ühisomandis (abikaasade ühisvara) kuni 27.01.2023. a.

Täitemenetluse käigus edastas kohtutäitur xxx hagejale abieluvaralepingu, mille kostja 1 ja

kostja 2 sõlmisid 27.01.2023. a Tallinna notari xxx asendaja xxx juures. Seega pooled teadlikult

sõlmisid eelpool mainitud lepingu 2 kuud enne hageja kasuks täitemenetluse alustamist. Hageja

on seisukohal, et kostja 1 sõlmis abieluvaralepingu konkreetse eesmärgiga, soovides vältida

temale kuuluva vara võõrandamist kohtutäituri poolt, millega ta täielikult hakkas venitama

võlgnevuse tasumist. Antud abieluvaralepingu sõlmimise eesmärgiks oli see, et R Š sai endale

suurte võlgnevustega likvideerimisel osaühingud (xxx OÜ ja xxx OÜ) ja enda pangakontol

olevad rahalised vahendid ja tema abikaasa K Š korteri ning kehtivad laenulepingud ja tema

kontol olevad rahalised vahendid. Hageja soovib oma raha kiiremas korras kätte saada ning võla

sissenõudmiseks kostjalt 1 ei jää alles muid võimalusi kui tagasivõtmise korras taotleda kohtult

korteriomandi abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamist ja omanikukande muutmist

kinnistusraamatus ja abieluvararegistris. Hageja taotleb (1)Tunnistada kehtetuks R Š ja K Š vahel

27.01.2023. a sõlmitud abieluvaraleping, millega läks R Š omandist välja korteriomand

asukohaga xxx (registriosa number xxx) tõestatud Tallinna notar xxx asendaja xxx poolt; lepingu

nr xxx; (2) Muuta kinnisturaamatu registriosa nr xxx kannet selliselt, et kustutada kehtiv

omanikukanne ning teha uus kanne, millega kanda kinnisaja omanikuna tagasi R Š; (3) R Š on

kohustatud vara (korteriomandi registriosa numbriga xxx välja andma kohtutäitur xxx käsutusse

(TMS § 195 lg 1); (4) Muuta abieluvararegistris kannet selliselt, et kustutada kehtiv kanne ning

teha uus, taastades kostjate ühine varasuhe; (5) Kõik menetluskulud jätta kostjate kanda.

3. Kohus võttis 19.03.2024. a määrusega hagiavalduse menetlusse.

4. Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjate 18.04.2024. a vastuse kohaselt Hagiavaldusest nähtuvalt

on hageja eesmärgiks kostja I võlgnevuse kustutamine korteriomandi müügist saadavatest

vahenditest. Kostjad hagi üheski osas ei tunnista ning peavad hagi tervikuna põhjendamatuks.

Kostja 1 ja kostja 2 on olnud abielus alates 04. augustist 2007. a ning neil on kolm alaealist last

(M Š (isikukood xxx), M Š (isikukood xxx) ja D Š (isikukood xxx)). Kostjate alaline elukoht on

korteriomand xxx. Kostja 1 sattus makseraskustesse kostjale 1 kuulunud ettevõtte xxx OÜ

(registrikood xxx, likvideerimisel, xxx) ja xxx OÜ (xxx) vahel sõlmitud töövõtulepingu tõttu

juba 2021. a teisel poolel. Kuna xxx (tellijana) ei allkirjastanud õigeaegselt akteerimiseks

esitatud akte ega tasunud ka esitatud arveid, finantseeris kostja 1 xxx tegevust omavahendite ja

laenude abil. Samuti oli kostja 1 sunnitud tööde jätkamiseks vajalike ehitusmaterjalide saamiseks

andma hulganisti isiklikke käendusi xxx kohustuste tagamiseks. Kuna kostja 1 oli veendunud, et

peale xxx objektil tööde lõpetamist tasub tellija xxx-le kõik võlgnevused, kostjad 1 ja 2 esialgu

kostja 1 poolt eraisikuna võetud kohustuste pärast ei muretsenud. Lojaalse abikaasana rahastas

ka kostja 2 abikaasa äriühingu (xxx) tegevust. Kokku andis kostja 2 xxx-le laenu summas 4 000

eurot ja kostjale 1 summas 5 000 eurot. Ühtlasi jäid sel perioodil valdavas osas kostja 2 kanda

kostjate 1 ja 2 igapäevased kulutused, lastele tehtavad kulutused, samuti ühise kodu

(korteriomandi) soetamiseks võetud kodulaenu ja renoveerimislaenu maksed ning Swedbank AS

kindlustusmaksed. Paraku jättis xxx talle esitatud arved (kokku 455 970,40 eurot) peale xxx

poolt tööde lõpetamist ja üle andmist tasumata, ühtlasi esitas xxx üllatuslikult xxx-le

leppetrahvinõude, mis päädis xxx pankrotimenetlusega (tsiviilasi 2-23-xxx). Kogu eeltoodu ja

kostja 1 äriühingu tegevuse jätkumiseks võetavad kohustused tekitasid kostjate 1 ja 2 vahel

ilmselgelt suuri pingeid, samuti jäi valdavas osas igapäevaste kulutuste katmine kostja 2

kohustuseks. Arvestades tekkinud olukorda, korteriomandi turuhinda, sellel olevaid kohustusi

ning asjaolu, et tegemist on kostjate 1 ja 2 eluasemega, on kostjate jaoks oluliselt suurem

(emotsionaalne) väärtus kui selle tegelik turuväärtus), otsustasid kostjad 1 ja 2 sõlmida

abieluvaralepingu, millega kostja 1 äriühingud ja kostja 1 kontol olevad vahendid jäid kostja 1

lahusvaraks ning korteriomand ja pankade ees olevad laenukohustused jäid kostja 2 lahusvaraks

ja neid kohustusi on teenindanud kostja 2. Poolte vahel 27.01.2023. a sõlmitud abieluvaralepingu

punktidega 3.1.4 - 3.1.6 lepiti kokku abieluvaralepingu punktides 1.4, 1.5 ja 1.6 nimetatud xxx

AS laenujäägi (summas 29 480,93 eurot) ja xxx AS laenujääkide (summas 12 310,27 eurot ja 15

673,06 eurot) kuulumine kostja 2 lahusvara hulka. Abieluvaralepingu punkti 3.1.1 järgi jäi kostja

2 lahusvara hulka ka korteriomand. Abieluvaralepingu sõlmimise ajal oli korteriomandi

turuväärtus hinnanguliselt 18 000 eurot. Käesolevaks ajaks ei ole korteriomandi turuväärtus

olulisel määral tõusnud ning selle hinnanguline väärtus on endiselt ca 18 000 kuni 20 000 eurot.

Tuvastamaks korteriomandi täpse väärtuse, on kostja 2 tellinud hindamisakti, mis kahjuks ei ole

käesoleva vastuse esitamise ajaks veel kostjani 2 jõudnud. Kinnisvarahindaja sõnul valmib

korteriomandi hindamisakt hiljemalt 22.04.2024. a. Kostja 2 esitab hindamisakti kohtule ja

hagejale esimesel võimalusel. Eeltoodust tulenevalt vähenesid kostja 1 laenukohustused

abieluvaralepingu sõlmimise ja ühisvara jagamise tulemusel kokku 28 732,13 eurot (29 480,93 +

12 310,27 + 15 673,06 = 57 464,26/2) euro võrra ning kostja vara vähenes hinnanguliselt vaid 9

000 - 10 000 eurot (18 000 - 20 000/2) euro võrra. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on

korteriomandil kehtiv hüpoteek summas 704 000 krooni (s.o 44 993,80 eurot) xxx AS kasuks.

Käesoleva vastuse koostamise seisuga on Swedbank AS laenujäägid vastavalt 11 572,53 eurot ja

14 773,20 eurot, s.o kokku 26 345,73 eurot. Seega on korteriomandil lasuvad kohustused,

millised on tagatud I järjekoha hüpoteegiga, oluliselt suuremad, kui korteriomandi turuväärtus.

Seega on ilmne, et korteriomandi müük täitemenetluses oleks kostjat 1 ja 2 ning ka

võlausaldajaid oluliselt kahjustav, kuivõrd müügist saadavatest vahenditest ei oleks võimalik

katta isegi xxx AS ees olevaid kohustusi. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et abieluvara lepingu

sõlmimise ja ühisvara jagamisega ei ole põhjustatud kostja 1 maksejõuetust ning samuti ei ole

kostja 1 loobunud olulisel määral oma ühisvarast. Kostjad 1 ja 2 ei ole tehingu tulemusel kostja 1

majanduslikku seisukorda halvendanud, samuti ei ole tehingu tulemusel halvendatud

võlausaldajate seisukorda.

5. 15.04.2025. a toimunud kohtuistungil selgitas kostjate esindaja, et kostja 1 osas on välja

kuulutatud pankrot ja pankrotihalduriks on nimetatud Ly Müürsoo. Hageja esindaja selgitas, et

hageja on esitanud oma kohtulahendist tuleneva nõude pankrotihaldurile.

6. Kostjate esindaja esitas 29.04.2025. a kohtukõne kirjalikud teesid.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud käesoleva asja ja tsiviilasja nr 2-24-6221 materjalidega, leiab, et hagi tuleb

jätta läbi vaatamata kostja 1 suhtes TsMS § 423 lg 3 ja PankrS § 43 lg 2 alusel ning kostja 2

suhtes TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.

8. Hageja on kostjate vastu esitanud hagi 18.03.2024. a TMS § 187 lg 1, § 188 lg 1, § 190 lg 1 p

2 ja § 195 lg 1 alusel.

9. Käesoleva tsiviilasja ja tsiviilasja nr 2-24-6221 materjalidest nähtub, et:



Viru Maakohtu 17.02.2023. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-22-xxx mõisteti xxx OÜ-lt

ja R Šilt solidaarselt OÜ Satnet kasuks võlg 14 789 eurot, hagi esitamise seisuga

(25.10.2022. a kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud viivis summas 6 105,92 eurot

ning menetluskulud 1 400 eurot. Kohtuotsus on jõustunud.



05.04.2023. a pöördus OÜ Satnet täiteavaldusega Narva kohtutäitur xxx poole võla

täitemenetluses sissenõudmiseks. Täitemenetlust täiteasjas nr xxx alustati 06.04.2023. a.



07.03.2024. a seisuga kandis kohtutäitur oma ametikontolt OÜ Satnet pangakontole 1

381,53 eurot. Seega 07.03.2024. a seisuga jäi kostjal tasumata 20 913,39 eurot.



Kostjal 1 ja 2 oli korteriomand aadressil xxx (registriosa nr xxx). Korteriomand oli kostja

1 ja kostja 2 ühisomandis (abikaasade ühisvara) kuni 27.01.2023. a.



Kostja 1 ja kostja 2 sõlmisid 27.01.2023. a Tallinna notari xxx asendaja xxx juures

abieluvaralepingu.



18.04.2024. a esitas kostja 1 kohtule enda maksejõuetusavalduse. 02.07.2024. a kell

23:25 kuulutati välja R Ši pankrotihaldur. Pankrotihalduriks nimetati Ly Müürsoo.

16.07.2024. a esitas pankrotihaldur kohtule võlgade ja vara nimekirja, mille kohaselt on

pankrotimenetluses nõude esitanud OÜ Satnet vastavalt Viru Maakohtu kohtuotsusele

tsiviilasjas nr 2-22-xxx summas 22 808,56 eurot.

10. PankrS § 8 lg 3 kohaselt pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) on isik, kellel on võlgniku vastu

rahaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. PankrS § 31 lg 5 teise lause

kohaselt pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 33 lg 2 kohaselt

pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja

kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva

seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete

esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht.

Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. PankrS § 34 lg 1

kohaselt haldur teavitab teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate

esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Pankrotimäärusest teavitatakse ka käesoleva seaduse § 44

lõikes 4 nimetatud teadaolevaid isikuid. Teates märgitakse nõude esitamise tähtaeg ja nõude

tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. PankrS § 35 lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt pankroti

väljakuulutamisega:

moodustub võlgniku varast pankrotivara ja läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja

käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses,

mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse.

11. PankrS § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on

varaline nõue võlgniku vastu /…/ mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või

kaebuse läbi vaatamata /…/.

12. Hagejal on varaline nõue kostja 1 vastu tulenevalt kohtulahendist. Hageja nõue loetakse

kaitstuks. Hageja on esitanud kohtulahendist tuleneva nõude kostja 1 pankrotimenetluses. Haldur

ei ole võlgniku asemel kohtumenetlusse astunud. Kostja 1 pankrotihaldurile on

abieluvaralepingu sõlmimine teada, sest maksejõuetusavalduses on võlgnik (kostja) 1 sellele

viidanud. PankrS § 43 lg-s 1 ei ole määratletud, mis aja jooksul peab haldur otsustama, kas ta

astub võlgniku asemel menetlusse või mitte. Riigikohus ei ole andnud vastust küsimusele,

millise aja jooksul peaks haldur vastava otsuse tegema (vt Riigikohtu otsus 2-16-9313, p 16.2).

Pankrotiseaduse kommenteeritud väljaande I (kirjastus Juura, Tartu 2024, Paul Varul jt., lk 476, p

2.1.2) on autorid seisukohal, et PankrS § 35 lg 1 p 6 kohaselt peatub võlgniku

pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise,

kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni. Nõuded tuleb § 93 lg 1 järgi esitada

kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast.

13. Pankrotimenetlus on võlausaldajate kollektiivne menetlus, mis mh tähendab seda, et pärast

pankroti väljakuulutamist saavad võlausaldajad esitada oma nõuded vaid pankrotimenetluses

ning neid menetletakse pankrotiseaduses ettenähtud korras. Kui enne pankroti väljakuulutamist

alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel tehtud

kohtulahendit, jätab kohus nõude läbi vaatamata ning võlausaldajal on võimalus see esitada

võlgniku pankrotimenetluses, kohtul ei ole seejuures diskretsiooni, vaid ta peab seaduse alusel

jätma nõude läbi vaatamata (vt nt Riigikohtu lahend 3-2-1-116, p 20). PankrS § 43 lg-ga 2 on

hõlmatud võlausaldajate rahalised nõuded, mida nad saavad esitada pankrotimenetluses (vt

Riigikohtu lahend 3-2-1-145-16, p 13.2).

14. Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud nõuet tuleb käsitleda varalise nõudena, sest

hageja taotleb korteriomandi väljaandmist kohtutäiturile ning soovib oma nõude rahuldamist

tagasi võidetava korteriomandi müügist saadavast rahast.

15. TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud

juhul. Kostja 1 suhtes tuleb hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 alusel koosmõjus PankrS

§-ga 43 lg 2. PankrS § 118 lg 1 kohaselt esitab tagasivõitmise nõude kohtule haldur. Kohtule

teadaolevalt ei ole pankrotihaldur tuvastanud kostja 1 pankrotimenetluses asjaolusid, mis

tingiksid kostja 1 varade tagasivõitmise.

16. Kostja 2 suhtes tuleb hagi jätta läbi vaatamata tulenevalt TsMS § 423 lg2 p-st 2, kuna hagiga

ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on hagiavalduses märkinud, et tal

on nõue kostja 1 vastu, mida ta soovib rahuldada kostjale 2 kuuluva kinnisasja sundmüügist

saadava tulemi arvelt. Samas on hageja jätnud tähelepanuta, et isegi kui kohus peaks

hagiavalduse rahuldama, ei võimalda see hagejal taotletavat eesmärki saavutada. Korteriomandil

lasuvate hüpoteekidega tagatud laenukohustuse jääkväärtus on oluliselt suurem, kui vara

hinnanguline turuväärtus, mistõttu ei oleks hageja nõude rahuldamine täitemenetluses vara

müügist saadava tulemi arvelt reaalne. Hageja ei saaks pöörata oma nõuet ühisomandis olevale

kinnisasjale. Hagiavalduse rahuldamise korral oleksid kinnisasja omanikeks kostjad 1 ja 2 ning

korteriomand kuuluks nende ühisomandisse. Riigikohus on 29. septembri 2015. a lahendis asjas

3-2-1-95-15 märkinud: „Kuna sissenõuet saab abikaasade ühisvarale pöörata TMS § 14 lg 1 järgi

üksnes võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat

kohustust täita kohustav täitedokument, saab rahalist nõuet abikaasast võlgniku suhtes

täitemenetluses täita üksnes tema lahusvara arvel. Kui lahusvarast nõude rahuldamiseks ei jätku

ja sissenõue soovitakse pöörata ühisvarale, peab sissenõudja TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3

teise lause järgi esitama hagi võlgniku ühisvara jagamiseks“ ( lahendi p 17). Käesoleval juhul

oleks korteriomand peale hagi rahuldamist kostjate 1 ja 2 ühisomandis, mistõttu selle arvelt

hageja nõude rahuldamiseks peaks hageja esmalt esitama hagi võlgniku (kostja 1) ühisvara

jagamiseks. Hageja sellist nõuet esitanud ei ole. Seejuures, arvestades kostjate poolt esitatud

tõendeid ja asjaolusid, ei oleks isegi sellise nõude esitamisel hageja nõude rahuldamine ja hagi

eesmärgi saavutamine ühisvara jagamise tulemusel võimalik. Seega hagejal ei ole võimalik

hagiavaldusega taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu on põhjendatud jätta hagi läbi

vaatamata.

17. Kohus märgib hagejale, et hagiavalduse toodud väited selle kohta, et (1) abieluvaralepinguga

võlgnik loobus olulisel määral oma varast või oma osast ühisvaras; (2) abieluvaraleping

kahjustab sissenõudjate huvisid; (3) abieluvaralepinguga võlgnik teadlikult kahjustas sissenõudja

huvisid, ei ole tõendatud. Kohus nõustub siinjuures kostja seisukohtadega. Abieluvaralepingu

sõlmimise ja ühisvara jagamise tulemusel vähenes kostja 1 vara oluliselt väiksemal määral kui

kostja 1 kohustused, samuti vähenesid kostja 1 kohustused kokku oluliselt suuremal määral, kui

see täitemenetluse kaudu vara müügi korral võimalik oleks olnud. Leping ei põhjustanud kostja 1

maksejõuetust. Abieluvaralepinguga jäid kostja 1 äriühingud ja kostja 1 kontol olevad vahendid

kostja 1 lahusvaraks ning korteriomand ja pankade ees olevad laenukohustused jäid kostja 2

lahusvaraks ja neid kohustusi on teenindanud kostja 2. Poolte vahel 27.01.2023. a sõlmitud

abieluvaralepingu punktidega 3.1.4 - 3.1.6 lepiti kokku abieluvaralepingu punktides 1.4, 1.5 ja

1.6 nimetatud xxx AS laenujäägi (summas 29 480,93 eurot) ja Swedbank AS laenujääkide

(summas 12 310,27 eurot ja 15 673,06 eurot) kuulumine kostja 2 lahusvara hulka.

Abieluvaralepingu punkti 3.1.1 järgi jäi kostja 2 lahusvara hulka ka korteriomand.

Abieluvaralepingu sõlmimise ajal oli korteriomandi turuväärtus hinnanguliselt 18 000 eurot.

19.04.2024. a koostatud eksperthinnangust nähtuvalt on vara turuväärtus 19.04.2024. a seisuga

19 000 eurot. Abieluvaralepingu sõlmimise ja ühisvara jagamise tulemusel vähenesid kostja 1

laenukohustused kokku 28 732,13 (29 40,93+12 310,27+15 673,06 = 57 464,26/2) euro võrra

ning kostja 1 vara vähenes vaid 9 500 (19 000/2) euro võrra ehk sisuliselt vähenes tehingu

tulemusel kostja 1 vara ligi 3 korda vähem, kui vähenesid kostja 1 kohustused. Seega on kostjad

tõendanud, et abieluvaralepingu sõlmimise ja ühisvara jagamisega ei kahjustatud sissenõudjate

huvisid ega põhjustatud ka kostja 1 maksejõuetust. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on

korteriomandil

kehtiv hüpoteek summas 704 000 krooni (s.o 44 993,80 eurot) xxx AS kasuks. Hagile vastuse

koostamise seisuga olid xxx AS laenujäägid vastavalt 11 572,53 ja 14 773,20 eurot, s.o kokku 26

345,73 eurot. Seega on korteriomandil lasuvad kohustused, millised on tagatud I järjekoha

hüpoteegiga, oluliselt suuremad, kui Korteriomandi turuväärtus. Järelikult kahjustaks

korteriomandi müük täitemenetluses nii kostjaid kui ka ülejäänud kostja 1 võlausaldajaid

oluliselt rohkem, kuna müügist saadavatest vahenditest ei oleks võimalik katta isegi xxx AS ees

olevaid kohustusi. Seega abieluvara lepingu sõlmimise ja ühisvara jagamisega ei ole põhjustatud

kostja 1 maksejõuetust ning samuti ei ole kostja 1 loobunud olulisel määral oma ühisvarast.

Kostjad 1 ja 2 ei ole tehingu tulemusel kostja 1 majanduslikku seisukorda halvendanud, samuti ei

ole tehingu tulemusel halvendatud võlausaldajate seisukorda.

MENETLUSKULUD

18. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas

määruses, millega hagimenetluse avaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või

asja menetlus lõpetatakse Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui

menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2).

19. TsMS § 168 lõike 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

20. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kostjate menetluskulud tuleb jätta hageja

kanda.

21. Kostjate menetluskulude suurus on menetluskulude nimekirja kohaselt 3 538 eurot (koos

käibemaksuga).

Kostjatele on käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi kokku 14,5 tundi, mis koosneb

järgnevatest õigusabitoimingutest:

- hagiavaldusega tutvumine ja õiguslik analüüs 08.04.2024. a – 1,5 h;

- hagiavaldusele vastuse koostamine, sh klientide poolt esitatud tõenditega tutvumine ja

hagivastuse lisade komplekteerimine 17.04.2024. a – 7 h;

- hagivastuse kooskõlastamine klientidega 17.05.2024. a – 1 h;

- hagivastuse ja lisade kohtule edastamine 18.04.2024. a – 0.25 h;

- hageja seisukohaga tutvumine ja kostjatele tutvustamine – 29.07.2024. a – 0,5 h;

- kohtuistungiks valmistumine 14.04.2025. a – 1 h;

- kohtuistung 15.04.2025. a – 0,25 h;

- kohtukõne teeside ja menetluskulude nimekirja koostamine ja edastamine 29.04.2025. a – 3

h.

Kostjatele osutatakse õigusabi tunnitasuga 200 eurot + 22% käibemaks, s.o 244 eurot/tunnis.

Kuivõrd kostjad on füüsilised isikud, on käibemaks kostjate kuluks ja kostjad nõuavad

menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Seega õigusabi kuluks on 14,5 h x 244 eurot

= 3 538 eurot (summa koos käibemaksuga).

22. Kohus leiab, et kostjate õigusabi kulud on üle paisutatud. Kohus ei nõustu kostjatega

selles, et kostjate esindajal kulus hagivastuse koostamiseks kokku 8,25 h. Kohus vähendab

selle toimingu eest õigusabile kuluvat aega 4 tunnile. Kokku on kohtu arvates põhjendatud ja

vajalik aeg õigusabile 7,25 tundi summas 1 769 eurot (koos käibemaksuga).

23. Kostjad taotlevad kohtult TsMS § 177 lg 4 alusel, et hagejat kohustataks tasuma

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude

hüvitamiseni.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik