Legislator Case Law & Legislation
2-25-6180/4 AI generated

2-25-6180/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-25-6180/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt T. R.-ilt hageja Bondora AS kasuks 2 069 (kaks tuhat ja xxxx alusel põhivõlast, intressist, haldustasust ja arvetest, viivis 809.69 eurot).

Legislator headnote

AI generated

2-25-6180/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista kostjalt T. R.-ilt hageja Bondora AS kasuks 2 069 (kaks tuhat ja xxxx alusel põhivõlast, intressist, haldustasust ja arvetest, viivis 809.69 eurot).

Keywords

AI generated
consumer credit revocation credit mandate bank credit balance damage to credit cost of borrowing trade credit
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-25-6180

K O H T U O T S U S

/TAGASELJAOTSUS/

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 28. mai 2025

Tsiviilasja number

2-25-6180

Tsiviilasi

Hagi hind

Bondora AS hagiavaldus T. R. vastu võla nõudes

2 125.47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929, asukoht: A.H.

Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn), lepinguline esindaja:

Keijo Lindeberg (e-post: XXX);

Kostja: T. R. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX).

Asja läbivaatamise kuupäev 28. mai 2025 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi

tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt T. R.-ilt hageja Bondora AS kasuks 2 069 (kaks tuhat

kuuskümmend üheksa) eurot ja 80 senti (sh 1 260.11 eurot, mis koosneb lepingute xxxx

ja xxxx alusel põhivõlast, intressist, haldustasust ja arvetest, viivis 809.69 eurot).

3. Välja mõista kostjalt T. R.-ilt hageja Bondora AS kasuks lepingu nr xxxx alusel alates

23.04.2025 kuni tagastamata krediidisumma 562.23 täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 562.23 eurot.

4. Välja mõista kostjalt T. R.-ilt hageja Bondora AS kasuks lepingu nr xxxx alusel alates

23.04.2025 kuni tagastamata krediidisumma 493.51 eurot täieliku tasumiseni määraga

39.99% aastas, kuid mitte rohkem kui 493.51 eurot.

1 (6)

2-25-6180

5. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt T. R.-ilt hageja Bondora

AS kasuks menetluskulud 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot (so riigilõiv 350

eurot ja menetluskulud kokku 130 eurot).

6. Välja mõista kostjalt T. R.-ilt hageja Bondora AS kasuks viivis menetluskuludelt (480

eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416)

ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is

Luminor Bank, riigilõiv summas 280 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele

dokumentidele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS esitas 23.04.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse T. R. vastu 1 260.11 eurot

tagastamata krediidisumma, 809.69 eurot viivise ning edaspidise viivise nõudes. Hagiavalduse

kohaselt Bondora AS (edaspidi hageja) ja T. R. (edaspidi kostja) on sõlminud järgmised

tarbijakrediidilepingud: (i) 26.11.2020 nr xxxx, (ii) 23.06.2021 nr xxxx (edaspidi ühiselt nimetatud

lepingud). Kõnealuste lepingute järgi on hageja väljastanud kostjale krediidisummad järgmiselt: 1)

26.11.2020 summas 500.00 eurot (summa 31 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks –

lepingu põhitingimused p 1.22 ja laenulepingu üldtingimused p 4.1); 2) 23.06.2021 summas 500

eurot (summa 31 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks). Lepingu nr xxxx krediidi

kogukulumäär on 61.25% (vt eritingimused, p 1.23), samas kui laenu väljastamise hetkel oli

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määr 20,52%, mistõttu jääb laenu

kogukulumäär selgelt alla kolmekordse seadusjärgse määra. Kostja kohustus krediidi koos

kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel

annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja on jätnud tasumata

järgmised maksegraafikus nimetatud maksed: 27.05.2022. a osamakse summas 18,35 eurot,

27.06.2022. a osamakse summas 18,35 eurot, 27.07.2022. a osamakse summas 18,35 eurot ja

26.08.2022. a osamakse summas 18,35 eurot. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks

ülesütlemise hoiatuse, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 29.08.2022

ütlema lepingud erakorraliselt üles ja palus ka täita sissenõutavaks muutunud kohustused. Kuivõrd

kostja ei ole võlgnevust tasunud, pole hagejal muud võimalust, kui pöörduda käesoleva

hagiavaldusega kohtu poole.

2 (6)

2-25-6180

2. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Seega tuleb

kostjal tagastada lepingu nr xxxx alusel nii krediit (põhisumma 493.51 eurot), kui sellelt arvestatav

intress, mis vastavalt lepingu eritingimuste punktile nr 1.20 on 39.99% aastas. Lisaks kohustus

kostja tasuma vastavalt lepingu eritingimuste punktile 1.21. ka haldustasu 4% laenusummast

aastas. Vastavalt lepingu üldtingimuste p 6.1, p 6.2, p 8.1 ja 8.2 kohustus kostja tagastama krediidi,

sellelt arvestatav intressi ja haldustasu annuiteetmaksetena laenusumma kuumaksena 22.35 eurot

kuus.

Täiendavalt oli hageja väljastanud kostjale arved kokku summas 127.90 eurot (lisateenused,

sissenõudmiskulud ja/või maksehäire avaldamise kulud). Vastavalt VÕS § 113² lg 1 kohaselt võib

lepingu kehtivusel võlausaldajal nõuda tarbijal võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga

sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja summas kuni 5

eurot.

3. Kuivõrd kostja ei tasunud hageja antud täiendava tähtaja jooksul ühtegi makset, ütles hageja

29.08.2022 avaldusega lepingu erakorraliselt üles, mistõttu muutus VÕS § 399 lg 1 ja § 401 lg 3

kohaselt nõue terves ulatuses sissenõutavaks, VÕS § 416 lg 3 sätestatud piiranguga, mille kohaselt

kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt kõigi tarbija poolt krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete tasumata kogusummat

krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seega saab

hageja nõuda kogu krediidisumma, kuni lepingu kehtivuseni sissenõutavaks muutunud intressi ja

viivise tasumist. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees järgmine: (i)

põhinõue summas 493,51 eurot; (ii) intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 72,93

eurot; (iii) tasumata arved 127.90 eurot ja (iv) haldustasu 3,54 eurot, kokku 697.88 eurot.

Nimetatud summad on tasumata käesoleva ajani.

4. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja lepingu üldtingimuste punktidele nr 9.1 ning 1.20 on hagejal

õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamiselt viivist tasumata võlasummalt kuni kohustuse

täitmiseni. Käesolevaga on hageja viivisenõue arvestatud seega lepingujärgses määras ja hageja

viivisenõue on 662.11 eurot. Hageja on viivist arvestanud alates laenulepingu ülesütlemisest.

Samuti palub hageja kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuselt viisis 39.99%

aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

5. Kostja on tasunud laenulepingu nr xxxx alusel laenumakseid kokku summas 187.89 eurot, mille

arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõude

(tagastamata krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 562.23 eurot.

Vastavalt VÕS § 113 lg-le on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamiselt viivist

tasumata võlasummalt kuni kohustuse täitmiseni. Käesolevaga on hageja viivisenõue arvestatud

seadusjärgses määras ja hageja viivisenõue on 147.58 eurot. Hageja on viivist arvestanud alates

laenulepingu ülesütlemisest.

6. VÕS §403⁴ lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-21-13098 (p

23) selgitanud, et võlgnevuse tekkimisest ei saa iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja

3 (6)

2-25-6180

andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega

ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast

krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi. Antud juhul on hageja lepingueelselt kostja

laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. KavS § 50

lg 1 kohaselt saab krediidiandja või -vahendaja tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku

teavet tarbijalt, asjakohastest siseallikatest ja andmekogudest. Siseallikad on krediidiandja või -

vahendaja enda kasutuses olevad teabe saamise allikad. KavS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja

tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades KavS-is ja VÕS-is

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KavS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 2.1.8.

Kostja täitis krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks mh järgmisi

andmeid: (i) elukoha tüüp, (ii) perekonnaseis, (iii) ülalpeetavate arv, (iv) haridus, (v) tööandja ja

(vi) tööstaaž tööandja juures; (vii) sissetuleku suurus, (viii) kohustused; (ix) elamiskulude suurus,

(x) kulutused hasartmängudele. Lisaks on kostja edastanud hagejale oma pangakontoväljavõtted2

ja hageja kontrollis (nii enda kui kolmandate isikute andmebaasist), kas kostja suhtes on avaldatud

maksehäireid. Kostja pangakontolt kontrollis hageja, et kostjal on regulaarne sissetulek (laenude

taotlemisel) 1 500 eurot (neto). Hageja kontrollis kostja tegelikku maksevõimet (sh riskikäitumist)

ega tuvastanud anomaaliat, mis oleks pidanud olema aluseks lepingu sõlmimisest keeldumiseks.

Hageja võttis analüüsimisel arvesse mh kostja sissetulekute suuruse ja regulaarsuse, varalised

kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise, tema ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid

põhivajadustele jne. Hageja on teabe kogumiseks kasutanud ka asjakohaseid avalikke

andmekogusid (nt maksehäire registrit). Hageja on seega järginud hoolsuskohustust ning analüüsi

raames hinnanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline (olles eelnevalt välja

selgitanud asjakohase teabe).

7. Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja

mõista 1 260.11 eurot, viivis 809.69 eurot ja viivis lepingu nr xxxx alusel alates 23.04.2025 kuni

tagastamata krediidisumma 562.23 täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras ja lepingu nr xxxx alusel alates 23.04.2025 kuni tagastamata krediidisumma 493.51 eurot

täieliku tasumiseni 39.99% aastas. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas

480 eurot, so riigilõiv 350 eurot, hagiavalduse esitamine 100 eurot ja kohtumäärusega tutvumine,

täiendava tõendi esitamine ning menetluskulude nimekirja saatmine 30 eurot.

8. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi

tagaseljaotsusega.

9. Viru Maakohus jättis 25.04.2025 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) hagiavalduse punktis 2.1.8. nimetatud kostja pangakontode

väljavõtete esitamiseks; 2) hagi esitamise seisuga menetluskulude nimekirja esitamiseks, 7 päeva

määruse kättesaamisest.

10. Hageja kõrvaldas 06.05.2025 puudused.

MENETLUSE KÄIK

4 (6)

2-25-6180

11. Viru Maakohus võttis 07.05.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse

koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva

jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostjale on kohtudokumendid KÄPO vahendusel kätte

toimetatud 07.05.2025. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas

kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja

taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

13. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja

Bondora AS vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis

asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

14. Analüüsides hageja poolt esitatud tõendeid ja krediidilepingu sõlmimisel kostja esitatud

pangakonto väljavõtteid, on kohus tuvastanud, et käesoleval juhul on laenuandja järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab seega, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de

76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 2 069.80 eurot ulatuses (sh 1

260.11 eurot, mis koosneb lepingute xxxx ja xxxx alusel põhivõlast, intressist, haldustasust ja

arvetest, viivis 809.69 eurot). Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis lepingu

nr xxxx alusel alates 23.04.2025 kuni tagastamata krediidisumma 562.23 täieliku tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 562.23 eurot, ning lepingu nr xxxx

alusel alates 23.04.2025 kuni tagastamata krediidisumma 493.51 eurot täieliku tasumiseni 39.99%

aastas, kuid mitte rohkem kui 493.51 eurot.

15. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha

kirjeldava ja põhjendava osata.

MENETLUSKULUD

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

17. Hageja on märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 350 eurot ja

õigusabikulud, kokku 130 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14,

p 11). Hageja on nimetanud menetluskuludena hagi esitamist summas 100 eurot ja kohtumäärusega

5 (6)

2-25-6180

tutvumist, kohtule täiendava tõendi esitamist ja kohtule menetluskulude nimekirja koostamist ja

saatmist summas 30 eurot (20 minutit, hageja esindaja tunnitasu 90 eurot). Kohtu hinnangul on

hageja esindaja tunnitasu mõistliku suurusega ja nimetatud menetluskulud põhjendatud ja vajalikud.

Hageja on maksnud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 23.04.2025 summas 350 eurot.

Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

summas 480 eurot, s.h riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud kokku 130 eurot.

18. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab

menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

19. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2;

407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

6 (6)