2-25-101596/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. mai 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-101596

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

1447,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Kirjalikus menetluses

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

2-25-101596

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 20.01.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1190,50 euro saamiseks. Kohus tegi 21.01.2025 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus

andis 21.03.2025 määrusega asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 01.04.2025 Viru Maakohtule hagi X (kostja) vastu

võlgnevuse nõudes.

3. Viru Maakohus edastas 02.04.2025 kohtumäärusega hagiavalduse kohtualluvuselt Harju

Maakohtule.

4. Vastavalt 01.04.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt Inbank AS ja kostja X vahel

15.10.2022 sõlmitud krediidilepingust nr C85004204209 tulenevat põhivõlgnevust 978,42

eurot, intresse 82,94 eurot, kaardi kuutasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid

110,71 eurot, võla sissenõudekulu 50 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt (978,42)

alates 02.04.2025 lepingujärgses viivisemääras 22% aastas.

5. Krediidilepingu nr C85004204209 kohaselt sai kostja krediiti 1000 eurot. Krediidi kulukuse

määr oli 31,82% aastas: krediidisumma 1000 eurot, maksete kogusummas 1144,69,

maksepäev 5, kuutasu 2,50 eurot, intressimäär 22% aastas, viivisemäär 22% aastas.

6. Kostja krediidilepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis

esialgne võlausaldaja 04.09.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 18.09.2024. Esialgne võlausaldaja ütles

25.09.2024 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

7. Inbank AS (esialgne võlausaldaja) loovutas 26.09.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva

Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

8. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:

8.1.

põhivõlg 978,42 eurot lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti 1000 eurot, kostja

võttis kasutusele krediiti 978,42 euro ulatuses ega tagastanud seda;

8.2.

intressid 82,94 eurot, s.o kuni 25.09.2024 eest intressimääraga 22% aastas, kostja

intresse ei tasunud;

8.3.

kaardi kuutasu 10 eurot (4x2,50), s.o lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma

igakuiselt kaardi kuutasu 2,50 eurot, kostja kaardi kuutasu tasunud ei ole;

8.4.

sissenõutavaks muutunud viiviseid 110,71 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 978,42

eurot alates 26.09.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 01.04.2025

(hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras, s.o 22% aastas;

8.5.

edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates

02.04.2025 lepingujärgses viivisemääras, s.o 22% aastas.

8.6.

võla sissenõudmiskulud 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale

saadetud kirjade eest: 27.09.2024 kiri 25 eurot; 22.10.2024 kiri 5 eurot;

06.11.2024 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.

2-25-101596

9. Hagiavalduse kohaselt on 15.10.2022 sõlmitud krediidilepingu nr C85004204209 puhul

kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud

950 eurot, kohustused 300 eurot) ja avalikes registrites (taust.ee ja creditinfo.ee) ning Maksu-

ja Tolliametis (sissetulek 714,65 eurot) avaldatud andmetest. Samuti on esialgne võlausaldaja

selgitanud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka

kirjalikult kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on

sõlminud lepingud ja kinnitanud, et lepingu tingimused on temale arusaadavad.

10. Kostjale X on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

09.05.2025, kuid kostja tähtaegselt (s.o 23.05.2025) oma vastust esitanud ei ole.

11. Hageja on hagiavalduse punktis 4.3 esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega

kohtuistungit pidamata, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi

ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.

13. Vastavalt 01.04.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt Inbank AS ja kostja X vahel

15.10.2022 sõlmitud krediidilepingust nr C85004204209 tulenevat põhivõlgnevust 978,42 eurot,

intresse 82,94 eurot, kaardi kuutasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 110,71 eurot,

võla sissenõudekulu 50 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt (978,42) alates

02.04.2025 lepingujärgses viivisemääras 22% aastas.

14. Kohus tuvastab, et kostja X ja Inbank AS sõlmisid 15.10.2022 krediidilepingu nr

C85004204209, mille alusel sai kostja krediiti 1000 eurot (dtl 106 jj). Kostja ja Inbank AS vahel

sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et Inbank AS (esialgne krediidiandja)

loovutas 26.09.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 123).

15. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993

Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes,

mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast

(Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v

Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex

officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu

kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada

ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-

Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei

pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja

asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

16. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on

krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu

sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata

tarbija krediidivõimelisust.

17. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

2-25-101596

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

18. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks

siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

19. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

20. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes

1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub

mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa

hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või Krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

21. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

22. Hagiavalduse kohaselt on 15.10.2022 sõlmitud krediidilepingu nr C85004204209 puhul

kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 950

eurot, kohustused 300 eurot) ja avalikes registrites (taust.ee ja creditinfo.ee) ning Maksu- ja

Tolliametis (sissetulek 714,65 eurot) avaldatud andmetest. Samuti on esialgne võlausaldaja

selgitanud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka

kirjalikult kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on sõlminud

lepingud ja kinnitanud, et lepingu tingimused on temale arusaadavad.

23. Kohus asus 04.04.2025 kohtumääruses esialgsele seisukohale, et krediidiandja ei ole

vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses

esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning

et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja

laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete

puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Hageja on küll

hagiavalduses märkinud, et laenuandja kontrollis kostja sissetulekut Maksu- ja Tolliametis,

millest tuvastas kostja sissetulekuna 714,65 eurot, kuid seejuures ei ole hageja esitanud andmeid

selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja

kontrollinud kostja võimalikke kohustusi lisaks kostja laenutaotluses esitatule. Krediidiandja ei

ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks kogunud kostja pangakonto

2-25-101596

väljavõtet. 24. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet

tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga

võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste

kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi

sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja

sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust.

25. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus,

et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

26. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete

alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

27. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

28. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

29. Kohus tuvastas eelnevalt (vt otsuse punktid 23-26), et krediidiandja ei ole järginud

vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale

04.04.2025 kohtunõudega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja

poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 14

päeva jooksul 04.04.2025 kohtumääruse kättesaamisest. Hageja lepingulisele esindajale oli

04.04.2025 kohtumäärus avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 04.04.2025, seega saabus

kohtunõude täitmise tähtaeg 21.04.2025. Hageja kohtu määratud tähtajaks (s.o 21.04.2025) ega

ka käesoleva otsuse tegemise ajaks kohtunõuet ei täitnud, s.o ei täpsustanud haginõuet ega

esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS

§ 4034 lg 7 sätestatuga.

30. Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud,

et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile,

et krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale

teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades

hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole

kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja

tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed

on muutunud sissenõutavaks.

31. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku

laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka hoolimata 04.04.2025 kohtunõudest

VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist (st hageja hageja ei ole

esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised ümberarvutuste

järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks ning andmeid selle kohta, kas lepingu ülesütlemine

kehtib), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged.

Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.

2-25-101596

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

32. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus

jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

33. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute

infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab

kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lg-

st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

34. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu 09.05.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja

eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole

asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.

Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta

ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

kohtunik