1-19-3488/689 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

28. mai 2025

Kohtuasja number

1-19-3488

Kohtukoosseis

Eesistuja Mario Truu, liikmed Erkki Hirsnik ja Tanel Saar

Kohtuistungi sekretär

Aune Puusepp

Kohtuasi ja menetluse liik

Kriminaalasi üldmenetluses

-

Jaanus Kukebali süüdistuses KarS § 3891 lg-te 1 ja 2 järgi

-

Teet Raatsini süüdistuses KarS § 3891 lg-te 1, 2 ja 3 - § 22

lg 3 järgi

-

Ahto Kiili süüdistuses KarS § 3891 lg-te 1, 2 ja 3 - § 22 lg 3

järgi

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 29. veebruari 2024. a otsus

Apellandid

-

Jaanus Kukebali kaitsja vandeadvokaat Janar Urres

-

Teet Raatsini kaitsja Indrek Põder

-

Ahto Kiili kaitsja vandeadvokaat Kaisa Lumiste

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatavad

-

Jaanus Kukebal, isikukood 36906080278, elukoht XXX,

töökoht

FennecLis OÜ turvajuhtide konsultant,

kriminaalkorras karistamata, tõkendit pole kohaldatud

-

Teet Raatsin, isikukood 38702154917, elukoht XXX,

töökoht

puudub,

kriminaalkorras karistatud Tartu

Ringkonnakohtu 25. novembri 2016. a otsusega asjas nr 1-

13-6111 KarS § 3892 lg 2 järgi, tõkendit pole kohaldatud

-

Ahto Kiil, isikukood 37212095727, elukoht XXX, töökoht

puudub, kriminaalkorras karistatud Tartu Ringkonnakohtu

25. novembri 2016. a otsusega asjas nr 1-13-6111 KarS §

3891 lg 2 järgi, tõkendit pole kohaldatud

Kaitsjad

-

vandeadvokaat Janar Urres (Jaanus Kukebali kaitsja)

-

Indrek Põder (Teet Raatsini kaitsja)

-

vandeadvokaat Kaisa Lumiste (Ahto Kiili kaitsja)

Prokuratuur

-

esindaja

Majandus-

ja

korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Sirle Melk

Kannatanu

-

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, esindaja Inna

Golovina

Kolmas isik

-

Alke Finants OÜ

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

23. oktoober 2024, suuline menetlus

Istungil osalenud isikud

Süüdistatav Jaanus Kukebal ja tema kaitsja Janar Urres

Süüdistatav Teet Raatsin ja tema kaitsja Indrek Põder

Süüdistatav Ahto Kiil ja tema kaitsja Kaisa Lumiste

Prokurörid Sirle Melk ja Hendrik Kaing

TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB

1. Tühistada Tartu Maakohtu 29. veebruari 2024. a otsus osas, millega Teet Raatsinile

mõisteti KarS § 3891 lg-te 2 ja 3 - § 22 lg 3 järgi karistuseks 5-aastane vangistus, millest

pöörati kohe täitmisele 9 kuud vangistust ning jäeti osa vangistusest KarS § 73 lg-te 1, 2 ja

3 alusel 5-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Tühistada maakohtu otsus ka KarS § 73

lg-te 1, 2 ja 3 alusel Jaanus Kukebali ja Ahto Kiili vangistuse osalises täitmisele pööramises

ning ülejäänud osas tingimisi täitmisele pööramata jätmises.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Teet Raatsinile KarS § 3891 lg-te 2 ja 3 - § 22

lg 3 järgi karistuseks 4-aastane vangistus. Kergendada KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel Teet

Raatsinile mõistetud karistust ning mõista talle 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva. Jätta 2 aasta 11 kuu ja 28 päeva

pikkune vangistus KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui Teet

Raatsin ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

3. Kergendada KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel Jaanus Kukebalile mõistetavat karistust ning

mõista talle 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud 3 päeva. Jätta 2 aasta 11 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus KarS §

73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui Jaanus Kukebal ei pane 4-aastase

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

4. Kergendada KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel Ahto Kiilile mõistetavat karistust ning mõista talle

2 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud 2 päeva. Jätta 2 aasta 5 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus KarS §

73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui Ahto Kiil ei pane 4-aastase

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

5. Lugeda Jaanus Kukebalilt, Teet Raatsinilt ja Ahto Kiililt avalik-õigusliku nõudeavalduse

alusel välja mõistetud summa osaliselt tasutuks O.V. ja S.V. poolt kriminaalmenetluse

osalise lõpetamise määruste alusel Eesti Vabariigile makstud 100 000 euroga.

6. Muuta maakohtu otsuse põhiosa osaliselt käesolevas otsuses toodud põhjendustega KarS §

3891 põhiseaduspärasuse ja jälitustoimingute õiguspärasuse kohta.

7. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

8. Apellatsioonid rahuldada osaliselt.

9. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo EMERALDLEGAL apellatsioonimenetluses Jaanus

Kukebalile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 2376 eurot 7 senti

(sealhulgas käibemaks 428 eurot 47 senti). Jätta sellest menetluskulust 237 eurot 61 senti

2(56)

(sealhulgas käibemaks 43 eurot 84 senti) Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud osa, 2138 eurot

46 senti, jätta Jaanus Kukebali kanda.

10. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo GAVER apellatsioonimenetluses Ahto Kiilile osutatud

riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 2443 eurot 42 senti (sealhulgas käibemaks 440

eurot 62 senti). Jätta sellest menetluskulust 244 eurot 34 senti (sealhulgas käibemaks 43

eurot 54 senti) Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud osa, 2199 eurot 8 senti, jätta Ahto Kiili

kanda.

11. Mõista Eesti Vabariigilt Teet Raatsini kasuks välja 175 eurot 56 senti

apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatavate advokaadist

kaitsjad või kannatanud advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel

esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda

isikuna. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SISUKORD

A. SÜÜDISTUS (käesoleva otsuse lk 6)

(I) Jaanus Kukebali süüdistus KarS § 3891 lg-te 1 ja 2 järgi (süüdistusakti p-d 16.1 ja 16.2) (lk 6)

a) Süüdistuse kokkuvõtlik sisu (lk 6)

b) AS-i Turvamaailm episoodid (lk 6)

c) Delta Security OÜ episoodid (lk 7)

(II) Teet Raatsini süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 3891 lg-te 1, 2 ja 3 – § 22 lg 3 järgi

(süüdistusakti p-d 16.3 ja 16.6) (lk 7)

a) Süüdistuse kokkuvõtlik sisu (lk 7)

b) AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ episoodid (lk 8)

c) Joy Grupp OÜ episoodid (lk 8)

(III) Ahto Kiili süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 3891 lg-te 1, 2 ja 3 – § 22 lg 3 järgi

(süüdistusakti p-d 16.4 ja 16.6) (lk 10)

a) Süüdistuse kokkuvõtlik sisu (lk 10)

b) AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ episoodid (lk 10)

c) Joy Grupp OÜ episoodid (lk 10)

B. MAAKOHTU OTSUS (lk 12)

(I) RESOLUTIIVOSA (lk 12)

(II) PÕHIOSA (lk 12)

(a) Mõistlik menetlusaeg (lk 12)

(b) Taotlused põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ja Euroopa Kohtult eelotsuse

küsimiseks (lk 14)

3(56)

(c) Süüdistusakti kvaliteet (lk 14)

(d) Kriminaalmenetluse eraldamised ja lõpetamised (lk 14)

(e) Tõendite lubatavus ja usaldusväärsus (lk 15)

(f) Maakohtu tuvastatud faktilised asjaolud (lk 16)

(g) Karistus (lk 17)

(h) Avalik-õiguslik nõudeavaldus (lk 18)

C. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD (lk 20)

(I) APELLATSIOONID (lk 20)

(a) J. Kukebali kaitsja J. Urrese apellatsioon (lk 20)

(b) T. Raatsini kaitsja I. Põdra apellatsioon (lk 24)

(c) A. Kiili kaitsja K. Lumiste apellatsioon (lk 25)

(II) VASTUS APELLATSIOONIDELE (lk 28)

(III) A. KIILI KAITSJA TAOTLUS (lk 29)

(IV) RINGKONNAKOHTU ISTUNG (lk 29)

D. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT (lk 30)

(I) KRIMINAALASJADE ERALDAMINE JA LÕPETAMINE (lk 30)

(II) A. KIILI JA TEMA KAITSJA TAOTLUSED PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE

MENETLUSE ALGATAMISEKS NING EUROOPA KOHTULT EELOTSUSTE KÜSIMISEKS

(lk 32)

(III) MÕISTLIKU MENETLUSAJA NÕUDE JÄRGIMINE (lk 35)

(IV) SÜÜDISTUSAKTI NÕUETEKOHASUS (lk 36)

(V) JÄLITUSTOIMINGUTE SEADUSLIKKUS (lk 38)

(a) Asjakohased sätted ja Riigikohtu praktika (lk 38)

(b) Ringkonnakohtu hinnang jälitustaotlustele ja -lubadele (lk 39)

(VI) TEISTE VAIDLUSALUSTE TÕENDITE LUBATAVUS JA USALDUSVÄÄRSUS (lk 42)

(VII) SÜÜKÜSIMUS (lk 43)

(a) Väidetavat tööjõurenti puudutavad faktilised asjaolud (lk 43)

(b) Täideviimisteod (lk 46)

(c) A. Kiili ja T. Raatsini kaasaaitamisteod (lk 49)

(VIII) KARISTUS (lk 51)

(IX) AVALIK-ÕIGUSLIK NÕUDEAVALDUS (lk 54)

(X) KOKKUVÕTE JA APELLATSIOONIMENETLUSE KULU (lk 55)

4(56)

A. SÜÜDISTUS

(I) Jaanus Kukebali süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 3891 lg-te 1 ja 2 järgi

(süüdistusakti p-d 16.1 ja 16.2)

a)

Süüdistuse kokkuvõtlik sisu

1. J. Kukebali süüdistatakse KarS § 3891 lg-te 1 ja 2 järgi selles, et ta esitas maksuhaldurile

valeandmed maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, varjates ajavahemikul

2014. aasta novembrist kuni 2015. aasta detsembrini AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ

maksu- ja kinnipidamiskohustust eriti suurele kahjule vastava summa ulatuses. Selle tulemusena

jäi maksudena laekumata vastavalt 452 608 eurot ja 253 101,50 eurot.

b) AS-i Turvamaailm episoodid

2. J. Kukebal oli AS-i Turvamaailm tegelik juht vähemalt alates 2014. aasta novembrist. Ta polnud

juhatuse liikmena äriregistrisse kantud, ent võttis vastu juhatuse pädevusse kuuluvaid otsuseid ja

täitis äriühingu juhtimis- ja järelevalveülesandeid. AS-i Turvamaailm juhatuse liige oli alates 29.

oktoobrist 2014 K.T. , kes tegutses J. Kukebali korraldusel ja huvides. AS Turvamaailm oli

maksukorralduse seaduse (MKS) § 31 p-de 1 ja 2 järgi maksumaksja. J. Kukebal kontrollis AS-i

Turvamaailm raamatupidaja K.K. i tegevust, kelle vahendusel J. Kukebal esitas läbi e-

Maksuameti valeandmeid äriühingu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (TSD) ning käibedeklaratsioonides maksu ja

kinnipidamiskohustuste vähendamise eesmärgil.

3. J. Kukebal kasutas kokkuleppel R.P. ga näilikku tööjõurendi teenust, et vähendada AS-i

Turvamaailm maksu- ja kinnipidamiskohustust ning viia äriühingust raha tulumaksuvabalt välja.

Seda aitasid korraldada Teet Raatsin, Ahto Kiil, O.V. ja S.V. . Näilik tööjõurendi teenus seisnes

selles, et osa AS-i Turvamaailm töötajatest (valvurid erinevatel ehitusobjektidel) olid J.

Kukebali korraldusel vormistatud kokkuleppel R.P. ja T. Raatsiniga hoopis Simetra Tööjõud

OÜ (juhatuse liige T. Raatsin) töötajateks ning AS Turvamaailm kasutas neid iga kuu esitatava

arve alusel kui renditööjõudu. Kui AS-i Turvamaailm juhtkond oli uue võimaliku töötajaga

rääkinud läbi töötasus ja teistes tingimustes, siis suunati ta edasi Simetra Tööjõud OÜ

kontorisse, kus sõlmiti kirjalik tööleping Simetra Tööjõud OÜ esindajaga T. Raatsini või J.K.

ga). AS Turvamaailm ei tasunud otse Simetra Tööjõud OÜ-le, vaid teistele R.P. , T. Raatsini ja

Ahto Kiili ärühingutele, mis vahetusid. Need äriühingud väljastasid arved AS-le Turvamaailm

alles pärast seda, kui AS Turvamaailm oli välja arvestanud iga töötaja igakuise töötundide arvu

ja töötasu suuruse. Siis edastas K.T. või J. Kukebal selle teabe T. Raatsinile, misjärel väljastas

REWILO Raamatupidamine OÜ (O.V. ga seotud äriühing) vastavas summas AS-le

Turvamaailm renditööjõu teenuse arve. Nii deklareeris AS Turvamaailm tööjõurendi teenuse

arveid.

4. Süüdistuses märgitud ajavahemikul tegi J. Kukebal ise või keegi teine tema korraldusel AS-i

Turvamaailm arveldusarvelt väljamakseid näiliselt soetatud tööjõurendi eest erinevatele

äriühingutele (nt Velum Service OÜ-le, Alke Service OÜ-le, Alke Finants OÜ-le ja Rendifond

OÜ-le). Pärast neid väljamakseid tehti Velum Service OÜ, Alke Service OÜ, Alke Finants OÜ

ja Eurocredit OÜ arvelduskontodelt töötasu väljamaksed AS-i Turvamaailm töötajate

arveldusarvetele. Ülejäänud Velum Service OÜ-le, Alke Service OÜ-le ja Alke Finants OÜ-le

ülekantud summa kanti edasi AS-i Tavid arveldusarvele, kust T. Raatsin, A. Kiil ja S.V. võtsid

selle sularahas välja, arvasid sellest maha näilikku tööjõurenti puudutava teenuse osutamise

5(56)

protsendi ning tagastasid allesjäänud raha J. Kukebalile või K.T. le. J. Kukebali teadmisel ei

makstud reaalselt deklareeritud tööjõumakse riigile.

5. Tegelikkuses AS Turvamaailm ei rentinud tööjõudu, vaid näiliku tööjõurendiga välditi

tööjõumaksude tasumist ja saadi käibemaksu eelis (alusetu sisendkäibemaksu deklareerimine

väidetava tööjõurendi tõttu). J. Kukebal rikkus tulumaksuseaduse (TuMS) § 40 lõikeid 2, 4 ja 5

ning § 41 p 1 ja sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 9 lg 1 p-e 1 ja 4. J. Kukebal vähendas koos K.T.

ga AS-i Turvamaailm huvides R.P. , T. Raatsini ja A. Kiili kaasabil kinnipidamis- ja

maksukohustust ja jättis deklareerimata maksud.

6. AS Turvamaailm jättis deklareerimata ka ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu. AS

Turvamaailm kandis üle Velum Service OÜ-le, Alke Service OÜ-le, Alke Finants OÜ-le ja

Rendifond OÜ-le kokku 609 325 eurot, kuid samal ajal maksis näiliselt renditud töötajatele

töötasu kokku 422 117 eurot. Nende summade vahe 187 208 eurot võeti AS Tavidi kaudu

sularahas välja ja selle tagastasid S.V. või T. Raatsin J. Kukebalile või K.T. le. See summa on

ettevõtlusega mitteseotud kulu TuMS § 51 lg 2 p 3 järgi.

7. J. Kukebal vähendas koos K.T. ga süüdistuses märgitud ajavahemikul ebaseaduslikult AS-i

Turvamaailm käibemaksukohustust. AS Turvamaailm kajastas Velum Service OÜ, Alke Service

OÜ ja Rendifond OÜ nimel väljastatud arvetel käibemaksu 20% sisendkäibemaksu arvestuses

(KMD deklaratsioonil ehk käibedeklaratsioonil lisa INF-B-l). Kuna AS Turvamaailm ei saanud

tegelikkuses Velum Service OÜ-lt, Alke Service OÜ-lt ja Rendifond OÜ-lt teenuseid, puudus

AS-il Turvamaailm nende äriühingute nimel väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu maha

arvamise õigus. Sellega rikkus J. Kukebal käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-t 1 ja § 31 lg-t 1.

c)

Delta Security OÜ episoodid

8. J. Kukebal oli vähemalt alates 2014. aasta novembrist ka Delta Security OÜ tegelik juht. Ta

polnud juhatuse liikmena äriregistrisse kantud, ent võttis vastu juhatuse pädevusse kuuluvaid

otsuseid ning täitis äriühingu juhtimis- ja järelevalveülesandeid. Delta Security OÜ juhatuse

liige oli R.J. , ent seda juhtisid tegelikkuses J. Kukebal ja K.T. . R.J. tegutses J. Kukebali

korraldusel ja huvides. Delta Security OÜ oli MKS § 31 p-de 1 ja 2 järgi maksumaksja. J.

Kukebal kontrollis Delta Security OÜ raamatupidaja K.K. i tegevust, kelle vahendusel J.

Kukebal esitas läbi e-Maksuameti valeandmeid äriühingu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku

kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis (TSD) ning

käibedeklaratsioonides maksu ja kinnipidamiskohustuste vähendamise eesmärgil. J. Kukebal

kasutas Delta Security OÜ maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise ja äriühingust raha

tulumaksuvabalt väljaviimise eesmärgil ning kokkuleppel R.P. ga samasugust näilikku

tööjõurendi teenust nagu AS Turvamaailm puhul, mida aitasid korraldada R.P. , T. Raatsin, A.

Kiil ning O. ja S.V. . Tegelikkuses tööjõurenti ei toimunud. Delta Security OÜ ei deklareerinud

füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu ega

sotsiaalmaksu, samuti ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu ning arvestas maha

sisendkäibemaksu, ehkki Delta Security OÜ-l polnud selleks õigust.

(II) Teet Raatsini süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 3891 lg-te 1, 2 ja 3 – § 22 lg 3 järgi

(süüdistusakti p-d 16.3 ja 16.6)

a)

Süüdistuse kokkuvõtlik sisu

9. T. Raatsinit süüdistatakse KarS § 3891 lg-te 1, 2 ja 3 – § 22 lg 3 järgis selles, et ta aitas

ajavahemikul novembrist 2014 kuni detsembrini 2015 kaasa maksuhaldurile valeandmete

esitamisele maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjati AS-i

6(56)

Turvamaailm ja Delta Security OÜ maksu- ja kinnipidamiskohustust eriti suurele kahjule

vastava summa ulatuses, mille tulemusena jäi maksudena laekumata vastavalt 452 608 eurot ja

253 101,50 eurot. T. Raatsinit süüdistatakse ka maksuhaldurile valeandmete esitamisele

kaasaaitamises maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjati Joy

Grupp OÜ maksu- ja kinnipidamiskohustust suurele kahjule vastava summa ehk 277 061,47

euro ulatuses.

b) AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ episoodid

10. T. Raatsin osutas füüsilist kaasabi, mis seisnes selles, et ta lõi maksuhaldurile valeandmete

esitamiseks soodsad eeltingimused, mis hõlbustasid kuritegu. T. Raatsin sai eelneval

kokkuleppel R.P. ga 18. detsembril 2013 Baltic Tööjõud OÜ juhatuse liikmeks ja alates 29.

oktoobrist 2014 Simetra Tööjõud OÜ juhatuse liikmeks, kelle nimel sõlmiti AS Turvamaailm ja

Delta Security OÜ töötajatega tegelike töösuhete varjamiseks ning

maksu- ja

kinnipidamiskohustuste varjamiseks näilikud töölepingud. Need lepinguid sõlmis T. Raatsin kas

isiklikult või volitas selleks kokkuleppel R.P. ja J. Kukebaliga J.K. t, D.V. i või A.K. t. Lisaks

osutas T. Raatsin füüsilist kaasabi, kui võttis AS-st Tavid välja sularaha 99 725 eurot ning andis

selle tagasi J. Kukebalile ja K.T. le.

11. T. Raatsin osutas ka ainelist kaasabi, mis avaldus selles, et ta koostas ja/või allkirjastas näilike

tehingute teiseks pooleks olnud äriühingute juhatuse liikmena Velum Service OÜ, Alke Service

OÜ, Gration Service OÜ ja Vipmatex OÜ nimel tehingute kohta dokumente ning lepinguid. See

aitas luua usutavat versiooni väidetavalt tehtud tehingutest. Samuti aitas T. Raatsin REWILO

Raamatupidamine OÜ-l esitada Maksu- ja Tolliametile (MTA) näilike tehingute andmetega

erinevate äriühingute deklaratsioone.

12. Lisaks osutas T. Raatsin vaimset kaasabi. Enda juhitavate äriühingute majandustegevuses

näilike tehingute kajastamisega toetas T. Raatsin maksuhaldurile loodavat, kuid tegelikkusele

mittevastavat kuvandit tööjõu rentimisest äriühingute vahel. T. Raatsin vahetas ka teiste

osalistega teavet ja jälgis rahade liikumist äriühingute vahel. Tema käitumine tagas kuritegeliku

skeemi tõrgeteta ja järjepideva toimimise ning tugevdas AS Turvamaailm, Delta Security OÜ jt

tahtlust. See andis lisaks AS-le Turvamaailm ja Delta Security OÜ-le tasumata ja kinnipidamata

jäetud maksude arvelt olulise konkurentsieelise.

c)

Joy Grupp OÜ episoodid

13. J.L. kasutas ajavahemikul 2014. aasta novembrist kuni 2015. aasta detsembrini Joy Grupp OÜ

maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise ning sellest äriühingust maksuvabalt raha

väljaviimise eesmärgil näilikku tööjõurendi teenust. Joy Grupp OÜ-le osutas

raamatupidamisteenust REWILO Raamatupidamine OÜ, kelle esindaja O.V. tegi J.L. le

ettepaneku, et Joy Grupp OÜ töötajad vormistaksid end näiliste töölepingutega Simetra Tööjõud

OÜ töötajateks. Loomaks ettekujutust tööjõurendi osutamise osas, hakkas Joy Grupp OÜ asemel

töötajatele töötasu väljamakseid tegema ja tööjõumakse (sh sotsiaal- ja tulumaksu) deklareerima

Baltic Tööjõud OÜ (2014. aasta novembris) ning alates 2014. aasta detsembrist Simetra Tööjõud

OÜ. Joy Grupp OÜ kandis ajavahemikul 2014. aasta novembrist kuni 2015. aasta detsembrini

võltsitud arvete alusel R.P. , T. Raatsini, A. Kiili ning S. ja O.V. kontrolli all olevatele

äriühingutele kokku 476 790 eurot. Maksud jäeti tasumata ja raha võeti sularahana AS-st Tavid

välja. Kokkuleppel J.L. ga tagastasid S. ja O.V. sularaha J.L. le. Joy Grupp OÜ ei tasunud

väidetava renditööjõu eest Simetra Tööjõud OÜ-le, vaid teistele äriühingutele (nt Alke Service

OÜ), kes väljastasid Joy Grupp OÜ-le arveid renditööjõu kasutamise kohta. Joy Grupp OÜ jättis

maksed (sh füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed) deklareerimata ja riigile jäid maksud

7(56)

maksmata. Tööjõurenti ei toimunud ja Joy Grupp OÜ oli tegelik tööandja ja maksukohustuste

kandja.

14. Joy Grupp OÜ ei deklareerinud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt kinnipidamisele

kuuluvat tulumaksu kokku summas 40 494,01 eurot (TSD lisa 1 veerg 16). Sellega rikkus J.L.

TuMS § 40 lg-t 2, 4 ja 5 ning § 41 p 1. Joy Grupp OÜ ei deklareerinud ka sotsiaalmaksu

summas 79 598,10 eurot (TSD lisa 1 veerg 17). Sellega rikkus J.L. SMS § 9 lg 1 p-e 1 ja 4.

Lisaks jättis Joy Grupp OÜ deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestatud

tulumaksu kokku summas 72 450,36 eurot. Joy Grupp OÜ tegi süüdistuses märgitud

ajavahemikul ülekandeid Velum Service OÜ-le, Alke Service OÜ-le ja Alke Finants OÜ-le

kokku summas 476 790 eurot. Samal perioodil maksis Joy Grupp OÜ näiliselt renditud

töötajatele töötasu summas 189 180,24 eurot. Ülejäänud summa 289 609,76 eurot võeti AS-st

Tavid sularahas välja ja selle tagastasid S. ja O.V. J.L. le. J.L. vähendas ka ebaseaduslikult Joy

Grupp OÜ käibemaksukohustust, kajastades Velum Service OÜ, Alke Service OÜ, Gration

Service OÜ ja Vipmatex OÜ nimel väljastatud arvetel käibemaksu 20% oma sisendkäibemaksu

arvestuses (KMD deklaratsioonil lisa INF-B-l) summas 84 519 eurot. Kuna Joy Grupp OÜ ei

saanud tegelikkuses nendelt äriühingutelt teenuseid, polnud Joy Grupp OÜ-l sisendkäibemaksu

mahaarvamise õigust. Sellega rikkus J.L. KMS § 29 lg-t 1 ja § 31 lg-t 1.

15. T. Raatsin osutas J.L. le ja Joy Grupp OÜ-le füüsilist, ainelist ja vaimset kaasabi.

16. Füüsiline kaasabi seisnes selles, et T. Raatsin lõi maksuhaldurile valeandmete esitamiseks

soodsad eeltingimused, mis hõlbustasid kuritegu. T. Raatsin sai eelneval kokkuleppel R.P. ga

18. detsembril 2013 Baltic Tööjõud OÜ juhatuse liikmeks ja alates 29. oktoobrist 2014 Simetra

Tööjõud OÜ juhatuse liikmeks, kelle nimel sõlmiti Joy Grupp OÜ-ga töötajatega tegelike

töösuhete varjamiseks ning maksu- ja kinnipidamiskohustuste varjamiseks näilikud töölepingud.

T. Raatsin sõlmis 1. oktoobril 2014 lepingute ülevõtmise kokkuleppe, millega Baltid Tööjõud

OÜ loovutas kõik Joy Grupp OÜ töölepingud Simetra Tööjõud OÜ-le. T. Raatsin võttis ka

AS-st Tavid välja sularaha 99 725 eurot ja andis sellest osa tagasi J.L. le.

17. Aineline kaasabi avaldus selles, et ta koostas ja/või allkirjastas näilike tehingute teiseks pooleks

olnud äriühingute juhatuse liikmena Velum Service OÜ, Alke Service OÜ, Gration Service OÜ

ja Vipmatex OÜ nimel tehingute kohta dokumente ning lepinguid. See aitas luua usutavat

versiooni väidetavalt tehtud tehingutest. Samuti aitas T. Raatsin REWILO Raamatupidamine

OÜ-l esitada MTA-le näilike tehingute andmetega Simetra Tööjõud OÜ, Baltic Tööjõud OÜ,

Gration Service OÜ, Velum Service OÜ, Alke Service OÜ ja Gration Service OÜ

deklaratsioone. T. Raatsin esindas kokkuleppel J.L. ga Joy Grupp OÜ töötajaid volikirjade

alusel MTA-s seoses maksumenetlusega.

18. T. Raatsin osutas ka vaimset kaasabi. Enda juhitavate äriühingute majandustegevuses näilike

tehingute kajastamisega toetas T. Raatsin maksuhaldurile loodavat, kuid tegelikkusele

mittevastavat kuvandit tööjõu rentimisest äriühingute vahel. T. Raatsin vahetas ka teiste

osalistega teavet ja jälgis rahade liikumist äriühingute vahel. Tema käitumine tagas kuritegeliku

skeemi tõrgeteta ja järjepideva toimimise ning tugevdas J.L. ja Joy Grupp OÜ tahtlust. See

andis lisaks Joy Grupp OÜ-le tasumata ja kinnipidamata jäetud maksude arvelt olulise

konkurentsieelise.

(III) Ahto Kiili süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 3891 lg-te 1, 2 ja 3 – § 22 lg 3 järgi

(süüdistusakti p-d 16.4 ja 16.6)

8(56)

a)

Süüdistuse kokkuvõtlik sisu

19. A. Kiili süüdistatakse KarS § 3891 lg-te 1, 2 ja 3 – § 22 lg 3 järgi selles, et ta aitas kaasa

maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise

eesmärgil, millega varjati AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ maksu- ja

kinnipidamiskohustust eriti suurele kahjule vastava summa ulatuses, mille tulemusena jäi

maksudena laekumata vastavalt 452 608 eurot ja 253 101,50 eurot. A. Kiili süüdistatakse ka

maksuhaldurile valeandmete esitamisele kaasaaitamises maksu- ja kinnipidamiskohustuse

vähendamise eesmärgil, millega varjati Joy Grupp OÜ maksu- ja kinnipidamiskohustust suurele

kahjule vastava summa ehk 277 061,47 euro ulatuses.

b) AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ episoodid

20. A. Kiil oli Velum Service OÜ, Alke Service OÜ ja Alke Finants OÜ juhatuse liige. Ta osutas

ajavahemikul novembrist 2014 kuni detsembrini 2015 J. Kukebalile, K.T. le, AS-le

Turvamaailm ja Delta Security OÜ-le ainelist ja vaimset kaasabi. Aineline kaasabi avaldus

selles, et A. Kiil väljastas näilike tehingute teiseks pooleks olnud äriühingute (Velum Service

OÜ, Alke Service OÜ ja Alke Finants OÜ) juhatuse liikmena arved näilike tehingute kohta ja

võimaldas kasutada enda juhitavate äriühingute pangakontosid raha väljaviimiseks

maksukohustust varjavatest äriühingutest. A. Kiil sõlmis enda juhitavate äriühingute esindajana

näilikud tööjõurendi ja teised lepingud, mis võimaldasid kuritegelikul skeemil toimida. Lisaks

volitas A. Kiil 4. märtsil 2015 S. ja O.V. t ning T. Raatsinit võtma Alke Finants OÜ nimel välja

sularaha, mis tagastati J. Kukebalile ja K.T. le. A. Kiil võttis ka ise AS-st Tavid sularaha välja,

millest osa tagastasid S. ja O.V. või T. Raatsin J. Kukebalile või K.T. le.

21. Vaimne kaasabi seisnes järgnevas. Enda juhitavate äriühingute majandustegevuses näilike

tehingute kajastamisega toetas A. Kiil maksuhaldurile loodavat, kuid tegelikkusele mittevastavat

kuvandit tööjõu rentimisest äriühingute vahel. A. Kiil aitas ette valmistada ja kooskõlastada

kuritegelikus skeemis osalevate äriühingute kaebusi, taotlusi jm dokumente MTA-le.

c)

Joy Grupp OÜ episoodid

22. A. Kiil osutas J.L. le ja Joy Grupp OÜ-le ainelist ja vaimset kaasabi (vt põhiteo kohta käesoleva

otsuse p-d 13 ja 14).

23. A. Kiil oli Velum Service OÜ, Alke Service OÜ ja Alke Finants OÜ juhatuse liige. A. Kiil

osutas ajavahemikul novembrist 2014 kuni detsembrini 2015 Aineline kaasabi avaldus selles, et

A. Kiil väljastas näilike tehingute teiseks pooleks olnud äriühingute (Velum Service OÜ, Alke

Service OÜ ja Alke Finants OÜ) juhatuse liikmena arved näilike tehingute kohta ja võimaldas

kasutada enda juhitavate äriühingute pangakontosid raha väljaviimiseks maksukohustust

varjavatest äriühingutest. A. Kiil sõlmis enda juhitavate äriühingute esindajana näilikud

tööjõurendi ja teised lepingud (nt tööjõu rendileping Joy Grupp OÜ-ga) ning andis volitusi, mis

võimaldasid kuritegelikul skeemil toimida (nt volitas A. Kiil T. Raatsinit 12. veebruaril 2015

esindama Alke Service OÜ-d kõikides tehingutes, samuti sõlmis A. Kiil Alke Finants OÜ

esindajana 25. veebruaril 2015 Simetra Tööjõud OÜ-ga, mida esindas T. Raatsin,

raamatupidamise ja ülekannete teenuse lepingu, mis võimaldas kuritegelikus skeemis liigutada

raha Simetra Tööjõud OÜ arveldusarve asemel Alke Finants OÜ arveldusarvel, muutes seeläbi

keerulisemaks kuriteo avastamise). Lisaks volitas A. Kiil 4. märtsil 2015 S. ja O.V. t ning T.

Raatsinit võtma Alke Finants OÜ nimel välja sularaha, mille S. ja O.V. tagastasid J.L. le. A.

Kiil võttis ka ise AS-st Tavid kolm korda sularaha välja, millest osa tagastasid S. ja O.V. või T.

Raatsin J.L. le. Lisaks volitas A. Kiil S. ja O.V. t võtma AS-st Tavid välja sularaha.

9(56)

24. Vaimset kaasabi näitab see, et enda juhitavate äriühingute majandustegevuses näilike tehingute

kajastamisega toetas A. Kiil maksuhaldurile loodavat, kuid tegelikkusele mittevastavat kuvandit

tööjõu rentimisest äriühingute vahel. Ta aitas ette valmistada ja kooskõlastada kuritegelikus

skeemis osalevate äriühingute kaebusi, taotlusi jm dokumente MTA-le.

10(56)

B. MAAKOHTU OTSUS

(I) RESOLUTIIVOSA

25. Tartu Maakohtu 29. veebruari 2024. a otsusega:

1) tunnistati J. Kukebal süüdi KarS § 3891 lg 2 järgi ja teda karistati 4-aastase vangistusega,

millest tuleb KarS § 73 lg-te 1 ja 2 alusel kohe ära kanda 4 kuud vangistust (pärast

eelvangistuses viibitud aja mahaarvamist 3 kuud ja 27 päeva vangistust) ning ülejäänud osas

ei pöörata KarS § 73 lg-tele 1 ja 3 tuginedes vangistust 4-aastase katseajaga täitmisele;

2) tunnistati T. Raatsin süüdi KarS § 3891 lg-te 2 ja 3 - § 22 lg 3 järgi ning talle mõisteti

karistuseks 5-aastane vangistus, millest kohe tuleb ära kanda 9 kuud vangistust (pärast

eelvangistuses viibitud aja mahaarvamist 8 kuud ja 28 päeva vangistust) ja ülejäänud osas ei

pöörata vangistust täitmisele 5-aastase katseajaga;

3) kohaldati T. Raatsinile KarS § 491 alusel lisakaristuseks 3-aastast ettevõtluskeeldu;

4) tunnistati A. Kiil süüdi KarS § 3891 lg-te 2 ja 3 - § 22 lg 3 järgi ning teda karistati 3 aasta ja

6 kuu pikkuse vangistusega, millest kohe tuleb ära kanda 2 kuud vangistust (pärast

eelvangistuses viibitud aja mahaarvamist 1 kuu ja 28 päeva vangistust) ning ülejäänud osas

ei pöörata vangistust täitmisele 4-aastase katseajaga;

5) rahuldati MTA avalik-õiguslik nõudeavaldus ning a) mõisteti J. Kukebalilt, T. Raatsinilt ja

A. Kiililt solidaarselt välja 449 773,27 eurot riigi tuludesse AS-i Turvamaailm laekumata

maksude eest; b) mõisteti J. Kukebalilt, T. Raatsinilt ja A. Kiililt solidaarselt välja 253

087,07 eurot riigi tuludesse Delta Security OÜ laekumata maksude eest; c) kohustati

süüdistatavaid tasuma neilt maksuvõlgadelt intressi kuni võlgade täieliku tasumiseni, ent

mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksuvõla suurus (intressi ei arvutata

perioodi eest 1. märtsist 2020 kuni 17. maini 2020;

6) määrati, et arestida ja säilitada tuleb MTA deposiitkontol kuni maksuvõlgade ja

intressinõuete tasumiseni A. Kiilile kuuluva kinnistu (XXX ) müügist laekunud 55 000 eurot

KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise tagamiseks;

7) konfiskeeriti KarS § 831 lg 2 p 1 ja § 84 alusel Alke Finants OÜ arvelduskontol olev raha

4000 eurot maksuvõla katteks;

8) jäeti rahuldamata A. Kiili taotlus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks;

9) jäeti rahuldamata A. Kiili taotlused põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks;

10) jäeti rahuldamata T. Raatsini ja kaitsja I. Põdra taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluse alustamiseks;

11) jäeti rahuldamata taotlused Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks;

12) tehti menetluskulude hüvitamise otsustus.

(II) PÕHIOSA

(a) Mõistlik menetlusaeg

26. Mõistlik menetlusaeg pole praeguseks möödunud. Kuna täitmata maksukohustused ületavad

eriti suurele kahjule vastavat summat, kaalub avalik menetlushuvi üles süüdistatavate õiguse

mõistlikule menetlusajale. Süüdistatavatel pole piiranguid, sh ei ole piiratud A. Kiilile kuuluva

korteriomandi sihipärane kasutamine.

11(56)

27. Menetlust alustati 2. märtsil 2015. Süüdistatavad peeti kahtlustatavatena kinni 16. veebruaril

2016, süüdistatavate suhtes kohaldati 1 aasta elukohast lahkumise keeldu. Menetlus on kestnud

8 aastat ja 14 päeva. Süüdistusakt saadeti kohtusse 30. aprillil 2019 üldmenetluses. Osa

kahtlustatavate (täpsemini 5) suhtes on menetlus lõpetatud, juriidiliste isikute osas on menetlusi

eraldatud. Suure hulga kahtlustatavatega kohtueelne menetlus ongi aeganõudev. Isikuid, kellele

tehtud töötasu väljamaksetelt arvutatud maksed puudutavad menetletavaid kuritegusid, on üle

700. Menetluse kulg kohtueelses menetluses polnud ebamõistlikult pikk. Tegu on suuremahulise

ja keeruka uurimisega kriminaalasjaga.

28. Kriminaalasi saabus prokuratuuri 15. märtsil 2018 ja süüdistusakt esitati kohtusse 30. aprillil

2019. Seega oli asi prokuratuuris 1 aasta ja 1 kuu. Sellesse aega jäävaid toiminguid saanuks teha

üheaegselt ja nendeks ei pidanuks kuluma nii palju aega. Samas ei seiskunud menetlus sel ajal ja

seda ei venitatud. Tegu on suuremahulise ja keeruka uurimisega kriminaalasjaga.

29. 2. septembril 2019 tegi Harju Maakohus määruse, millega edastas asja Riigikohtu esimehele

kohtualluvuse otsustamiseks. 25. septembril 2019 saatis Riigikohus asja menetlemiseks Tartu

Maakohtule. Kohtulik eelmenetlus venis R.P. kaitsjate korduva vahetamise tõttu. Eelistungi

pidamine ei õnnestunud, sest R.P. polnud nõus asenduskaitsjaga. 20. veebruaril 2020 peetud

istungil määrati kindlaks istungite ajad. Sellele järgnes uute istungite planeerimine, sest toimus

kõigest paar istungit põhjusel, et R.P. ja J. Kukebali kaitsjad vahetusid. Edasi ei saanud asja

arutamine toimuda R.P. kaitsja tegevuse tõttu ning R.P. ja T. Raatsini eneseisolatsioonis

viibimise pärast. Seejärel jäi istungeid ära R.P. terviseseisundist tingitud põhjustel. Pärast seda

määrati R.P. le ekspertiis, mille tulemusena leiti, et ta saab kohtuistungitel osaleda ja karistust

kanda. Siis ei toimunud uuesti istungeid R.P. terviseseisundi tõttu. 26. aprillil 2021 tegi kohus

määruse R.P. asja eraldamiseks. Sellele eelnenud ajal oli kohtumenetlus kestnud 2 aastat, aga

asja sisuline arutamine toimus vaid 10 päeval.

30. Tõendite uurimine kohtus oli aeglane ja osa istungipäevi ei toimunud (nt kaitsja haigestumise

pärast). Vahepeal vahetas T. Raatsin kaitsjat. R.P. tunnistajana ülekuulamine oli pikk ja seda

tuli edasi lükata muu hulgas R.P. terviseseisundist tingitud põhjustel. Istungeid ei toimunud ka

kaitsja I. Põdra ning T. Raatsini ja J. Kukebali haigestumise tõttu. Ühel juhul ei tulnud I. Põder

kohale. 2022. aasta keskpaiku esitati taotlused jälitustoimingutega tutvumiseks, mille jaoks

võttis kaitsepool aega. Vahepeal lahendati Rendifond OÜ kolmanda isikuna kaasamise küsimust

(T. Raatsini taotluse alusel). Süüdistatavate küsitlemine viibis. 2022. aasta teisel poolel jäid

istungid ära kaitsepoole tõttu (nt T. Raatsini, kaitsja I. Põdra ja asenduskaitsja haigestumine).

Hiljemgi lükati istungeid edasi kaitsepoolest tulenevatel põhjustel. Kohtuvaidlused lõppesid 7.

augustil 2023.

31. 141-st istungipäevast toimus istung 80 päeval. Kokkuvõttes ei toimunud kohtuistungit ühe korra

kohtust ja ühe korra prokurörist olenevatel põhjustel. 13 päeval jäi kohtuistung ära kaitsjate

vahetumise ja uue kaitsja menetlusse astumise tõttu. Üks päev jäi istung ära põhjusel, et kaitsja

I. Põder kohtuistungile ei ilmunud ja temaga ühendust saada ei õnnestunud. 9 päeval ei

toimunud istungit, kuna kaitsjad olid haiged (I. Põder 7 päeva, Janar Urres 1 päev ja Argo

Küünemäe 1 päev), 6 päeval oli istungi ärajäämise põhjuseks T. Raatsini (6 päeva, sh 3 päeva

Covid-isolatsioon) ja Jaanus Kukebali (2 päeva) terviseseisund. Nendele asjaolude pilku heites

ei saa riigivõimule ette heita menetlusega venitamist. Kaitsetaktika ei soodustanud menetluse

ajasäästlikku kulgu.

32. Kohtumenetluses esitati palju erinevaid taotlusi (sh T. Raatsin esitas 5 taotlust kohtukoosseisu

taandamiseks, 2 taotlust kohtu eesistuja taandamiseks, T. Raatsin ja A. Kiil esitasid kumbki ühe

taotluse prokuröri taandamiseks).

12(56)

(b) Taotlused põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ja Euroopa Kohtult

eelotsuse küsimiseks

Taotlus KarS § 3891 põhiseadusvastaseks tunnistamiseks

33. A. Kiil ja tema kaitsja taotlesid KarS § 3891 vastuolu tuvastamiseks Eesti Vabariigi Põhiseaduse

(PS) § 13 lg-ga 2 ja § 22 ls-ga 3. Taotluse järgi peab maksukohustuslane esitama

maksudeklaratsiooni sundkorras. MTA võib algatada maksumenetluse, kogudes tõendeid,

millele võib järgneda ka kriminaalmenetlus. Kuna deklareerimiskohustus on absoluutne, ei tohi

saadud teavet isiku vastu hiljem kasutada.

34. Kohus taotluses toodud seisukohtadega ei nõustu. Üldjuhul eeldatakse maksumaksja esitatud

andmete õigsust. Õiged andmed esitanud isikul ei saa tekkida vajadust enese mittesüüstamise

järele. Maksuhaldur alustab omal algatusel tõendite kogumist siis, kui tal tekib deklaratsioonide

andmete töötlemisel kahtlus deklaratsioonis esitatud andmete õigsuses. Kui maksukohustuslasel

poleks kohustust esitada maksudeklaratsioone, puuduks maksuhalduril igasugune võimalus

kontrollida maksuseaduste täitmist. A. Kiili ei süüdistata mitte andmete esitamata jätmises, vaid

valeandmete esitamises. See on eraldivõetuna karistatav KarS § 3891 järgi.

Taotlus KrMS § 32 lg 2 ja § 91 lg 2 põhiseadusvastaseks tunnistamiseks

35. A. Kiil taotles KrMS § 32 lg 2 ja § 91 lg 2 vastuolu tuvastamiseks PS §-dega 11, 13, 14 ja 26.

Kohus seda vastuolu ei näe. Läbiotsimiseks ei pea tingimata olema kohtu luba. Seda ei nõua

Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8. Peaasi, et läbiotsimise

regulatsioon oleks selge ja täpne ning läbiotsimise seaduslikkus alluks hilisemale kohtulikule

kontrollile (vt nt EIK 31.03.2016, Stoyanov jt vs. Bulgaaria, p-d 132–134). Maakohus võttis 15.

veebruaril 2016 koostatud läbiotsimise määruse kohta seisukoha 6. aprillil 2021 peetud

kohtuistungil. Lisaks võimaldab ka KrMS § 32 lg 2 kasutada menetlustoimingut

dokumentaalsete tõendite saamiseks.

Taotlused Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks

36. R.P. ja T. Raatsini taotlused Euroopa Kohtul eelotsuse küsimiseks jäävad rahuldamata.

37. A. Kiili taotlus eelotsuse küsimiseks jääb samuti rahuldamata. A. Kiil soovib Euroopa Kohtult

eelotsuse küsimist selle kohta, kas Euroopa põhiõiguste harta artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et

kriminaalmenetluses võib kahtlustatavate elukohas sooritada läbiotsimisi ainult kohtu või

sõltumatu haldusasutuse, kelleks prokuratuuri pidada ei saa, eelneval kirjalikul loal. Kohus

märkis, et Euroopa Liidu (EL) õigusnormi ja hartaga väidetavalt vastuolus olevate siseriiklike

sätete vahel peab olema piisav seos, ent praegu seda A. Kiili taotlusest ei nähtu. EL õigus ei

reguleeri liikmesriikide asutuste, sh prokuratuuri pädevust ega töökorraldust.

(c) Süüdistusakti kvaliteet

38. Süüdistusakt vastab seaduses toodud nõuetele, ehkki selles on ka puudusi (loetletud on tõendeid,

mida kohtule ei esitatud). Kaitseõigust rikutud pole.

(d) Kriminaalmenetluse eraldamised ja lõpetamised

39. R.P. asja eraldamist põhjendas kohus 26. aprilli 2021. a määruses. Kõik kriminaalmenetluse

lõpetamise määrused on loetletud süüdistusaktis. Kohtule esitati kriminaalmenetluse lõpetamise

määrus K.T. suhtes KrMS § 205 lg 1 ja § 206 alusel (XXIV kd, tl 104–106), R.J. i osas KrMS §

13(56)

199 lg 1 p 1 järgi (XXIV kd, tl 141–143), J.L. suhtes KrMS § 202 lg-tele 1 ja 7 tuginedes

(XXIV kd, tl 149–150), S.V. suhtes osaliselt KrMS § 199 lg 1 p 1 ja osalt § 202 lg 7 järgi (XXV

kd, tl 134–138). O.V. kinnitas 6. detsembril 2021 toimunud istungil, et tema osas lõpetatakse

menetlus oportuniteediga (XXVII kd, tl 3–4).

40. Kohus ei nõustu sellega, et S. ja O.V. suhtes menetluse lõpetamine KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel

näitab seda, justkui leidis prokuratuur, et kuriteosündmust pole. Neid ei mõistetud õigeks.

Menetluse lõpetamise otsustamine on prokuratuuri pädevuses. Käsilolevas asjas süüdistatakse J.

Kukebali, T. Raatsini ja A. Kiili. Ka asjaolu, et AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ suhtes on

menetlus lõpetatud, ei takista praegust süüdistust arutamast.

(e) Tõendite lubatavus ja usaldusväärsus

Jälitustoimingud

41. Jälitusload on seaduslikud. Harju Maakohus andis esimese jälitusloa 28. mail 2015 ja see kandis

numbrit 252. Hiljem esitas prokuratuur korduvalt jälituslubade taotlusi või lubade pikendamise

taotlusi, mille kohus rahuldas, andes jälitusloa või pikendades seda. Lisaks andis korduvalt

jälituslube ka Põhja Ringkonnaprokruatuur, esimene 8. mail 2015 antud jälitustoimingu luba nr

338.

42. Prokuratuuri esimese jälitustaotluse esitamise ajaks polnud kellelegi veel kahtlustust esitatud,

ent olemas oli kahtlus, et Delta Security OÜ juhatuse liige R.J. võib panna toime kuriteo KarS §

3891 lg-te 1 ja 3 järgi. Taotluses on kirjas oletatav kuritegelik skeem ja seal on nimetatud

konkreetsed isikud. Ka jälitusloas on sellist skeemi kirjeldatud ja osutatud konkreetsetele asjasse

puutuvatele isikutele. Samuti osutas kohus tõenditele (nt MTA-le esitatud andmed). Kohus

tugines prokuratuuri argumentidele. Kohus põhjendas prokuratuuriga nõustudes

jälitustoimingute vajadust ja eesmärke ning tuvastas sellegi, et jälitustoimingute tegemine on

kooskõlas ultima ratio-põhimõttega. Kohus märkis sedagi, et selleks ajaks oli võimalikku

maksudest kõrvalehoidumise skeemi kirjeldatud meediaväljaandes (Äripäeva 8. mai 2015. a

artiklis). Artikli ilmumise järel ilmnes, et asjaosalised polnud valmis rohkem midagi avaldama.

Kohus loetles seni tehtud toiminguid, mis olid osutunud vähetulemuslikuks. Kohus järeldas

õigesti, et isikute tegevus oli konspireeritud ja avalikud menetlustoimingud poleks aidanud

menetlusega edeneda. Ehkki teave oli sel ajal fragmentaarne, esitati süüdistus lõpuks sama

karistussätte järgi. Jälitusluba nr 252 oli seaduslik. Teisedki jälitusload, mis osalt põhinesid loal

nr 252, olid õiguspärased.

Isikulised tõendid

43. J. Kukebali ütlused on osalt ebausaldusväärsed. T. Raatsin andis alguses kohtus ütlusi, ent

keeldus siis sellest ja kohtus avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused.

44. K.T. andis ütlusi tunnistajana. Tema ütlused on usaldusväärsed. Kohus ei rahuldanud kaitsjate

taotlust kutsuda K.T. teist korda ütlusi andma. Tunnistaja ütluste usaldusväärsust on võimalik

kontrollida ka muul viisil kui teda uuesti küsitledes. Asjas on olemas hulgaliselt kirjalikke

tõendeid, mille abil kohus kontrollis K.T. ütluste usaldusväärsust. K.T. süüstas muu hulgas

iseennast.

Läbiotsimine REWILO Raamatupidamine OÜ ruumides

14(56)

45. Kaitsepool heidab ette, et menetleja otsis läbi rohkem ruume kui lubatud. Harju Maakohtu 10.

veebruari 2016. a määrusega lubati läbiotsimine toimetada REWILO Raamatupidamine OÜ

renditavas Tallinnas, Pärnu mnt 141 asuva büroohoone 11. korrusel numbriga 39 tähistatud

kontoriruumis, kus on peaukse kaudu sisenetav avatud põhiruum ja selle kaudu sisenetav kaks

eraldatud ruumi. Määrusest ei nähtu, et läbi lubati otsida vaid väga piiritletud kontoriruumi osa.

Määruses on loetletud kõik asjasse puutuvad ja REWILO Raamatupidamine OÜ-ga seotud

isikud (sh KV auditeerimine OÜ). Kohus jättis otsitavate asjade loetelu lahtiseks, sest määruse

tegemise ajal polnud võimalik täpselt kindlaks määrata, milliseid dokumente leida võib.

Läbiotsimisel äravõetud asjad, mis ei osutunud asjasse puutuvaks, tagastati. Tõik, et määruses

on REWILO Raamatupidamine OÜ märgitud kahtlustatavaks, on eeluurimiskohtuniku ilmselge

viga. Määruse põhjendustes ei räägita sellest äriühingust kui kahtlustatavast. Läbiotsimise kohta

koostati 16. veebruaril 2016 läbiotsimisprotokoll. Läbiotsimise juures viibisid K.P. ning O. ja

S.V. . K.P. ja O.V. andsid dokumendid sellekohase küsimuse peale vabatahtlikult välja.

Protokollile lisati palju käsikirjalisi märkusi K.P. lt ja tema kaitsjalt. Prokuratuur käsitas neid

kaebusena ja koostas 15. märtsil 2016 kaebuse rahuldamata jätmise määruse.

A. Kiili arvuti vaatlus

46. Prokuratuuri 15. veebruari 2016. a määruse alusel tehti läbiotsimine 16. veebruaril 2016 A. Kiili

elukohas XXX. Läbiotsimisprotokollist nähtub, et läbiotsimise käigus võeti elutoast ära kaks

sülearvutit. Esile on kerkinud küsimus, kummast arvutist leiti kriminaalasjas tähtsaks osutunud

failid. Protokollis pole fikseeritud arvutite seerianumbrit ega teisi tunnuseid. Süüdistusaktis ja

16. veebruaril 2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis kõneletakse arvutist Acer Aspire, kust

leiti olulised failid. Kriminaalasja lahendamiseks olulised tõendid leiti elutoast A. Kiili elutoast

diivanilt ära võetud arvutist Acer Aspire. Kohus küsitles 10. jaanuaril 2022 peetud istungil M.K.

t ja G.K. d, kes vaatlesid muu hulgas A. Kiili elulohast leitud asju ja selgitasid jälgitavalt

arvutite vaatlust. Läbiotsimine oli seaduslik ja sellega saadud tõendid on lubatavad ja

usaldusväärsed.

(f) Maakohtu tuvastatud faktilised asjaolud

47. Kohus luges tuvastatuks järgmised asjaolud. 2014. aasta novembris pakkusid äriühingud, mille

juhatuse liikmed olid T. Raatsin ja A. Kiil, näiliku tööjõurenditeenust. Töötajad võeti tööle

äriühingutesse Baltic Tööjõud OÜ ja Simetra Tööjõud OÜ ning neid töötajaid renditi välja

teiste, samuti T. Raatsini ja A. Kiili kontrolli all olevate äriühingute (Velum Service OÜ ja Alke

Service OÜ) kaudu kasutajaettevõtjatele (AS Turvamaailm, Delta Security OÜ ja Joy Grupp

OÜ). Tööjõurendiskeemi erinevates tegevustes ja kindlates rollides osalesid veel O. ja S.V. ning

R.P. . Näiliku tööjõurenditeenuse pakkumine AS-le Turvamaailm ja Delta Security OÜ-le kestis

2014. aasta novembrikuust kuni 2015. aasta kevadeni, mil see senisel kujul katkes osaliste

erimeelsuste tõttu. Inimesed, kes seni olid renditöötajateks vormistatud, vormistati tööle AS-i

Turvamaailm ja Delta Security OÜ-sse. 2015. aasta suvel toimunud läbirääkimiste tulemusel

jätkus näilik tööjõurenditeenuse müümine AS-le Turvamaailm ja Delta Security OÜ-le. Sellesse

kaasati Rendifond OÜ, mis oli J.Kukebali ja K.T. kontolli all. AS Turvamaailm ja Delta

Security OÜ ostsid augustist 2015 kuni detsembrini 2015 tööjõurenditeenust Rendifond OÜ-lt,

kes rentis töötajad omakorda T. Raatsini juhitud äriühingutelt Gration Services OÜ ja Vipmatex

OÜ. Sellise tööjõurendiskeemi kasutamise eesmärk oli J. Kukebali jaoks maksueelise saamine,

kuna tema juhitud AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ vabanesid tööjõumaksude tasumise

kohustusest ja said ühtlasi tasuda tööjõurendi eest esitatud arveid, mis sisaldasid käibemaksu,

mida oli võimalik kajastada käibemaksuarvestuses sisendkäibemaksuna ja mis võimaldasid

tasumisele kuuluvat käibemaksu vähendada. Sellise skeemi kasutamine võimaldas ka

äriühingutest maksuvabalt raha välja viia, mille arvel tasuda skeemis osalejatele ning maksta

15(56)

AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ töötajatele palka sularahas, mida ei deklareeritud ja

millelt makse ei tasutud.

48. Kasutades teiste osaliste (O. ja S.V. , T. Raatsini, R.P. ja A. Kiili) töös hoitud

tööjõurendiskeemi, esitas J. Kukebal raamatupidaja K.K. i vahendusel novembrist 2014 kuni

detsembrini 2015 maksuhaldurile valeandmeid AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ

tasumisele ja kinnipidamisele kuuluva sotsiaalmaksu ja tulumaksu kohta. Sellega jättis ta enda

juhitavate äriühingute töötajatele tehtud töötasude väljamaksed ja neilt arvutatavad maksud

olulises osas deklareerimata. AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ poolt Velum Service OÜ,

Alke Service OÜ, Alke Finants OÜ ja Rendifond OÜ kontodele kantud summadest üks osa

kasutati AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ töötajatele töötasude väljamaksmiseks,

ülejäänut kasutati tööjõurendiskeemis osalenutele teenuseprotsendi tasumiseks ja tagastati

sularahas J. Kukebalile ja K.T. le. Sellised summad, mida töötasudeks ei kasutatud (AS-i

Turvamaailm puhul 187 208 eurot, Delta Security OÜ osas 410 269,71 eurot) on ettevõtlusega

mitteseotud kulu, millelt tuli tasuda tulumaksu. See jäeti aga deklareerimata ja tasumata.

49. J. Kukebal korraldas maksuhaldurile valeandmete esitamise ka käibedeklaratsioonides, kuna

AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ käibedeklaratsioonides lasti raamatupidajal kajastada

Velum Service OÜ, Alke Service OÜ ja Rendifond OÜ nimel tööjõurenditeenuse eest esitatud

arveid, mis sisaldasid käibemaksu. Tegelikkuses tööjõurenditeenust ei saadud. Arvetel näidatud

käibemaks on kajastatud AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ sisendkäibemaksu hulgas, mille

tulemusena vähenes tasumisele kuuluv käibemaks.

50. Samasugust näiliku tööjõurendi skeemi kasutas ka J.L. Joy Grupp OÜ huvides, millele T.

Raatsin osutas vaimset, ainelist ja füüsilist kaasabi ning A. Kiil vaimset ja ainelist kaasabi.

Maksuhaldurile jäi tööjõumaksudena deklareerimata ja tasumata tulumaksu 40 011,48 eurot,

sotsiaalmaksu 78 233,04 eurot, käibemaksu 84 519,00 eurot ja tulumaksu ettevõtlusega

mitteseotud kuludelt 72 450,36 eurot, kokku 275 213,88 eurot.

(g) Karistus

51. J. Kukebali süü on suur. Tema roll ja panus oli väga oluline. Muu hulgas esitas ta valeandmeid

eriliiki maksude kohta. MTA kontrollimenetluse vaatamata jätkas ta kuriteoga ja astus samme,

et muuta tegevus veel varjatumaks. J. Kukebal soovis kuritegelikku skeemi kasutada võimalikult

pikalt ja suures mahus. Aja jooksul hakkas ta ka ise skeemi aina enam panustama. Karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. J. Kukebal on varem karistamata, tal on kindel

elukoht ja ta on pikalt enda tegevusvaldkonnas töötanud. J. Kukebalile tuleb mõista

šokivangistus.

52. T. Raatsini süü on samuti suur. Tal oli keskne roll, et kuritegude toimepanemine osutus üldse

võimalikuks. Tema panus oli määrav ja igapäevane. T. Raatsin jätkas ebaseadusliku tegevusega,

hoolimata sellest, et MTA oli teinud omajagu kontrolle. T. Raatsin tegi pingutusi, et MTA

kontrollile vaatamata laiendada tegevust ja saada suuremat kriminaaltulu. Karistust raskendab

KarS § 58 p 1 mõistes omakasu motiiv. T. Raatsinit on varem karistatud kriminaalasjas nr 1-13-

6111 KarS § 3892 lg 2 - § 25 lg-te 1, 2 ja 4 järgi ja talle on juba varem kohaldatud KarS § 49 1

alusel 2-aastast ettevõtluskeeldu. Menetletavad teod pani T. Raatsin toime ajal, kui tema suhtes

arutati kriminaalasja nr 1-13-6111. T. Raatsinil tuleb kohe ära kanda 9 kuud vangistust. T.

Raatsinile tuleb kohaldada 3-aastast ettevõtluskeeldu, sest ta aitas kuritegeliku skeemi

toimimisele kaasa sellega, et oli variäriühingute juhatuse liige. Ta ei tegelenud nendes

äriühingutes reaalse majandustegevusega. T. Raatsin kasutas äriühinguid lihtsalt kuriteo

toimepanemise vahendina. T. Raatsinile tuleb keelata mistahes viisil ettevõtlusega tegelemine.

16(56)

53. A. Kiili süü on teistega võrreldes väiksem, aga ikkagi suur. Temagi oli juhatuse liige

variäriühingutes ning ta aitas kaasa sularaha väljavõtmise ja dokumentide (sh näilike arvete)

koostamisega. A. Kiil ei tegelenud variäriühingutes reaalse majandustegevusega. Karistust

raskendab omakasu motiiv KarS § 58 p 1 järgi. Ka A. Kiil jätkas tegevusega isegi pärast seda,

kui MTA oli tähelepanu juhtinud sellele, et tööjõurendi pakkumine pole lubatud. A. Kiili jaoks

olid maksupettused elustiil ja peamine elatusallikas. Samas polnud ta iga päev kuritegelikult

aktiivne. A. Kiil tunnistati 25. novembril 2016 süüdi asjas nr 1-13-6111 KarS § 3891 lg 2 järgi.

Menetletavad teod pani ta toime ajal, kui tema suhtes arutati asja nr 1-13-6111. A. Kiilil tuleb

kohe ära kanda 2 kuud vangistust.

(h) Avalik-õiguslik nõudeavaldus

54. Kannatanu Eesti Vabariik esitas MTA kaudu süüdistatavate vastu avalik-õigusliku

nõudeavalduse. Kannatanu esitas nõudeavalduses maksuarvestuse, mis on olemuselt süüdistuse

põhjal tehtud matemaatiline arvestus. Süüdistuses on kõik vajalik toodud. Maksuarvestus pole

tõend, vaid menetlemist hõlbustav dokument. Maksuarvestus hõlmab asjasse puutuvate

maksuperioodide käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus- ja kohustusliku

kogumispensioni maksete arvestamise ja tasumise õigsust. Maksuarvestuse aluseks on MTA

uurimisosakonnalt maksuhaldurile edastatud uurimistoimingute käigus kogutud materjalid, sh

Delta Security OÜ, AS Turvamaailm ja Joy Grupp OÜ ostuarved, tööjõurendi lepingud,

töötajate nimekirjad, käsunduslepingud ja üleandmise-vastuvõtmise aktide kinnitatud koopiad

ning pangakontode väljavõtted.

55. Kohus rahuldas nõudeavalduse osaliselt. Seda on selgitatud otsuses järgmiselt.

56. MTA palus mõista Delta Security OÜ-d puudutavas osas süüdistatavatelt solidaarselt välja 253

806,40 eurot, sealhulgas kinnipeetud tulumaks 25 432,97 eurot, sotsiaalmaks 48 825,92 eurot,

käibemaks 75 162,29 eurot ja 104 385,22 eurot tulumaks ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksetelt. Kohus võttis süüdistatavatelt väljamõistetava maksukohustuse aluseks

tulumaksu 25 432,97 eurot, sotsiaalmaksu 48 106,59 eurot, käibemaksu 75 162,29 eurot ja

tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 104 385,22 eurot, kokku 253 087,07 eurot.

Toodud summad on väiksemad kui nõudeavalduses näidatud summad. MTA esindaja väljendas

10. juulil 2023 toimunud istungil seisukohta, et nõudeavaldus tugineb prokuratuuri tõenditele ja

seetõttu peab tuginema ka prokuratuuri arvutustele, millega saadi väiksemad kui nõudeavalduses

kirja pandud summad. Need kujutavad endast maksuvõlga MKS § 32 p 1 tähenduses. Kohustuse

tekkimise alus kattub süüdistatavatele süüks arvatud kuriteo tehioludega. Kohustusliku

kogumispensioni makseid ja töötuskindlustusmakseid pole kannatanu nõudnud. MKS § 41 lg 1

sätestab, et isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustikus sätestatud maksualase kuriteo

toimepanemise eest, vastutab tema toime pandud kuriteoga tekkinud maksuvõla eest solidaarselt

maksukohustuslasega. AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ kajastasid maksuarvestustes

valeandmeid, mille tõttu jäid riigile maksud laekumata. Kohus rahuldas nõudeavalduse

tulumaksu, käibemaksu ja ettevõtlusega mitteseotud tulumaksu osas täielikult ja sotsiaalmaksu

osas osaliselt.

57. AS-i Turvamaailm osas palus MTA mõista süüdistatavatelt solidaarselt välja 449 773,27 eurot,

sealhulgas tulumaks 88 358,06 eurot, sotsiaalmaks 170 772,84 eurot, käibemaks 143 498,37

eurot ja 47 146 eurot tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. Need summad (v.a

käibemaksu ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestatud tulumaksu osas) on esitatud

maksude kohta, millega seoses mõistab kohus süüdistatavad süüdi. Kohus arvestab maksuvõla

suurust silmas pidades süüdistatavate kasuks väikseimat arvutust. Kõnealused summad on

maksuvõlg MKS § 32 p 1 järgi, mille saab süüdistatavatelt MKS § 41 lg 1 alusel välja nõuda.

17(56)

58. AS-i Turvamaailm puhul on maksukohustus lõppenud, Delta Security OÜ puhul aga mitte, kuna

see on likvideerimisel. MKS § 41 lg 3 ei näe ette maksukohustuse lõppemist avalik-õigusliku

nõudeavalduse esitamise eeldusena. Maksukuriteo toimepanija vastutus võõra maksuvõla eest ei

lõpe põhimaksukohustuslase maksuvõla lõppemisega. Lisaks võtab kohus arvesse, et S.V. tasus

kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruse peale 45 000 eurot ja O.V. 55 000 eurot. Seega

on MTA nõude reaalväärtus vähenenud, ent seda pole nõudeavalduses kajastatud, enam ei saa

seda ka teha. Riik eristab, kas ja millises ulatuses kohus rahuldab nõudeavalduse ja alles pärast

nõudeavalduse rahuldamist tasaarvestab riik nõudeavaldusega tasutud summad.

Maksukohustuse täitmisel vabatahtliku täitmise või sissenõudmisel sundtäitmise korras tuleb

arvesse võtta seda, et kohtu kindlaks määratud maksuvõla tasumises osalevad nende tehtud

sissemaksetega (kokku 100 000 eurot) ka O. ja S.V. . Maksukohustuse olemasolu ja suuruse

tuvastab kohus kriminaalmenetluses ka juhul, kui seda ei ole maksumaksja suhtes

maksuotsusega kindlaks määratud või kui maksukohustus on näiteks maksumaksja õigusvõime

tõttu lõppenud.

59. Joy Grupp OÜ vastu pole avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud.

60. 18(56)

C. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

(I) APELLATSIOONID

61. Maakohtu otsuse vaidlustasid süüdistatavate kaitsjad.

(a) J. Kukebali kaitsja J. Urrese apellatsioon

Taotlused

62. Kaitsja taotleb:

1) kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 2742 lg 1 alusel mõistliku menetlusaja möödumise

tõttu või

2) maakohtu otsuse tühistamist ja J. Kukebali õigeksmõistmist või

3) maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks või

4) J. Kukebalile kergema karistuse mõistmist ja

5) kannatanu avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmist ning

6) J. Kukebali menetluskulu riigi kanda jätmist.

Mõistlik menetlusaeg on möödunud

63. Kriminaalmenetlust alustati 2. märtsil 2015 ja J. Kukebalile arvatakse süüks kuritegu

ajavahemikul novembrist 2014 kuni detsembrini 2015. J. Kukebal peeti kinni ja ta sai

menetlusest teada 16. veebruaril 2016. Mõistlik menetlusaeg on ületatud muu hulgas riigi

tegevusetuse tõttu. 2. märtsist 2015 kuni 15. veebruarini 2016 tehti jälitustoiminguid. See võttis

liiga kaua aega. 16. veebruarist 2016 kuni 15. märtsini 2018 tegid uurijad menetlustoiminguid.

2017. aastast ei tegeletud kriminaalasjaga (ainus toiming kestis 30 minutit). Menetlust ei

toimetatud vähemalt 8,5 kuud. Suurem osa 2017. aastal tehtust seisnes protokollide koostamises

materjali kohta, mis jõudis uurimisasutusse 16. veebruaril 2016. Seda materjali ei hakatud läbi

töötama lausa 10 kuud. Kohtueelne menetlus pidanuks lõppema hiljemalt 31. detsembril 2016.

Seega venitas MTA menetlust 14,5 kuud. 15. märtsist 2018 kuni 30. aprillini 2019 oli

kriminaaltoimik prokuratuuris. Kahtlustatavate taotlused said lahendatud 5. juuliks 2018.

Prokuratuur pidanuks esitama süüdistusakti kohtule hiljemalt 31. oktoobril 2018. Prokuratuur

venitas menetlust 6 kuud. Maakohus nõustus ühest küljest kaitsepoolega, et prokuratuur saanuks

tegutseda kiiremini, ent seejärel leidis kohus, et ajakulu oli ikkagi põhjendatud.

64. Põhjendatud pole ka kohtuotsuse koostamiseks kulunud aeg. Viimane maakohtu istung toimus 7.

augustil 2023. Selleks ajaks oli menetlus kestnud 7,5 aastat. Kohus võttis otsuse kuulutamiseks

aega 6,5 kuud. Kohus pidanuks menetluse lõpetama mõistliku menetlusaja möödumise tõttu, kui

hindas kohtuotsuse tegemisele kuluvat aega nii pikaks. Kohtuotsus tulnuks koostada 3 kuuga.

Kohus suhtus eelarvamuslikult kaitsja soovi esitada kaitsepoole tõendid pärast O.V. küsitlemist

(mille tõttu jäi ära üks istungipäev), samas kui prokuratuurile ei teinud etteheiteid venitamise

kohta. Kaitsja palus kohtult paar päeva aega, et analüüsida tunnistajatelt seni kuuldut ja

valmistuda süüdistatava küsitlemiseks. Seda ei saa pidada ebamõistlikuks. Kuna O.V. suhtes

lõpetati menetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, aga J. Kukebali süüdistuse järgi pani ta kuriteo

toime koos O.V. ga, siis tuli O.V. üle kuulata enne kaitsepoole tõendite esitamist. Kaitsja ei

nõustu kohtuga, et avalik menetlushuvi kaalub üles pikaajalise menetluse tingitud riived

süüdistatavate õigustele. Mõistliku menetlusaja möödumise tõttu karistuse kergendamine ei

mõjuta avalik-õiguslik nõudeavalduse läbivaatamist.

19(56)

Asjade eraldamised ja lõpetamised

65. Süüdistuse järgi tegutsesid süüdistatavad koos O. ja S.V. ga. Väidetav näiliku tööjõurentimise

teenuse osutamine polnud võimalik ilma O. ja S.V. ta. Põhja Ringkonnaprokuratuur lõpetas 7.

märtsil 2019 osaliselt nende suhtes menetluse (asjas nr 19700000013) KrMS § 199 lg 1 p 1

alusel, täpsemini osas, mis puudutas Delta Security OÜ ja AS Turvamaailm poolt novembrist

2014 kuni märtsini 2015 valeandmete esitamisele kaasaaitamist. Sisuliselt tuvastas prokuratuur,

et O. ja S.V. ei pannud toime kuritegu või vähemalt pole selle väitmiseks piisavalt tõendeid.

Kohus ei saa vaadata mööda sellest, et prokuratuur lõpetas O. ja S.V. osas menetluse selle aluse

puudumise tõttu, aga märkis süüdistuses ometi, et nad panid kuriteo toime koos J. Kukebali ja

teistega. Kohtu viited Riigikohtu praktikale ei puutu asjasse: O. ja S.V. pole tundmatuks jäänud

isikud. Praegusega võrreldavat olukorda lahendas Riigikohtu üldkogu 10. aprilli 2012. a otsuses

asjas nr 3-1-2-2-11. J. Kukebali süüditunnistamine ning O. ja S.V. suhtes menetluse lõpetamine

on vastuolus olulises küsimuses, kas kuriteosündmus leidis aset või mitte. Prokuratuuri määruse

põhjal saab süüdistusversiooni kahtluse alla seada. Kaitsja palus prokuratuuril korduvalt

selgitada kõnealust vastuolu, ent prokuratuur ei soostunud seda tegema. See paistab pahatahtliku

taktikana.

66. Küsitav on ka O. ja S.V. osas kriminaalasja eraldamine KrMS § 213 lg 1 p 6 ja § 216 lg 2 p 3

alusel, mis ei ole aga asjakohane, sest nende suhtes ei lahendatud asja lühi- ega

kokkuleppemenetluses. Eraldamise määruse koostamise päeval lõpetas prokuratuur ühtlasi

menetluse osaliselt KrMS § 199 lg 1 p 1 ja osalt KrMS § 202 lg 7 järgi. Ka R.J. i suhtes lõpetati

menetlus KrMS § 199 lg 1 p-le 1 tuginedes, kuid tema asja ei eraldatud. R.J. i osas oli

prokuratuuril selge põhjendus, miks tuli menetlus lõpetada (tal polnud tahtlust). O. ja S.V. osas

on aga kaks teineteisega vastuolus olevat versiooni. Prokuratuuril võib olla teavet, mida ta

soovib varjata. Seesugune kahtlus tekkis ka maakohtu kohtunikul.

67. R.P. kriminaalasja eraldamine oli põhjendamatu. Maakohtu käsitles eraldamist 26. aprilli 2021.

a määruses, ent selles määruses pole kaitseväidetele vastatud. KrMS § 216 lg 2 p 3 ei kohaldu,

sest R.P. osas ei eraldatud asja seepärast, et lahendada seda lühi- või kokkuleppemenetluses.

KrMS § 216 lg 4 ei võimalda eraldada ühte isikut kriminaalasjast ning lahendada sisuliselt ühte

ja sama süüküsimust üldmenetluses kahes paralleelselt toimetatavas kohtumenetluses. Üksnes

R.P. l võib olla teavet, mis lükkaks ümber süüdistuse.

68. AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ osas asja eraldamine on samuti põhjendamatu.

Maakohtu sõnul andis ta hinnangu sellele 3. veebruaril 2023 peetud kohtuistungil, kuid sellel

istungil ei vastanud kohus kaitseargumentidele. MTA eraldas 22. juunil 2017 Delta Security OÜ

ja AS-i Turvamaailm asja. Kaitsja ei nõustu sellega, et iga prokurör võib esitada kohtule

süüdistuse, isegi kui see pole tema menetluses. AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ

käibedeklaratsioone puudutavat asja saanuks kohus lahendada vaid siis, kui kriminaalasjas nr

17930000188 esitanuks seda menetlust juhtima määratud prokurör süüdistusakti kohtusse.

Praegu nii talitatud ei ole. Kaitsja ei taotle AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ

käimasolevasse menetlusse kaasamist. Nende tegevusega seonduv menetlus pole veel lõppenud.

Kuna selles osas eraldati asi, siis tulnuks maakohtul jätta käsilolevas asjas süüdistus AS-i

Turvamaailm ja Delta Security OÜ käibedeklaratsioonide osas läbi vaatamata. Prokuratuuri

tekitatud segadust süvendab prokuröri Hendrik Kaingu 12. juunil 2018 saadetud kiri, millega

sisuliselt muudeti MTA 22. juuni 2017. a kriminaalasja eraldamise määrust. Kui eraldatakse

kuriteoepisood, siis peaks eraldama asja kõikide isikute suhtes, keda episood puudutab.

20(56)

69. Eraldamised on viinud ulatuslike vastuoludeni. Näiteks R.P. asjas pidas kohus jälitustoiminguid

õigusvastaseks, samas kui käsilolevas asjas hinnati need õiguspärasteks.

Tõendite lubatavus ja usaldusväärsus

70. K.T. andis ütlusi 23. augustil 2021. Samuti andis ta pärast seda ütlusi asjas nr 1-21-3063

(eraldatud R.P. asjas). K.T. ütlused erinevates asjades on vastuolulised. Kaitsja taotles tema uut

ülekuulamist, mille peale anti prokuratuurile aega selles osas seisukoha kujundamiseks, kuni

kohus otsustas 15. märtsil 2023 toimunud istungil üllatuslikult keelduda K.T. ülekuulamisest,

kuigi K.T. oleks pidanud uuesti üle kuulama, et teha kindlaks, kas tema ütlused erinevates

asjades on vastuolus. Kohus leidis otsuses, et K.T. ütlustes pole vastuolusid. K.T. ütlused on

oluline isikuline tõend. K.T. suhtes lõpetati menetlus 20. juunil 2016 KrMS § 205 lg 1 alusel.

Tema tehtuga võrreldes andis samaväärse panuse J. Kukebal.

71. Jälitusload pole nõuetekohased. Iga järgnev jälitusluba ei põhjendanud, miks pole seni

jälitamisest piisanud ja miks on tarvis uuesti jälitada. Jälitusload põhinevad samadel

üldsõnalistel argumentidel. Ultima ratio-põhimõtte kasutamist põhjendati üldsõnaliste lausetega.

Kuritegudega jätkamise korral tuleks teha võimalikult kiiresti avalikud menetlustoimingud, sest

üldjuhul peatab see ka kuritegude toimepanemise. Kuna 8. mail 2015 kirjutati ajalehes

süüdistatavate võimalikust näilisest tööjõurendist, siis polnud pärast seda enam võimalik

eelistada varjatud toiminguid avalikele pelgalt põhjendusega, et muidu kahjustataks

kriminaalmenetlust. Kõik J. Kukebali ja AS Turvamaailm suhtes tehtud jälitustoimingutega

saadud tõendid tuleb jätta kõrvale.

72. Menetleja nõudis 2. märtsil 2015 AS-le Swedbank saadetud päringuga AS-i Turvamaailm

arvelduskonto väljavõtet alates 1. jaanuarist 2014, kuigi prokuratuuri 8. aprilli 2015. a jälitusloas

nr 338 ei nimetatud J. Kukebali ega AS-i Turvamaailm. Menetleja lõi AS-le Swedbank eksitava

mulje, justkui soovis ta informatsiooni kriminaalasjas nr 15930000048 mõne menetlussubjekti

kohta. Sel ajal ei kahtlustatud aga AS-i Turvamaailm veel kuriteo toimepanemises. Seetõttu oli

päring pangale ebaseaduslik ja AS-i Turvamaailm kontoväljavõtted pole lubatavad tõendid.

73. Kõik väidetavalt REWILO Raamatupidamine OÜ ruumidest leitud tõendid on lubamatud. Harju

Maakohtu 10. veebruari 2016. a määrusest nähtub, et eeluurimiskohtunik andis loa toimetada

läbiotsimine REWILO Raamatupidamine OÜ üüritavas kontoriruumis nr 39. Kohus selgitas

määruses, et see kontoriruum koosneb kokku kolmest ruumist. Seal oli kolm ruumi veel, mida

kasutas KV Auditeerimine OÜ, kelle ruumide läbiotsimiseks polnud luba. KV Auditeerimine

OÜ ruumide läbiotsimine oli seega ebaseaduslik. Kõik see, mis saadi läbiotsimise tulemusel, on

ebaseaduslik. REWILO Raamatupidamine OÜ läbiotsimisprotokollist ei selgu, millisest ruumist

ja mida leiti.

Tööjõurendi teenuse osutamine

74. J. Kukebal polnud AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ faktiline ühingujuht. AS-i

Turvamaailm juhatuse liige oli süüdistuses märgitud ajavahemikul ainult K.T. ja Delta Security

OÜ juhatuse liige R.J. . Nende rolli äriühingutes pole peetud näiliseks. Maakohus ei lahendanud

küsimust, kas J. Kukebal tegutses K.T. ja R.J. i kõrval või asemel. J. Kukebal oli AS

Turvamaailm nõukogu liige. Kui K.T. täitis juhatuse liikmena nõukogu liikme korraldusi, siis

see on tavaline suhe. J. Kukebal täitis turvajuhi ja osaniku/aktsionäri rolli ning K.T. ja R.J.

juhatuse liikme rolli. R.J. i sõnul pidas ta end Delta Security OÜ juhatuse liikmeks (kirjeldas,

kuidas sõlmis lepinguid, võttis vastu juhtimisotsuseid jne). J. Kukebal ei vastuta AS-i

Turvamaailm ja Delta Security OÜ väidetavate kuritegude eest.

21(56)

75. Süüdistuse põhiväide on, et AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ osalesid näiliku tööjõurendi

teenuse skeemis, mida korraldasid T. Raatsin, A. Kiil, S.V. ja O.V. kokkuleppel R.P. ga 2014.

aasta novembrist kuni 2015. aasta detsembrini. Kuna V. te suhtes menetlus lõpetati, siis see

näitab, et nende osalusel ei osutatud AS-le Turvamaailm ja Delta Security OÜ-le näilikku

tööjõurendi teenust. Töövaidluskomisjon pidas töötajate tööandjaks rendiettevõtjat. Kohus leidis

ekslikult, et Töövaidluskomisjoni otsusel pole mõju kriminaalasjas selle küsimuse lahendamisel,

kes oli ühe või teise töötaja tööandja. Töörent polnud näilik. Tööjõurenti võib kasutada. Vaidlust

pole selles, et enne süüdistuses märgitud ajavahemikku töötasid AS-s Turvamaailm ja Delta

Security OÜ-s töölepingu alusel abitöötajad. Ühel hetkel otsustati, et abitöölisi töölepinguga

tööle ei võeta ja neid renditakse (tööjõurent). Nii hakkasid mitu endist töötajat töötama nendes

äriühingutes hoopis teiste äriühingute kaudu, kes pakkusid tööjõurenditeenust. Tööjõurent ei

muutu näiliseks, kui renditud töötaja on varem töötanud selles samas äriühingus. Kohus asus

ekslikule seisukohale, et kui töötajaid rentiv ettevõtja peab töötundide ja selle pealt makstava

tasu osas arvestust, siis see osutab näilikule tööjõurendile. Kaitsja leiab vastupidist.

76. AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ tööjõurenti peetakse näilikuks ainult seepärast, et ehkki

tööjõurenditeenuse osutajad deklareerisid makse, ei tasunud nad neid makse riigile. Kahe

kohtuotsusega (maa- ja ringkonnakohtu otsusega) tunnistati RKO Platvorm OÜ tagastusnõude

aluseks olnud tehingud õiguspäraseks. Samas kolmanda ehk halduskohtu otsusega loeti need

õigusvastaseks. T. Raatsin ja A. Kiil arvasid, et neil oli õigus omandada RKO Platvorm OÜ-lt

nõuded MTA vastu. Kui need nõuded olid olemas, siis oli rendiettevõtjal õiguspärane alus

deklareeritud makse tasaarveldada oma nõudega ning riigil ei jäänud maksusumma laekumata.

MTA 11. detsembri 2015. a vastuse järgi ei aktsepteerinud MTA aga seda enammakset. See

vastus saadeti pärast vaidlusalust ajavahemikku (2014. aasta novembrist kuni 2015. aasta

detsembrini). Kaitsja ei nõustu kohtuga, et aluseks tuli võtta just halduskohtu otsus.

Tööjõurenditeenuse osutamisega seonduv kuulub tsiviilkohtu lahendatavate asjade sekka.

Lähtuda tuli Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 2015. a otsusest. Halduskohtumenetluses saabus

Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuni 2016. a otsus oluliselt hiljem. Maakohus ei pööranud

tähelepanu sellele, kuidas saanuks kujunenud segases õiguslikus olukorras AS Turvamaailm ja

Delta Security OÜ mõista RKO Platvorm OÜ tagastusnõudesse puutuvaid üksikasju ja ohtu, et

riigile võivad jääda maksud laekumata, kui ilmneb, et RKO Platvorm OÜ-l pole siiski

tagastusnõuet, mistõttu ei saa seda olla ka Baltic Tööjõud OÜ-l ega Simetra Tööjõud OÜ-l, kes

osaliselt selle nõude omandasid. Pole tuvastatud, et J. Kukebal teadis maksusummade laekumata

jäämisest. RKO Platvorm OÜ tagastusnõue pidi andma ka AS-le Turvamaailm ja Delta Security

OÜ-le kindluse, et riigile ei jää tööjõumaksud maksmata.

77. J. Kukebali eesmärgiks polnud maksueelise saamine. Maksueelis üle 700 000 euro suuruse

maksuriski ja kriminaalkaristuse eest on 18 128,68 eurot. Kohus ei tuvastanud, et äriühingutest

välja võetud sularahast 187 208 + 410 269,71 eurot mingigi osa oleks jõudnud J. Kukebali kätte.

AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ ei osalenud ega soovinud osaleda näiliku tööjõurendi

skeemis. Isegi kui tööjõurent oli näilik, polnud J. Kukebalil tahtlust.

Karistus

78. Maakohtu mõistetud karistus on liiga karm. Kohus leidis ekslikult, et süüd suurendab

valeandmete esitamine erinevat liiki maksude kohta. Kohus ei selgitanud, miks suurendab süüd

see, et näilise tööjõurendi puhul on korrigeeritud maksukohustust erinevat liiki maksude puhul.

Maakohus tuvastas, et J. Kukebal pole viimased 8 aastat kuritegusid toime pannud. Kohtu

järeldused on vastuolulised. J. Kukebalile tulnuks mõista karistus, mis on umbes poole lühem

maakohtu mõistetust. Prokuratuur lõpetas menetluse J.L. suhtes KrMS § 202 lg 7 alusel. J.L. ja

J. Kukebali teod on võrreldavad, erinevus seisneb vaid ümber hinnatud töötajate arvus ja

22(56)

kaasnenud kahju ulatuses. On põhjendamatu, et ühel juhul lõpetatakse menetlus, aga teisel juhul

mõistetakse karistus, millest peab osa reaalselt ära kandma. Maakohtu viide Tallinna

Ringkonnakohtu otsusele asjas nr 1-17-4798 pole asjakohane: tegu oli teine (kelmus), see oli

korduv ja sellest oli möödunud lühem aeg kui praegu (J. Kukebali teost on möödas aga juba ca 9

aastat). Osutatud otsuses mõisteti karistuseks 6-kuuline vangistus, mis jäeti tingimisi täitmisele

pööramata. J. Kukebalil pole kehtivaid kriminaalkaristusi ja ta töötab. Šokivangistus ei ole enam

mõjus. Karistuse mõistmisel on menetletava asjaga võrreldav Tallinna Ringkonnakohtu otsus

asjas nr 1-15-4671. Viimase aja võrreldavas kohtupraktikas (kus kehtivad kriminaalkaristused

puudusid ja tegu pandi toime mõnda aega tagasi) on KarS § 3891 lg 2 järgi mõistetud karistused

jäetud täielikult tingimisi täitmisele pööramata, samuti on menetlus lõpetatud mõistliku

menetlusaja möödumise tõttu.

Avalik-õiguslik nõudeavaldus on põhjendamatu

79. Avalik-õiguslik nõudeavaldus on ebaselge. Nõudeavalduse põhjal pole jälgitav, kuidas on selles

märgitud summad saadud. Nõudeavalduses on kõigest üldsõnaline väide, et see põhineb

kriminaalasja tõenditel ja summad on saadud neist tõenditest kogumis. Selline lause pole piisav

ja nõudeavalduses kirjas olevad numbrid ei ole kontrollitavad.

(b) T. Raatsini kaitsja I. Põdra apellatsioon

Taotlused

80. Kaitsja taotleb:

1) maakohtu otsuse tühistamist ja T. Raatsini õigeksmõistmist ning ettevõtluskeelu tühistamist

ja

2) süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamist ja

3) avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata või rahuldamata jätmist või

4) karistuse kergendamist ja ettevõtluskeelu tühistamist või

5) menetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.

Süüdistus on konkretiseerimata ja süü tõendamata

81. Süüdistus on puudulik. Süüdistusest ei ilmne T. Raatsinile süüks arvatud kuriteo objektiivsetele

ja subjektiivsetele tunnustele vastavaid asjaolusid. Pole selge, milles seisnes T. Raatsini osa

kuriteo toimepanemises. Eristada tuleb kolme episoodi (AS Turvamaailm, Delta Security OÜ-d

ja Joy Grupp OÜ-d puudutav episood). Süüdistusest ei selgu, mida tegi T. Raatsin ühes või

teises episoodis. Teistele isikutele tehtud etteheited ei puuduta T. Raatsinit. Tõendatud ei ole, et

T. Raatsin esitas maksudeklaratsioone või jagas korraldusi. Samuti pole tuvastatud varalise kasu

saamine ega selle ulatus. Seda tegid erinevad raamatupidajad. T. Raatsin pidanuks täideviijana

vastutusele võtmiseks kuriteoplaani välja töötama või kuriteo organiseerima, aga selliseid

tõendeid kohtule esitatud pole. Süüdistus ei sisalda T. Raatsini kaastäideviimise analüüsi.

Süüdistust pole esitatud ühelegi juriidilisele isikule. Kohus väljus süüdistuse piirest ega vastanud

kaitseväidetele. T. Raatsin ei esitanud 2009. aastal RKO Platvorm OÜ nimel parandatud

andmetega käibedeklaratsiooni, mis sisaldas valeandmeid. Maakohtu selline väide on ekslik ega

tugine tõenditele. Kõnealuse deklaratsiooni esitas R.P. .

Subjektiivse külje analüüs pole nõuetekohane

82. T. Raatsini süüditunnistamiseks pidi ta olema teadlik sellest, et J. Kukebal, J.L. või teised isikud

kas jätsid maksuhaldurile andmed esitamata või esitasid valeandmeid maksueelise saamise

23(56)

eesmärgil, mis tekitas suure kahju. Midagi sellist aga tuvastatud pole. T. Raatsin ei kujutanud

ette põhitegu selle olulisemates ebaõigusjoontes.

Jälitustoimingud olid õigusvastased

83. Esimene jälitusluba anti 28. mail 2015 (nr 252). See on nõuetekohaselt põhjendamata, järgitud ei

ole ultima ratio-nõuet. See tingib ka kõikide teiste lubade õigusvastasuse. Erinevad load

põhinevad samadel põhjendustel, teksti on kopeeritud. Prokuratuuri 2. juuni 2015. a loast (nr

504) ei selgu, miks on vaja jälitada ega piisa teistest toimingutest. 2016. aasta veebruaris tehtud

kohtumääruses ei ole põhjendusi.

Avalik-õiguslik nõudeavaldus on põhjendamatu

84. MTA märgitud maksukohustus tuli täita juriidilisel isikul. Seda ei saa nõuda T. Raatsinilt.

Menetlusse pole kaasatud T. Raatsiniga seotud äriühingut, mille kaasamisel olnuks võimalik

teha kindlaks juriidilise isiku majanduslik seis ja võimalus nõuda kahju. Avalik-õiguslik

nõudeavaldus ei vasta MKS §-des 95 ja 46 sätestatud nõuetele, sest see ei sisalda analüüsi ega

viiteid tõenditele. MKS § 41 lg 3 ei andnud alust nõudeks. MTA maksuarvestus pole iseseisev

tõend. MTA ei arvestanud nende tunnistajate ütlustega, kes eitasid ümbrikupalga saamist ja

deklareerimata maksukohustuse olemasolu.

Karistus (sh ettevõtluskeeld) on liiga karm

85. Vaidlustatud otsusest ei selgu, millistel kaalutlustel on vaja T. Raatsinit nii karmilt karistada.

3-aastane ettevõtluskeeld on ebaproportsionaalne. Kohus ei põhjendanud, miks on tarvis seda

lisakaristust kohaldada nii pikaks ajaks.

Maakohus eksis menetlusaja mõistlikkuse hindamisel

86. Mõistlik menetlusaeg on möödunud ja menetlus tuleb seetõttu lõpetada või vähemalt kergendada

karistust. Kriminaalasi ei ole keeruline ja avalik menetlushuvi puudub. Osa isikute suhtes

lõpetas prokuratuur juba varem menetluse. T. Raatsin ega kaitsja pole venitanud menetlust.

Enamik kohtuistungeid on ära jäänud R.P. terviseseisundi pärast. T. Raatsinile ei saa ette heita

R.P. käitumist. Menetlus on veninud ka riigi tegevusetuse tõttu. 16. detsembri 2020. a määruses

on leitud, et mõistlik menetlusaeg on peatselt möödumas, ent kolm aastat hiljem asus maakohus

seisukohale, et see siiski pole veel saabunud. Kohus heitis ette T. Raatsini ja tema kaitsja

taotluste esitamist, kuid ei sõnanud samas, et taotlused olnuks põhjendamata.

(c) A. Kiili kaitsja K. Lumiste apellatsioon

Taotlused

87. Kaitsja taotleb:

1) maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks kõikide

süüdistatavate (sh R.P. ) osas korraga või

2) maakohtu otsuse tühistamist ja A. Kiili õigeksmõistmist, avalik-õigusliku nõudeavalduse

läbi vaatamata jätmist ning A. Kiilile kuuluva kinnistu (XXX ) müügist laekunud 55 000

euro aresti alt vabastamist, Alke Finants OÜ arvelduskontol oleva 4000 euro konfiskeerimata

jätmist ning menetluskulude riigi kanda jätmist või

3) maakohtu otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu,

lisaks avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmist, arestimis- ja

24(56)

konfiskeerimisotsustuste tühistamist, menetluskulu riigi kanda jätmist ning

süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamist või

4) A. Kiili karistuse kergendamist, sh mõistliku menetlusaja möödumise tõttu, ja karistuse

tingimisi täitmisele pööramata jätmist, lisaks avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamata

jätmist, arestimis- ja konfiskeerimisotsustuste tühistamist ning menetluskulu riigi kanda

jätmist ja

5) jälituslubade õigusvastaseks ja nende alusel saadud tõendite lubamatuks tunnistamist ning

6) A. Kiili 16. ja 17. mail 2019 ning 17. veebruaril 2020 esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluse algatamise taotluste rahuldamist ning KarS § 3891 ja KrMS § 32 lg 2 ning § 91 lg

2 põhiseadusega kooskõla kontrollimist ja

7) A. Kiili 17. veebruaril 2020 esitatud taotluse rahuldamist, mis puudutab Euroopa Kohtult

eelotsuse küsimist selle kohta, kas Euroopa põhiõiguste harta artiklit 7 tuleb tõlgendada nii,

et kriminaalmenetluses võib kahtlustatavate elukohas sooritada läbiotsimisi vaid kohtu või

sõltumatu haldusasutuse eelneval kirjalikul loal (kelleks pole prokuratuur) ning

8) Euroopa Kohtul eelotsuse küsimist järgmistes küsimustes: a) kas KrMS § 180 lg 1 on

kooskõlas direktiivi 2016/1919 art-tes 3 ja 4 sätestatuga juhuga, mil süüdistatavale riigi

tasuta õigusabi korras määratud kaitsja kulud arvestatakse hüvitatavate kohtukulude sekka;

b) kas direktiivi 2016/1919 saab tõlgendada selliselt, et pärast seda, kui siseriiklikult on

otsustatud süüdistatavale tasuta riigi õigusabi osutamine kriminaalmenetluses, on

direktiiviga 2016/1919 kooskõlas selle hüvitamise nõudmine täies ulatuses pärast isiku

süüdimõistmist või

9) kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks.

R.P. kriminaalasja eraldamine oli ebaseaduslik

88. R.P. asja eraldamine oli ebaseaduslik. KrMS § 216 lg 4 ei võimalda eraldada kriminaalasja

süüdistatava, vaid üksnes kuriteo osas. Kõikide süüdistatavate teod on olemuslikult seotud.

Lisaks on ebaselge, millele tuginedes leidis kohus R.P. asja eraldades, et see on vajalik

mõistliku menetlusaja tagamiseks. R.P. sai kohtuistungitel osaleda, tema terviseseisund lubas

seda. Ühiselt toimepandud kuriteo lahendamine ühes menetluses on oluline, tagamaks selle

igakülgne ja terviklik arutamine. R.P. oli väidetavalt koos T. Raatsini ja A. Kiiliga kaasaaitaja.

Tema suhtes menetluse eraldamine saanuks toimuda ainult väga kaalukatel põhjustel, mida

praegu pole. Eraldamine mõjutas lisaks R.P. le ka A. Kiili, seda näiteks kaitseõiguse teostamisel

(kaitsetaktikat valides). R.P. asjas tehtud otsustused erinevad kohati oluliselt käsilolevas asjas

tehtud otsustustest (nt jälitustoimingute osas).

Objektiivne koosseis pole täidetud

89. Tegemist polnud näiliku, vaid kehtiva tööjõurendiga. Kui tööjõumakse deklareeritakse vale

äriühingu nimel, siis on deklareeritud maksukohustuse summad ikka õiged ning riigil on

võimalus need sisse nõuda. Käibemaksu neutraalsuse printsiibi järgi ei tekita riigile kahju see,

kui ostja ja müüja kajastavad üht ja sama tehingut (isegi kui see tehing peaks olema näilik)

samasuguselt, sest sisendkäibemaksu ja tasumisele kuuluva käibemaksu summa on null. Kuna

A. Kiili juhitud tööjõurenti pakkuvatele äriühingutele on tasutud summad tööjõurendi arvete

alusel (kus on arvestatud töötajatele netoväljamakseid ja neilt arvestatud tööjõumakse) ning A.

Kiili äriühingud on deklareerinud maksud ja tasunud töötajate arveldusarvetele töötasu, ei saa

rääkida näilikest tehingutest. Pooled soovisid tööjõu rendilepingutega tuua kaasa õiguslikke

tagajärgi ja need ka saabusid. A. Kiilil polnud tahtlust sõlmida näilikke lepinguid. Pole tõendeid,

mis viitaksid näilikele tehingutele ja nende seosele A. Kiili käitumisega. Maakohtu osutatud

25(56)

telefonikõned J. Kukebali ja T. Raatsini vahel ei tõenda seda. Täitmata on KarS § 3891

objektiivne tunnus valeandmete esitamine. A. Kiil ei sõlminud näilikke tehinguid.

Subjektiivne koosseis ei ole täidetud

90. A. Kiil ei suhelnud J. Kukebaliga süüdistuses märgitud ajavahemikul mingitel maksukohustuse

teemadel. A. Kiil teadis, et J. Kukebal pole AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ juhatuse

liige. J. Kukebal polnud maksudeklaratsioonide esitamisel kohustatud isikuks. A. Kiilil polnud

võimalik teada, et J. Kukebal tegutseb kuidagi äriühingute maksu- või kinnipidamiskohustuse

vähendamise eesmärgil. Seepärast ei saanud A. Kiil sellele ka kaasa aidata. A. Kiil deklareeris

tööjõumaksud vastavalt tööjõurenti puudutavatele lepingutele. Tal polnud tahtlust tekitada riigile

kahju. Riigi jaoks pole vahet, milline juriidiline isik maksudeklaratsiooni esitab.

91. Subjektiivne külg ei ole täidetud ka J.L. ja Joy Grupp OÜ kuriteole kaasaaitamises. Tööjõurent

polnud näilik. Pole tõendatud, et A. Kiil ja J.L. tegid koostööd. J.L. ei mäletanud A. Kiili

seotust Velum Service OÜ ja Joy Grupp OÜ vahel sõlmitud tööjõurendilepinguga. J.L. suhtes

lõpetati menetlus oportuniteediga juba 19. juunil 2016. On ebaselge, miks lõpetati täideviija osas

menetlus, samas kui kaasaaitaja osas peab menetlust jätkama. A. Kiil võis arvata, et RKO

Platvorm OÜ-l oli enammakse, mida kriminaalasjas nr 1-13-6111 maakohus tunnustas, kuni

Tartu Ringkonnakohus otsustas selle 25. novembril 2016 ümber.

Jälitustoimingud olid õigusvastased

92. Jälitustoimingud olid ebaseaduslikud. See tuvastati R.P. asjas, aga käsilolevas asjas mitte.

Järgitud pole ultima-ratio põhimõtet. 28. mai 2015. a määruses (nr 252) pole nõuetekohaselt

põhjendatud, miks on vaja teha jälitustoiminguid ega piisa teistest toimingutest. Kohus pole esile

toonud, millised võiksid olla muud võimalused tõendite kogumiseks peale jälituse. Kõikides

edasistes jälituslubades on viidatud ja tuginetud just 28. mai 2015. a määrusele, mis muudab

needki õigusvastaseks. Kõiki jälitusega seotud dokumente pole pooltele esitatud, sest osa

jälitustoimingutest võidi sooritada ebaseaduslikult.

Mõistlik menetlusaeg on möödunud

93. Ehkki A. Kiil pole esitanud taotlust menetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusaja möödumise

tõttu, tuleb seda ka tema puhul hinnata. Mõistlik menetlusaeg võib olla möödunud ja rikkumine

on nii ulatuslik, et menetlus tuleb lõpetada. Väidetavad episoodid jäävad aastatesse 2014–2015.

Menetlust alustati 2. märtsil 2015. A. Kiil peeti kinni 16. veebruaril 2016. Sellest on möödunud

8 aastat. Kuni 15. juunini 2023 oli A. Kiili korteriomand arestitud. Maksukuriteod on

paratamatult seotud suurel hulgal paberitega, ent see ei saa olla põhjuseks, et kedagi nii pikalt

negatiivselt mõjutada. A. Kiili tõttu pole menetlus kordagi veninud. Tema taotlust prokuröri

taandamiseks ei saa käsitada menetluse venitamisena.

Karistus on liiga karm

94. Mõistliku menetlusaja möödumine on A. Kiili karistust kergendav asjaolu. A. Kiili kustunud

karistusi ei tohi karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg 1 järgi arvesse võtta. Väidetavatest

kuritegudest on möödas peaaegu 9,5 aastat, mistõttu ei täida šokivangistus enda eesmärki.

Reaalne vangistus ei vasta A. Kiili süüle. A. Kiil pole vahepeal uusi kuritegusid toime pannud.

26(56)

Mitme teise isiku suhtes, kes olid seotud AS Turvamaailm ja Delta Security AS või Joy Grupp

OÜ episoodiga, menetlus lõpetati.

Avalik-õiguslik nõudeavaldus on põhjendamatu

95. Nõudeavaldus on ebaselge. S. ja O.V. tasusid osalt summa selle nõudeavalduse katteks. MTA

pole selgitanud, milliste nõuete katteks on neid makseid arvestatud. Selgusetuks jääb seegi,

kuidas on avalik-õigusliku nõudeavalduse summa saadud. Kohus võttis aluseks prokuratuuri 15.

märtsi 2023. a kohtukõnes toodu (sh esitatud tabeli) ega arvutanud ise summade kujunemist.

Kohus ei pidanud maksuarvestust tõendiks, mis seab kahtluse alla, kas seda on võimalik üldse

arvesse võtta. Kohus jättis tähelepanuta, et osa maksudeklaratsioone on poolikud (kätkedes vaid

lisa INF-b, aga mitte tegelikku deklaratsiooni). Kohus määras maksukohustuse äriühingule, keda

pole menetlusse kaasatud.

Taotlused põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks

96. Kaitsepool ei nõustu maakohtu seisukohtadega, mis puudutavad A. Kiili taotlust tunnistada KarS

§ 3891 põhiseadusega vastuolus olevaks. Kohus keskendus liiga palju maksude määramise ja

kogumise vajalikkusele. Murekoht seisneb selles, et MTA on samal ajal nii maksuhaldur kui ka

uurimisasutus. Maksukohustuslasel ei saa olla kohustust esitada deklaratsioonid

uurimisasutusele, kes saab hiljem kasutada neid tema vastu. Ometi kaasaaitamiskohustus just

seda teeb.

97. Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata ka KrMS § 32 lg 2 ja § 91 lg 2 põhiseadusvastaseks

tunnistamise taotluse. Prokuratuur ei saa lubada prokuratuuril endal mingeid tõendeid koguda.

A. Kiili taotlused Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks

98. Kohus ei lahendanud sisuliselt A. Kiili 17. veebruaril 2020 esitatud taotlust küsida Euroopa

Kohtult eelotsust. Ringkonnakohtul tuleb see taotlus läbi vaadata. Euroopa Kohtu seisukohad ei

lähe kokku prokuratuuri rolliga Eesti kriminaalmenetluses. On küsitav, kas prokuratuur saab

teha objektiivset kontrolli andmetele juurdepääsu üle.

99. A. Kiil taotleb eelotsuse küsimist ka järgmistel põhjustel. Maakohus mõistis A. Kiililt riigi

tuludesse riigi õigusabi tasu ja kulu 30 771,44 eurot. See on vastuolus Euroopa parlamendi ja

nõukogu direktiiviga (EL) 2016/1919 (26. oktoober 2016), milles käsitletakse tasuta õigusabi

andmist kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetluses ning isikutele, kelle

üleandmist taotletakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses. Maakohus ei

kontrollinud A. Kiili varalist seisu. Tal polnud võimalik kaitsjast loobuda. Seega pidi talle riigi

õigusabi osutamine olema tasuta.

(II) VASTUS APELLATSIOONIDELE

100. Kannatanu esindaja palub jätta apellatsioonid rahuldamata. Avalik-õiguslikes nõudeavaldustes

on toodud materiaalõiguse sätted, millel iga maksukohustus põhineb. Selline kohustus tuleneb

ka MKS § 31 lg 1 p-st 1. Nõudeavaldustes märgitud maksuarvestus on kriminaalmenetluses

abivahend, kust nähtub, milliseid dokumente on vaadeldud. MTA ei tuginenud MKS §-le 40.

MKS § 41 lg 3 ei näe ette maksukohustuse lõppemist nõudeavalduse esitamise eeldusena.

27(56)

Kriminaalmenetluses saab tuvastada kuriteo objektiivse tunnusena mistahes maksukohustuse,

olenemata sellest, kas maksu maksev isik on kriminaalmenetluses kohtumenetluse pool või kas

tema suhtes on maksukohustuse suurus jõustunud haldusakti või kohtuotsusega kindlaks

määratud. Avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamise mõte on see, et süüdistatava karistus- ja

maksuõiguslike vastutuse küsimus saaks korraga lahendatud. Maksuhaldur saab valida, kas

esitada maksunõue kriminaal- või maksumenetluses. Kui maksunõuet lahendatakse

kriminaalmenetluses, siis ei saa samal ajal haldusmenetlust läbi viia.

101. KrMS § 3 lg 2 järgi tuleb kohaldada kehtivat menetlusõigust. Seepärast saab kohaldada KrMS

§ 381 lg-t 2, sõltumata sellest, et säte jõustus 1. jaanuaril 2019 ja maksukohustuse tekkimise

ajavahemikud jäävad aastatesse 2014–2015. Vastutus maksuvõla eest ei teki KrMS § 381 lg 2 või

MKS § 41 lg 3 alusel. Nõude aluseks olev MKS § 41 lg 1 kehtib juba alates 1. juulist 2002.

102. Kui avalik-õiguslikku nõudeavaldust ei esita prokuratuur, siis saab selle esitaja esitada

tõendeid, olenemata prokuratuuri tõenditest. MTA tugineb prokuratuuri tõenditele, aga võis

lisada ka enda tõendeid.

103. Maksuarvestust ei saa võrdsustada maksuotsusega. Avalik-õiguslik nõudeavaldus pole

haldusakt.

104. Kannatanu ei eita, et S.V. tasus 45 000 eurot ja O.V. 55 000 eurot nõude katteks. Tuleb

eristada, kas ja millises ulatuses rahuldab kohus nõudeavalduse. Alles pärast seda otsustust

tasaarvestab riik nõudeavaldusega tasutud summad. Kannatanu kinnitab, et süüdistatavatelt ei

nõuta maksukohustuse täitmist topelt. Rahaliste vahendite deponeerimist tulevase nõude katteks

on tunnustatud.

105. Prokuratuuri märgitud kohustused olid mõnevõrra väiksemad kui nõudeavaldustes. Kannatanu

palus aluseks võtta just väiksemad summad. Kohtu välja mõistetud summad on jälgitavad.

(III) A. Kiili kaitsja taotlus

106. A. Kiili kaitsja saatis ringkonnakohtule 8. oktoobril 2024 taotluse võtta kriminaalasja juurde

täiendava tõendina Tartu Maakohtu 21. juuni 2024. a otsus asjas nr 1-21-3063.

(IV) Ringkonnakohtu istung

107. Ringkonnakohtu istungil jäid kaitsjad apellatsioonides esitatud taotluste ja seisukohtade

juurde. Prokurör S. Melk palus jätta apellatsioonid rahuldamata. Kohus võttis asja juurde Tartu

Maakohtu 21. juuni 2024. a otsuse asjas nr 1-21-3063.

28(56)

D. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

SISSEJUHATUS

108. Kolleegium nõustub valdavalt maakohtu tõendite analüüsiga ja leiab, et vaidlustatud otsus on

enamjaolt nõuetekohaselt põhjendatud. Apellatsioonid on suuresti põhjendamatud ega lükka

ümber maakohtu otsuses tuvastatud faktilisi asjaolusid ning kohtu asjakohaseid ja veenvaid

seisukohti. Osas, milles ringkonnakohus nõustub maakohtuga, ei pea kolleegium vajalikuks

vaidlustatud otsuse põhjendusi samaväärses mahus korrata ja piirdub suuresti selles otsuses

toodu lühikokkuvõttega. Samuti kätkeb maakohtu otsus puhuti juba ammendavat vastust

mitmetele apellatsioonides esitatud argumentidele. Samas leiab kolleegium, et mõistlik

menetlusaeg on praeguseks möödunud. See ei too aga kaasa kriminaalmenetluse lõpetamist, vaid

süüdistatavate karistuste kergendamise. Kolleegium muudab ka osaliselt maakohtu põhjendusi

KarS §-i 3891 põhiseaduspärasuse ja jälitustoimingute õiguspärasuse kohta.

109. Ringkonnakohus vastab kõigepealt J. Kukebali ja A. Kiili kaitsja nendele väidetele, mis

puudutavad kriminaalasjade eraldamist ja menetluse lõpetamist teiste isikute suhtes (I). Seejärel

lahendab kolleegium A. Kiili ja tema kaitsja taotlused põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamiseks ning Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks (II). Pärast seda kujundab kolleegium

seisukoha mõistliku menetlusaja nõude järgimise (III) ja süüdistuse nõuetekohase suhtes (IV).

Otsuse V osas annab ringkonnakohus hinnangu jälitustoimingute õiguspärasusele. Selle osa

jagab kolleegium kaheks, osutades kõigepealt asjakohastele sätetele ja Riigikohtu praktikale (a)

ning hinnates seejärel seda, kas menetletavas kriminaalasjas on jälitustaotlused ja -load

nõuetepärased (b). Siis peatub kolleegium J. Kukebali kaitsja apellatsioonis vaidluse alla seatud

tõendite lubatavusel ja usaldusväärsusel (VI). Otsuse järgmises osas on käsitletud

apellatsioonides esitatud väiteid süüküsimuse kohta (VII). Ringkonnakohus kordab selles osas

esmalt maakohtu otsuses nõuetekohaselt tuvastatud ja asja lahendamise seisukohalt kõige

olulisemaid faktilisi asjaolusid (a) ning põhjendab pärast seda täideviimis- (b) ja

kaasaaitamistegude olemasolu (c). Otsuse VIII osas muudab kolleegium süüdistatavate

karistust, mille järel annab hinnangu avalik-õiguslikule nõudeavaldusele (IX). Lõpetuseks võtab

ringkonnakohus kokku kaebemenetluse tulemuse ja lahendab menetluskulu küsimuse (X).

(I) KRIMINAALASJADE ERALDAMINE JA MENETLUSE LÕPETAMINE

110. Kolleegium ei pea põhjendatuks J. Kukebali ja A. Kiili kaitsja väiteid, mis puudutavad

kriminaalasjade eraldamist ja menetluse lõpetamist.

111. J. Kukebali kaitsja näeb põhimõttelist ebakõla selles, et O. ja S.V. suhtes lõpetati osaliselt

kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel seetõttu, et pole menetluse alust. Kaitsja arvates

ei saanud seega rääkida piisavast kahtlusest, et O. ja S.V. panid toime kuriteo, samas kui

süüdistuses on sellega vastuollu minnes toodud, justkui panid nad kuriteo toime koos J.

Kukebali ja teistega. Kolleegium märgib sellele vastates, et maakohus osutas asjakohaselt

Riigikohtu seisukohale (vt maakohtu otsuse lk 57). Kui kuriteo panevad toime mitu isikut, ei

välista ühe isiku süüditunnistamist tõik, et mõnda teist isikut süüdi ei mõisteta, ning see, kui

mõni võimalik toimepanija jääb menetlusõiguslikul põhjusel süüdi tunnistamata, ei takista selle

isiku süüditunnistamist, kelle süü on tõendatud (vt RKKK 08.07.2014, 3-1-1-31-14, p 26).

Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes sedagi, et kohtueelses menetluses tehtud

kriminaalmenetluse lõpetamise otsustus mõne isiku suhtes on prokuratuuri pädevuses ja see ei

mõjuta kohtumenetluses nende isikute süü üle otsustamist, kelle kohta on prokuratuur saatnud

süüdistusakti kohtusse (vt ka maakohtu otsuse lk 58). Lisaks leiab kolleegium käesoleva otsuse

29(56)

edasises osas, et maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud süüdistatavate süü neile omistatud

kuritegude toimepanemises.

112. Kujunenud olukord pole võrreldav kaitsja osutatud asjaga, kus Riigikohtu üldkogu tunnistas

KrMS § 366 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see ei näe teistmisalusena ette

üldmenetluses tehtud kohtuotsuse jõustumist, millega tuvastatakse kuriteosündmuse puudumine,

kui teistetavas kriminaalasjas on üldmenetluses tehtud kohtuotsusega mõistetud isikule selles

kuriteosündmuses osalemise eest karistuseks vangistus (vt RKÜK 10.04.2012, 3-1-2-2-11). O. ja

S.V. suhtes ei ole tuvastatud jõustunud kohtuotsusega kuriteosündmuse puudumist ning neid

pole õigeks mõistetud. Kriminaalmenetluse lõpetamist kohtueelses menetluses ei saa võrrelda

õigeksmõistva kohtuotsusega tegemisega (vt ka RKKK 28.06.2024, 1-20-3101/99, p-d 76–77).

Seepärast on võrdlus Riigikohtu üldkogu asjaga nr 3-1-2-2-11 kohatu.

113. J. Kukebali, T. Raatsini ja A. Kiili süüküsimuse lahendamist ei mõjuta ka kaitsja osutatud

prokuratuuri otsustused O. ja S.V. kriminaalasja eraldamise ning lõpetamise ja R.J. i suhtes

menetluse lõpetamise kohta. Olenemata sellest, kas selliste otsustustega saab tagantjärele

nõustuda, ei takista need kohtul hindamast J. Kukebali, T. Raatsini ja A. Kiili süüd ega tegemast

süüdimõistvat otsust, kui ta peab kuritegude toimepanemist tõendatuks. Lisaks jäävad

kolleegiumile ebaselgeks kaitsja argumendid, kuidas avaldab menetletava kriminaalasja

lahendamisele mõju AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ asja eraldamine ning nende osas

menetluse lõpetamine. Mõlemad osaühingud on äriregistrist kustutatud ja järelikult lõppenud,

mis välistab kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 4 järgi (vt ka maakohtu otsuse lk 58). Öeldu

ei tähenda aga seda, et AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ episoodides pole võimalik

menetleda J. Kukebali, T. Raatsini ja A. Kiili kohta esitatud süüdistust. Niisugust takistust

menetlusõigus ette ei näe.

114. Nii J. Kukebali kui ka A. Kiili kaitsja leiavad, et R.P. asja eraldamine oli põhjendamatu.

Kolleegium osutab, et eraldamise otsustas Tartu Maakohus 26. aprilli 2021. a määruses (vt ka

maakohtu otsuse lk 58). Sellest määrusest nähtub, et R.P. terviseseisundi tõttu jäid

kohtuistungid korduvalt ära või toimusid vaid lühikest aega (kokku kestis see umbes neli kuud).

Kuigi kohus pakkus R.P. le meditsiinitöötaja kohalolekut istungitel, polnud ta väidetavalt nõus,

et talle osutatakse istungisaalis meditsiiniabi. Kohtu arvates oli asja eraldamiseks olemas KrMS

§ 216 lg 2 p 1 alt-s 4 sätestatud alus, sest R.P. t ei olnud võimalik mõistliku aja jooksul

menetlustoimingutele allutada. Kohus tugines ka KrMS § 216 lg-le 2, mis sätestab võimaluse

eraldada asi kuriteo osas, kui see on vajalik kuriteo aegumise vältimiseks või mõistliku

menetlusaja tagamiseks. Võttes aluseks kõnealuste menetlusnormide teksti ja tuginedes ka

seaduse eelnõu seletuskirjale (599SE, Riigikogu XI koosseis, lk 17–19), nõustub kolleegium

maakohtuga, et asja eraldamist võimaldas KrMS § 216 lg 2 p 1 alt 4. Seadusandja soovis

täpsustada võimalusi kriminaalasja eraldamiseks ühe või mitme süüdistatava osas, et tagada

õigus menetlusele mõistliku aja jooksul (599SE, Riigikogu XI koosseis, lk 17). Kuna R.P.

osavõtt maakohtu istungitest oli tema terviseseisundist tingituna takistatud ja kohus ei näinud ka

võimalust, et see mõistliku aja jooksul muutuks, siis tohtis R.P. osas KrMS § 216 lg 2 p 1 alusel

asja eraldada (vt Tartu Maakohtu 26. aprilli 2021. a määruse lk 7–10). Rääkida ei saa aga KrMS

§ 216 lg-s 4 toodud aluse olemasolust. Seadusandja tahe oli suunatud sellele, et see alus hõlmaks

just üksnes kuritegude osas asja eraldamist, mitte sama kuriteo osas ühe või mitme isiku suhtes

asja eraldamist, millest kõneleb KrMS § 216 lg 2 (599SE, Riigikogu XI koosseis, lk 18–19). Kui

tõlgendada KrMS § 216 lg-t 4 nii laialt, et sellel alusel saab eraldada asja kahtlustatava või

süüdistatava suhtes ka sama kuriteo osas, siis kaoks suuresti mõte KrMS § 216 lg 2 p-l 1, sest

KrMS § 216 lg 4 hõlmaks selle. (Vt Tartu Maakohtu 26. aprilli 2021. a määruse lk 7–10.) Seega

oli asja eraldamine põhjendatud KrMS § 216 lg 2 p 1 järgi.

30(56)

115. A. Kiili kaitsja peab ebaselgeks, miks leidis maakohus, et R.P. asja eraldamist on vaja

mõistliku menetlusaja nõude järgimiseks. Kolleegium märgib, et sellekohased selged ja

asjakohased põhjendused on maakohtu määruses siiski kirjas. Määrusest nähtub, kuidas R.P. ei

saanud korduvalt kohtuistungitel osaleda haiguse tõttu ja see haigus oli tal krooniline ning ta ei

nõustunud meditsiiniabi võimalusega kohtuistungil (vt Tartu Maakohtu 26. aprilli 2021. a

määruse lk 8–9). Seepärast leidis kohus, et samal põhjusel võib istungite pidamine ka edaspidi

olla takistatud. Kõnekas on seegi, et pea kõik menetlusosalised olid määruse järgi vähemalt

varem R.P. asja eraldamisega nõus (vt viidatud määruse lk 10).

116. Lisaks ei osuta miski sellele, et R.P. kriminaalasja eraldamine tingis ebaseadusliku või

põhjendamatu maakohtu otsuse, mida saaks käsitada menetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS

§ 339 lg 2 järgi (vt ka RKKK 13.06.2007, 3-1-1-16-07, p 15.4). Pelgalt see, et R.P. asjas nr 1-

21-3063 hindas maakohus tõendeid teisiti kui käsilolevas asjas, ei tähenda, et praegu

vaidlustatud maakohtu otsuses on tõendite hindamisel rikutud oluliselt menetlusõigust. Sellise

rikkumise olemasolule ei osuta seegi, kas ja kuivõrd pidi kaitsepool R.P. asja eraldamise tõttu

enda kaitsetaktikat muutma.

(II) A. KIILI JA TEMA KAITSJA TAOTLUSED PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE

MENETLUSE ALGATAMISEKS NING EUROOPA KOHTULT EELOTSUSTE

KÜSIMISEKS

117. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et taotlus tunnistada KarS § 3891 põhiseadusega

vastuolus olevaks tuleb jätta rahuldamata (maakohtu otsuse lk 46 jj). A. Kiili kaitsja

apellatsioonis on kokkuvõtlikult leitud, et maksukohustuslasel ei saa olla kohustust esitada

maksudeklaratsioone MTA-le, kes saab neid hiljem kasutada tema vastu kriminaalmenetluses.

Teisisõnu kehtib kaitsja arvates maksudeklaratsioonide esitamisel enese mittesüüstamise

privileeg, mis õigustab just nagu deklaratsioonides valeandmete esitamist. Kolleegium sellist

arvamust ei jaga.

118. PS § 22 lg-s 3 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg-s

1 sätestatud enese mittesüüstamise privileegi tõttu on välistatud isiku karistamine selle eest, et ta

esitab ametivõimudele valeandmeid eesmärgiga mitte paljastada enda toime pandud kuritegu

(RKKK 28.01.2008, 3-1-1-60-07, p 29). Riigikohus on Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK)

praktikale tuginedes leidnud, et enese mittesüüstamise privileeg ei luba kasutada

kriminaalmenetluses süüdistatava vastu tõendeid, mis on saadud temalt teises menetluses

karistusähvardusel. See põhimõte kehtib üldjuhul alati, kui kriminaalmenetluses soovitakse

kasutada tõendit, mille süüdistatav oli sunnitud mõnes teises menetluses karistusähvardusel ise

välja andma. Teabe süüstav iseloom ei vabasta isikut teabe andmise kohustusest ega selle

rikkumise korral karistusest olukorras, kus kehtib piisavalt selge keeld kasutada

kriminaalmenetluses tõendina isiku vastu teavet, mille see isik on teises menetluses karistuse

ähvardusel ise välja andnud. Erandiks on säte, mis näeb ette õigusliku aluse keelduda iseennast

süüstava teabe andmisest. Õigus tugineda enese mittesüüstamise privileegile ei sõltu isiku

formaalsest menetlusseisundist ega sellest, kas nende asjaolude osas, mille kohta isikult tõendeid

nõutakse, on kriminaalmenetlust alustatud. (Vt RKKK 24.10.2024, 1-22-3234/49, p-d 19, 22 ja

23.)

119. Enese mittesüüstamise privileegi kohaldamiseks on EIK sõnastanud kaks tingimust.

Kõigepealt peab isik olema allutatud avaliku võimu sunnijõule. Teiseks peab sunnijõudu olema

kasutatud eesmärgiga saada isikut süüstavat teavet, et kasutada seda tema vastu juba

käimasolevas või eesootavas kriminaalmenetluses, või peab süüstav teave, mida soovitakse

kriminaalmenetluses kasutada, olema saadud temalt väljaspool kriminaalmenetlust

31(56)

karistusähvardusel. (Vt nt EIK 04.10.2022, De Legé v. Holland, p 74.) Mitte igasugune sund ei

võimalda enese mittesüüstamise privileegi kasutada ega riku EIÕK artiklit 6. Tuvastamaks, kas

sunnijõud on mingis menetluses viinud artikli 6 rikkumiseni, on EIK võtnud arvesse sunni

olemust ja kaalu, menetluses asjakohaste kaitsemeetmete olemasolu ning kuidas selliselt saadud

teavet kasutatakse. (Vt EIK 04.10.2022, De Legé v. Holland, p 67.) Ka varasemas praktikas on

EIK leidnud, et enese mittesüüstamise privileegi ei saa tõlgendada moel, et see annab üldise

puutumatuse igasuguse tegevuse suhtes, mis on ajendatud soovist hoiduda uurimisest. Lisaks ei

saa põhjendamatuks pidada iga sunnimeedet, mille eesmärk on julgustada võimudele andma

teavet, mida võib hiljem potentsiaalselt kriminaalmenetluses kasutada. (Vt EIK 10.09.2002,

Allen v. Ühendkuningriik, p 1, ja 08.04.2003, King v. Ühendkuningriik, p 2.)

120. MKS § 64 lg 1 sätestab õiguse keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest MKS §-des

60–63 toodud juhtudel. MKS §-d 60–63 räägivad maksumenetluses maksuhalduri poolt teabe

nõudmisest (nt MKS § 60 lg 1 järgi maksumenetluses tähendust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks) maksukohustuslaselt (MKS § 60), kolmandatelt isikutelt (MKS § 61) või

näiteks riigiasutuselt (MKS § 63) või maksumenetluses maksuhalduri poolt asjade või

dokumentide nõudmisest (MKS § 62). Niisugustel puhkudel võib teabe andmisest ja tõendite

esitamisest MKS § 64 lg 1 p 6 järgi keelduda isik küsimustes, millele vastamine tähendaks

näiteks tema enda õigusrikkumises süüditunnistamist.

121. Maksudeklaratsiooni esitamise kohustuse täitmise korral ei saa kõneleda MKS §-de 60–63

mõistes maksumenetluses maksuhalduri poolt MKS § 62 lg 1 alusel dokumendi nõudmise peale

dokumendi esitamisest. Millelegi sellisele ei osuta ka maksudeklaratsiooni esitamise kohustusest

rääkivad MKS § 82 ega § 85 jj. Lisaks on Riigikohus eristanud maksuhalduri nõutud

dokumentide esitamata jätmist või nende ebaõigetena esitamist maksudeklaratsioonis

valeandmete esitamisest (RKKK 22.02.2016, 3-1-1-109-15, p-d 144–145). Riigikohtu

varasemaski praktikas on enese mittesüüstamise privileegist räägitud just sellistel juhtudel, mil

maksuhaldurile on maksumenetluses jäetud teave või tõend esitamata (nt maksurevisjoni tehes)

(vt RKKK 01.06.2005, 3-1-1-39-05, p 17 ja 22.10.2007, 3-1-1-57-07, p-d 14–17, samuti

28.01.2008, 3-1-1-60-07, p-d 27 ja 29, kusjuures viimati osutatud asjas kerkis enese

mittesüüstamise privileegi küsimus esile maksukontrolli käigus maksuhaldurile võltsitud

tõendite esitamise, aga mitte valeandmeid sisaldava käibedeklaratsiooni esitamise puhul, vrd ka

RKKK 24.10.2024, 1-22-3234/49, p-d 1 ja 30). Enese mittesüüstamise privileeg ei hõlma

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamist aga juba ka seepärast, et see põhimõte ei saa

õigustada (maksu)süüteo toimepanemist (kuriteo korral maksukohustuse varjamist või

tagastusnõude alusetut suurendamist vähemalt suurele kahjule vastavas summas KarS § 3891

järgi). Neil kaalutlustel ei anna enese mittesüüstamise privileeg alust maksudeklaratsioonides

valeandmete esitamiseks või andmete kajastamata jätmiseks.

122. KarS § 3891 on asjasse puutuv säte, kuna selle põhiseadusvastasuse korral ei saaks

süüdistatavaid tehtu eest sama sätte järgi vastutusele võtta. Kõneleda saab ka KarS §-i 3891

legitiimsest eesmärgist. Selles kirjeldatud kuriteokoosseisuga kaitstakse eeskätt maksude

korrapärast laekumist (vt nt RKKK 01.06.2005, 3-1-1-39-05, p 16). Maakohus selgitas

nõustumist väärivalt maksude tasumise ja nende üle peetava järelevalve olulisust riigi toimimise

seisukohalt (maakohtu otsuse lk 47). KarS § 3891 tagab, et näiteks maksukohustuse varjamise ja

sellega maksude nõuetekohase maksmata jätmise eest võetakse vastutusele ja karistatakse ning

kinnistatakse maksunormide kehtivust. Praeguse kriminaalasja asjaoludel (vt käesoleva otsuse

VII osa) võib KarS §-i 3891 pidada nende eesmärkide saavutamisel ilmselgelt sobivaks,

vajalikuks ja mõõdukaks ning kahtlust selle põhiseaduspärasuses kolleegiumil ei teki. Seetõttu ei

näe ringkonnakohus selle sätte vastuolu põhiseadusega.

32(56)

123. Maakohus jättis õigesti rahuldamata taotluse tunnistada KrMS § 32 lg 2 ja § 91 lg 2

põhiseadusega vastuolus olevaks. Kohus selgitas asjakohaselt, et nende sätete eesmärk on

võimaldada menetlejal koguda kuriteo asjaolude väljaselgitamiseks vajalikku teavet (maakohtu

otsuse lk 48–49). Ka Riigikohus on märkinud, et kriminaalmenetlus tervikuna ja üksikud

menetlustoimingud on suunatud kriminaalasjas tõe väljaselgitamisele eesmärgiga karistada teo

toime pannud isikut. Seepärast on isikul teatud ulatuses kohustus taluda tema suhtes toimuvat

kriminaalmenetlust ja sellega kaasnevaid põhiõiguste riiveid. Põhiõiguste riivest tingitud

piiranguid ei pea mitte alati heastama või karistuse mõistmisel arvesse võtma. (Vt nt RKKK

14.03.2025, 1-19-705/1769, p 213.) KrMS §-s 91 on ette nähtud selge läbiotsimise õiguslik

regulatsioon, mille seaduslikkus allub pealegi kohtulikule kontrollile (nii KrMS § 91 lg 2 kui ka

lg 3 korral hiljemalt kohtumenetluses kohtuotsuses läbiotsimisega saadud tõendite lubatavust

hinnates). Asjaolu, et prokuratuur saab anda KrMS § 91 lg 3 järgi loa läbiotsimiseks, ei näita

veel seda, et läbiotsimisega riivataks liiga intensiivselt näiteks eraelu puutumatust. Sellele ei

osuta ka läbiotsimine elukohas. Samuti näeb KrMS § 32 lg 2 ette piisavalt selge aluse

uurimisasutuse poolt vajalike dokumentide või andmete nõudmiseks. Ringkonnakohus ei näe ka

kaitsja taotlusele tuginedes, et menetletavas asjas tehtud ja kõne all olevad menetlustoimingud

osutaksid ülemäärasele eraelu puutumatuse või mõne teise põhiõiguse riivele. Seetõttu peab

kolleegium taotlust KrMS § 32 lg 2 ja § 91 lg 2 põhiseadusvastaseks tunnistamiseks ilmselgelt

põhjendamatuks.

124. A. Kiili kaitsja heidab maakohtule ette, et kohus ei lahendanud sisuliselt A. Kiili 17.

veebruaril 2020 esitatud taotlust küsida Euroopa Kohtult eelotsust selle kohta, kas prokuratuuri

on võimalik käsitada sellise sõltumatu haldusasutusena, kes saab anda loa läbiotsimiseks. See

etteheide on alusetu, sest maakohus võttis selle taotluse suhtes selge seisukoha (maakohtu otsuse

lk 56). Kohus märkis asjakohaselt, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 51 lg 1 järgi on

harta sätted ette nähtud liikmeriikidele üksnes EL õiguse kohaldamise korral. Teisisõnu hõlmab

see vaid liikmesriigi selliseid sätteid, millega rakendatakse EL õigust. Maakohus leidis, et EL

õiguse säte ja harta säte peavad puudutama riigisisese õiguse mõnda õigusnormi. Kolleegium

nõustub maakohtuga, et midagi sellist praegu ei nähtu. A. Kiili taotluses ega kaitsja

apellatsioonis pole osutatud, millise asjakohase läbiotsimise regulatsiooni puudutava EL õiguse

sätte alusel kerkib esile küsimus, kas prokuratuur tohib anda kriminaalmenetluses läbiotsimiseks

luba. Seda ei saa võrrelda sideandmete päringuga KrMS § 901 lg 2 alusel, sest sideettevõtjalt

saadavate andmete kohta on olemas EL õiguses regulatsioon (vt RKKK 18.06.2021, 1-16-

6179/111, p-d 23 jj).

125. A. Kiil soovib Euroopa Kohtult eelotsust lühidalt kokku võttes ka küsimuses, kas talle peaks

olema võimaldatud kriminaalmenetluses tasuta riigi õigusabi direktiivi nr 2016/1919 alusel,

kuna ta ei saanud kohtumenetluses kaitsjast loobuda. Kolleegium möönab, et kaitsja osavõtt

praegusest kohtumenetlusest on KrMS § 45 lg 4 järgi kohustuslik, kuna seda kriminaalasja

arutatakse üldmenetluses. Kohtueelsest menetlusest kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg-tele 2 ja 3

tuginedes aga kohustuslik polnud. Järelikult saanuks A. Kiil KrMS § 48 alusel kaitsjast

kohtueelses menetluses loobuda (vt ka RKKK 07.02.2025, 1-22-3155/132, p 32). Maakohus

mõistis A. Kiililt riigi kasuks välja kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses kantud riigi

õigusabi tasu ja kulu kokku 30 771,44 euro ulatuses (maakohtu otsuse resolutsiooni p 7).

Apellatsioonis on osutatud direktiivi nr 2016/1919 artiklile 4. Selle artikli lõige 1 kohustab

liikmesriike tagama, et kahtlustataval või süüdistataval, kellel puuduvad piisavad vahendid

kaitsja õigusabi eest tasumiseks, on õigus tasuta õigusabile juhul, kui õigusemõistmise huvid

seda nõuavad. Seega on tasuta õigusabi mõeldud nendeks puhkudeks, mil kahtlustataval või

süüdistataval endal pole õigusabi eest maksmiseks vajalikke vahendeid ja kui seda nõuavad

õigusemõistmise huvid. Sellest ei saa järeldada seda, et kaitsja kohustuslikkus kohtumenetluses

33(56)

peab tingima alati tasuta õigusabi. Lisaks ei nähtu apellatsioonist, kas ja millistel põhjustel

nõuavad õigusemõistmise huvid A. Kiilile tasuta õigusabi osutamist. Samuti märgib kolleegium,

et kui A. Kiil leidnuks, et talle on tarvis mõista riigi õigusabi ilma hüvitamiskohustuseta riigi

õigusabi seaduse § 16 mõistes, sest tal pole piisavalt vahendeid selle eest tasumiseks, saanuks ta

ise esitada maakohtule asjakohased tõendid enda majandusliku seisundi kohta. Apellatsioonis

pole ka toodud midagi selle kinnituseks, et A. Kiilil puuduvad piisavad vahendid selleks.

Toodud põhjustel ei pea kolleegium Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist vajalikuks.

(III) MÕISTLIKU MENETLUSAJA NÕUDE JÄRGIMINE

126. Kolleegium on seisukohal, et mõistlik menetlusaeg on praeguseks möödunud. Samas pole

mõistliku menetlusaja nõuet rikutud määral, mis tingiks kriminaalmenetluse lõpetamise.

Menetluse lõpetamine on mõistliku menetlusaja nõude rikkumisele reageerimisel viimane ja

erandlik abinõu ning enne selle kasuks otsustamist peab kohus hindama, kas rikkumise heastaks

piisav rahaline hüvitis süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 5 lg 1 p 6 või lg 4

alusel, karistuse kergendamine või karistusest vabastamine KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel.

Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel tuleb ringkonnakohtus üldjuhul kõne

alla vaid siis, kui kohus tuvastab vajaduse saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme

kohtule. (Vt RKKK 28.06.2024, 1-20-3101/99, p 45.) Seda seetõttu, et kriminaalmenetluse

lõpetamine seoses menetluse mõistliku aja möödumisega ei ole suunatud niivõrd juba toimunud

õiguste rikkumise heastamisele, kuivõrd edasise rikkumise ärahoidmisele (vt RKKK 20.06.2022,

1-20-9006/90, p 19). Ringkonnakohus ei näe praegu vajadust saata kriminaalasja maakohtule

uueks arutamiseks. Mõistliku menetlusaja möödumine toob aga kaasa süüdistatavate karistuste

kergendamise KrMS § 2742 lg-le 1 ja § 306 lg 1 p-le 61 tuginedes.

127. Hindamaks seda, kas ja kui ulatuslikult on riivatud süüdistatava õigust mõistlikule

menetlusajale, tuleb arvesse võtta kohtuasja keerukust, süüdistatava ja kaitsja ning riigivõimu

käitumist ja selle olulisust, mis on süüdistatava jaoks konkreetses kriminaalmenetluses kaalul.

Oluline on seegi, kuidas on pikale veninud menetlus süüdistatavat mõjutanud. Arvesse tuleb

võtta sedagi, kui intensiivselt on tõendite kogumisel süüdistatava eraellu sekkutud, milliseid

menetluse tagamise vahendeid on tema suhtes kohaldatud ja kas süüdistatav on pidanud viibima

seoses menetlusega avalikkuse tähelepanu all. Vastukaaluks süüdistatava õiguste riive

ulatuslikkusele tuleb mõistliku menetlusaja rikkumisele reageerimisel arvestada avalikku

menetlushuvi. (Vt nt RKKK 20.06.2022, 1-20-9006/90, p-d 17 ja 18 koos viidetega.)

128. Maakohtu otsuses on mõistliku menetlusaja nõude järgimise küsimus lahendatud põhjalikult

ja toodud on kronoloogiliselt olulised kriminaalmenetluse kestust mõjutanud faktilised asjaolud

(vt maakohtu otsuse lk 41–46). Kolleegium põhjendab aga seda aluseks võttes, miks on mõistlik

menetlusaeg praeguseks möödas.

129. Maakohus tuvastas, et menetlus hakkas süüdistatavaid mõjutama alates 16. veebruarist 2016,

mil nad peeti kinni paariks päevaks ja neile seati seejärel elukohast lahkumise keeld aastaks

ajaks (vt maakohtu otsuse lk 41). Seega on menetlus neid praeguseks mõjutanud ca 9 aastat ja 3

kuud. Vaidlustatud otsuse järgi oli A. Kiili korteriomand arestitud ja sellele oli seatud hüpoteek,

kuid see asendati muu abinõuga A. Kiili 15. juunil 2023 esitatud taotluse peale. Süüdistatavad

pole vahi all viibinud. Jälitustoimikust selgub, et süüdistatavaid on umbes aasta aja jooksul

aastatel 2015–2016 jälitatud (T. Raatsinit kõige kauem, J. Kukebali ja A. Kiili lühemal ajal).

Kriminaalasi on keskmisest keerukam ja ilmselgelt oluliselt mahukam (maakohtu otsuse lk 41–

42). Samuti on see asi olnud varem avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all, millele osutab juba

näiteks Äripäevas 8. mail 2015 ilmunud artikkel.

34(56)

130. Kohtueelne menetlus kestis ca 3 aastat ja süüdistusakt jõudis kohtusse 30. aprillil 2019, mis

teeb kriminaalmenetluse alustamisest 2. märtsil 2015 ca 4 aastat (vt maakohtu otsuse lk 41–42).

Arvestades selle asja märkimisväärset mahtu ja seda, kui palju isikuid on sellega seotud (olnud),

oli 3 aasta pikkune kohtueelne menetlus mõistliku kestusega. Maakohus osutas, et kriminaalasi

viibis prokuratuuris ca 1 aasta ja 1 kuu, ilma et süüdistusakti oleks esitatud kohtusse, ehkki seda

võinuks teha kiiremini (maakohtu otsuse lk 42). Vaidlustatud otsusest nähtub seegi, et

kohtumenetlus venis arvukatel põhjustel. Paljudel kordadel jäi kohtuistung ära R.P. st tingituna

(nt tema terviseseisundi, kohtusse mitte ilmumise ja kaitsja vahetamise tõttu), kes pole selles

asjas süüdistatav. Samas on asja arutamine osalt viibinud ka J. Kukebali, T. Raatsin ja A. Kiili

ning nende kaitsjate käitumise tõttu (põhjusteks on olnud nt haigestumine, kaitsja vahetamine,

erinevate taotluste esitamine jm). Kohtust endast ja prokurörist tingitud põhjusel jäi istung ära

üksnes paaril üksikul juhul. (Vt maakohtu otsuse lk 42–45.)

131. Kolleegium ei nõustu J. Kukebali kaitsjaga, et jälitustoimingute tegemine 2. märtsist 2015

kuni 15. veebruarini 2016 oli liiga pikk aeg sellisteks toiminguteks. Ringkonnakohus leiab

käesolevas otsuses edasiselt, et kõik jälitustaotlused ja -load olid õiguspärased ning

jälitustoimingud seega ka vajalikud. Samuti ei jaga kolleegium kaitsja etteheidet, justkui viivitati

kohtueelses menetluses põhjendamatult menetlemisega (nt 2017. aastal ei tegeletud väidetavalt

asjaga peaaegu üldse). Sõltumata sellest, kas kohtueelses menetluses oli mõningaid viivitusi

toimingute tegemisega, ei saa 3-aastast kohtueelset menetlust pidada praegu ülemäära pikaks,

eriti kui arvestada sellega, et kohtueelses menetluses tuli teha paljusid isikuid, sealhulgas

osaühinguid puudutavaid toiminguid ja töötada läbi suur hulk materjali ning see nõuetekohaselt

vormistada. Selles kriminaalasjas lahendamist vajavate küsimuste rohkust ja keerukust ning

kohtutoimikutes sisalduva materjali mahtu silmas pidades ei saa põhjendamatuks pidada sedagi,

et maakohtul kulus kohtuotsuse koostamiseks üle poole aasta. Kaitsja väidetu, et ta soovis võtta

O.V. küsitlemise järel aega, et viimase antud ütlusi analüüsida, mida ei saa pidada

põhjendamatuks viivitamiseks, ei mõjuta hinnangut mõistliku menetlusaja nõude järgimisele,

kuna see puudutab marginaalset osa kohtumenetlusest. Menetlusaja mõistlikkusele hinnangu

andmist ei mõjuta ka T. Raatsini kaitsja väide, et osa isikute suhtes on juba varem

kriminaalmenetlus lõpetatud.

132. Kuigi ringkonnakohus ei nõustu kõikide väidetega, mille kaitsjad on apellatsioonis esitanud,

jagab kohus siiski seisukohta, et mõistlik menetlusaeg on möödunud. Kolleegium võtab arvesse

eeskätt seda, kui kaua on kriminaalmenetlus, sealhulgas kohtumenetlus praeguseks kestnud ja

millistel põhjustel lükkas maakohus alguses istungeid edasi. Samas ei leia kolleegium maakohtu

tuvastatud asjaoludele tuginedes, et mõistliku menetlusaja nõuet oleks rikutud ulatuslikult.

Kohane abinõu süüdistatavate õiguste riive heastamiseks on KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel

karistuste kergendamine (vt käesoleva otsuse VIII osa).

(IV) SÜÜDISTUSAKTI NÕUETEKOHASUS

133. Kolleegium peab süüdistusakti nõuetekohaseks (vt ka maakohtu otsuse lk 57). Süüdistuses on

toodud sellised faktilised asjaolud, mille põhjal saab otsustada J. Kukebalile ning T. Raatsinile ja

A. Kiilile süüks arvatud kuriteo nii objektiivsete kui ka subjektiivsete tunnuste täidetuse üle.

Süüdistus on ka enamjaolt keeleliselt korrektselt koostatud ega sisalda vähemalt mitte

märgatavas osas ebaolulisi üksikasju (vt nende nõuete järgimise kohta viidatud otsus nr 1-17-

3371/311, p 68, samuti RKKK 18.04.2023, nr 1-22-7076/23, p-d 16–19 ja RKKK 15.05.2020, nr

1-18-4590/82, p 34). Süüdistuse parema jälgitavuse huvides on seda struktureeritud ja sisaldab

kohati pelgalt tausta kirjeldavaid asjaolusid, kuid neid ei saa pidada asjakohatuteks ja pigem

aitavad need kaasa süüdistuse sisust arusaamisele. Mõistmaks süüdistuses kirjeldatud

väidetavate kuritegude toimepanemise asjaolusid paremini, on oluliste taustafaktide kirjeldamist

35(56)

pidanud vajalikuks ka Riigikohus (vt nt RKKK 18.12.2024, 1-22-3897/47, p 15 ja 20.03.2024,

1-23-1763/24, p 21 jj).

134. T. Raatsini kaitsja arvates on süüdistus puudulik, kuna sellest ei selgu, missuguste

kaasaaitamistegude toimepanemist T. Raatsinile süüks arvatakse. Kolleegium sellega ei nõustu.

135. AS-i Turvamaailm puudutava episoodi osas (täideviija oli J. Kukebal, kelle kontrolli all oli

väidetavalt see aktsiaselts) on süüdistuses märgitud, et T. Raatsin oli Simetra Tööjõud OÜ

juhatuse liige ja temaga kokkuleppel olid AS-i Turvamaailm töötajad vormistatud hoopis

Simetra Tööjõud OÜ töötajateks. Osa töölepinguid allkirjastas T. Raatsin ise. AS Turvamaailm

ei tasunud Simetra Tööjõud OÜ-le, vaid hoopis teistele muu hulgas T. Raatsini juhitud

osaühingutele. AS Turvamaailm deklareeris süüdistuses toodud ajal käibemaksuarvestuses teiste

seas T. Raatsiniga seotud osaühingu väljastatud tööjõurendi ja teiste teenuste arveid ning AS

Turvamaailm tegi väljamakseid (mis hõlmasid nii töötajate töötasu kui ka tööjõumakseid)

näiliselt soetatud tööjõurendi eest T. Raatsiniga seotud osaühingule. Seejärel tasus T. Raatsiniga

seotud osaühing väidetavalt AS-le Turvamaailm töötajate töötasu ning ülejäänud osas (ehk siis

tööjõumaksetele vastavas osas) võeti vähemalt osalt kantud summa sularahana välja.

Süüdistuses on kirjas, et ka T. Raatsin ise võttis sularaha välja. AS-i Turvamaailm töötajaid ja

nendele tehtud väljamakseid deklareeris väidetavalt T. Raatsin Baltic Tööjõud OÜ ja Simetra

Tööjõud OÜ TSD-l, aga deklareeritud tööjõumakse ei tasutud. AS Turvamaailm ei

deklareerinud tulu- ega sotsiaalmaksu. Samuti ei deklareerinud see osaühing väidetavalt

ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestatud tulumaksu, kuna tegi muu hulgas T. Raatsiniga

seotud osaühingule ülekandeid ja tasus näiliselt renditud töötajatele töötasu, kuid ülejäänud osa

võttis osalt sularahana välja T. Raatsin, kes andis raha tagasi AS-ga Turvamaailm seotud J.

Kukebalile või K.T. le. Ka vähendas J. Kukebal väidetavalt AS Turvamaailm

käibemaksukohustust, mis puudutas T. Raatsini juhitud osaühingu nimel väljastatud arvete

alusel sisendkäibemaksu mahaarvamist, kuigi T. Raatsiniga seotud osaühing ei osutanud teenust,

mis olid märgitud AS-le Turvamaailm väljastatud arvetel. Samasuguses skeemis osales T.

Raatsin ka Delta Security OÜ episoodis. (Vt süüdistusakti lk 90 jj.)

136. Süüdistusaktist nähtub seegi, et Joy Grupp OÜ-d puudutavas episoodis (täideviija oli selle

osaühingu juhatuse liige J.L. ) kandis see osaühing teiste seas T. Raatsini juhitavatele

osaühingutele rahasumma, mis hõlmas väidetavalt Joy Grupp OÜ töötajatele tehtavaid töötasuga

seotud makseid (sh tulu- ja sotsiaalmaksu), kuid maksud jäeti tasumata ja võeti hoopis sularahas

välja. Joy Grupp OÜ deklareeris käibemaksuarvestuses Velum Service OÜ, Alke Service OÜ,

Gration Service OÜ ja Vipmatex OÜ väljastatud väidetavat tööjõurenti puudutavaid arveid.

Nende osaühingute juhatuse liige oli vähemalt mingil ajal süüdistuses märgitud ajavahemikust

(2014. aasta novembrist kuni 2015. aasta detsembrini) just T. Raatsin. Süüdistuse järgi

deklareeris tema Joy Grupp OÜ töötajatele tehtud väidetavaid väljamakseid teiste osaühingute

TSD-l ning deklareeritud tööjõumakse riigile tegelikkuses ei tasutud. Sellest nähtub piisavalt

selgesti, milles seisnes T. Raatsini võimalik kaasabi J.L. le tööjõumaksude deklareerimata ja

tasumata jätmisel KarS § 3891 lg-te 1, 2 ja 3 - § 22 lg 3 järgi. Lisaks tulu- ja sotsiaalmaksu

deklareerimata ning tasumata jätmisele ei deklareerinud Joy Grupp OÜ ka ettevõtlusega

mitteseotud kuludelt arvestatud tulumaksu. Seegi osa süüdistusest puudutas T. Raatsini juhitud

osaühingutele rahasummade kandmist. Samuti vähendas J.L. väidetavalt Joy Grupp OÜ

käibemaksukohustust, mis puudutas T. Raatsini juhitud osaühingute nimel väljastatud arvete

alusel sisendkäibemaksu mahaarvamist, ehkki T. Raatsiniga seotud osaühingud ei osutanud

teenust, mis olid märgitud Joy Grupp OÜ-le väljastatud arvetel. (Vt süüdistusakti lk 110 jj.)

137. Süüdistuses on toodud eraldi välja, et T. Raatsin osutas KarS § 22 lg 3 mõistes nii füüsilist,

ainelist kui ka vaimset kaasabi. Kõiki neid kaasaaitamistegusid on süüdistusaktis eraldi

36(56)

kirjeldatud (nt füüsiline kaasabi seisnes väidetavalt selles, kuidas T. Raatsin sõlmis enda

juhitavate osaühingute nimel AS Turvamaailm, Delta Security OÜ ja Joy Grupp OÜ töötajatega

näilikke töölepinguid ning võttis vahepeal välja sularaha ja andis selle näiteks J. Kukebalile või

J.L. le tagasi). (Vt nt süüdistusakti lk 106.) Niisiis saab süüdistusest hõlpsasti välja lugeda,

milliseid kaasaaitamistegusid pani T. Raatsin prokuratuuri arvates toime.

(V) JÄLITUSTOIMINGUTE SEADUSLIKKUS

(a) Asjakohased sätted ja Riigikohtu praktika

138. Menetletavas kriminaalasjas anti jälitusload 2015. ja 2016. aastal. KrMS § 1261 lg 2 sätestab,

et jälitustoiming on kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel lubatud, kui andmete

kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole

võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada

kriminaalmenetluse huve. Alates 1. jaanuarist 2013 kehtima hakanud KrMS § 1261 lg 4 järgi on

jälitustoiminguga saadud teave tõend, kui jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning

jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid. KrMS § 1264 lg 1 ls 2 näeb ette, et

eeluurimiskohtunik otsustab loa andmise määrusega prokuratuuri põhjendatud taotluse alusel.

Jälitustoiminguks loa andmise määrus peab olema kirjalikult vormistatud ja põhistatud

menetlusotsustus (vt nt RKKK 30.06.2014, 3-1-1-14-14, p 770). KrMS § 1261 lg 4 järgi toob

jälitustoiminguga kogutud tõendi lubamatuse kaasa ka jälitustoimingu loa põhistamatus, kuna

tegu on seaduse nõuete rikkumisega jälitustoimingu loa andmisel (vt nt RKKK 09.02.2024, 1-

22-7339/22, p 33 koos viitega). Jälitustoimingu loas peab selgelt põhjendama, millistele

asjaoludele ja tõenditele kuriteokahtlus tugineb. Samuti tuleb loamääruses kajastada selgelt ja

arusaadavalt, millised konkreetse kriminaalasja tehiolud tingivad seisukoha, et

jälitustoiminguteta pole võimalik selles kriminaalasjas tõendeid (õigel ajal) koguda, või miks on

tõendite kogumine oluliselt raskendatud või miks see võib kahjustada menetluse huve. Samuti

tuleb kohtumääruse põhjendamise kohustuse ja menetlusökonoomia vahel leida mõistlik

tasakaal. Kohtu põhjendused jälitustoimingu vajalikkuse kohta võivad muu hulgas tugineda

prokuratuuri taotluse asjasse puutuvatele argumentidele, kui need kajastuvad kohtumääruse

tekstis. See põhimõte laieneb ka põhjendatud kuriteokahtluse tuvastamisele. (Vt RKKK

07.11.2023, 1-22-7792/21, p 11 koos viidetega.)

139. Riigikohus on märkinud sedagi, et prokuratuuri ülesanne on selgitada kohtule konkreetsete

asjaolude ja tõenditega seostatult menetlustoimingu vajalikkust ning lubatavust. Seetõttu

omandab menetlustoiminguks loa andmise juures erilise kaalu just prokuratuuri taotluse

kvaliteet. Kui taotluse põhjendid on lünklikud ning asjaolude ja tõenditega seostamata, ei pea ka

kohus otsima oma algatusel näiteks kuriteokahtlustust kinnitavaid tõendeid, mille olemasolu

taotlusest ei nähtu. Kui aga taotlus on selge ja hästi argumenteeritud, on kohtul võimalik sellele

toetudes lühidalt ning arusaadavalt põhjendada, missuguste konkreetsete prokuratuuri

kaalutlustega ta nõustub. Määruse põhjendamise nõude eesmärk pole taotluse esitaja mõtete

ülekordamine lihtsalt teistsuguses, taotlusest mingil moel erinevas sõnastuses. Oluline on tagada

arusaadavus küsimuses, millistele faktilistele asjaoludele ja tõenditele menetlustoiminguks antav

luba toetub. Kui need asjaolud ja tõendid kajastuvad prokuratuuri taotluses selgelt ja veenvalt

ning kohus nendega nõustumist kokkuvõtvalt või viidete kaudu sõnaselgelt väljendab, saab ka

põhjendamiskohustust pidada täidetuks. (Vt RKKK 07.11.2023, 1-22-7792/21, p 12.) Nendele

seisukohtadele on hiljem viidanud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis (RKKK

09.02.2024, 1-22-7339/22, p-s 32 sisalduv viide).

140. Määruses nr 1-22-7792/21 leidis Riigikohus, et jälitusloa andmist põhjendades (vähemasti

kuriteokahtlust puudutavas osas) piisab, kui maakohtu määruses on kajastatud prokuratuuri

37(56)

taotluse teksti ja kohus paneb kirja pelgalt selle, et ta nõustub prokuratuuri taotlusega ega pea

taotluse argumente vajalikuks korrata (vt RKKK 07.11.2023, 1-22-7792/21, p 14). Kuna selles

asjas väljendatud seisukohtadele on hiljaaegu osutanud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu

koosseis (RKKK 09.02.2024, 1-22-7339/22, p-s 32 sisalduv viide), juhindub ringkonnakohus

määruses nr 1-22-7792/21 öeldust ka praegu jälituslubade õiguspärasust hinnates.

(b) Ringkonnakohtu hinnang jälitustaotlustele ja -lubadele

141. Ringkonnakohus tutvus jälitustaotluste ja -lubadega ning on Riigikohtu viimase aja praktikas

seatud nõudeid aluseks võttes seisukohal, et need vastavad vähemalt minimaalsetele nõuetele.

Maakohtu otsus sisaldab jälitustoimingute õiguspärasuse üksikasjalikku käsitlust (maakohtu

otsuse lk 58 jj), millega kolleegium suuresti nõustub ja mida pole tarvis samasuguses mahus

korrata. Kolleegium peab vajalikuks muuta otsust osas, mis puudutab osa jälitustoimingute

vajalikkuse põhjendamist kriminaalmenetluse huvide kahjustamise võimalusega (nt maakohtu

otsuse lk 63).

142. Harju Maakohus andis esimese jälitusloa 28. mai 2015. a määrusega nr 252 (vt ka maakohtu

otsuse lk 61–63). Kaitsjad leiavad, et see luba on nõuetekohaselt põhjendamata. Kolleegium

seda seisukohta ei jaga. Osutatud määrus on toodud prokuratuuri jälitustaotluse põhjendused.

Taotluses on küllaltki üksikasjalikult kirjeldatud kahtlust, et erinevad isikud (sh T. Raatsin ja A.

Kiil ning erinevad osaühingud) on seotud näiliku tööjõu rentimisega. Kuigi prokuratuuri

taotluses oleks võinud selgemini esile tuua, millised konkreetsed tõendid sellisele kahtlusele

osutavad, selgub taotlusest siiski osalt ka see, milliseid tõendeid kogutud on ja millised

kahtlused on tõendite põhjal tõusnud ja mis vajavad kontrollimist. Näiteks vaadeldi

pangakontosid, MTA-le esitatud andmeid ja erinevate osaühingute andmeid ning tehti kindlaks

IP-aadressid, kust logiti e-maksuameti kontole. Taotluses on toodud ka selleks hetkeks kogutud

jälitusteave, mis osutas tööjõumaksude võimalikule maksmata jätmisele ja selle sularahas

väljavõtmisele. Lisaks on taotluses osutatud Äripäeva 8. mai 2015. a artiklile, mis puudutab

seda, kuidas taotlused märgitud isikud väldivad tööjõumaksude tasumist.

143. Samuti on prokuratuuri taotluses paaril leheküljel põhjendatud jälitustoimingute vajalikkust.

Seda on tehtud esiteks sellega, et senine tõendusteave osutab sellele, kuidas seotud isikute ring

toimetab tavapärasest konspireeritumalt, mis muudab tõendite kogumise tavapäraste

toimingutega oluliselt raskemaks. Seda enam, et võimalikust maksude tasumisest

kõrvalehoidumisest oli kirjutatud juba ka ajalehes ja see pälvis avalikkuse tähelepanu. Lisaks on

taotluses üksikasjadele osutades mööndud, et senine varjatud jälgimine on olnud vähetulemuslik

(nt ajalehes kirjutatust selgus, et T. Raatsin on seotud R.P. ga ja võimaliku maksudest

kõrvalehoidumisega, kuid T. Raatsini jälgimine ei andnud kriminaalmenetluse jaoks edasiviivat

teavet). Prokurör kirjeldab taotluses sedagi, kuidas tööjõumakseid puudutav raha on erinevate

isikute vahel liikunud ja üks isikutest on selle välja võtnud sularahas, ent see, mis rahast edasi

saab, on teadmata. Prokurör pidas vähetõenäoliseks, et sellega seotud isikud hakkaksid

ülekuulamisel kõnelema tõtt, võttes arvesse ajalehes avaldatud artiklit, millega menetleja enda

kogutud tõendusteave väidetavalt kattus. Ebaselgus valitses selleski, kes oli väidetavate

kuritegude peamine algataja ja milline oli teiste asjaomaste isikute osa. Taotlusest nähtub ka

põhjendus, miks on tarvis jälitustoiminguid teha just kaks kuud (põhjusel, et tööjõumaksed

laekuvad ühe korra kuus, ning kahe kuu jooksul jälitusteabe kogumine võimaldab teavet

võrrelda).

144. Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes, et prokuratuuri taotluses on märgitud nii

põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu kui ka jälitustoimingute tegemise vajalikkus. Sealhulgas

on nõutaval määral põhjendatud seda, et jälitustoimingute tegemisel järgitakse ultima

38(56)

ratio-põhimõtet. Prokuratuuri taotluse kirjeldusest ja selles märgitud tõenditest nähtub piisav

kahtlus, et toime võivad olla pandud maksukuriteod, kuna on võimalik, et taotluses nimetatud

isikute ring on püsti pannud sellise skeemi, millega hoidutakse kõrvale tööjõumaksude

tasumisest ja sellest vähemalt osa võetakse sularahas välja (vt ka maakohtu otsuse lk 61–62).

Kuna seni kogutud teave oli fragmentaarne, jälitustoimingud polnud kuigi tulemuslikud, skeem

oli tulnud avalikuks ja isikud tegutsesid niigi pigem konspireeritult ning tarvis oli kontrollida

selliseid kahtlusi, mis teiste toimingutega ilmselt edu poleks saavutanud (nt tööjõumakse

puudutava ja sularahana välja võetud rahasummade liikumine ning skeemi kaasatud isikute

täpne panus), saab jälitustoiminguid pidada vajalikuks (vt ka maakohtu otsuse lk 62–63).

Maakohus osutas vaidlustatud otsuses asjakohaselt, et esialgne kahtlus maksukuritegude

toimepanemises saigi hiljem kinnitust ning ka võimalus, et skeemiga oluliselt seotud isikud ei

soostu ütlusi andma, sai teoks (vt maakohtu otsuse lk 63).

145. Harju Maakohtu 28. mai 2015. a loas nr 252 on kirjas kohtu seisukohad. Kohus tutvus

jälitustaotlusega ja pidas seda põhjendatuks. Seejärel kordas kohus kokkuvõetult prokuratuuri

taotluse asjaolude kirjeldust ja taotluses osutatud osa tõendeid, mis näitavad kuriteokahtluse

olemasolu. Loas on prokuratuuri taotlusele tuginedes toodud lühidalt ka asjakohased

kaalutlused, miks on tarvis jälitustoiminguid teha nende isikute (sh T. Raatsini) suhtes, keda on

põhjust kahtlustada maksukuritegude toimepanemises: kohus osutas ebaselgusele sularaha

liikumise ja isikute panuse kohta. Lisaks on määruses kirjas järgnev: „Kohus nõustub taotluses

märgitud jälitustoimingute vajalikkuse põhjendustega“. Sellele järgnevad mõned prokuratuuri

taotluse väited jälitustoimingute vajalikkuse kohta, mida kohus lühidalt kordas, kuid millest

taotluses on räägitud märksa pikemalt. Määrusest nähtub, et kohus pidas jälitustoimingute

tegemist vajalikuks, sest teiste toimingutega tõendusteabe kogumine on oluliselt raskendatud või

suisa võimatu KrMS § 1261 lg 2 mõistes. Võttes arvesse, et kohus nõustus prokuratuuri

taotlusega ja kordas sellest üksnes osa ning ringkonnakohus peab taotluse põhjendusi

asjakohasteks ja piisavateks, on Harju Maakohtu 28. mai 2015. a jälitusluba nõuetekohane.

Seetõttu ei nõustu kolleegium kaitsjatega, et see luba on õigusvastane.

146. Kaitsjate põhiline väide on see, et Harju Maakohtu 28. mai 2015. a loa nr 252 õigusvastasus

tingib ka kõigi teiste jälituslubade õigusvastasuse, sest järgmised load põhinevad loal nr 252.

Kuna kolleegium on kaitsjatega erineval seisukohal juba loa nr 252 suhtes, on märgitud

kaitseväide põhjendamatu.

147. Järgmised jälitustaotlused tuginevad sellele taotlusele, mille põhjal andis Harju Maakohus 28.

mail 2015 jälitusloa. Osalt on neid aga täiendatud vahepeal juurde kogutud teabega ja lisatud on

põhjendus, miks tuleb jälitustoiminguid edasi teha. Näiteks Harju Maakohtu 28. augusti 2015. a

jälitusloast nr 363 nähtuvad järgmised prokuratuuri taotluse asjaolud. 2015. aasta juunis ja juulis

saadud teabest selgub J. Kukebali väidetav osa skeemis ning OÜ Joy Grupp ja OÜ Alke Service

vahel toimunud raha liikumine ning selle võimalik sularahas väljavõtmine ja tagastamine OÜ

Joy Grupp juhatuse liikmele J.L. le, mis osutab näilikule tööjõurendi teenusele. Taotluses on

märgitud muu hulgas sedagi, kuidas skeem on suure tõenäosusega juba välja kujunenud ja

isikute panused selged ning sellise organiseerituse juures ei too raamatupidamise dokumentide

või pangakontode väljavõtete analüüsimine tulemust. Taotlusele on lisatud muidki asjaolusid ja

põhjendusi, mis täiendavad arvestataval määral esimest jälitustaotlust. 28. augusti 2015. a

jälitusloas on toodud olulisemad prokuratuuri taotluse asjaolud ja argumendid, kuid kohus on

põhjendanud luba (nii kuriteokahtluse, isikute ringi kui ka jälitustoimingu vältimatu vajalikkuse

osas) isegi rohkem kui seda on tehtud 28. mai 2015. a loas (vt ka maakohtu otsuse lk 64–65).

148. Harju Maakohtu 28. augusti 2015. a määruses on leitud, et tõendite kogumine muul viisil kui

jälitustoimingutega on ilmselt oluliselt raskendatud, aga jälitustoiminguteks loa andmine on

39(56)

põhjendatud ka kriminaalmenetluse huvide kahjustamise vältimiseks KrMS § 1261 lg 2 järgi.

Loast selgub, et kohus pidas jälitustoiminguid vajalikuks menetluse huvide kahjustamise

vältimiseks seetõttu, et skeemis osalev isikute ring toimetab tavapärasest konspireeritumalt ja

üldsus on Äripäeva 8. mai 2015. a artiklist juba toimuvast teada saanud. Riigikohus on

märkinud, et kriminaalmenetluse huvide kahjustamisega KrMS § 1261 lg 2 tähenduses võib olla

tegemist eeskätt siis, kui tõendusteabe õigeaegne kogumine jälitustoiminguid kasutamata ei ole

küll võimatu ega oluliselt raskendatud, kuid erakordselt suur avalik menetlushuvi kuriteo

avastamise vastu (nt inimohvritega terrorikuriteo puhul) muudab jälitustoimingutest

loobumisega kaasneva tõendite kogumise ebaõnnestumise riski ühiskondlikus plaanis

talumatuks. Lisaks on Riigikohus leidnud, et KarS § 3891 tunnustel toimuvas

kriminaalmenetluses võib jälitustoimingu vajalikkuse põhjendamine KrMS § 1261 lg 2 viimasele

alternatiivile tuginedes tulla kõne alla vaid väga erandlikul juhul. (Vt RKKK 23.02.2017, 3-1-1-

112-16, p 30.) Ringkonnakohus on seisukohal, et Harju Maakohtu 28. augusti 2015. a loas nr

363 märgitud argumentide põhjal ei saanud kõneleda kriminaalmenetluse huvide kahjustamise

võimalusest. Ainuüksi konspireeritud tegutsemine ja ajaleheartiklis avaldatu ega ka väidetav

toime pandud maksukuritegu ei osutanud menetluse sellisele kahjustamise võimalusele, mida

pidas silmas Riigikohus viidatud määruses. Samas on loas nr 363 räägitud ka sellest, et tõendite

kogumine muul viisil oli oluliselt raskendatud. Seda peab kolleegium eeskätt jälitustaotluse

argumentidele tuginedes põhjendatuks.

149. Ka näiteks Harju Maakohtu 22. oktoobri 2015. a jälitusloa nr 428 aluseks olevas taotluses on

põhjendatud eraldi, mida on jälitustoimingutega saadud ja miks on tarvis jätkuvalt neid teha (vt

ka maakohtu otsuse lk 65–66). Tuvastatud oli raha liikumine OÜ-ni REWILO

Raamatupidamine, aga kuhu see sealt edasi liigub, oli veel täpselt teadmata, kuigi ühel juhul oli

suudetud kindlaks teha, et raha liikus tagasi J.L. kätte. Prokurör tõi esile sellegi, et skeemiga

seotud isikute omavahelised telefonikõned olid jäänud harvemaks ja nende sisu oli napisõnaline

ning näiteks arvutitega tehtud toimingutest ei saadud kuigi olulist teavet. 22. oktoobri 2015. a

loas on kõneletud kriminaalmenetluse kahjustamise võimalusest, kui jälitustoiminguid ei tehta

(kusjuures samadel argumentidel nagu loas nr 363), mida kolleegium ei pea põhjendatuks.

Samas aga on seal kirjas seegi, et teiste toimingutega on tõendite kogumine oluliselt

raskendatud, millega saab nõustuda. Kohtu seisukohad tuginevad prokuratuuri taotlusele, aga on

kohati enda sõnadega kirja pandud, ning need veenavad nii kuriteokahtluse olemasolus kui ka

jälitustoimingute vajalikkuses.

150. Niisamuti on Harju Maakohtu 24. novembri 2015. a loas nr 459, 15. detsembri 2015. a loas nr

479 ja 11. veebruari 2016. a loas nr 15 ning prokuratuuri lubades kirjas hulganisti asjaolusid,

mis osutavad tööjõumaksude tasumisest hoidumise skeemile ja võimalike maksukuritegude

toimepanemisele (vt ka maakohtu otsuse lk 66 jj). Samuti nähtub lubadest nende andmise ajaks

saadud jälitusteave ja see, millistel asjaoludel ja argumentidel on jälitustoimingute tegemine

edasi vajalik. Eeskätt on seda põhjendatud sellega, et tõendite kogumine muul moel on kas

võimatu või oluliselt raskendatud. Kuigi enamikel juhtudel on räägitud ka kriminaalmenetluse

huvide kahjustamisest (nt loas nr 479 põhjendusel, et maksukuriteod on raskesti avastatavad

peitkuriteod, mille isikute ring on tihedalt seotud), pole midagi sellist siiski Riigikohtu

määrusele asjas nr 3-1-1-112-16 tuginedes kindlaks tehtud. See ei mõjuta aga lubade

õiguspärasust, sest vähemalt sel alusel, et teiste toimingutega on tõendite kogumine oluliselt

raskendatud, oli jälitustoimingute tegemine lubatud ja seda nii ka põhjendati. Kolleegium

möönab T. Raatsini kaitsjale vastates, et kõige vähem maakohtu enda põhjendusi on kirjas loas

nr 15. Teisalt kajastab see luba prokuratuuri taotlust ning kohus peab taotlust seaduslikuks ja

põhjendatuks. Kohus jäi varasemates lubades leitu juurde ega pidanud vajalikuks korrata selles

osas nende lubade ega prokuratuuri taotluse põhjendusi. Ehkki kohus põhjendas kõigest paari

40(56)

väitega, miks võib tõendite kogumine teisiti kui jälitustoimingutega olla oluliselt raskendatud

või isegi võimatu (arvestades tegutsemise konspireeritust ja seda, et isikud ei avaldaks ilmselt

õiguskaitseorganitele tõde), tugines kohus taas prokuratuuri taotluse väidetele ega kirjutanud

seda ümber. Selliselt talitamist võib Riigikohtu määruse nr 1-22-7792/21 järgi pidada

nõuetepäraseks (vt RKKK 07.11.2023, 1-22-7792/21, p-d 12 ja 14).

151. Kokkuvõtteks ei nõustu kolleegium kaitsjatega, et jälitusload olid õigusvastased. Kõikides

prokuratuuri taotlustes on toodud, milline jälitusteave on seni (sh sellele eelnenud jälitusloa

alusel tehtud jälitustoimingutega) kogutud ja milleks on vaja ka edasi jälitada. Taotlustes on

konkreetse teabega seostatud jälitustoimingute vajalikkust. Kuigi jälituslubades on puhuti

tuginetud üsna kokkuvõtlikult sellele, mida on prokuratuuri taotluses leitud, saab taotlusi pidada

põhjalikeks ning need põhinevad just menetletavas asjas saadud näilikku tööjõurendi teenuse ja

sellega maksudest kõrvalehoidumise skeemi ning skeemiga seotud isikuid (sh osaühinguid)

puudutaval teabel. Kohtu antud lubades ei ole mitte ainult nõustutud prokuratuuri taotlusega,

vaid toodud on ka osa põhilisi argumente näiteks jälitustoimingute vajalikkuse ja ultima ratio-

nõude järgimise kohta. Tõik, et R.P. asjas nr 1-21-3063 pidas maakohus samu jälitustaotlusi ja -

lube õigusvastasteks, pole ringkonnakohtule käsilolevas kriminaalasjas siduv ning see ei mõjuta

kolleegiumi hinnangut jälituslubade õiguspärasusele.

(VI) TEISTE VAIDLUSALUSTE TÕENDITE LUBATAVUS JA USALDUSVÄÄRSUS

152. J. Kukebali kaitsja arvates tulnuks K.T. maakohtus uuesti üle kuulata, sest pärast seda, kui ta

oli praeguses kriminaalasjas üle kuulatud, andis ta ütlusi ka R.P. asjas, kuid ütlused erinevad.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et K.T. uuesti ülekuulamine polnud tingimata tarvilik.

Vaidlustatud otsuses on toodud nõustumist vääriv põhjendus, miks saab tema antud ütlustele

selles asjas tugineda ega ole tarvis teda uuesti üle kuulata. Kohus osutas, et K.T. e said

maakohtus küsitleda prokurör ja kaitsjad ning ta andis kohtu jaoks usutavaid ütlusi, mis

haakuvad eeskätt paljude kirjalike tõenditega (vt maakohtu otsuse lk 71). Kohus veendus K.T.

ütluste usaldusväärsuses tema ütluste ja teiste tõendite põhjal ega pidanud vajalikuks seepärast

teda uuesti üle kuulata. Seda tehes ei eksinud kohus menetlusõiguse vastu ning öelda ei saa

sedagi, et K.T. uuesti üle kuulamata jätmise ja juba antud ütlustele tuginemisega oleks

kaasnenud ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus KrMS § 339 lg 2 järgi. Tähelepanu väärib

ka see, et R.P. asjas leidis Tartu Maakohus 21. juuni 2024. a otsuses, kuidas K.T. ei soovinud

kohtu arvates selles asjas toimunud ristküsitlusel olulistele küsimustele vastata ega tõtt rääkida

(vt TrtMK 21.06.2024, lk 9, p 36).

153. Samuti ei jaga kolleegium J. Kukebali kaitsja arvamust, et AS-i Turvamaailm pangakonto

väljavõte on lubamatu tõend. Apellatsioonis on osutatud, et prokuratuuri 8. aprilli 2015. a

jälitusloas nr 338 ei nimetatud J. Kukebali ega AS-i Turvamaailm. Kaitsja oletab, et menetleja

lõi pangale eksitava mulje, just nagu soovis ta AS-i Turvamaailm pangakonto väljavõtte

päringut tehes teavet seepärast, et AS Turvamaailm võib olla toime pannud kuriteo. Kaitsja

väitel on menetleja niisuguse päringu peale saadud väljavõte seetõttu kohtukõlbmatu. Millelegi

sellisele ei osuta aga miski. Ehkki loas nr 338 ei mainita J. Kukebali ega AS-i Turvamaailm, ei

takistanud see menetlejat kogumast samas kriminaalmenetluses avaliku menetlustoiminguga

nende kohta teavet (vt sama seisukohta väljendades ka maakohtu otsuse lk 69–70). Juba

prokuratuuri 26. mail 2015 koostatud jälitustaotlusest nr 482 ja selle põhjal antud esimesest

kohtu jälitusloast nr 252 nähtub, kuidas menetleja oli selleks hetkeks kindlaks teinud, et üheks

väidetavas skeemis osalevaks äriühinguks (paljudest) oli AS Turvamaailm, mida juhtis J.

Kukebal (vt ka maakohtu otsuse lk 77 jj). Seega oli kriminaalmenetluse algfaasis olemas piisav

kahtlus, et see äriühing on osaline skeemis, millega võib olla toime pandud maksukuritegusid

KarS § 3891 järgi.

41(56)

154. Lisaks ei pea J. Kukebali kaitsja kohtukõlblikuks REWILO Raamatupidamine OÜ ruumide

läbiotsimisega saadud tõendeid. Kolleegium ei nõustu kaitsjaga selleski osas. Maakohtu otsuses

on kõnealuse osaühingu ruumide läbiotsimise küsimusele vastatud (vt maakohtu otsuse lk 73–

74). Kohus osutas Harju Maakohtu 10. veebruari 2016. a läbiotsimise määrusele, kust nähtub, et

läbiotsimiseks anti luba REWILO Raamatupidamine OÜ üüritavas kontoriruumis, mis on

tähistatud numbriga 39 ning koosneb omakorda avatud põhiruumist ja selle kaudu sisenetavast

kahest eraldatud ruumist. Maakohtu otsuses on tuvastatud ja sellele osutab ka apellant, et

tegelikkuses on kontoriruumis nr 39 rohkem kui 3 eraldatud ruumi. Kolleegium nõustub

maakohtuga, et luba hõlmas kõiki ruume, mis asusid numbriga 39 tähistatud kontoriruumis.

Luba anti selleks, et koguda muu hulgas nii REWILO Raamatupidamine OÜ-d kui ka KV

Auditeerimine OÜ-d puudutavat materjali (nt lepingud, tšekid, arved jne). Mõlemad osaühingud

kuulusid samadele isikutele. Kolleegium ei leia, et kontoriruumi nr 39 läbiotsimisega oleks

rikutud menetlusõigust, mis muudaks läbiotsimisega saadud tõendid lubamatuks.

155. Muuski osas peab kolleegium põhjendatuks maakohtu seisukohti tõendite lubatavuse

hindamisel (vt nt maakohtu otsuse lk 70–73 ja 74–76 jj).

(VII) SÜÜKÜSIMUS

(a) Väidetavat tööjõurenti puudutavad faktilised asjaolud

156. Kolleegium nõustub maakohtu toodud üksikasjaliku tõendite analüüsiga (vt maakohtu otsuse

lk 76 jj). Kohus ei rikkunud faktilisi asjaolusid tuvastades menetlusõigust ning kohtu

väljendatud seisukohad süü tuvastamisel on selged ja nõustumisväärsed. Seepärast ei pea

kolleegium vajalikuks korrata maakohtu otsuse seda osa samaväärses mahus ja piirdub

apellatsioonidele vastates järgnevaga.

157. Vaidlustatud otsuses on nõuetekohaselt tuvastatud, et J. Kukebal oli süüdistuses märgitud ajal

AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ tegelik juht ning need äriühingud olid tema täieliku

kontrolli all. Kuigi J. Kukebal polnud sel ajal kummagi äriühingu juhatuse liige, oli ta nendega

tihedalt seotud. Tunnistajate R.J. i, K.T. , M.V. e, L.V. i ja K.K. i ütlustest nähtub, kuidas J.

Kukebal võttis äriühingutes vastu igapäevaseid juhtimisotsuseid, sealhulgas otsustas klientide,

sõlmitavate lepingute tingimuste, arvete jms üle. Kõik tunnistajad pidasid enda juhiks J.

Kukebali ja said temalt vahetult igapäevatööd puudutavaid korraldusi. Delta Security OÜ

juhatuse liikme R.J. i väitel arutas ta muu hulgas kõiki klientidega seotud küsimusi J.

Kukebaliga (R.J. i sõnul polnud tema teada Delta Security OÜ-l teisi juhte peale J. Kukebali).

Tunnistajate räägitule tuginedes saab öelda, et ka tööjõurendiga tegeles just J. Kukebal. M.V. e

ütlustest selgub, et ta sai kogu informatsiooni tööjõurendi kohta ja seda puudutavad juhised J.

Kukebalilt. Seda, et tööjõurendiga tegeles J. Kukebal, kinnitas ka raamatupidajana töötanud

K.K. . Maakohus tugines lisaks J. Kukebali kinnipidamisel ja läbiotsimisel äravõetud

dokumentidele, kust nähtub, kuidas ta kasutas teiste töötajatega võrreldes kõige sagedamini AS-i

Turvamaailm internetipanka. Samuti osutab J. Kukebali selgele juhtrollile maakohtu otsuses

toodud jälitusteave. (Vt maakohtu otsuse lk 77–83.)

158. Kuigi AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ juhatuse liikmed olid vastavalt K.T. ja R.J. ,

allusid nad mõlemad J. Kukebalile, arutasid temaga läbi äriühingu igapäevast tegevust

puudutavaid üksikasju ning said temalt tihti korraldusi (vt ka maakohtu otsuse lk 78–79 ja 81–

82). Võttes arvesse ka teiste tunnistajate ütlusi ning läbiotsimise ja jälitustoimingutega kogutud

teavet, jõudis maakohus õigele järeldusele, et J. Kukebal oli AS-i Turvamaailm ja Delta Security

OÜ tegelik juht. Tõik, et J. Kukebal oli AS-i Turvamaailm nõukogu liige, ei andnud talle

pädevust osaleda äriühingute igapäevase tegevuse juhtimises ega lükka ümber seda, et ta

42(56)

kontrollis ja juhtis neid igapäevaselt (vt põhjalikumalt ka maakohtu otsuse lk 81). Neil põhjustel

ei nõustu kolleegium J. Kukebali kaitsjaga, et J. Kukebali ei saa pidada äriühingute juhiks ja et

tema panus piirdus üksnes sellega, et ta oli turvajuht ning aktsionär või osanik. Kolleegium

möönab, et K.T. ja R.J. tegutsesid äriühingutes, kuid nad ei juhtinud ega kontrollinud neid. Nad

arutasid J. Kukebaliga enamikke igapäevatöös ette tulevaid küsimusi ning J. Kukebal võttis

vastu otsused, millest K.T. ja R.J. seejärel juhindusid. Kokkuvõttes on tõendatud, et J. Kukebal

oli süüdistuses toodud ajavahemikul AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ tegelik juht.

159. Nii J. Kukebali kui ka A. Kiili kaitsja on seisukohal, et süüdistatavad ei tegelenud näiliku

tööjõurendiga. Kolleegium sellega ei nõustu. Kuigi renditöö oli kuritegude toimepanemise ajal

töölepingu seaduse § 6 lg 5 järgi lubatud (ja on seda ka praegu), nähtub maakohtu otsuses

tuvastatud faktilistest asjaoludest, et J. Kukebali korraldatud tööjõurent oli kõigest näiline ja see

oli suunatud ainult sellele, et hoiduda kõrvale tööjõudu puudutavate maksude tasumisest ning

vähendada alusetult maksukohustust.

160. Skeem oli kokkuvõtlikult selline, et AS-i Turvamaailm, Delta Security OÜ ja Joy Grupp OÜ

töötajad vormistati tööle väidetavate tööjõurendi lepingute alusel teiste seas Baltic Tööjõud

OÜ-sse, Baltic Tööjõurent OÜ-sse ja Simetra Tööjõud OÜ-sse, keda esindas T. Raatsin, 2015.

aasta maikuust lisandus skeemi Gration Service OÜ, keda esindas 30. aprillist 2015 T. Raatsin,

enne seda aga A. Kiil (nt maakohtu otsuse lk 115–116). Hiljem lisandus Vipmatex OÜ.

Töötajaid renditi vahepeal ka edasi (nt maakohtu otsuse lk 118–119). Tööjõurenti puudutavad

arved esitasid teiste seas Velum Service OÜ ja Alke Service OÜ ning need väljastas REWILO

Raamatupidamine OÜ. Velum Service OÜ ja Alke Service OÜ juhatuse liige oli alguses A. Kiil

ja seejärel T. Raatsin. Hiljem esitas arveid Rendifond OÜ. Arveid ei tasutud aga tööjõurendi

osutajale (Baltic Tööjõud OÜ-le ega Simetra Tööjõud OÜ-le), vaid Velum Service OÜ-le

(novembrist 2014 kuni veebruarini 2015), Alke Service OÜ-le (märtsis 2015), Alke Finants

OÜ-le (märtsi lõpust kuni maini 2015) ja Rendifond OÜ-le (septembrist kuni detsembrini 2015).

Siis tasuti töötajatele töötasu ja ülejäänud ehk tööjõumaksetele vastavas osas kanti raha edasi AS

Tavid pangakontole, kust see võeti sularahas välja (nt maakohtu otsuse lk 122).

161. Maakohus tegi nõuetekohaselt kindlaks, et Simetra Tööjõud OÜ töötajateks vormistatud

töötajad küsisid näiteks enda töötasu kohta AS-i Turvamaailm juhatuse liikmelt K.T. lt.

Töötajatele oli kohati ebaselge, kellele nad töötavad ja kes neile töötasu maksab ning nad

väljendasid ka pahameelt selle üle (vt maakohtu otsuse lk 88–91). Väidetavate renditöötajate

töösuhet puudutavate dokumentidega tegeles just J. Kukebal, mitte aga Simetra Tööjõud OÜ

juhatuse liige, ehkki J. Kukebali enda sõnul seisnes tööjõurenditeenuse kasutamise soov just

selles, et vabaneda töötajate dokumentidega tegelemisest (maakohtu otsuse lk 93). Töötajate

tööaja üle peeti AS-s Turvamaailm ja Delta Security OÜ-s arvestust ning selle põhjal arvutati

välja töötasu (maakohtu otsuse lk 110). Kõnekas on ka maakohtu toodu, et mitu kohtus

küsitletud töötajat ei teadnud Simetra Tööjõud OÜ-d ega T. Raatsinit või A. Kiili, kuid mõned

neist teadsid AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ-d ning J. Kukebali. Ükski ei osanud öelda,

miks vormistati nende töösuhe ümber renditööks (maakohtu otsuse lk 94–96). Kolleegium leiab

J. Kukebali kaitsjaga osalt nõustudes, et näilikule tööjõurendile ei pruugi osutada tingimata veel

see, kui renditud töötaja on varem töötanud samas äriühingus ja töötajat rentiv kasutajaettevõtja

arvestab tema töötunde ning peab töötasu arvestust. Praegu räägivad need asjaolusid siiski

kogumis koos teiste maakohtu otsuses tuvastatud asjaoludega näiliku tööjõurendi olemasolust.

162. J. Kukebali kaitsja osutab sellele, et töövaidluskomisjon jättis rahuldamata töötajate nõuded

AS-i Turvamaailm vastu. Töövaidluskomisjoni 1. septembri 2015. a otsusest nähtub, et töötaja

nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning ajavahemiku märtsist kuni maini 2015

töötasu ja puhkusehüvitise saamiseks ei rahuldatud, sest töötaja ei tõendanud, et ta töötas AS-s

43(56)

Turvamaailm, vaid esitas sellise töölepingu, mille järgi töötas ta hoopis Baltic Tööjõud OÜ-s

(maakohtu otsuse lk 100 koos viitega). Asjaolul, et töövaidluskomisjon pidas tööandjaks Baltic

Tööjõud OÜ-d, aga mitte AS-i Turvamaailm, pole kriminaalasja lahendamise seisukohalt

määravat tähendust. KrMS § 61 lg 1 sätestab, et ühelgi tõendil pole ette kindlaksmääratud jõudu.

Töövaidluskomisjoni otsus on üks tõenditest, mida kohtul tuleb hinnata KrMS § 61 lg 2 järgi

kogumis teiste tõenditega. Eeskätt vaidlustatud otsuses toodud tunnistajate ütluste, aga ka

jälitustoimingutega saadud teabega on tuvastatud, et tegelik tööandja oli AS Turvamaailm või

Delta Security OÜ (nt maakohtu otsuse lk 93, 97–98). Lisaks selgub isegi töövaidluskomisjoni

1. septembri 2015. a otsusest, et töötaja ei teadnud väidetavalt lausa aasta aega, kes tema

tööandja õigupoolest on (maakohtu otsuse lk 100).

163. Maakohus tuvastas menetlusõigust järgides sellegi, et Joy Grupp OÜ sõlmitud tööjõurendi

lepingud ei vastanud tegelikkusele. Joy Grupp OÜ, mille ainuosanik ja juhatuse liige oli J.L. ,

sõlmis süüdistuses märgitud ajavahemikul tööjõurenti puudutavad lepingud (nt Baltic

Tööjõurent OÜ-ga, Gration Service OÜ-ga, Vipmatex OÜ-ga ja Simetra Tööjõud OÜ-ga, mida

esindas T. Raatsin, ning Velum Service OÜ-ga ja Alke Service OÜ-ga, mida esindas A. Kiil).

Joy Grupp OÜ oli väidetavalt kasutajaettevõtja ja töötaja tööandja oli teine osaühing. J.L. suhtes

lõpetati kriminaalmenetlus oportuniteediga (KrMS § 202) ja talle pandi kohustus hüvitada

kuriteoga tekitatud 68 000-eurone kahju. Maakohtu otsuses on kindlaks tehtud veel see, et ütlusi

andnud tunnistajad (nt Dmitri Vasehha ja Anneli Jõesoo) töötasid enda teada Joy Grupp OÜ-s

ning nad allusid J.L. le, ent olid renditööl ka teistes osaühingutes (nt Simetra Tööjõud OÜ-s ja

Baltic Tööjõurent OÜ-s), teadmata täpselt, miks. Nad ei puutunud kokku T. Raatsini ega A.

Kiiliga. Maakohtu otsusest paistab, et töötajate enda jaoks ei muutunud midagi, vaid nad

jätkasid ka renditöötajatena tööd J.L. kasuks ja korraldusel ning suhtlesid näiteks töötasu (aga

ka muudes) küsimustes just J.L. ga. Töölepingutes polnud märgitud seda, et nad on

renditöötajad. Kõnekaks võib pidada ka seda, et töötajate palgalehtede pealkiri ajavahemikul

novembrist 2014 kuni jaanuar 2016 oli „Joy“. Samuti on tähelepanuväärne, et J.L. andis enda

töötajatele juhised, et nad ei võtaks maksuhalduri telefonikõnesid vastu, vältimaks seda, et tuleb

välja, kuidas töötajad töötavad Joy Grupp OÜ-s, mitte mujal. Maakohtus selgus ka asjaolu, et

J.L. pidas ühel Alke Service OÜ poolt Joy Grupp OÜ-le esitatud arvel märgitud summat

ilmselgelt ekslikuks ega leidnud, et Joy Grupp OÜ olnuks võimeline seda tasuma. (Vt maakohtu

otsuse lk 102–109.)

164. Vaidlustatud otsusest nähtuvad veel asjaolud, kuidas 2015. aasta augustist kaasati skeemi

Rendifond OÜ, kes sõlmis tööjõurendi lepingu T. Raatsini esindatava Gration Service OÜ-ga,

rentides viimaselt väidetavalt tööjõudu. Märkimist väärib see, et Rendifond OÜ juhatuse liige oli

D.K. (endise nimega Z. ), kes enda sõnul ei teadnud, millega Rendifond OÜ tegeleb, ja kellele

oli seda kohta pakutud ning ta oli selle vastu võtnud, kuna vajas raha. Mingi dokumendi

allkirjastamisel kohtus ta väidetavalt ka J. Kukebaliga. K.T. tunnistas, et Rendifond OÜ

dokumentide vormistamist (sh töötajatele töötasu maksmist) korraldasid K.T. ja J. Kukebal.

Seda kinnitavad ka kirjalikud tõendid (nt dokumendiblankett töötasu väljamaksmise arvestuse

kohta). (Vt maakohtu otsuse lk 113–115.)

165. Maakohus kirjeldas üksikasjalikult erinevate äriühingute vahel sõlmitud tööjõurendi lepinguid

ja teisi lepinguid. Vahepeal rentis sama osaühing (nt Gration Service OÜ ja Velum Service OÜ)

ise tööjõudu ja rentis seda siis omakorda edasi (maakohtu otsuse lk 115–119 ja 121). Tööjõu

rentimisega oli seotud sama isikute ring, kes tegutsesid erinevates äriühingutes, vahepeal

lisandus uusi osaühinguid, sõlmiti arvukalt lepinguid ja põhjus, miks oli tarvis tööjõudu rentida,

on ebaselge ning seda pole kaitsepool suutnud millegagi veenvalt selgitada (vt ka maakohtu

otsuse lk 120–121). Kolleegium kordab sedagi, et töötajad, keda renditi, olid sellest valdavalt

44(56)

segaduses, aga leidsid, et nad olid AS-i Turvamaailm, Delta Security OÜ või Joy Grupp OÜ

töötajad, saades nende äriühingutega seotud isikutelt (nt K.T. lt, J. Kukebalilt ja J.L. lt)

korraldusi ja suheldes nendega töösuhteid puudutavates küsimustes (sh töötasu maksmine).

Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et sellised asjaolud osutavad selgelt näilikule

tööjõu rentimisele.

166. Nõuetele vastavalt on tuvastatud seegi, et Alke Finants OÜ, kelle nimel tegutses lepinguid

allkirjastades selle juhatuse liige A. Kiil, sõlmis Simetra Tööjõud OÜ-ga, Gration Service

OÜ-ga ja Vipmatex OÜ-ga raamatupidamise ja ülekannete teenuste osutamise lepingud, mis

aitas varjata raha liikumist, kuna see ei kajastunud lepingu sõlminud osaühingute (nagu nt

Simetra Tööjõud OÜ) arvelduskontol. See on tõendatud REWILO Raamatupidamine OÜ

ruumide läbiotsimisel leitud dokumentide vaatlusprotokolli ja lepingute tekstidega. Alke Finants

OÜ, Alke Service OÜ ja Velum Service OÜ kandsid 2014. aasta novembrist kuni detsembrini

2015 AS-i Tavid raha. Alke Finants OÜ volitas O. ja S.V. t ning T. Raatsinit võtma välja

sularaha AS-st Tavid. AS-i Tavid kantud raha võtsid sularahas välja O. ja S.V. ning A. Kiil ja

T. Raatsin. (Vt maakohtu otsuse lk 122.)

167. Toodud asjaoludele tuginedes saab öelda, et tööjõurendiga seotud tehingud olid kõigest

näilikud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 mõistes. Ühegi skeemis osalenud

isiku tegelik tahe polnud suunatud tööjõurendile, vaid nad soovisid pelgalt teeselda selliste

tehingute toimumist (vt ka RKKK 19.04.2022, 1-18-158/266, p-d 38–39). Kolleegium ei nõustu

seetõttu kaitsjate vastupidiste väidetega. A. Kiili kaitsja öeldu, et A. Kiili juhitud osaühingud

deklareerisid makse ja tasusid töötajatele töötasu ning et poolte tahe oli väidetavalt suunatud

ikkagi lepingutes toodud õiguslikele tagajärgedele, kolleegiumi ei veena. Töötajate tegelikud

tööandjad olid AS Turvamaailm, Delta Security OÜ ja Joy Grupp OÜ, kellel tulnuks seda

deklareerida, ent kes seda ei teinud ega tasunud tööjõumakse. Neid makse ei tasunud ka A. Kiili

juhitud mitmed osaühingud, vaid raha kanti vähemalt enamjaolt edasi ning see võeti järjepanu

sularahas väljas. Seega ei saa väita, et osapooled soovisid päriselt tööjõurendiga tegeleda.

(b) Täideviimisteod

168. Maakohus ei eksinud täideviimis- ehk põhitegude kvalifitseerimisel. Kohus osutas

asjakohastele sätetele (MKS § 6 lg 1, § 8 lg 1 ja § 31 lg 1 ning TsÜS § 35 ja äriseadustiku § 180

lg 1, § 183, § 187 lg 1 ja § 315 lg 1), mille alusel leidis, et J. Kukebalil tuli AS-i Turvamaailm ja

Delta Security OÜ tegeliku juhina ning J.L. l Joy Grupp OÜ juhatuse liikmena tagada nende

äriühingute maksukohustuste täitmine (maakohtu otsuse lk 125). AS Turvamaailm, Delta

Security OÜ ja Joy Grupp OÜ olid tööandjad, kellel tuli deklareerida enda töötajatele makstud

töötasud ja tasuda tööjõumakse (maakohtu otsuse lk 126). Neil äriühingutel oli seepärast

kohustus maksta tulumaksu (kuritegude ajal kehtinud TuMS § 40 lg-d 1, 2, 4 ja 5) ning

sotsiaalmaksu (kuritegude ajal kehtinud SMS § 9 lg-d 1 ja 4).

169. Maakohus selgitas veenvalt, millisest maksuarvestusest ja miks ta lähtub (maakohtu otsuse lk

137–140). Kolleegium ei pea vajalikuks seda osa korrata.

170. AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ esitasid valeandmeid tulu- ja sotsiaalmaksu kohta

(maakohtu otsuse lk 130 ja 133). Maakohtu otsuses on kindlaks tehtud, kes olid AS-i

Turvamaailm ja Delta Security OÜ väidetavalt renditud töötajad, kelle tegelikud tööandjad olid

AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ (maakohtu otsuse lk 98–100). Töötajad ja välja makstud

töötasu olid deklareeritud teiste äriühingute deklaratsioonides, kuid tööjõumakse neilt riigile ei

tasutud. AS Turvamaailm ei deklareerinud TSD deklaratsioonil 2014. aasta novembrist kuni

2015. aasta aprillini ning 2015. aasta oktoobrist kuni detsembrini nende töötajate töötasu

45(56)

väljamakseid ega selle pealt arvestatud tööjõumakse (maakohtu otsuse lk 126–130). Sel

ajavahemikul maksti töötasu kokku netosummas 422 117,14 eurot (bruto 519 102,71 eurot). AS

Turvamaailm ei deklareerinud tulumaksu 88 358,06 euro ega sotsiaalmaksu 170 772,84 euro

ulatuses (maakohtu otsuse lk 130). Delta Security OÜ ei deklareerinud TSD deklaratsioonil

2014. aasta novembrist kuni detsembrini, 2015. aasta jaanuaris ja märtsis ning 2015. aasta

oktoobrist kuni detsembrini väidetavat renditööd teinud töötajate töötasu väljamakseid ega

tööjõumakse. Kohus tuvastas, et Delta Security OÜ jättis deklareerimata 25 432,97 eurot

tulumaksu ja 48 106,59 eurot sotsiaalmaksu (maakohtu otsuse lk 131–133).

171. Ka Joy Grupp OÜ ei deklareerinud 2014. aasta novembrist kuni 2015. aasta detsembrini

TSD-del töötasu väljamakseid väidetavalt renditud töötajate kohta, kelle tööandja oli

tegelikkuses Joy Grupp OÜ ise. Töötajad ja neile makstud töötasu olid deklareeritud küll kahe

teise osaühingu TSD-l, samas tööjõumakse riigile ei makstud. Joy Grupp OÜ ei deklareerinud

kokku 40 011,48 eurot tulumaksu ja 78 233,04 eurot sotsiaalmaksu. (Vt maakohtu otsuse lk

133–136.)

172. Kolleegium nõustub maakohtuga ka käibemaksukohustuse alusetu vähendamise osas. Kohus

tuvastas menetlusõigust järgides, et AS Turvamaailm deklareeris käibemaksuarvestuses arveid,

mis ei vastanud tegelikkusele eeskätt põhjusel, et väidetud tööjõurenti tegelikult ei toimunud (nt

Velum Service OÜ ja Alke Service OÜ 2014. aasta novembris ja detsembris ning 2015. aasta

jaanuaris ja veebruaris esitatud arved väidetava tööjõurendi ja soojakute rendi kohta). Märgitu

võimaldas AS-l Turvamaailm maha arvata sisendkäibemaksu. Kuna seda tehti tõele

mittevastavate arvete alusel, saab rääkida alusetust käibemaksukohustuse vähendamisest. Kokku

näitas AS Turvamaailm novembrist detsembrini 2014, jaanuarist märtsini ning augustist

detsembrini 2015 käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu alusetult 143 498,37 eurot, rikkudes

KMS § 29 lg-t 1 ja § 31 lg-t 1. (Vt maakohtu otsuse lk 141–148.) Samuti deklareeris Delta

Security OÜ käibedeklaratsioonides Velum Service OÜ, Alke Service OÜ ja Rendifond OÜ

arveid väidetud tööjõurendi osutamise kohta. Delta Security OÜ näitas seda tehes novembrist

2014 kuni detsembrini 2015 sisendkäibemaksu alusetult 75 162,29 eurot, vähendades selle võrra

käibemaksukohustust. (Vt maakohtu otsuse lk 148–153.) Joy Grupp OÜ deklareeris

käibedeklaratsioonides Velum Service OÜ, Alke Service OÜ, Gration Service OÜ ja Vipmatex

OÜ tegelikkusele mitte vastanud arveid tööjõurendi osutamisest. Ajavahemikul 2014. aasta

novembrist kuni 2015. aasta detsembrini märkis Joy Grupp OÜ käibedeklaratsioonides

sisendkäibemaksu alusetult 84 519 eurot (Vt maakohtu otsuse lk 155–160.)

173. Maakohtu otsused tuvastatud asjaoludel on võimalik kõneleda sellestki, et AS Turvamaailm,

Delta Security OÜ ja Joy Grupp OÜ ei tasunud ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu.

Kohus näitas, kuidas AS Turvamaailm, Delta Security OÜ ja Joy Grupp OÜ tasusid erinevate

osaühingute (nt Velum Service OÜ, Alke Service OÜ ja Rendifond OÜ) arvete alusel väidetava

tööjõurendi eest. Saadud raha kasutasid osaühingud omakorda selleks, et maksta AS-i

Turvamaailm, Delta Security OÜ ja Joy Grupp OÜ töötajatele töötasu (maakohtu otsuse lk 162–

163 ja 165). Sellest üle jäänud summa (ehk tööjõumaksetele vastav summa) võeti AS-st Tavid

järjepidevalt sularahas välja, teiste seas tegid seda T. Raatsin ja A. Kiil. AS Turvamaailm, Delta

Security OÜ ja Joy Grupp OÜ üle kantud rahast võeti sularahas välja vastavalt 187 208 eurot,

410 269,71 eurot ja 289 609,76 eurot. Kaitsepool pole esitanud usaldusväärseid tõendeid, et seda

raha kasutati äriühingute huvides (maakohtu otsuse lk 163–165, vt ka RKKK 22.02.2016, 3-1-1-

109-15, p-d 145 ja 147 koos viidetega).

174. Nii süüdistuses kui ka maakohtu otsuses on õigesti leitud, et see sularaha on ettevõtlusega

mitteseotud kulu TuMS § 51 lg 2 p 3 mõistes, sest selliste väljamaksete kohta puudub

nõuetekohane algdokument. TuMS § 51 eesmärk on maksustada ettevõtlusest välja viidud

46(56)

kasumit. TuMS § 51 lg 2 p-s 3 sätestatud väljamakse puhul ei ole vaja tuvastada väljamakse

seotust maksumaksja ettevõtlusega, sest selliseid väljamakseid tuleb nii või teisiti maksustada.

Mistahes sularaha väljamakse, mille tulemusena muutub äriühingu raha ettevõtluses kasutamise

kontroll võimatuks, tuleb maksustada TuMS § 51 lg 2 p 3 järgi kui ettevõtlusega mitteseotud

väljamakse (vt RKKK 19.04.2022, 1-18-158/266, p-d 74–75 koos viidetega).

175. Seega tulnuks AS-il Turvamaailm, Delta Security OÜ-l ja Joy Grupp OÜ-l deklareerida

tulumaksu vastavalt 187 208 eurolt, 410 269,71 eurolt ja 289 609,76 eurolt, millest tulumaksu

moodustas vastavalt 47 145 eurot, 104 385,22 eurot ja 72 450,36 eurot (maakohtu otsuse lk 164–

166).

176. Seda, et kõnealused deklaratsioonid ei kajastanud õigeid andmeid, ei mõjuta A. Kiili kaitsja

väidetu apellatsioonis, et riigil oli võimalus maksukohustustele vastavad summad asjaga seotud

isikutelt sisse nõuda. See ei välista KarS § 3891 järgse kuriteokoosseisu täidetust ega ka seega

kriminaalvastutusele võtmist.

177. Riigikohus on leidnud, et maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise eest võib täideviijana

vastutada isik, kes ise valeandmeid sisaldavat deklaratsiooni ei allkirjasta, kuid kelle kaalukas

teopanus valeandmete esitamisse väljendub mingis muus teos. Näiteks on täideviimiskvaliteeti

andvaks teopanuseks loetud süüteoplaani väljatöötamist ja selle elluviimise organiseerimist isegi

isiku poolt, kes ise maksudeklaratsioone ei esita ega anna selleks vahetut juhist. Lisaks on

Riigikohus märkinud, et maksukohustuslase juhatuse liiget, kes annab maksudeklaratsioone

koostavale ja esitavale raamatupidajale korralduse kajastada deklaratsioonis tegelikkusele

mittevastavaid andmeid (arveid), saab käsitada maksuhaldurile valeandmete esitamise

vahendliku täideviijana, kui raamatupidaja andmete ebaõigsusest ei tea. (Vt nt RKKK

19.04.2022, 1-18-158/266, p 66.)

178. J. Kukebalile saab omistada seda, et ta varjas KarS § 3891 lg 2 järgi AS-i Turvamaailm

maksu- ja kinnipidamiskohustust eriti suurele kahjule vastava summa võrra. Selle tõttu jäi riigile

maksudena laekumata 452 608 eurot (vt ka maakohtu otsuse lk 155). J. Kukebal juhtis AS-i

Turvamaailm ja Delta Security OÜ-d ning need olid tema täieliku kontrolli all, ehkki ta ei

kuulunud nende juhatusse. Muu hulgas kontrollis J. Kukebal äriühingutes seda, mis puudutas

tööjõurendi lepingute sõlmimist ning arvete esitamist ja tasumist. Ta andis ka raamatupidajale

K.K. ile olulisi juhiseid ja lasi esitada viimasel maksudeklaratsioonides valeandmeid. Pole aga

tõendatud, et K.K. oleks ise teadnud valeandmetest (vt ka maakohtu otsuse lk 166). Nii AS-i

Turvamaailm kui ka Delta Security OÜ raamatupidaja K.K. küsis väidetavalt AS-ile

Turvamaailm esitatud arvete kohta J. Kukebalilt, kas arvetel märgitud tööjõurendi teenust on ka

päriselt osutatud, mida seejärel J. Kukebal kinnitas (maakohtu otsuse lk 153). Järelikult kasutas

J. Kukebal ära raamatupidaja teadmatust ja oli vahendlik täideviija KarS § 21 lg 1 alt 2 järgi, nii

nagu ka maakohtu otsuses ja süüdistuses on leitud (maakohtu otsuse lk 166 ja süüdistusakti lk

101–102 ja 104). Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et selliselt talitamine osutab selgelt

kavatsetusele KarS § 16 lg 2 järgi (maakohtu otsuse lk 168). KarS § 3891 lg-d 1 ega 2 ei eelda

varalise kasu saamise eesmärki, mistõttu pole selle koosseisu täidetuse seisukohalt määrav see,

kas AS-st Tavid välja võetud sularaha anti J. Kukebalile tagasi. Tema vastutust saab jaatada

mõlemal juhul. Seepärast ei pea kolleegium põhjendatuks J. Kukebali kaitsja väiteid, millega on

vaidlustatud J. Kukebali tahtlust. Vaidlustatud otsuses toodud tõendusteave lükkab selle

veenvalt ümber. J. Kukebali otsused olid aluseks näilikule tööjõurendile ja selle kohta lepingute

sõlmimisele T. Raatsini ja A. Kiiliga seotud osaühingutega. Õigusvastasust ja süüd välistavad

asjaolud puuduvad.

47(56)

179. J.L. edastas REWILO Raamatupidamine OÜ raamatupidajale K.V. le Joy Grupp OÜ-le

esitatud näilikud arved, kuid viimane ei teadnud, et arvete sisu ei vasta tegelikkusele. K.V. logis

e-Maksuameti keskkonda ja märkis valeandmed käibedeklaratsioonidele (maakohtu otsuse lk

160–161, vt ka süüdistusakti lk 114). J.L. oli Joy Grupp OÜ juhatuse liige, keda saab neil

asjaoludel pidada vahendlikuks täideviijaks KarS § 21 lg 1 alt 2 järgi KarS § 3891 lg-s 1

sätestatud kuriteo toimepanemisel. Lisaks ei deklareerinud Joy Grupp OÜ tööjõumakse (tulu- ja

sotsiaalmaksu) ega tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Ehkki need andmed pidanuks

olema TSD-del, polnud neid sinna märgitud. Selle eest vastutas osaühingu juhatuse liige (ja

ainuosanik) ning näiliku tööjõurendi skeemis koos teistega tahtlikult osalenud J.L. , kelle

eesmärk oligi nõutavad andmed deklareerimata jätta. Seda saab pidada ka vähemalt

õigusvastaseks teoks (vt ka RKKK 14.11.2019, 1-18-4372/82, p 33). Nii võib selleski osas

kõneleda KarS § 22 lg 3 ja § 3891 lg 1 mõistes täideviimisteo olemasolust.

180. J. Kukebali ja A. Kiili kaitsja väitel arvasid A. Kiil ja T. Raatsin, et RKO Platvorm OÜ-l oli

tagastusnõue riigi vastu. Maakohus tuvastas, et RKO Platvorm OÜ juhatuse liikmed olid

erinevatel aegadel R.P. ja T. Raatsin. See osaühing esitas 1. jaanuarist 2014 kuni 25.

novembrini 2016 palju taotlusi teiste osaühingute maksuvõlgade tasaarvestamiseks RKO

Platvorm OÜ tagastusnõudega riigi vastu. RKO Platvorm OÜ deklareeris 2009. aasta juuni

käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu 540 000 000 eurot. Maksu- ja Tolliameti 27. detsembri

2012. a otsusest, Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2014. a otsusest ja Tartu Ringkonnakohtu 22.

juuni 2016. a otsusest asjas nr 3-13-678 selgub, et RKO Platvorm OÜ-l pole sellist tagastusnõuet

riigi suhtes. T. Raatsin esitas aga 8. mail 2015 MTA-le kirja, teavitades, et Baltic Tööjõud OÜ,

Simetra Tööjõud OÜ ja Alke Service OÜ omandasid RKO Platvorm OÜ-lt igaüks 5 miljoni euro

suuruse nõude riigi vastu. Ta tugines asjas nr 1-13-6111 Tartu Maakohtu 19. detsembri 2014. a

otsusega tuvastatud tehingu õiguspärasusele, mis tagastusnõude olemasolu justkui kinnitab.

Selle otsuse tühistas Tartu Ringkonnakohus 25. novembri 2016. a otsusega, leides, et 2009. aasta

juuni käibedeklaratsioon kätkes valeandmeid. MTA andis T. Raatsinile teada 11. detsembril

2015, et ei nõustu enammaksega ning osutas pooleliolevatele vaidlustele nii haldus- kui ka

kriminaalasjas. (Vt maakohtu otsuse lk 72.)

181. Kolleegium nõustub maakohtuga, et juba MTA 27. detsembri 2012. a maksuotsuse põhjal

pidid süüdistatavad teadma, et riik ei tunnusta (või vähemalt ei pruugi tunnustada) väidetavat

tagastusnõuet. Seda kinnitas neile veel kord Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2014. a otsus. Ka

ei näe kolleegium, et väidetav ebaselgus RKO Platvorm OÜ tagastusnõude olemasolust

kõigutaks seda, mida maakohus tuvastas praegu vaidlustatud otsuses näiliku tööjõurendi kohta.

Asjaolud, kuidas pandi püsti näiliku tööjõurendi skeem ja kuidas väidetavad tööandjad (A. Kiili

ja T. Raatsini juhitud arvukad äriühingud), kes seda tegelikkuses polnud, tasusid töötajate

töötasud ning kandsid ülejäänud raha edasi, et see sularahas välja võtta, ei osuta võimalusele, et

A. Kiil ja T. Raatsin lootsid üksnes RKO Platvorm OÜ tagastusnõudele. Kolleegiumile paistab

RKO Platvorm OÜ-d puudutav üksnes püüdena varjata enda tegevuse tegelikku eesmärki hoida

kõrvale maksude maksmisest ja luua mulje sellise tegevuse näilisest õiguspärasusest. Sellisele

seisukohale asus lõpuks ka Tartu Ringkonnakohus 25. novembri 2016. a otsuses (vt maakohtu

otsuse lk 72).

(c) A. Kiili ja T. Raatsini kaasaaitamisteod

182. KarS § 22 lg 3 järgi on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule

õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Kaasaaitamisest on võimalik

kõneleda siis, kui ühe isiku (kaasaaitaja) tegu toetab või soodustab kuriteo toimepanemist teise

isiku (täideviija) poolt (RKKK 04.12.2014, 3-1-1-55-14, p 158), sealhulgas tugevdab täideviija

tahtlust (vt nt RKKK 23.03.2011, 3-1-1-6-11, p 13.3).

48(56)

183. T. Raatsini füüsilist kaasabi nägi maakohus selles, et ta sõlmis Simetra Tööjõud OÜ ja Baltic

Tööjõud OÜ juhatuse liikmena AS-i Turvamaailm ja Delta Security OÜ töötajatega töölepingud

või volitas selleks teisi isikuid. Lisaks võttis T. Raatsin AS-st Tavid välja sularaha kokku 99 725

eurot Alke Finants OÜ-lt saadud volituste alusel ning tagastas selle K.T. le ja J. Kukebalile.

Aineline kaasabi avaldus asjaolus, et T. Raatsin sõlmis erinevaid tööjõurenti puudutavaid

lepinguid ja koostas dokumente ning esitas MTA-le valeandmeid sisaldavaid TSD ja KMD

deklaratsioone Baltic Tööjõud OÜ, Simetra Tööjõud OÜ, Gration Service OÜ, Velum Service

OÜ ja Alke Service OÜ nimel. T. Raatsin osutas vaimset kaasabi, kui aitas luua maksuhaldurile

kuvandit tööjõu rentimisest. Ta kajastas sellega seoses näilikke tehinguid enda juhitavate

osaühingute tegevuses ning vahetas olulist informatsiooni ja jälgis raha liikumist, tagades

sellega skeemi järjepideva toimimise. Kolleegium on seisukohal, et need asjaolud, mida

maakohus pidas T. Raatsini kas füüsiliseks või aineliseks kaasabiks, osutavad korraga mõlemale

– nii füüsilisele kui ka ainelisele kaasabile. Samuti loeb kolleegum tõendatuks, et T. Raatsini

märkimisväärne panus mitme erineva osaühingu juhatuse liikmena ja lepingute sõlmimisel

kinnitas ja tugevdas ka täideviijate (nt J. Kukebali) täideviimisteo tahtlust.

184. T. Raatsini kaitsja heidab maakohtule ette seda, just nagu ei teinud kohus kindlaks, milles

seisnes T. Raatsini osa kuriteo täideviimisel. Ühtlasi kritiseerib kaitsja süüdistust argumendiga,

et sellest ei nähtu kaastäideviimist. Kolleegium märgib, et T. Raatsinile ei arvatagi süüks

kuritegude täideviimist KarS § 21 mõistes, vaid seda, et ta aitas kuritegudele kaasa KarS § 22 lg

3 järgi. Seega on osutatud kaitseväited ilmselgelt eksitavad ja asjakohatud.

185. Kaitsja vaidleb vastu sellelegi ega pea tõendatuks, justkui teadis T. Raatsin, et maksuhaldurile

ei esitata andmeid või esitatakse valeandmeid. Kolleegium märgib sellele vastates järgmist.

Maakohus tuvastas, kuidas näiteks Alke Service OÜ e-Maksuameti veebikeskkonda on logitud

T. Raatsini autentimisvahendiga (maakohtu otsuse lk 154–155). Lisaks on maakohtu otsuses

läbivalt kindlaks tehtud T. Raatsini osa skeemis: ta kuulus erinevate osaühingute juhatusse,

sõlmis lepinguid, suhtles osapooltega, võttis AS-st Tavid järjepidevalt sularaha välja pärast seda,

kui osaühingud olid tasunud AS-i Turvamaailm, Delta Security OÜ ja Joy Grupp OÜ töötajatele

töötasu ning kandnud ülejäänud osa edasi, mis võeti sularahas välja. T. Raatsin oli seotud nende

osaühingute, mille juhatusse ta kuulus, maksudeklaratsioonide esitamisega. Kuidas ta täpselt

deklaratsioonide esitamist korraldas, pole tema süüküsimuse üle otsustades oluline. Kolleegium

nõustub maakohtu seisukohaga, et T. Raatsin tegutses kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses nii

kaasaaitamistegude kui ka põhitegude suhtes (maakohtu otsuse lk 168). Sealjuures võib öelda

sedagi, et T. Raatsin kujutas endale päris täpselt ette toime pandud täideviimistegusid.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad

186. Apellatsioonide piirest väljumata nõustub kolleegium maakohtuga, et A. Kiil osutas KarS § 22

lg 3 mõistes ainelist kaasabi. See seisnes selles, et ta vormistas ja sõlmis äriühingute vahel

tööjõu renti puudutavaid lepinguid, kandis raha Alke Finants OÜ arvelduskontolt AS-i Tavid

ning sõlmis lepingud, millega anti volitused teistele isikutele, et võtta AS-st Tavid sularaha välja

(maakohtu otsuse lk 122). Seda saab käsitada ainelise kaasabina täideviimistegudele (vrd RKKK

23.03.2011, 3-1-1-6-11, p 13.3).

187. Maakohus leidis, et vaimset kaasabi näitab A. Kiili poolt pealtnäha juriidiliselt korrektsete

dokumentide koostamine, mis oli väidetavalt tema ülesanne skeemi toimimiseks (vt koos

viidetega tõenditele maakohtu otsuse lk 123). Võttes arvesse, et A. Kiilil oli skeemis oluline osa

erinevate osaühingute tööjõurendi lepingute vormistamisel ja nende sõlmimisel, loeb kolleegium

tuvastatuks, et ta kinnitas või tugevdas sellega täideviijate (nt J. Kukebali ning AS-i

Turvamaailm ja Delta Security OÜ) teotahtlust.

49(56)

188. A. Kiili kaitsja vaidlustab A. Kiili tahtluse olemasolu nii kaasaaitamistegude kui ka

põhitegude suhtes. Kaitsja tugineb peaasjalikult sellele, et A. Kiil ei suhelnud J. Kukebaliga ega

teinud koostööd J.L. ga. A. Kiil teadis väidetavalt seda, et J. Kukebal pole AS-i Turvamaailm

ega Delta Security OÜ juhatuse liige. Kolleegium leiab, et A. Kiilil oli skeemis täita oluline osa,

mille maakohus on otsuse erinevates osades kindlaks teinud. A. Kiil asutas erinevaid selliseid

osaühinguid ja oli nende juhatuse liige. Neil osaühingutel puudus sisuliselt tegevus ja need ei

tegelenud päriselt osaühingutesse tööle vormistatud töötajatega. A. Kiil osales tööjõurenti

puudutavate lepingute sõlmimisel, korraldas deklaratsioonide esitamist ning AS-lt Turvamaailm,

Delta Security OÜ-lt ja Joy Grupp OÜ-lt saadud raha eest töötasude maksmist, aga seejärel

ülejäänud osa edasikandmist enda juhitud osaühingutest. Lisaks võttis teiste seas A. Kiil AS-i

Tavid kantud raha sularahas välja. Sõltumata sellest, milline täpselt oli A. Kiili vahetu

kokkupuude J. Kukebali ja J.L. ga, osutavad märgitud asjaolud selgelt sellele, et ta osales

skeemis, teadis ilmselgelt sellest, et tööjõurent ei vasta tegelikkusele, ja tema eesmärk oli muu

hulgas soodustada täideviimistegusid (vt ka maakohtu otsuse lk 168). Asjaolu, et J.L. suhtes

lõpetati kriminaalmenetlus oportuniteediga juba 19. juunil 2016, ei kõiguta ringkonnakohtu

hinnangut A. Kiili süüdiolekule. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

(VIII)

KARISTUS

189. Maakohus ei teinud J. Kukebalile ja A. Kiilile karistust mõistes selliseid kaalutlusvigu, mis

mõjutaksid neile mõistetud karistust. Kuigi kolleegiumile jääb ebaselgeks, miks arvestas kohus

karistuse üle otsustades asjaoluga, et süüdistatavate vastu on esitatud avalik-õiguslik nõue, ei

nähtu otsusest, et sellele oleks täheldamisväärset kaalu omistatud (maakohtu otsuse lk 170, 171

ja 173). Kolleegium ei nõustu aga T. Raatsinile mõistetud vangistuse määraga. Lisaks peab

kolleegium vajalikuks mõnel määral kergendada kõikide süüdistatavate karistust mõistliku

menetlusaja ületamise tõttu.

190. Nii karistuse liigi kui ka selle määra valik peab põhinema KarS § 56 lg 1 mõistes hinnangul

süüdistatava süü suurusele, samuti võimalusel mõjutada teda edaspidi kuritegudest hoiduma

(eripreventsioon) ja õiguskorra kaitsmise huvidel (üldpreventsioon). Karistuse mõistmisel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud.

Hinnates süü suurust, tuleb aluseks võtta kuriteo asjaolud, sealhulgas toime pandud tegu ja

tagajärg ning süüdistatava käitumise motiiv ja eesmärk. Eripreventiivne kaalutlus on hinnang

selle kohta, kuidas kõige tõhusamalt muuta süüdistatava hoiakuid ja hoida ära tema edasist

õigusvastast käitumist. Eripreventiivsed kaalutlused võivad väljenduda varasemas kuritegude

toimepanemises ja prognoosis süüdistatava edasise käitumise suhtes. Üldpreventsioon tingib

karistuse korrigeerimise juhul, kui seda nõuavad erandlikult õiguskorra kaitsmise huvid. (Vt nt

RKKK 13.12.2019, 1-18-7276/80, p 26, 20.06.2022, 1-20-6745/88, p 62 ja 03.04.2023, 1-22-

227/66, p 12.)

191. Samuti on Riigikohus leidnud, et karistusmäära valik on kohtuniku siseveendumusest lähtuva

otsustamise küsimus. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja siseveendumusele tuginedes,

saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige

siis, kui selle küsimuse lahendamisel on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik

rikkumine, sellel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on

toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse

mõistmise. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega on tegemist muu hulgas siis, kui kohus on

teinud karistuse mõistmist reguleerivate õigusnormide (sh nt KarS § 56 lg 1 ls 1) kohaldamisel

kaalutlusvea. See võib seisneda seaduses sätestatud diskretsiooni piiride ületamises,

kaalutlusõiguse teostamata jätmises, sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest lähtumises või

50(56)

mõne olulise asjaolu arvestamata jätmises. (Vt nt RKKK 26.01.2021, 1-19-4150/132, p-d 27 ja

28 koos viidetega.)

192. Maakohus leidis, et J. Kukebali süü on suur, kuna ta esitas valeandmeid kahe äriühingu

maksudeklaratsioonides, mistõttu jäi riigile laekumata üle 700 000 euro ulatuses maksuraha.

Kuna karistus peab põhinema eeskätt süüdistatava süü suurusel ja tema mõjutamisel, ei nõustu

kolleegium J. Kukebali kaitsjaga, justkui oleks põhjust tugineda J. Kukebalile karistust mõistes

sellele, et J.L. osas kriminaalmenetlus lõpetati. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et süüd

suurendab erinevat liiki maksude kohta valeandmete esitamine. Kohus arvestas õigustatult ka

sellega, et J. Kukebal jätkas kuriteoga isegi siis, kui tema juhitud äriühingu suhtes toimus

kontrollmenetlus. Ta panustas kuriteoskeemi järjest enam ja kahjustas lisaks riigile kahju

tekitamisele ka äriühingu töötajate huve. Kohtus üritas J. Kukebal süüd veeretada äriühingute

juhatuse liikmetele, kes tegutsesid tegelikkuses tema kontrolli all. Samuti tuvastas maakohus

õigesti, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. J. Kukebali pole kriminaal-

ega väärteokorras karistatud. Kuna kuriteo toimepanemisest oli vaidlustatud otsuse tegemise

ajaks möödunud rohkem kui 8 aastat ning vahepeal pole J. Kukebal uusi kuritegusid toime

pannud, nõustub kolleegium maakohtuga, et J. Kukebali süü suurusele ja tema isikule vastab 4-

aastane vangistus. (Vt maakohtu otsuse lk 169–170.)

193. J. Kukebali kaitsja ei nõustu maakohtu osutusega Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari

2019. a otsusele kriminaalasjas nr 1-17-4798, kuna selles asjas oli arutluse all teistsugune

kuritegu ja see oli korduv ning kuriteost oli möödas lühem aeg kui praegu. Maakohus märkis

viidatud otsusele tuginedes, et suure varalise kasu teenimise lootuses toime pandud

majanduskuritegude korral on vaja karistus vähemalt osaliselt täitmisele pöörata. Vaidlustatud

otsusest ei nähtu, et maakohus omistas sellele seisukohale karistuse mõistmisel olulise kaalu.

Otsus sisaldab selgeid ja asjakohaseid ning J. Kukebali toime pandud kuriteo asjaoludele

tuginevaid kaalutlusi, mille põhjal otsustas kohus karistuse üle. Kohus arvestas seega KarS § 56

lg-st 1 juhindudes karistust mõistes asjakohaselt eeskätt tema süü suuruse ja sellega, kuidas on

teda tarvis mõjutada, et ta edaspidi hoiduks kuritegudest.

194. Kolleegium nõustub maakohtuga selleski, et T. Raatsini süü on suur, sest tal oli kuritegude

toimepanemisel täita märkimisväärne osa ja tema kaasabil jäi riigil saamata 975 000 eurot.

Vaatamata MTA kontrollidele jätkas T. Raatsin kuriteoga ja tegi pingutusi, et saada veelgi

suuremat tulu. Võttes arvesse maksukuriteo asjaolusid, aga sedagi, et T. Raatsin võttis osa rahast

sularahas välja, saab rääkida omakasu motiivist kui karistust raskendavast asjaolust KarS § 58 p

1 järgi. T. Raatsin süüd ei tunnista ja leiab, et teda kiusatakse taga. Kolleegium jagab maakohtu

seisukohta, et kuriteo ulatusest ja T. Raatsini käitumisest saab järeldada, et maksupettus oli

kujunenud tema elustiiliks ja üheks peamiseks sissetulekuallikaks. Samuti arvestas kohus õigesti

seda, et T. Raatsin on Tartu Ringkonnakohtu 25. novembri 2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-

13-6111 tunnistatud süüdi KarS § 3892 lg 2 – § 25 lg-te 1, 2 ja 4 järgi, mille eest kohaldati talle

muu hulgas kaheks aastaks ettevõtluskeeldu. T. Raatsin pani menetletavas asjas tuvastatud

kuriteod toime asja nr 1-13-6111 kohtumenetluse ajal. (Vt maakohtu otsuse lk 170–172.)

195. Küll aga ei pea kolleegium põhjendatuks maakohtu mõistetud 5-aastast vangistust ja sellest

kohe 9-kuulise vangistuse täitmisele pööramist. Kohus ei võtnud arvesse kuriteost möödunud

pikka aega, samas kui J. Kukebali puhul seda tegi. Lisaks on kohtupraktikas märgitud, et KarS

§-de 73 või 74 järgi osalisel karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb kohe ära kandmisele

määratavat karistust käsitada lühiajalise, igal juhul vaid kuudes vältava lühi- ehk

šokivangistusena (RKKK 20.02.2007, 3-1-1-99-06, p 21). Kolleegium leiab, et T. Raatsinile

tuleb mõista 4-aastane vangistus.

51(56)

196. Maakohus põhjendas nõustumist väärivalt T. Raatsinile KarS § 491 lg 1 järgi 3-aastase

ettevõtluskeelu kohaldamist. Kohus osutas muu hulgas sellele, et T. Raatsin oli juhatuse liige

paljudes variäriühingutes, mida ta kasutas kuriteo toimepanemise vahenditena. Lisaks korraldas

ta näilike arvete esitamise ja maksude deklareerimise ilma kavatsuseta maksukohustust täita. T.

Raatsini tunnistati maksukuriteo katses süüdi ja talle määrati Tartu Ringkonnakohtu 26.

novembri 2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-6111 lisakaristuseks 2-aastane

ettevõtluskeeld. Seda asja arutati ajal, mil T. Raatsin pani toime praegu menetletava

maksukuriteo. (Vt maakohtu otsuse lk 171–172.)

197. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta ka A. Kiilile mõistetud karistuse osas. Maakohus

tuvastas, et võrreldes teiste süüdistatavatega oli A. Kiili panus kuritegude toimepanemisel

tagasihoidlikum, ent ka tema süü on siiski suur. Kohus tugines näiteks sellele, et A. Kiil oli

variäriühingutes juhatuse liige, aitas koostada näilikke arveid ja võtta välja sularaha ning tema

kaasabil varjati vähemalt 975 000 euro suuruses summas maksukohustust. Kuriteo asjaolud ja

see, et A. Kiil võttis osa rahast sularahas välja, osutab omakasu motiivile, mis raskendab tema

karistust KarS § 58 p 1 järgi. Kuigi MTA juhtis süüdistatavate tähelepanu sellele, et selline

tööjõurent pole õiguspärane, jätkas A. Kiil sellega. (Vt maakohtu otsuse lk 172–173.)

198. A. Kiil tunnistati Tartu Ringkonnakohtu 26. novembri 2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-

13-6111 süüdi KarS § 3891 lg 2 järgi ning ta pani praegu menetletavas asjas tuvastatud kuriteo

toime ajal, mil arutati eelmist süüdistust. (Vt maakohtu otsuse lk 172–173.) Kolleegium ei

nõustu A. Kiili kaitsjaga selles, et kustunud karistusi ei tohi KarRS § 5 lg 1 järgi karistuse

mõistmisel arvestada. KarRS § 5 lg 1 keelab registrist kustutatud karistusandmetele tugineda

üksnes siis, kui seadus omistab isiku karistatusele iseseisva õigusliku tähenduse (vt RKKK

15.02.2023, 1-15-1446/76, p 15). Sellest ei saa rääkida siis, kui kohus arvestab karistust mõistes

eripreventiivse kaalutlusena seda, milline on isiku karistatus. Teave isiku varasematest

süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud

karistustest aitab kaasa tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule. Ehkki

üldjuhul on karistust mõistes asjakohane tugineda esmajoones teo toimepanemise ajaks

kustumata karistustele, ei ole siiski välistatud võimalus võtta karistatavat iseloomustava teabena

arvesse ka selleks ajaks arhiveeritud karistusandmeid. (Vt RKKK 02.11.2023, 4-22-4139/41, p-d

12–14.)

199. Samuti ei saa nõustuda A. Kiili kaitsja väitega, et karistus peab olema leebem, kuna mitme

teise isiku suhtes lõpetati kriminaalmenetlus. Karistuse liigi ja määra valik põhineb KarS § 56

lg-s 1 sätestatul. Maakohus ei arvestanud küll kuriteost möödunud aega, kuid kolleegium leiab,

et A. Kiili süü suurusele ja isikule vastab ka seda arvesse võttes maakohtu mõistetud 3 aasta ja 6

kuu pikkune vangistus.

200. Mõistliku menetlusaja möödumise tõttu tuleb süüdistatavate karistusi KrMS § 2742 lg-le 1 ja §

306 lg 1 p-le 61 tuginedes kergendada. Kolleegium leiab aga, et nende õigust mõistlikule

menetlusajal pole riivatud oluliselt. Kriminaalasja menetlemine on võtnud aega, sest see on

mahukas ja keskmisest keerukam. Süüdistatavad osalesid detailideni välja töötatud

suuremahulises ja keerulises skeemis, kuidas maksude maksmisest kõrvale hoiduda. Tähelepanu

väärib seegi, et kohtumenetluse venimise tingis osalt nende enda või kaitsjate käitumine.

Kohtueelne menetlus ei kestnud selle kriminaalasja eripära arvesse võttes ülemäära pikalt (vt

käesoleva otsuse III osa).

201. Kolleegium leiab, et süüdistatavate õiguste riivet tasakaalustab praegu piisavalt vangistuse

mõnel määral vähendamine (vt ka RKKK 15.03.2018, 1-13-5173/196, p 19). J. Kukebalile tuleb

mõista 3 aastat vangistust, mille hulka arvab kolleegium KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses

52(56)

viibitud 3 päeva. Kolleegium mõistab T. Raatsinile 3 aastat vangistust ning A. Kiilile 2 aasta ja 6

kuu pikkuse vangistuse ning arvab mõlema karistusaja hulka KarS § 68 lg-st 1 juhindudes

eelvangistuses viibitud 2 päeva. T. Raatsinile kohaldatud lisakaristus jääb muutmata.

202. Ringkonnakohus jätab J. Kukebalile mõistetud 2 aasta 11 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse,

T. Raatsinile mõistetud 2 aasta 11 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse ning A. Kiilile mõistetud

2 aasta 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel 4-aastase katseajaga

täielikult tingimisi kohaldamata. Kolleegium möönab, et süüdistatavate süü on suur, ent nende

maksukuritegudest on praeguseks möödas pikk aeg ja pole andmeid, et nad oleksid pannud

toime uusi kuritegusid. Kolleegium ei pea KarS § 73 lg-le 1 tuginedes otstarbekaks pöörata

karistusi osaliselt täitmisele, vaid leiab, et süüdistatavaid on võimalik mõjutada vangistusega,

mis jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Katseaeg hakkas KarS § 78 p 1 alusel süüdistatavate

jaoks kulgema maakohtu otsuse kuulutamisest 29. veebruaril 2024 (vt RKKK 26.01.2024, 1-22-

454/58, p 11).

(IX) AVALIK-ÕIGUSLIK NÕUDEAVALDUS

203. Maakohus lahendas avalik-õigusliku nõudeavalduse õigesti. Vastuseks apellatsioonides

väidetule osutab ringkonnakohus järgnevale.

204. Kolleegium nõustub maakohtuga, et prokuratuuri esitatud maksuarvestusi ei saa käsitada

tõendina KrMS § 63 lg 1 mõistes (maakohtu otsuse lk 138 ja 174). MTA koostatud

maksuarvestused põhinevad asjas kogutud tõenditel (nt tööjõurendi lepingud, pangakontode

väljavõtted jm) ning need seisnevad tõenditest saadud andmete küllaltki suuremahulisel

analüüsil ja selle põhjal tehtud järeldustel maksukohustuste varjamise ulatuse kohta (KoTo

XVIII, tl 3 jj). Riigikohus on leidnud, et vaatlusprotokollina vormistatud menetleja andmete

analüüs, sealhulgas kokkuvõte tõenditest ja nende seostamine ning arvutuste tegemine pole

KrMS § 63 lg 1 järgi tõend, sest see ei vasta vaatlusprotokolli olemusele ega täida

vaatlusprotokolli eesmärke (RKKK 10.06.2022, 1-18-437/725, p-d 57–58). Menetletavas

kriminaalasjas tehtud maksuarvestused vastavad sisuliselt samadele tunnustele, ehkki pole

pealkirjastatud vaatlusprotokollina. Nii ei saa KrMS § 63 lg-le 1 ja Riigikohtu öeldule tuginedes

pidada maksuarvestusi tõenditeks.

205. Maakohus tugines maksuvõla suuruse arvutamisel muu hulgas kohtule esitatud tõenditele ja

prokuratuuri arvutusele ega eksinud selle tuvastamisel (maakohtu otsuse lk 138 ja 176–178).

Kolleegium leiab erinevalt A. Kiili kaitsjast, et vaidlustatud otsusest nähtub piisavalt selgesti ja

jälgitavalt, kuidas jõudis kohus maksuvõla summadeni. T. Raatsini kaitsja väidab, et MTA ei

arvestanud nende tunnistajate ütlustega, kes eitasid ümbrikupalga saamist ja deklareerimata

maksukohustuse olemasolu. Apellatsioonist ei selgu, millistest tunnistajatest konkreetselt kaitsja

räägib. Maakohus pööras tähelepanu töötajate andmete põhjal esile kerkinud kahtlustele. Kohus

võttis arvesse näiteks seda, kuidas 12 töötaja osas olid andmed puudulikud, mis ei võimaldanud

nende osas maksukohustust arvutada ja mida kohus seetõttu ei arvestanud (maakohtu otsuse lk

178).

206. MKS § 41 lg 3 järgi ei lõpe MKS § 41 lg-s 1 sätestatud vastutus maksukohustuse

lõppemisega, kuid pärast sellise kohustuse lõppemist nõutakse maksuvõlg tsiviilhagi või avalik-

õigusliku nõudeavalduse esitamise teel. Seega ei sõltu maksukohustuse olemasolust võimalus

nõuda maksuvõlga. Sellist võlga saab süüdistatavatelt nõuda.

207. J. Kukebali, T. Raatsini ja A. Kiili kohustuse maksuvõlg hüvitada sätestab MKS § 41 lg 1, mis

kehtis samasuguses sõnastuses ka kuritegude toimepanemise ajal. See näeb ette, et isik, kes on

53(56)

süüdi mõistetud karistusseadustikus sätestatud maksualase kuriteo toimepanemise eest, vastutab

tema toime pandud kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt

maksukohustuslasega. Kolleegium märgib, et maakohus tunnistas süüdistatavad süüdistuse

aluseks olevate faktiliste asjaolude põhjal süüdi maksukuritegude toimepanemises. Nende

kuritegude tagajärjel on tekkinud maksuvõlg MKS § 32 p 1 mõistes, kuna AS Turvamaailm ja

Delta Security OÜ ei tasunud tähtaegselt maksusummasid. Süüdistatavatelt saab seda

maksuvõlga nõuda MKS § 41 lg 1 alusel, olenemata sellest, et nad polnud ise

maksukohustuslased. Lisaks saab neilt nõuda MKS § 115 lg 1 järgi maksusummadelt arvestatud

intressi (vt ka nt maakohtu otsuse lk 178).

208. J. Kukebali ja A. Kiili kaitsja peavad nõudeavaldust ebaselgeks ja leiavad, et sellest ei nähtu,

kuidas maksuvõla suurus on arvutatud. Need väited on põhjendamatud. Nõudeavalduses (nii

AS-i Turvamaailm kui ka Delta Security OÜ maksuvõla kohta) on toodud nõude aluseks olevad

põhilised faktilised asjaolud ja lisatud on arvutuskäik ning tabelid, kuidas nõudeavalduses

märgitud maksusummad on saadud. Apellatsioonides pole näidatud, millistest summadest

tulnuks lähtuda ja milliste summadega arvestamisel täpselt maakohus väidetavalt eksis. A. Kiili

kaitsja heidab apellatsioonis ette, et maakohus jättis tähelepanuta, kuidas osa

maksudeklaratsioonide puhul on olemas üksnes lisa INF-b, aga mitte deklaratsiooni ennast. See

ei sea iseenesest kahtluse alla vaidlustatud otsuses tuvastatud maksusummasid. Ka lisa INF-b

alusel on võimalik kindlaks teha maksukohustusele vastavaid summasid (vt nt XVIII kd, tl 205

jj, vt ka https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/kaibemaks/kaibedeklaratsiooni-ja-

aruannete-esitamine/kmd-inf-b-osa-ostuarved-taitmise-juhised). Neis toodud summasid kaitsja

apellatsioonis ei vaidlusta.

209. Nõudeavalduses on märgitud, et MTA ei lisa sellele tõendeid, kuna selles märgitud asjaolud

kattuvad olulises osas kahtlustuse sisuks olevate asjaoludega, mis on tõendatud

kriminaaltoimikus sisalduvate tõenditega. Kolleegium peab seda põhjendatuks ega näe, et see

mõjutaks avalik-õigusliku nõudeavalduse nõuetekohasust.

210. Kolleegium möönab, et praegu pole teada, millise MTA nõude katteks tasusid O. ja S.V. 100

000 eurot. Samas ei ole kohtumenetluse poolte vahel vaidlust, et selline summa on tasutud ning

seda tuleb arvestada J. Kukebalilt, T. Raatsinilt ja A. Kiililt avalik-õigusliku nõudeavalduse

alusel väljamõistetava summa nõudmisel. MTA vastas apellatsioonidele, märkides muu hulgas,

et alles pärast seda, kui riik on otsustanud, millises ulatuses tuleb avalik-õiguslik nõudeavaldus

rahuldada, saab nõudeavaldusega tasaarvestada juba tasutud summad. Kolleegium loeb selguse

huvides siiski J. Kukebalilt, T. Raatsinilt ja A. Kiililt avalik-õigusliku nõudeavalduse alusel

välja mõistetud summa osaliselt tasutuks O.V. ja S.V. poolt kriminaalmenetluse osalise

lõpetamise määruse alusel riigile makstud 100 000 euroga (vt ka maakohtu otsuse lk 176).

(X) KOKKUVÕTE JA APELLATSIOONIMENETLUSE KULU

211. Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2 ja 4, § 340 lg 2 p-st 4,

tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 29. veebruari 2024. a otsuse T. Raatsinile

mõistetud karistuse osas ja mõistab talle uue karistuse. Kolleegium tühistab maakohtu otsuse ka

J. Kukebali ja A. Kiili vangistuse osalises täitmisele pööramises ning ülejäänud osas tingimisi

täitmisele pööramata jätmises. Ringkonnakohus kergendab KrMS § 2742 lg 1 ja § 306 lg 1 p 61

alusel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu süüdistatavate karistusi. Lisaks jätab kolleegium

need KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi täitmisele pööramata. Samuti muudab

ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p-le 3 tuginedes maakohtu otsuse põhiosa käesolevas otsuses

toodud põhjendustega KarS § 3891 põhiseaduspärasuse ja jälitustoimingute õiguspärasuse kohta.

Ülejäänud osas jääb vaidlustatud otsus muutmata. Apellatsioonid tuleb rahuldada osaliselt.

54(56)

212. Maakohus tegi süüdimõistva otsuse, mistõttu mõisteti süüdistatavatelt KrMS § 180 lg 1 ls 1

järgi välja menetluskulud. Kuna J. Kukebal, T. Raatsin ja A. Kiil jäävad neile süüks arvatud

kuritegudes süüdi, peavad nad kandma esimese astme kohtu menetluses tekkinud menetluskulud

(vt RKKK 30.06.2014, 3-1-1-14-14, p 1062). Karistuse kergendamine mõistliku menetlusaja

möödumise tõttu KrMS § 180 lg-st 1 tulenevat menetluskulude jaotust ei mõjuta. Seda ei tee ka

maakohtu otsuse põhiosa vähesel määral muutmine.

213. J. Kukebali kaitsja J. Urres esitas taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu

2825,52 euro (sealhulgas käibemaks 509,52 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal

apellatsiooniteate koostamiseks 10 minutit, kohtuotsuse analüüsiks ja kliendile tutvustamiseks

360 minutit, apellatsiooni koostamiseks ja täiendamiseks kokku 1200 minutit, teiste

süüdistatavate apellatsioonide analüüsiks 180 minutit, MTA seisukohaga tutvumiseks 30

minutit, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistusele 120 minutit, maakohtu istungi kuulutamisel

osalemiseks 30 minutit ning ringkonnakohtu istungil osalemiseks 240 minutit. Ringkonnakohus

andis kaitsjale 23. oktoobri 2024. a istungil tähtaja esitada tasu suurendamise taotlus 23.

oktoobri jooksul, ent kaitsja esitas taotluse 24. oktoobril 2024, põhjendades seda eksimusega.

Kolleegium võtab siiski taotluse vastu, kuna see on allkirjastatud 23. oktoobril 2024 ehk tähtaja

jooksul. Taotluse järgi soovib kaitsja tasu suurendamist 500 protsenti, sest kohtuasi on eriliselt

töömahukas. Maakohtu otsus on 184 lehekülge pikk ja apellatsiooni koostamine eeldas otsuse

põhjalikku analüüsi. Kaitsja apellatsioonkaebus on 26 lehekülge ja tutvuda tuli ka teiste

süüdistatavate apellatsioonidega, MTA seisukohaga ja erinevate taotlusega. Apellatsioonkaebuse

ja ringkonnakohtu istungi vahele jäi ca pool aastat, mille tõttu oli istungiks valmistumine

ajamahukam. Kaitsjal kulus toiminguteks kokku 32 tundi ja 10 minutit.

214. Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja

kulude hüvitamise kord“ § 2 lg 1 järgi võib kohus põhjendatud taotluse alusel suurendada riigi

õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi

osutamine on eriliselt töömahukas. Kolleegium peab korra § 2 lg 1 ja § 6 lg 3 alusel

põhjendatuks kaitsja tasu suurendamist 300 protsenti. Kuigi kriminaalasi on keskmisest

mahukam, on J. Urres olnud J. Kukebali kaitsja alates kohtulikust uurimisest maakohtus,

mistõttu sai ta tugineda varasemas menetluses kujundatud kaitsepositsioonile. Arvestades ka

seda, et suures osas olid kaitsja argumendid põhjendamatud, ent mitte ilmselgelt sobimatud,

määrab ringkonnakohus korra § 6 lg 3 alusel apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu

suuruseks 432 eurot ja suurendab korra § 2 lg 1 alusel saadud summat 300 protsendi võrra,

saades 1728 eurot (432 + 3 x 432). Ringkonnakohtu istungi algusaeg oli planeeritud 23.

oktoobril 2024 kell 10, kuid see algas kell 10.46. Korra § 1 lg 4 ls 4 järgi arvestatakse

kohtuistungi alguse viibimine istungil osalemise aja hulka. Kohtuistungi algus viibis J. Urresest

tingitud asjaoludel, sest ta eksis kohtuistungi toimumise kohas. Seetõttu tuleb J. Urresele

hüvitada tegelik kohtuistungil viibimise aeg, milleks on korra § 1 lg-le 4 tuginedes 3 tundi ja 3

minutit ehk 219,60 eurot. Seega loeb kolleegium J. Kukebali kaitsjale apellatsioonimenetluses

makstava tasu mõistlikuks suuruseks 2376,07 eurot (sealhulgas käibemaks 428,47 eurot).

Apellatsiooni rahuldamise ulatust arvestades tuleb KrMS § 185 lg 1 alusel jätta 237,61 eurot (sh

käibemaks 43,84 eurot) riigi kanda (vt RKKK 14.03.2025, 1-19-705/1769, p 253 ja 25.11.2020,

1-18-5815/389, p 60).

215. A. Kiili kaitsja K. Lumiste esitas taotlused apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu

hüvitamiseks kokku 4831,20 euro ulatuses (sealhulgas käibemaks 871,20 euro). Esimese

taotluse järgi kulus kaitsjal apellatsiooniteatise koostamiseks 15 minutit, maakohtu otsusega

tutvumiseks 2 tundi ning apellatsiooni koostamiseks 18 tundi ja 45 minutit. Teise taotluse järgi

kulus kaitsjal menetluse meenutamiseks 3 tundi, kliendiga suhtlemiseks ja tõendi esitamiseks 1

55(56)

tund, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistusele 2 tundi, kohtukõne koostamiseks 3 tundi ja

ringkonnakohtu istungil osalemiseks 4 tundi. Kaitsja taotles tasu suurendamist kokku 400

protsenti, sest kohtuasi on keerukas ning maakohtu otsus ja apellatsioon keskmisest mahukamad.

Kolleegium rahuldab taotluse osaliselt, sest kriminaalasi on keskmiselt mahukam, kuid kaitsja

osales ka maakohtu menetluses, mistõttu sai ta tugineda varasemas menetluses kujundatud

kaitsepositsioonile. Lisaks sellele olid kaitsja argumendid suures osas põhjendamatud. Seetõttu

määrab ringkonnakohus korra § 6 lg 3 alusel apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu

suuruseks 432 eurot ja suurendab korra § 2 lg 1 alusel saadud summat 300 protsendi võrra,

saades 1728 eurot (432 + 3 x 432). K. Lumistele on põhjendatud hüvitada ringkonnakohtu

istungil osalemine 3 tundi ja 49 minutit ehk 274,80 eurot, sest istungi algus ei viibinud K.

Lumistest tulenevatel põhjustel. Seega loeb kolleegium A. Kiili kaitsjale apellatsioonimenetluses

makstava tasu mõistlikuks suuruseks 2443,42 eurot (sh käibemaks 440,62 eurot). Apellatsiooni

rahuldamise ulatust arvestades tuleb KrMS § 185 lg 1 alusel jätta 244,34 eurot (sh käibemaks

43,54 eurot) riigi kanda.

216. T. Raatsini kaitsja I. Põder esitas taotluse hüvitada apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale

makstud tasu koos käibemaksuga summas 3657,50 eurot. Taotluse järgi on kaitsja tunnihind

koos käibemaksuga 146,30 eurot. Kaitsjal kulus maakohtu resolutiivotsusega tutvumiseks ja

kliendiga nõupidamiseks 60 minutit, apellatsiooniteate koostamiseks 10 minutit, maakohtu

tervikotsusega tutvumiseks 450 minutit, apellatsiooni koostamiseks 420 minutit, ringkonnakohtu

määrusega tutvumiseks ja kliendiga suhtlemiseks 20 minutit, MTA seisukohaga tutvumiseks 120

minutit, K. Lumiste taotlusega tutvumiseks 60 minutit, kohtuistungiks ettevalmistamiseks 120

minutit ning ringkonnakohtu istungil osalemiseks 240 minutit. Hinnates valitud kaitsjale

apellatsioonimenetluses seisukohtade esitamisega makstud tasu mõistlikkust KrMS § 175 lg 1 p

1 järgi, tuleb arvestada seda, millises ulatuses on kaitseargumendid põhjendatud. Ühtlasi on

oluline võtta arvesse kaitsetoimingu sisu ja mahtu ning seisukohtade õigusliku argumentatsiooni

keerukuse astet, samuti asjaolu, kas kaitsja sai osaliselt tugineda juba varasemas menetluses

kujundatud kaitsepositsioonile. (Vt mutatis mutandis RKKK 28.06.2024, 1-20-3101/99, p 132.)

Kolleegium peab kaitsja tunnitasu põhjendatuks. I. Põder osales maakohtu menetluses ja sai

tugineda varem kujundatud kaitsepositsioonile. Enamik kaitsja väiteid on põhjendamatud ning

osa ilmselgelt eksitavad ja asjakohatud. Kolleegium loeb KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel T. Raatsini

kaitsjale apellatsioonimenetluses makstava tasu mõistlikuks suuruseks 1755,60 eurot (sh

käibemaks 316,58 eurot). Apellatsiooni rahuldamise ulatust arvestades tuleb KrMS § 185 lg 1

alusel mõista riigilt T. Raatsini kasuks välja 175,56 eurot (sh käibemaks 31,66 eurot).

(allkirjastatud digitaalselt)

56(56)