2-25-7993/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedN.E (hageja) esitas 22.05.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse A. B. (kostja) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise
Legislator headnote
AI generated2-25-7993/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: B. (kostja) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise
Full text
2-25-7993
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
28.05.2025, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-7993
Tsiviilasi
N.E hagi A. B. vastu kahju hüvitamise ja viivise
nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: N.E (isikukood XXX)
Kostja: A. B.
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
RESOLUTSIOON
1. Jätta menetlusse võtmata N.E hagi A. B. vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes.
2. Jätta menetluskulud N.E kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3. Toimetada määrus kätte N.E-le.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. N.E (hageja) esitas 22.05.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse A. B. (kostja) vastu kahju
hüvitamise ja viivise nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise
kohtu õiglasel äranägemisel ja lisaks viivise alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.
Hagiavalduse kohaselt edastas prokurör A. B. sideettevõtjale 02.08.2019 andmete nõudmise
loa saamiseks valesid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja väitis, et hagejale
andis tema endine abikaasa XXX volituse metsa müümiseks ning hageja lahkus rahaga. XXX
ei ole aga hagejale kunagi metsamaa müügiks volitust teinud ja hageja ei osalenud selle maa
müügis. Hageja abikaasale kuulunud metsamaa müüdi 26.03.2019 kolmandale isikule.
Tehing toimus ajal, mil hageja suhtes oli algatatud kriminaalasi. Hageja abielu oli sellel ajal
toimiv. Hagejale tekitatid suur mainekahju. Kostja, kes oli abiprokurõr, tekitas laimuga
hagejast kahtlusaluse, kes müüs oma abikaasale kuuluva metsamaa maha ja põgenes
rahadega. Hageja pidi tundma häbi, sest kostja pääses juurde abikaasade isiklikule
kirjavahetusele, mis sisaldas abikaasade vahelist intiimsust. Hagejale tekkinud kahju on
ulatuslik ja hageja peab selle eest õiglaseks hüvitiseks 100 000 eurot.
2. Kohus leiab, et maakohus ei ole pädev hageja hagi lahendama.
2-25-7993
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi
tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest
tulenev kohtuasi.
Arvestades asjaolusid hindab kohus, et tegemist on avalik-õiguslik vaidlusega, kus nõutakse
avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Halduskohtumenetluse seadustiku
(HKMS) § 4 lg 1 järgi on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine
halduskohtu pädevuses, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Riigivastutuse
seaduse (RVastS) näeb ette avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete
täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra.
RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise taotluse
esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. RVastS § 18 lg 2 näeb ette,
et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, võib kannatanu 30 päeva
jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.
TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja
lahendama.
Kohus leiab, et kuivõrd nõue on esitatud prokuröri ametiülesannete käigus tekitatud kahju
hüvitamiseks, on tegemist avalik-õiguslikust suhtest tuleneva kohtuasjaga ning Tartu
Maakohus ei ole pädev asja lahendama. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja hagi kostja vastu
kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtmata. Hagejal on võimalik avalik-õiguslikus suhtes
tekitatud kahju hüvitamise taotlus esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebus
halduskohtule.
3. TsMS § 168 lg 1 järgi kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust
menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab mennetluskulud hageja kanda. Kuna kostja
ei ole hagimenetluses osalenud, ei ole tal tekkinud ka kulusid, mida rahaliselt kindlaks
määrata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle
määrusega, loetakse TsMS § 372 lg 6 kohaselt, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole
olnud kohtu menetluses.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristiina Kask
Kohtunik