3-24-1082/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTartu Vangla tunnistas 18. märtsi 2024. a käskkirjaga nr 2-24/1-3/233 X.X.-i süüdi vangistusseaduse § 67 p 1 rikkumises ning määras talle distsiplinaarkaristuseks noomituse.
Legislator headnote
AI generated3-24-1082/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Tartu Vangla tunnistas 18. märtsi 2024. a käskkirjaga nr 2-24/1-3/233 X.X.-i süüdi vangistusseaduse § 67 p 1 rikkumises ning määras talle distsiplinaarkaristuseks noomituse.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Madis Ernits, Tanel Saar, Einar Vene
Määruse tegemise aeg ja koht
28. mai 2025, Tartu
Haldusasja number
3-24-1082
Haldusasi
X.X.-i kaebus Tartu Vangla 18. märtsi 2024. a
käskkirja nr 2-24/1-3/233 ja 11. aprilli 2024. a
vaideotsuse nr 1-11/24/86-2 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 19. märtsi 2025. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.X.-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja – X.X.
RESOLUTSIOON
1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. märtsi 2025. a määrus
muutmata.
2. Jätta X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva
määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Vangla tunnistas 18. märtsi 2024. a käskkirjaga nr 2-24/1-3/233 X.X.-i süüdi
vangistusseaduse § 67 p 1 rikkumises ning määras talle distsiplinaarkaristuseks noomituse.
Kaebaja esitas käskkirja peale vaide. Tartu Vangla jättis 11. aprilli 2024. a vaideotsusega
vaide rahuldamata.
2. X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 18. märtsi 2024. a käskkirja
ja 11. aprilli 2024. a vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja palus vabastada ta riigilõivu tasumise
kohustusest kaebuse esitamisel.
3. Tartu Halduskohus jättis 11. märtsi 2025. a määrusega rahuldamata taotluse kaebuse
esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohustas kaebuselt tasuma riigilõivu 20
eurot kolme päeva jooksul arvates määruse jõustumisest.
4. Tartu Ringkonnakohus tagastas 13. märtsi 2025. a määrusega määruskaebuse Tartu
Halduskohtu 11. märtsi 2025. a määruse peale. Kaebaja sai ringkonnakohtu määruse kätte 13.
märtsil 2025.
5. Tartu Halduskohus tagastas 19. märtsi 2025. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja jättis kohtu poolt määratud tähtaja
jooksul riigilõivu tasumata. Halduskohus selgitas, et kaebajale 11. märtsi 2025. a määrusega
määratud riigilõivu tasumise tähtaeg hakkas kulgema 14. märtsil 2025 ning riigilõiv tuli
tasuda hiljemalt 17. märtsil 2025. Kaebaja ei ole riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist
tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. X.X. esitas halduskohtu 19. märtsi 2025. a määruse peale määruskaebuse. Ühtlasi taotleb
X.X. riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses ja riigilõivu tasumisest
vabastamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
8. Määruskaebemenetluses vaidlustatud Tartu Halduskohtu 19. märtsi 2025. a määruse
kohaselt tagastas halduskohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja
jättis riigilõivu halduskohtu määratud tähtajaks tasumata. Vaidlustatud määrusele eelnevalt
jättis halduskohus esmalt 11. märtsi 2025. a määrusega kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest
vabastamiseks rahuldamata ja kaebuse käiguta ning andis kaebajale riigilõivu 20 euro
tasumiseks tähtaja. Halduskohus selgitas, et kui kaebaja jätab riigilõivu kohtu määratud
tähtaja jooksul tasumata, tagastab kohus kaebuse. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud halduskohtu
määratud tähtajaks puudust, siis tagastas halduskohus kaebuse põhjendatult, sest kohus ei saa
menetleda kaebust, mille esitamisel on nõutud riigilõiv tasumata. Eelnevat arvestades jätab
ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19. märtsi 2025. a määruse peale
rahuldamata.
9. X.X. taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses.
Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes
oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku
õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle
majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS §
7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
X.X. on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest nähtuvad taotlused ning
põhjendused. Taotleja ei esitanud ringkonnakohtule asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et ta
ei ole võimeline enda õigusi kaitsma. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on taotleja eelnevalt
esitanud kohtutele hulgaliselt kaebusi, mistõttu ei ole taotleja puhul tegemist
halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Eeltooduga on tõendatud, et taotleja on
iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi.
Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika
kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib
halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Eelnevat arvestades jääb
X.X.-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (RÕS § 7 lg 1 p 1).
10. Kuna määruskaebuse esitamine on haldusasjades riigilõivuvaba, jätab ringkonnakohus
X.X.-i taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks tähelepanuta.
(allkirjastatud digitaalselt)