3-22-616/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.05.2025, Tartu

Haldusasja number

3-22-616

Haldusasi

P V S GRUPP OÜ ja P V S Lammas OÜ kaebus

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti

(PRIA) 07.12.2021. a otsuse nr 12-6/21/629 ja

08.12.2021. a otsuse nr 12-6/21/668 tühistamiseks osas,

millega jäeti kaebajate taotlused rahuldamata ning

taotletud toetust vähendati, 10.02.2022. a vaideotsuse nr

12-1/22/43-2 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks

lahendada kaebajate toetustaotlused vaidlustatud osas

uuesti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 23.04.2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

P V S GRUPP OÜ ja P V S Lammas OÜ apellatsioon-

kaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebajad/apellandid – P V S GRUPP OÜ ja P V S

Lammas OÜ, seaduslik esindaja Janor Metsallik

Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

RESOLUTSIOON

1. Tagastada

P V S GRUPP OÜ-le apellatsioonkaebusele lisatud

PRIA

kaardirakenduse kuvatõmmis põllu nr 219 kohta.

2. Jätta P V S GRUPP OÜ ja P V S Lammas OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 23.04.2024. a otsus muutmata.

3. Jätta P V S GRUPP OÜ ja P V S Lammas OÜ apellatsiooniastme menetluskulud

nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 28.05.2025, arvates (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P V S GRUPP OÜ esitas 21.05.2021 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile

(PRIA) pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110211110689. P V S GRUPP OÜ esitas

17.08.2021 taotluse muudatusavalduse, millega taotles mh ühtset pindalatoetust ning kliimat

ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust 568,55 ha-le.

2. PRIA viis 08.09.2021 P V S GRUPP OÜ juures läbi kohapealse kontrolli, mille kohta

koostati kontrollaruanne nr 210378. PRIA viis 10.09.2021 läbi täiendava kohapealse kontrolli.

3. PRIA määras 07.12.2021. a otsusega nr 12-6/21/629 P V S GRUPP OÜ-le 2021. a

taotletud ühtse pindalatoetuse osaliselt. Toetus määrati 512,24 ha ulatuses, s.o taotletust 56,31

ha võrra vähem. Lisaks kohaldati halduskaristust, mille tõttu vähendati toetust tuvastatud

pindalaerinevuse 1,5-kordses ulatuses. PRIA määras 08.12.2021. a otsusega nr 12-6/21/668 P

V S GRUPP OÜ-le 2021. a taotletud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade

toetuse osaliselt. Toetus määrati 512,24 ha ulatuses, s.o taotletust 56,31 ha võrra vähem. PRIA

arvestas mõlema otsusega toetusõigusliku pindala hulgast tervikuna välja põllu nr 219

(pindala 51,15 ha) ning osaliselt põllu nr 239 (5,16 ha ulatuses).

4. P V S Lammas OÜ esitas 20.05.2021 PRIA-le pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr

110211109498. 15.06.2021 esitas P V S Lammas OÜ taotluse muudatusavalduse, millega

taotles mh ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade

toetust 122,4 ha-le.

5. PRIA viis 15.09.2021 P V S Lammas OÜ juures läbi kohapealse kontrolli, mille kohta

koostati kontrollaruanne nr 210406.

6. PRIA määras 07.12.2021. a otsusega nr 12-6/21/629 P V S Lammas OÜ-le 2021. a

taotletud ühtse pindalatoetuse osaliselt. Toetus määrati 103,41 ha ulatuses, s.o taotletust 18,99

ha võrra vähem. Lisaks kohaldati halduskaristust, mille tõttu vähendati toetust tuvastatud

pindalaerinevuse 1,5-kordses ulatuses. PRIA määras 08.12.2021. a otsusega nr 12-6/21/668 P

V S Lammas OÜ-le 2021. a taotletud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade

toetuse osaliselt. Toetus määrati 103,41 ha ulatuses, s.o taotletust 18,99 ha võrra vähem. PRIA

arvestas mõlema otsusega toetusõigusliku pindala hulgast tervikuna välja põllu nr 409

(pindala 18,99 ha).

7. P V S GRUPP OÜ ja P V S Lammas OÜ esitasid 05.01.2022 PRIA 07.12.2021. a ja

08.12.2021. a otsuste peale vaide, mille PRIA jättis 10.02.2022. a vaideotsusega nr

12-1/22/43-2 rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt oleks tulnud P V S GRUPP OÜ põld nr 219

ja P V S Lammas OÜ põld nr 409 hiljemalt 2021. a 20. augustiks niita või täita põldude

hooldamiskohutus muul moel, kuid seda ei tehtud. Selle asemel künti põllud 2021. a sügisel

üles. Seda ei saa toetuskõlblikuks tegevuseks lugeda. Põllu nr 219 osas tuli toetusõigusliku

pindala hulgast välja arvata teeäärne võsa ja kraav, kuna kraav koos võsaga oli laiem kui 12

m. Samuti tuli põllu nr 219 toetusõiguslikku pindala vähendada heinapallide alla jääva maa

ulatuses (0,08 ha). P V S GRUPP OÜ põllu nr 239 osas tuli toetusõiguslikku pindala

vähendada 5,16 ha võrra mõõtmistulemuste alusel.

8. P V S GRUPP OÜ (kaebaja I) ja P V S Lammas OÜ (kaebaja II) esitasid 14.03.2022 Tartu

Halduskohtule kaebuse, milles palusid tühistada PRIA 07.12.2021. a otsuse nr 12-6/21/629 ja

08.12.2021. a otsuse nr 12-6/21/668 osas, millega jäeti nende taotlused rahuldamata ning

taotletud toetust vähendati, tühistada PRIA 10.02.2022. a vaideotsus ning kohustada PRIA-t

lahendama toetustaotlused vaidlustatud osas uuesti. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtlikult

järgmised.

8.1. Taotleja võib omal äranägemisel otsustada, kas ta tegeleb põllumajandusmaal

põllumajandustoodete tootmise või põllumajandusmaa hooldamisega. Sellest, kumma

tegevuse kasuks taotleja otsustab, sõltub, kuidas ja milliseks ajaks peab põld olema hooldatud.

EL määrus nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames

toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad (EL määrus nr

1307/2013) ega maaeluministri 17.04.2015. a määrus nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised

nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja

toetus“ (Määrus nr 32) ei näe ette nõuet, et toetuse saamiseks tuleks põldu hooldada mitu

korda aastas. Määruse nr 32 § 4 lg-s 2 sätestatud tingimus, et tuleb saavutada niitmisega

sarnane tulemus, ei tähenda, et tulemus peab olema niitmisega visuaalselt sarnane.

8.2. Põldu, millel tegeletakse põllumajandusliku tootmisega, ei pea hooldama EL määruse nr

1307/2013 art 4 lg 1 punkti c alapunkti ii tähenduses. Määruse nr 32 § 5 lg-st 2 tulenevalt on

toetusõiguslik ka põld, mis sügisel üles küntakse, kuid mida pole suvel eelnevalt niidetud.

Määruse nr 32 § 5 lg 2 sätestab loetelu tegevustest, mille puhul ei pea põlde 20. augustiks

niitma. Haljasväetise sissekünd lühiajalisel rohumaal on põllumajandusliku tootmise

tegevusena eraldi ära nimetatud. Seega on põllu külviks ettevalmistamine ehk põllu sügisel

üleskündmine põllumajandusliku tootmise tegevus Määruse nr 32 tähenduses. Ka

Maaeluministeerium märkis 03.01.2022. a kirjas, et püsirohumaad võib Määruse nr 32 § 5 lg

2 tähenduses tootmiseks kasutada. Püsirohumaale ei kohaldata haljasväetise sissekünni aastal

Määruse nr 32 § 4 lg-s 4 sätestatud hooldamiskohustust.

8.3. Kaebaja II põld nr 409 vastas Määruse nr 32 § 3 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Tegemist on

püsirohumaaga, mis võeti kasutusele põllumajanduslikuks tootmiseks. Põld künti 2021. a

septembri lõpus kevadiseks külviks ettevalmistamiseks üles. Kuna põld künti üles, ei olnud

kohustust seda 20. augustiks niita. Põllu nr 409 eest tuleb toetus määrata Määruse nr 32 § 3 lg

2, § 4 lg 1 ja § 5 lg 2 alusel. Põllu üleskündmine on põllumajandustoodete kasvatamisel

esimene samm. Üleskünni tulemusel oli välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik

ning seda maad saab kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma

lisakuludeta.

8.4. Ka kaebaja I põld nr 219 vastas Määruse nr 32 § 3 lg-s 2 sätestatud nõuetele. See põld

künti samuti 2021. a sügisel üles maa kevadiseks külviks ettevalmistamiseks. Kuna põld künti

üles, ei olnud kohustust seda põldu 20. augustiks niita. Põllu nr 219 eest tuleb toetus määrata

Määruse nr 32 § 3 lg 2, § 4 lg 1 ja § 5 lg 2 alusel.

8.5. Põllu nr 219 toetusõigusliku pindala hulgast on välja arvatud teeäärne võsa ja kraav.

Väide, et kraav ja võsa on laiem kui 12 m, on ebaõige ja tõendamata. Ka heinapallide alla

jäävat ala 0,08 ha ulatuses ei olnud alust põllu nr 219 toetusõigusliku pindala hulgast välja

jätta, sest EL määruse nr 640/2014 art 18 lg 6 kohaselt peetakse kindlaksmääratud ala ja

deklareeritud ala võrdseks, kui mõlema ala kogupindala erinevus on kuni 0,1 ha.

8.6. Põld nr 239 deklareeriti toetustaotluses suuruses 16,79 ha, mis vastas põllumassiivide

registris kajastatud andmetele. Vastustaja tegi selle põllu osas registris muudatuse alles 2021.

a novembris.

8.7. Halduskaristuse kohaldamiseks ei olnud alust.

9. Tartu Halduskohus jättis 23.04.2024. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis,

et PRIA 07.12.2021 ja 08.12.2021. a otsused on vaidlustatud osas õiguspärased. Halduskohus

põhjendas otsust järgmiselt.

9.1. Põllu sügisel üleskündmine järgmise kasvuperioodi külviks ettevalmistumise eesmärgil ei

ole käsitatav põllumajandustoodete kasvatamise ega tootmisena EL määruse nr 1307/2013 art

4 lg 1 punkti c alapunkti i tähenduses. Tavatähenduses on põllu üleskündmine osa

põllumajanduslikust tegevusest. EL seadusandja on aga andnud mõistele „põllumajanduslik

tegevus“ EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p-s c kitsama sisu. Lisaks tuleb silmas pidada, et

EL seadusandja on soovinud hoiduda otsetoetuste andmisest isikutele, kelle majanduslik

eesmärk ei ole kas üldse põllumajanduslik tegevus või kelle tegevus on üksnes vähesel määral

suunatud põllumajanduslikule tegevusele (vt määruse nr 1307/2013 põhjendus 10).

9.2. Kaebajad ei ole väitnud, et nad oleksid toetuse taotlemise aastal põllumajandustooteid

kasvatanud. Seda, kas taotlejal on õigus ühtsele pindalatoetusele ning kliima- ja

keskkonnatoetusele, mõjutab nii tema tegevuse sisu ja eesmärk kui ka saavutatud tulemus

toetuse taotlemise aastal. Pelgalt sügiskündi ei saa põllumajandustoodete kasvatamiseks

pidada. Põllu sügisel üleskündmine võib luua küll põllumajandustoodete kasvatamiseks

vajalikud eeldused, kuid põllumajanduskultuuri kasvatamise esmaseks eelduseks on selle

külvamine, mahapanemine või istutamine. Üksnes sügiskünd ei loo ka piisavat kindlust, et

toetuse saaja asub põllumajandustooteid järgmisel kasvuperioodil kasvatama.

9.3. Õige ei ole kaebajate väide, et Määruse nr 32 § 5 lg 2 p 3 loeb põllu sügisel üleskündmise

põllumajanduslikuks tootmiseks. Määruse nr 32 § 5 lg 2 p 3 kohaselt ei kohaldata sama

määruse § 4 lg-s 4 sätestatud nõudeid põllumajandusmaa suhtes, millel tegeletakse § 4 lg-s 1

nimetatud põllumajandusliku tegevusega, sealhulgas lühiajalise rohumaa suhtes haljasväetise

sissekünni aastal. Esiteks ei saa Eesti määrusega sisustada EL määruses kindlaks määratud

mõistet, ning teiseks puudutab Määruse nr 32 § 5 lg 2 p 3 (tulenevalt seotusest § 4 lg-ga 4)

üksnes EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkti c alapunktis ii nimetatud

põllumajanduslikku tegevust.

9.4. Tulenevalt järeldusest, et põldude nr 219 ja 409 sügisel üleskündmist ei saa pidada

põllumajanduslikuks tegevuseks EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkti c alapunkti i

tähenduses, ei nõustu kohus kaebajate väitega, et neil oli toetuse saamise õigus Määruse nr 32

§ 5 lg 2 p 3 alusel. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks analüüsida kaebaja I väidet, et põld nr 219

oli lühiajaline rohumaa.

9.5. Kaebajad ei ole põldude nr 219 ja 409 osas Määruse nr 32 § 4 lg-s 4 sätestatud

hooldamiskohustust täitnud, sest nad ei niitnud ega hooldanud neid põlde muul niitmisega

sarnast tulemust andval viisil hiljemalt 20. augustiks.

9.6. Kohus ei nõustu kaebajate väitega, et Määruse nr 32 § 3 lg-s 2 sätestatud nõuded olid

põldudel nr 219 ja 409 sisuliselt täidetud. Selleks, et Määruse nr 32 § 3 lg 2 oleks toetuse

määramisel asjassepuutuv, peab tegemist olema põllumajandusliku tegevusega EL määruse nr

130/2013 art 4 lg 1 punkti c tähenduses. Praeguses asjas jõudis kohus järeldusele, et kaebajate

tegevus põldudel nr 219 ja 409 ei ole käsitatav põllumajandusliku tegevusena EL määruse nr

1307/2013 art 4 lg 1 punkti c alapunkti i tähenduses. Samuti ei ole kaebajatel põldude nr 219

ja 409 osas õigust saada toetust põllumajandusliku tegevuse eest EL määruse nr 1307/2013 art

4 lg 1 punkti c alapunkti ii tähenduses, sest nad ei täitnud hoolduskohustust tähtaegselt.

Seepärast puudub vajadus kaebajate väidet Määruse nr 32 § 3 lg 2 nõuete täitmise kohta

põhjalikumalt analüüsida.

9.7. Hoolduskohustuse tähtaegne täitmine seoses põllumajandusliku tegevusega EL määruse

nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkti c alapunkti ii tähenduses on otsetoetuse saamise tingimuseks.

Hoolduskohustuse täitmiseks ei ole vaja põldu üles künda. Seega ei ole põllu sügisel

üleskündmine otsetoetuse saamise aluseks oleva tegevusega seotud ega mõjuta

hoolduskohustuse proportsionaalsust.

9.8. Kuna kaebajad ei tegelenud põlde nr 219 ja 409 puudutavas osas EL määruse nr

1307/2013 art 4 lg 1 p-s c nimetatud põllumajandusliku tegevusega, ei olnud neil Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 12 lg 1 alusel õigust

saada nende põldude eest ühtset pindalatoetust ning kliima- ja keskkonnatoetust ning seega

arvas PRIA nimetatud põllud õigesti toetusõigusliku pindala hulgast välja.

9.9. Kuna kaebajal I ei olnud õigust põllu nr 219 eest toetusi saada, ei oma asja lahendamisel

tähtsust, kas teeäärne võsa ja kraav tuli toetusõigusliku pindala hulgast välja arvata ning kas

põllu nr 219 toetusõiguslikku pindala tuli vähendada heinapallide alla jääva maa ulatuses.

9.10. PRIA tõendite põhjal on tõendatud, et põllul nr 239 asuvad kraavid nr KR48551771,

KR48551773, KR41528696, KR48551784, KR48551785 ja KR48551786 olid PRIA

13.04.2022. a vastuse lisas 8 ja 05.04.2024. a seisukoha joonisel 2 punaste joontega märgitud

kohtades laiemad kui 12 m.

9.11. Kaebaja hinnangul tuleks põllumajandusministri 14.01.2015. a määruse nr 4 „Maa heas

põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“ (Määrus nr 4) § 3 lg-t 61 tõlgendada

nii, et kui kraavi kaldal kasvav puittaimestik on mõnes kohas laiem kui12 m, siis tuleb see

maa kuni 12 m ulatuses toetusõigusliku maa hulka arvata. Kohtupraktika ei toeta kaebaja

pakutud tõlgendust. Kohtud on asunud seisukohale, et kuivenduskraavi saab toetusõigusliku

põllumajandusmaa hulka arvestada üldjuhul üksnes juhul, kui kogu kraav koos lubatava

puittaimestikuga ei ole laiem kui 12 m. Kui kraavi mõni osa on laiem, siis jäetakse kogu kraav

toetusõigusliku pindala hulgast välja. Siiski ei ole välistatud jagada osadeks nt kraav, mille

puhul on piisavalt eristatavad erinevate kraavitüüpidega osad, s.o metsaäärse ja

põldudevahelise kraavi osa (vt Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2024. a otsus asjas nr 3-21-2380,

p 29 ning Tartu Halduskohtu 22.06.2023. a otsus samas asjas, p 17.5). Määruse nr 4 § 3 lg 61

sõnastus ei jäta normi kohaldajale kaalutlusruumi. Siiski ei ole kohtupraktikas välistatud, et

teatud olukordades võib õiguse üldpõhimõtetes tulenevalt olla erandite tegemine nõutav (vt ka

Tartu Halduskohtu 20.03.2023. a otsus asjas nr 3-22-1598, p 21.4). Seega võib juhtudel, mil

kraavi laius ületab üksnes ühes või mõnes kitsas lõigus ja üksnes marginaalses ulatuses 12 m

piiri, olla kogu kraavi toetusõigusliku pindala hulka arvestamine põhjendatud. Kuna

praeguses asjas on kõigi kuue põllumaa vahel asuva kraavi laius mitmetes kohtades ja

märkimisväärses ulatuses üle 12 m ning kohtul puudub kahtlus, et mõõtmine võinuks anda nt

muul aastaajal tulemuseks ka alla 12 m, ei ole tegemist erandliku olukorraga. Seega jättis

PRIA põllul nr 239 asuvad kraavid õigesti toetusõigusliku pindala hulgast välja.

9.12. Metsaäärse kraavi nr KR48551789 osas väidab kaebaja I, et PRIA väide selle kohta, et

kraavi põhi ei olnud nähtav, on ebaõige ja tõendamata. Kuna otsetoetuse saajal on kohustus

täita maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuet (ELÜPS §-d 32–34),

tuleb toetuse saajal hoida metsaäärse kraavi põhja ja kraavi põllupoolset nõlva ja serva

puittaimestikust sedavõrd vabana, et kohapealse kontrolli käigus oleks võimalik kontrollida

Määruse nr 4 § 3 lg-s 62 sätestatud kohustuse täitmist ilma võssa ja kraavi põhja minemata.

PRIA esitatud fotolt nr 10 nähtuvalt (dtl 608) oli võsa sedavõrd tihe ja kõrge, et kraavi põhi ei

olnud visuaalselt tuvastatav. Seega jättis PRIA nimetatud kraavi, sõltumata selle laiusest,

ELÜPS § 34 ja Määruse nr 4 § 3 lg 62 alusel põhjendatult toetusõigusliku pindala hulgast

välja.

9.13. Kohus ei nõustu kaebaja I väitega, et PRIA rikkus EL määruse nr 809/2014 art 24 lg-s 4

sätestatut, sest oleks pidanud kontrollima maastikuelementide olemasolu ja pindala esmalt

ortofotode alusel ning teostama kohapealse kontrolli üksnes juhul, kui ortofotode ja taotleja

esitatud lisamaterjali alusel ei ole võimalik asjaolusid tuvastada. Kaebaja esitatud ortofotod ei

ole sedavõrd detailsed, et nende põhjal oleks võimalik tuvastada, kas kraavi nr KR48551789

põhi on nähtav. Seega oli kohapealse kontrolli teostamine kontrolli tõhususe huvides

põhjendatud.

9.14. Pelgalt asjaolu, et PRIA arvestas 2022. a põllu nr 239 kraavid toetusõigusliku pindala

hulka tagasi, ei võimalda teha järeldust, et samad kraavid tulnuks toetusõigusliku pindala

hulka arvata ka 2021. a. PRIA selgitas, et 2022. a lisati põllu nr 239 kraavid toetusõigusliku

pindala hulka tagasi, sest kaebaja I oli võrreldes 2021. aastaga kraave hooldanud ja

eemaldanud võsa selliselt, et kraavide laius oli 2022. a alla 12 m.

9.15. Kaebaja I väitel sai ta põllu nr 239 põllumassiivi pindala suuruse muutmisest teada alles

2021. a novembris. PRIA selgitas, et kaebaja I sai ühtse pindalatoetuse taotluse esitamisel

21.05.2021 süsteemipõhise hoiatuse, et põllumassiiv 56352835436 sisaldab uusimate

ortofotode andmetel mittetoetusõiguslikke alasid, mistõttu suunatakse see põllumassiiv

toetusõigusliku ala täpsustamiseks kohapealsesse kontrolli. Ühtlasi hoiatati, et taotletavat

toetust võidakse kontrolli tulemusel vähendada. Seega, isegi kui kaebaja I väide on õige, pidi

ta põllu nr 239 toetusõigusliku pindala suuruse vähendamisega arvestama. Vastustaja ei

eksinud kaebaja I põllu nr 239 toetusõigusliku pindala kindlaksmääramisel.

9.16. PRIA 07.12.2021. a otsusest nähtuvalt vähendati mõlema kaebaja toetust tuvastatud

pindala erinevuse 1,5-kordses ulatuses, sest taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus oli

kaebaja I puhul 10,99% (56,31x100/512,24) ning kaebaja II puhul 18,36%

(18,99x100/103,41). Seega erineb mõlema kaebaja taotluses märgitud pindala

kindlaksmääratud pindalast üle 3%. Kaebajad ei ole halduskaristuse arvestamise õigsust

kahtluse alla seadnud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu

23.04.2024. a otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

10.1. Määruse nr 32 § 3 lg 2 kohaselt peab põllumajandusmaal olema välistatud ebasoovitava

taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel

kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Kaebajate kasutuses olevad

põllud nr 219 ning nr 409 olid külvikorras ning nendel põldudel tegeletakse

põllumajandusliku tootmisega. Nendel põldudel ei levi ebasoovitav taimestik ning need

põllud ei võsastu ehk siis need põllud on heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis. Nendel

põldudel toimus 2021. aastal ettevalmistav tegevus 2022. a söödakultuuride külviks.

10.2. PRIA kinnitas 2020. a põllu nr 219 maakasutuse tüübiks põllumaa. Taotluse esitamise

ajal 2021. a oli see põllumaa. Põld ei saa muutuda püsirohumaaks enne viie aasta möödumist.

Nii PRIA kui ka kohus tegid vale otsuse, määrates põllu nr 219 püsirohumaaks juba aastal

2021.

10.3. Põldu nr 409 kasutas kaebaja 2021. a esmakordselt. Eesmärgiks oli põld võtta kasutusele

söödakultuuride kasvatamiseks. Sügiskünd on põllumajanduslik tegevus ning tavapärane

agrotehniline võte põllu külviks ettevalmistamisel.

10.4. PRIA ja kohus sisustavad vääralt põllumajandusliku tegevuse mõistet (EL määruse nr

1307/2013). Kaebaja tegevuse sisu ja eesmärk oli maaharimine, mis on nõuetele vastav

põllumajanduslik tegevus ja vajalik ettevalmistus põllumajanduskultuuride külviks. Kohus on

täiesti vääralt hinnanud, et sügisel põllu üleskündmist ei saa pidada põllumajanduslikuks

tegevuseks.

10.5. PRIA ja kohus jätsid arvestamata Maaeluministeeriumi (Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi) 03.01.2022. a vastusega.

Nõuda sügiskünnile eelnevalt niitmist või purustamist on otseses vastuolus Euroopa Liidu

ühise põllumajanduspoliitika eesmärgiga, mis sätestab, et põllumajandustootjad peavad

töötama kulutõhusalt, ent samal ajal ka säästlikult ja keskkonnasõbralikult. Eesmärgiks oli

põllud üles harida. Järelikult on säästlik ja keskkonnasõbralik põletada kütust vaid sügiskündi

tehes. Kohtu seisukoht, et mustaks haritud maal ei ole tegeletud põllumajandusliku

tegevusega ning hoolduskohustus on tähtaegselt täitmata, on kaebaja jaoks ootamatu. PRIA

kinnitas, et põld nr 219 on 2021. a juuli lõpul niidetud (PRIA kaardirakenduse kuvatõmmis).

10.6. Kaebaja ei nõustu sellega, et puudub vajadus analüüsida tema väidet, et põld nr 219 oli

lühiajaline rohumaa. Rohumaa vanus on määrava tähtsusega edaspidises maakasutuses.

10.7. PRIA väitis paljasõnaliselt, et põllu nr 219 servas olev kraav on 21 m lai. Kaebaja

mõõtis kraavi ära mõõdulindiga ning esitas kohtule video, kus kaebaja esindaja hüppab vabalt

üle kraavi. Kaebaja esitatud mõõtmistulemused tõendavad, et PRIA esitas kohtule

valeandmeid.

10.8. Halduskohus jättis põllu nr 239 mõõtmistulemuste hindamisel kaebaja seisukohad

arvestamata. Kaebaja nõudis GPS-andmetega mõõtmistulemusi 31.08.2021 seisuga, mil

toimus väidetav mõõtmine. PRIA esitas kohtule uuendatud joonise 2022. a seisuga. Kohus

hindas mõõtmisi 2022. a seisu järgi. PRIA kinnitus, et GPS-andmed näitavad inspektori

käimistrajektoori, ei tõenda, et ta kõndis kraavi piiri mööda.

10.9. Toetusõigusliku pindala kindlaks määramine ja registrisse kandmine on PRIA kohustus.

Seda ei saa lükata taotleja õlule. Kui kohapealses kontrollis tehakse kindlaks pindala erinevus,

siis selle eest ei saa karistust määrata taotlejale.

10.10. Kohtumenetluse ajal on muutunud põllumajandustoetusi käsitlevad määrused ning

kohaldatavad halduskaristused on võrreldes varasemaga kergemad. Uute määruste järgi on

hooldamiskohustus igal teisel aastal ning hooldamise kuupäev on määratlemata. See

tähendab, et põldude nr 219 ja 409 puhul ei puutu enam asjasse, kas need olid 20. augustiks

2021 niidetud või mitte. PS § 23 ütleb, et kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise

toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. EL põhiõiguste harta art

49 toetab samuti seisukohta, et kui pärast kuriteo toimepanemist nähakse seadusega ette

kergem karistus, kohaldatakse seda karistust.

11. Vastustaja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

11.1. Vastustaja jääb põldude nr 219 ja nr 409 osas seisukohale, et nõuetekohaselt hooldamata

maa ei ole toetusõiguslik. Vaidlus puudub selles, et mõlemad põllud olid 2021. aastal

rohumaad. Rohumaade vanuse arvestuse alusel olid põllud püsirohumaad, kuid see erisus ei

muuda rohumaa ehk rohttaimede aluse maa hooldamise nõudeid. Kui rohumaal niitmist ega

karjatamist ei toimu, siis ei ole toimunud ka tootmistegevust. Toetuse saamise eesmärk on

siiski põllumajandusmaal nõuetekohaste tegevustega kaasnenud kulutuste kompenseerimine.

Püsirohumaale, millel ei toimu tootmist ja loomasöödaks kogumist, kohaldub Määruse nr 32 §

4 lg-s 4 kehtestatud hooldamise tähtaeg 20. august ja tulemus peab olema niitmisega sarnane.

Vastupidist seisukohta ei saa tuletada ka Maaeluministeeriumi 03.01.2022. a vastuskirjast nr

1.8-5/2313-1.

11.2. Ka infokirjas „Abiks taotlejale“ toodud loetelu järgi on rohumaal põllumajanduslikuks

tegevuseks loomade karjatamine, niitmine või muul viisil hooldamine (nt hekseldamine), mis

annab niitmisega sarnase tulemuse. Randaalimine, mille käigus rohukamar lõhutakse ja

tekivad mättad, ei ole tootmistegevus ega nõuetekohane rohumaade hooldusviis. Pika

rohttaimestiku pikali sõitmine ei ole rohumaade hooldusvõte, kuivõrd see ei anna niitmisega

sarnast tulemust.

11.3. Ka see, et kaebaja võttis püsirohumaade põllud järgmise aasta vegetatsiooniperioodil

kasutusele põllumaadena, ei andnud kaebajale vabastust rohumaade hooldamisest määruse nr

32 §-s 4 sätestatu kohaselt, sest sellist erisust ei ole ette nähtud. Otsetoetusega järgmise aasta

vegetatsiooniperioodiks maa ettevalmistamise kompenseerimise välistab see, et PRIA teeb

otsetoetuste otsused taotlusaasta 10. detsembriks ja kompenseerib taotlusaastal tehtud

tegevusi ega maksa toetust järgmisel aastal kasvatatavate põllukultuuride eest või maa

ettevalmistamise eest järgmiseks aastaks.

11.4. Põllu nr 219 kohta apellatsioonkaebusele lisatud kaardirakenduse kuvatõmmise kohta

märgib vastustaja, et kõiki põlde kontrolliti ka satelliidi abil, sest kõikide taotlejate kõiki

põlde ei ole võimalik kohapeal üle kontrollida. Niitmise tuvastamise infosüsteem (SATIKAS)

tuvastas satelliidifotodelt biomassi muutuse tõenäosusega üle 50% ja selle alusel andis

infosüsteem põllule staatuse niidetud 16.07.2021-22.07.2021. 2021. a kontrolliti põldu ka

kohapeal ja tuvastati, et põld oli tegelikult hooldamata. Kuigi SATIKA süsteemis niitmise

tulemust ei saanud ära muuta, on kehtiv siiski kohapealse kontrolli tulemus. Avalikul

veebikaardil enam niitmise andmeid ei ole.

11.5. Kuna põld nr 219 ei osutunud tervikuna toetusõiguslikuks, siis ei oma tähtsust, kas

teeäärne võsa ja kraav tuli toetusõigusliku pindala hulgast välja arvata. 2021. aastal

moodustas kraav nr KR21375435 põllumassiiviga nr 54654953510 ühisosa 0,37 ha, millest

teeäärne kraav oli kõigest 0,21 ha.

11.6. 2023. a hakkas kehtima toetuste uus programmperiood 2023-2027 ning sellega seoses

hakkasid kehtima uued toetuste tingimuste siseriiklikud õigusaktid, samuti hakkasid kehtima

uued Euroopa Liidu õigusaktid, milles on toetuste saamise tingimused ja halduskaristused

muutunud. Kaebajate nõue, et PRIA menetleks nende 2021. aasta toetustaotlused uuesti alates

2023. aastast kehtivale programmperioodile kehtestatud tingimuste ja halduskaristuste alusel,

on asjakohatu.

11.7. Pindalade erinevuse korral kohalduvad vähendused ja halduskaristused on komisjoni

delegeeritud määruse (EL) nr 649/2014 art-s 19 a sätestatud imperatiivselt ning PRIA-l

puudub pindalade erinevuse korral halduskaristuse kohaldamisel kaalutlusruum.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 198 lg 3 järgi peab menetlusosaline

apellatsioonimenetluses põhistama uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ning kui

põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või tõendi

tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks.

HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite

kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on

kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kaebaja I (P V S GRUPP OÜ) lisas

apellatsioonkaebusele kuvatõmmise PRIA kaardirakendusest, millega on väidetavalt võimalik

tõendada seda, et PRIA hinnangul oli põld nr 219 2021. a juuli lõpu seisuga niidetud.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kaebaja I esitatud täiendav tõend jätta asja juurde võtmata ja

tagastada, sest sellel puudub käesoleva vaidluse seisukohalt igasugune sisuline tähtsus HKMS

§ 62 lg 2 mõttes. Kaebaja(d) ei ole kunagi väitnud, et põld nr 219 oli 20.08.2021. a seisuga

tegelikult hooldatud niitmise teel, seega ei ole sellist asjaolu vaja ka tõendada. Kaebajate

väited seoses põlluga nr 219 on seni olnud läbivalt sellised, et nimetatud põldu ei pidanudki

Määruse nr 32 mõistes tähtajaks niitma, hekseldama või karjatama, kuna see künti septembris

üles ja sissekündi tuleb lugeda põllumajanduslikuks tootmiseks EL määruse nr 1307/2013 art

4 lg 1 punkti c alapunkti i tähenduses, millega tuleb lugeda täidetuks ka toetuse saamise

tingimused kõnealuse põllu osas.

13. Apellatsioonkaebuse väited ja põhjendused ei anna alust halduskohtu otsuse

tühistamiseks. Halduskohus on põhjalikult selgitanud, mis liiki põllumajandusliku tegevusega

kaebajad vaidlusalustel põldudel õiguslikus mõttes tegelesid ning kas neil oli sellest tulenevalt

õigus saada ühtset pindalatoetust ning kliima- ja keskkonnatoetust põlde nr 219 ja nr 409

puudutavas osas või ei. Samuti selgitas halduskohus seda, miks on põhjendatud vastustaja

järeldus, et kaebaja I põllu nr 239 osas tuli vähendada toetusõiguslikku pindala ning miks

kohus leidis, et kaebajatele määrati halduskaristused õiguspäraselt. Ringkonnakohtu

hinnangul ei eksinud halduskohus vaidlusaluse otsuse tegemisel ka materiaalõiguse normide

kohaldamisel või tõendite hindamisel. Halduskohtu vaidlustatud otsuses on välja toodud

põhjendused, miks kohus sellise lõpplahenduseni jõudis ja viited asjakohasele kohtupraktikale

ning ringkonnakohtul pole alust nõustuda kaebaja väitega, et halduskohus rikkus otsuse

tegemisel põhjendamiskohustust.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega, järgib neid ning jätab põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

14. Ei ole alust nõustuda kaebajate arvamusega, et neil oli ka põldude nr 219 ja 409 osas õigus

ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust saada

ning, et kohus kohaldas valesti EL määruses nr 1307/2013 toodud põllumajandusliku

tegevuse mõistet ja Määruse nr 32 vastavaid sätteid, kui leidis, et põllu sügisel üleskündmine

ei ole põllumajanduslik tegevus EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p-i c tähenduses.

14.1. PRIA tuvastas 08.09.2021 toimunud kohapealse kontrolli tulemusena, et põllumassiivil

54654953510 asuv püsirohumaa põld nr 219 (taotlusel deklareeritud pindalaga 51,15 ha) ei

olnud Määruse nr 32 § 4 lg 4 kohaselt 20.08.2021 niidetud või hooldatud muul viisil, mis

annab niitmisega sarnase tulemuse. Vastustaja selgituste kohaselt jagati põld kolmeks osaks,

kuna seal oli tehtud erinevaid tegevusi – põllu osa 1 oli randaalitud, kuid põllu osadel 2 ja 3

kasvas kõrge hein ja need osad olid jäetud täielikult hooldamata. Põlluraamatu andmetel

toimus 30.08.2021 põllu ühes osas randaalimine, kuid kohapealne kontroll tuvastas, et selle

käigus oli põllu osas 1 hein lihtsalt maha ehk madalamaks randaalitud. Ringkonnakohus

nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et hooldamata maa ei ole toetusõiguslik ning

randaalimine ei ole püsirohumaa toetusõiguslik hooldamise viis. Randaalimise teel ei loeta

nimelt saavutatuks põldude nõuetekohast hooldamist Määrusega nr 32 toetatava tegevuse

eesmärgi mõistes, sest põld peab olema niidetud või hooldatud muul viisil, mis annab

niitmisega sarnase tulemuse. Seda, et pika heintaimestiku nö „maha sõitmine“ ning selle

juhuslik segamine mullaga näiteks randaalimise abil, ei ole Määruse nr 32 § 4 lg-tega 2 ja 4

kooskõlas olev rohumaade hooldusvõte, kuivõrd see ei anna niitmisega sarnast tulemust, on

kinnitanud kohtud ka haldusasjades nr 3-20-703 ja 3-21-706 tehtud lahendites, mis on ka

jõustunud. Nagu juba öeldud, püsirohumaa osaline randaalimine ei ole tootmistegevus

konkreetse taotlusaasta mõistes ega ole otsetoetuste mõistes samal taotlusaastal ka abikõlblik

rohumaa hooldamise viis, vaid on maa ette valmistamine järgmiseks aastaks külviks, kuid

PRIA andmetel ka seda kaebaja tegelikult ei teinud, sest 2022. aastal oli sama põld jätkuvalt

rohumaa, kuna põllul 219 domineerisid endiselt rohttaimed. Eeltoodut kinnitavad ka asjas nr

3-22-1598 tehtud ja jõustunud kohtulahendid, kus vaidluse sisuks oli PVS GRUPP OÜ poolt

vaidlustatud PRIA 2022. aasta otsus, millega mh jäeti määramata lühiajalise rohumaa toetus

põllule nr 219. Seega ei ole P V S Grupp OÜ 2021. aastal põldu nr 219 mingil juhul ka

randaalimisega nõuete kohaselt ja abikõlblikkusele vastavalt hooldanud.

P V S Lammas OÜ taotlusel märgitud põldu nr 409 (18,99 ha) ei loetud samuti

toetusõiguslikuks, kuna püsirohumaa põld (ka toetustaotluses märgitud kui püsirohumaa, kd I,

lk-d 172p, 182p-183) ei olnud tähtajaks nõuetele vastavalt hooldatud, s.t niidetud, hekseldatud

või karjatatud. 15.09.2021 toimunud kohapealse kontrolli ajaks oli põld nr 409 jätkuvalt

hooldamata. Kaebaja poolt viidatud Määruse nr 32 § 5 lg 2 p 3 annab tõesti erisuse

rohumaade hooldamise osas lühiajalisele rohumaale haljasväetise sissekünni aastal, millele ei

kohaldu Määruse § 4 lg-s 4 sätestatud nõuded ja tähtaeg. Määruse nr 32 § 5 lg 2 p-s 3

sätestatust tulenevalt ei kohaldata paragrahvi 4 lg-s 4 sätestatud hooldamise nõudeid ja

tähtaega põllumajandusmaa suhtes, millel tegeletakse § 4 lõikes 1 nimetatud

põllumajandusliku tegevusega, sh lühiajalisele rohumaale haljasväetise sissekünni aastal.

Tootmistegevuseks püsirohumaal, millele ei kohaldu Määruse nr 32 § 4 lg-s 4 toodud

hooldamise tähtaeg, on määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 punkti c alapunkt i kohaselt

põllumajandustoodete kasvatamine, saagikoristus, lüpsikarja pidamine ja tootmine.

Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et antud juhul ei saanud nimetatud

erisust kohaldada, sest põld nr 409 oli püsirohumaa, kuid erisus ei kohaldu püsirohumaale,

vaid lühiajalisele rohumaale. Seejuures ei ole püsirohumaal sissekünd või randaalimine

Määruse nr 32 § 4 lg 1 kohane tegevus tootmistegevuse mõistes. See, et põllul nr 409 toimus

2021. a septembri lõpus sissekünd, ei ole nõuetele vastav ega ka toetatav tegevus, kuna

sissekünd ei ole tootmistegevus Määruse nr 32 § 4 lg 1 mõistes ja püsirohumaale kui

pikaajalisele rohumaale ei kohaldu ka Määruse nr 32 § 5 lg 2 p-s 3 toodud erisus. PRIA on

samuti põhjendatult osutanud sellele, et käesoleval juhul ei olnud tegemist ka sissekünniga

haljaväetisena kasutamisega, sest kaebajad ei ole 2021. a toetustaotluste lahtrisse 10 teinud

ühtegi haljasväetise HV (haljasväetise) märget, millega tähistatakse ära haljasväetiseks

kasutatavad rohumaad. Seega ei ole kaebajatel alust väita, et püsirohumaad kasutati

haljasväetiseks. Püsirohumaale, millel ei toimu tootmist ja loomasöödaks kogumist, kohaldub

Määruse nr 32 § 4 lg-s 4 kehtestatud hooldamise tähtaeg 20. august ja tulemus peab olema

niitmisega sarnane. Vastupidist seisukohta ei saa ringkonnakohtu hinnangul tuletada ka

kaebajate poolt viidatud Maaeluministeeriumi vastuskirjast 03.01.2022 nr 1.8-5/2313-1 (kd II,

lk 31-32). Ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade

toetust makstakse siiski rohumaade hooldamise eest niitmisega sarnaselt, mitte põllu järgmise

aasta külviks ette valmistamise eest ehk rohumaa põllu sügiskünni eest.

14.2. Õige ei ole kaebaja väide, et taotluse esitamise ajal 2021. a oli põllu nr 219 osas

tegemist põllumaaga, mitte püsirohumaaga, kuna eelnevatel aastatel oli sinna külvatud

söödakultuure, so põld oli külvikorras ja ei saa muutuda püsirohumaaks enne viie aasta

möödumist. Püsirohumaa on maa, kus heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat

aastat järjest (EL määrus nr 1307/2013 art 4 punkt h). Ringkonnakohus nõustub vastustajaga,

et see, kui P V S GRUPP OÜ märkis 2021. a taotlusel põllu nr 219 maakasutuse

tüübiks P ehk põllumajanduskultuurid ja lühiajaline rohumaa, ei muuda põllu maakasutuse

tüüpi juhul, kui tegelikult on põld püsirohumaa (vanem kui 5-aastane rohumaa), kuna

kaebaja ei ole põllul püsirohumaad katkestavat kultuuri tegelikult kasvatanud. Seega ei

kohaldunud ka põllule nr 219 Määruse nr 32 § 5 lg 2 p 3, mis lubab lühiajalisel

rohumaal sissekünni aastal jätta täitmata sama määruse § 4 lg-s 4 toodud nõuded. See, et põllu

nr 219 puhul oli ka 2021. a tegemist püsirohumaaga, tõendavad juba viidatud haldusasjas nr

3-22-1598 tehtud kohtulahendid. P V S GRUPP OÜ leidis nimetatud haldusasjas, et

halduskohus leidis vääralt, et kaebaja põllud, sh põld nr 219, olid 2021. a pikaajalised

rohumaad ehk püsirohumaad, kuna kaebaja kündis nimetatud põllud vastavalt kas 2019. või

2020. a üles ning külvas neile erinevaid põllukultuure. Kaebaja leidis, et need põllud on

kolmeaastased külvikorras olevad rohumaad. Tartu Ringkonnakohus leidis 30.04.2024 asjas

nr 3-22-1598 tehtud otsuses aga, et kaebaja kasvatas nimetatud põldudel 2021. a heintaimi, s.o

kasutas neid põlde rohumaana ja tema tegevus samadel põldudel 2019. või 2020. a ei

katkestanud põldude staatust rohumaadena, kuna põllukultuuride kasvatamine põldudel ei ole

tõendatud. Ringkonnakohus selgitas, et selliste põldude lugemine lühiajaliseks rohumaaks

oleks vastuolus määruse nr 53 § 8 lg 1 p-ga 5 ja kuna põldude kasutus rohumaana on ületanud

lühiajalise rohumaa tähtaja, on PRIA põhjendatult lugenud need põllud püsirohumaaks.

14.3. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et kui kaebajad kvalifitseerisid

ennast tootjateks ja tegelesid väidetavalt põllumajandusliku tootmisega EL määruse

nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkti c alapunkti i tähenduses, siis kaebajate tegevus põldudel nr 219

ja nr 409 ei ole käsitletav põllumajandusliku tegevusena nimetatud määruse art 4 lg 1 punkti

c alapunkti i tähenduses. Samuti ei olnud kaebajatel põldude nr 219 ja 409 osas õigust saada

toetust põllumajandusliku tegevuse eest sama määruse art 4 lg 1 punkti c alapunkti ii

tähenduses, sest nad ei täitnud nõutavat hoolduskohustust tähtajaks 20.08.2021.

Kaebajad selgitasid, et nende eesmärk ei olnudki tegeleda põldudel nr 219 ja 409

põllumajandusliku tegevusega EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkti c alapunkti ii

tähenduses, vaid nad tegelesid põllumajandusliku tootmisega sama määruse art 4 lg 1 punkti

c alapunkti i tähenduses (põllumajandustoodete kasvatamine või tootmine, sealhulgas

saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine) ning juba

üksnes põllu sissekünd

on käsitatav põllumajandusliku tootmisena, sest

põllumajandustoodete kasvatamine algab põllu külviks ettevalmistamisega ehk selle

üleskündmisega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et põllu sügisel üleskündmine

järgmise kasvuperioodi külviks ettevalmistumise eesmärgil ei ole käsitatav

põllumajandustoodete kasvatamise ega tootmisena EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkti

c alapunkt i tähenduses, sest põllumajanduskultuuri kasvatamise eelduseks on siiski selle

kultuuri külvamine, mahapanemine või istutamine, mitte põllu eelmisel sügisel üleskündmine.

Halduskohus on samuti asunud põhjendatult seisukohale, et ka Määruse nr 32 § 5 lg 2 p 3 ei

loe põllu sügisel üleskündmist põllumajanduslikuks tootmiseks EL määruse nr 1307/2013 art

4 lg 1 punkti c alapunkt i tähenduses. Kuna põldude nr 219 ja nr 409 sügisel

üleskündmist ei saa pidada põllumajanduslikuks tegevuseks EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg

1 punkti c alapunkti i tähenduses, ei nõustu ka ringkonnakohus kaebajate väitega, et neil oli

toetuse saamise õigus Määruse nr 32 § 5 lg 2 p 3 alusel.

14.4. Kuna põld nr 219 ei osutunud tervikuna toetusõiguslikuks, siis ei oma asjas sisulist

tähtsust see, kas teeäärne võsa ja kraav tuli toetusõigusliku pindala hulgast välja arvata või

mitte.

15. Põhjendamatu on kaebajate väide, et toetusõigusliku pindala kindlaks määramine ja

registrisse kandmine on PRIA kohustus ning juhul, kui kohapealses kontrollis tehakse

kindlaks pindala erinevus, siis ei saa selle eest toetuse taotlejatele karistust määrata.

15.1. Ringkonnakohus nõustub PRIA-ga, et põllumassiivi maksimaalne toetusõiguslik pindala

põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris ei tähenda veel seda, et nimetatud pindala

on igal ajahetkel täies ulatuses põllumajanduslikus kasutuses ning vastab kogu ulatuses

toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. PRIA-l pole võimalik tagada, et põllumassiivide

piirid ja maksimaalsed toetusõiguslikud pindalad ka tegelikkuses toetusõiguslikud on.

Taotleja vastutab taotluses esitatud andmete õigsuse eest, mh selle eest, et toetust taotletakse

toetuse saamise tingimustele vastavale maale (komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014

art 17 lg-d 4 ja 5). Samuti ei välista põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala

olemasolu taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse tuvastamisel toetuse arvutamist

kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artiklites 18, 19 ja 19a ette

nähtud reeglitega ja õigusnormides ette nähtud halduskaristuste kohaldamist.

15.2. Mis puudutab konkreetselt põldu nr 239, siis on vastustaja oma vastuses kaebusele (kd

II, lk-d 43-44) ka selgitanud, et kaebaja esitas 03.05.2021 ise PRIA-le avalduse põllumassiivi

toetusõigusliku pindala muutmiseks, s.t suurendamiseks ökoala arvelt (kraavi lisamiseks) ja

PRIA rahuldas kaebaja avalduse ning muutis põllumassiivi pindala, milleks sai alates

04.05.2021 16,80 ha. Kui kaebaja 21.05.2021 põllu nr 239 toetustaotlusele märkis, tuvastas

süsteem üle kindlaks tehtud toetusõigusliku põllumassiivi piiri taotlemise ja kaebajale kuvati

taotlusel teadete ja hoiatuste kokkuvõttes ka vastav teavitus, et põllumassiivi toetusõiguslik

pindala ei ole deklareeritud 16,8 ha ja põllumassiivil asuvad mittetoetusõiguslikud alad.

Samuti teavitati taotlejat asjaolust, et kui taotlusel deklareeritud pindala osutub kontrolli

tulemusel mittetoetusõiguslike alade tõttu suuremaks, kui kindlaksmääratud pindala, siis

vastavalt sellele vähendatakse toetust. 31.08.2021 toimuski põllumassiivi piiri üle mõõtmine

kohapeal, et vastavalt kaebaja 03.05.2021 muudatusavaldusele teha kindlaks täpne

toetusõiguslik piir, mille tulemusel muudeti 27.09.2021 põllumassiivi toetusõiguslikku

pindala, milleks jäi 11,63 ha. Kõnealusel massiivil asus 7 ökoala ehk kraavi, mille PRIA

kohapeal samuti üle mõõtis.

15.3. Kaebaja I ei nõustu ka apellatsioonimenetluses P V S Grupp OÜ põllu nr 239

toetusõiguslikust alast kraavide välja arvamisega, leides, et PRIA esitas valed

mõõtmistulemused. Nagu halduskohtul, puudub ka ringkonnakohtul asja materjalide põhjal

alus kaebaja I sellise väitega nõustuda. Asja materjalidest nähtuvalt mõõdeti põllu nr 239

kraavide laiust 31.08.2021 GPS-iga. Koos vastusega kaebusele (kd II, lk-d 40-45) esitas PRIA

kohtule põllumassiivi kontrollakti nr 21-52-56352835436, fotod kraavidest ning kraavide

skeemi. 05.12.2022. a vastuses (kd II, lk 117-119) selgitas PRIA, et 13.04.2022 esitatud lisa 8

joonisel tähistab punane joon 2021. a kaebaja I taotletud piiri ning must joon tähistab

toetusõiguslikuks arvestatud ala pärast kohapealset kontrolli. PRIA esitas ka uuendatud

joonise 2022. a seisuga, kus on märgitud kraavide numbrid. Must joon joonisel tähistab 2022.

a seisuga põllumassiivide registris olevat piiri. Punane joon joonisel tähistab 2021. a seisuga

põllumassiivide registris olevat piiri. Tumerohelise värviga on tähistatud kraavide elemendid

(kd II, lk 121). Kuigi halduskohus leidis, et PRIA 13.04.2022. a vastuse p-s 27 märgitu, selle

vastuse lisa nr 8 ning 05.12.2022. a avalduse lisa alusel ei olnud kaebajal võimalik

mõõtmistulemuste õigsuses veenduda, sest polnud arusaadav, kuidas nendes dokumentides

esitatud tulemusteni jõuti, on mõõtmistulemused jälgitavad PRIA 05.04.2024. a avalduse

(kd III, lk 22-24) lisade 4 ja 5 ehk vastavate mõõtefailide abil, millest nähtub, kus kraavid

mõõtmistulemuste põhjal paiknevad ning kui laiad need on. Halduskohus pidas eelnimetatud

tõendite põhjal tõendatuks, et põllul nr 239 asuvad kraavid nr KR48551771, KR48551773,

KR41528696, KR48551784, KR48551785 ja KR48551786 olid PRIA 13.04.2022. a vastuse

lisas 8 ja 05.04.2024. a seisukoha joonisel 2 punaste joontega märgitud kohtades laiemad kui

12 m.

Määruse nr 4 § 3 lõikes 61 sätestatu kohaselt arvatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa

pindala hulka lõikes 6 nimetatud eesvool ja kuivenduskraav koos nende serval ja nõlval ning

serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kuni 12 meetri laiuselt. Halduskohus viitas

vaidlusaluses otsuses igati põhjendatult ka sellele, et kehtiva kohtupraktika kohaselt saab

kuivenduskraavi toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka arvestada üldjuhul üksnes juhul,

kui kogu kraav koos lubatava puittaimestikuga ei ole laiem kui 12 m. Kui kraavi mõni osa on

laiem, siis jäetakse kogu kraav toetusõigusliku pindala hulgast välja.

Metsaäärne kraav nr KR48551789 arvati toetusõigusliku pindala hulgast välja põhjusel, et

kraavi põhi ei olnud nähtav. Määruse nr 4 § 3 lg 6 2 kohaselt metsaäärse eesvoolu ja

kuivenduskraavi puhul arvatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka nimetatud

eesvool ja kuivenduskraav koos nende põllupoolsel serval ja nõlval ning põllupoolse serva ja

põllu vahel oleva puittaimestikuga kuni 12 meetri laiuselt, kui metsaäärse eesvoolu ja

kuivenduskraavi põhi ning nende põllupoolne nõlv ja serv on visuaalselt tuvastatavad.

Kohtupraktikas on asutud selle normi osas seisukohale, et metsaäärne kuivenduskraav koos

põllupoolsel serval ja nõlval ning põllupoolse serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga on

maastikuelemendina toetusõigusliku pindala hulka arvestatav juhul, kui kuivenduskraavi on

hooldatud määral, mis võimaldab kraavi põhja ja kraavi põllupoolset nõlva ja serva visuaalselt

mõistlike jõupingutustega tuvastada ja kraavi laiust mõõta. Seega ei piisa maa heas

põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete täitmiseks üksnes sellest, et tuvastatav

on kraavi asukoht, samuti ei saa nõustuda kaebajaga I selles, et kraavi visuaalseks

tuvastamiseks ei piisa kraavi kontrollimisel kaldale jäämisest, vaid tuleks ronida kraavi põhja.

Kuna PRIA esitatud fotolt nähtus, et võsa oli seal nii tihe ja kõrge, et kraavi põhi ei olnud

visuaalselt tuvastatav, siis jättis PRIA nimetatud kraavi Määruse nr 4 § 3 lg 62 alusel

põhjendatult toetusõigusliku pindala hulgast välja.

16. Kaebajate põldusid 219 ja 409 ei arvestatud toetusõiguslikena, kuna neid ei olnud

tähtajaks hooldatud ning taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse tõi kaasa ka see, et

põldude toetusõiguslikust pindalast mõõdeti välja võsa ja kraavid, mis olid laiemad, kui 12 m

ning lisaks veel vanade heina- ja silopallide alune ala. Nagu juba märgitud, teavitas PRIA

kaebajat I põllu nr 239 andmete muutumise kohta registris 21.05.2021 ja 24.11.2021 ehk enne

07. ja 08.12.2021. a otsuste tegemist põhjusel, et sellel asuvad mittetoetusõiguslikud alad (7

kraavi). Seega on asjakohatu kaebajate viide RKHK 29.09.2020. a otsusele asjas nr 3-18-305

ja väide, et halduskohus oleks pidanud analüüsima põllumassiivi pindala erinevuste tekkimist.

Käesolevas asjas ei ole kaebajate toetust vähendatud ega ka tagasi nõutud üksnes põhjusel, et

PRIA uuendas hiljem tehtud kontrolli tulemusena kaebaja põllumassiivide maksimaalset

toetusõiguslikku pinda, kuigi taotleja lähtus ja võiski lähtuda toetuse taotlemise hetkel

põllumassiivide registri kehtivatest andmetest toetusõigusliku maa kohta.

16.1. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kohapealse kontrolli käigus mõõdeti GPS seadmega

toetusõiguslikest aladest välja kraavid, so kraavide laiust mõõdeti GPS-ga ning PRIA on ka

selgitanud, kuidas inspektor mõõtmisi läbi viis ja kus ning kuidas on mõõtmistulemused

jälgitavad ja kättesaadavad ning mida need näitavad (vt nt kd III, lk 23). Nagu juba märgitud,

leidis halduskohus, et mõõtmistulemused on jälgitavad PRIA 05.04.2024. a avalduse lisade 4

ja 5 ehk vastavate mõõtefailide abil, millest nähtub, kus kraavid mõõtmistulemuste põhjal

paiknevad ning kui laiad need on. Seega ei ole käesolevas asjas tekkinud kahtlust selles osas,

et PRIA ei järginud mõõtmisel mõõtemetoodikat, so et inspektori liikumiskiirus ja kaugus

kraavi ääres kasvava võsa läheduses mõõtmisi tehes oli selline, et see võis mõjutada

mõõtmistulemust. Kui toetustaotluses märgitud maal asuvad kraavid on ulatuslikult

võsastunud, siis tuligi inspektoril kraavide laiuse mõõtmiseks käia väljaspool seal kasvavat

võsa, mitte aga võimalikus kraaviservas võsa sees. Eeltoodu alusel ei ole asjakohased

kaebajate viited RKHK 18.05.2009. a otsusele asjas nr 3-3-1-11-09 ja väited, et kui PRIA ei

suuda tõendada, et mõõtmine teostati kooskõlas mõõtemetoodikaga, siis ei ole põldude

kontrollimisel mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud ja need pole tõendina usaldusväärsed.

17. 2023. a hakkas kehtima toetuste uus programmperiood 2023-2027 ning sellega seoses

hakkasid kehtima ka uued toetuste tingimuste kohta antud siseriiklikud õigusaktid ja Euroopa

Liidu õigusaktid, milles on toetuste saamise tingimused ja halduskaristused muutunud.

Eeltoodu ei tähenda aga seda, et PRIA või halduskohus oleks pidanud seetõttu menetlema või

hindama kaebajate 2021. a toetustaotlusi ja vaidlusaluseid PRIA 2021. a otsuseid uuesti alates

2023. a kehtivale programmperioodile kehtestatud tingimuste ja halduskaristuste alusel. Kuna

halduskaristuse näol ei ole tegemist karistusseadustiku mõistes süüteoga, siis on asjakohatud

kaebaja viited PS §-le 23 Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-le 49, mis räägivad kuritegude

ja karistuste seaduslikkusest ja proportsionaalsusest.

18. PRIA vaidlusaluste otsustega kohaldati kaebajatele ka halduskaristust deklareeritud ja

kindlaksmääratud pindala erinevuse eest. PRIA pädevus halduskaristuste määramiseks

tuleneb Määruse nr 32 §-st 18, mille kohaselt PRIA otsustab ühtse pindalatoetuse, kliima- ja

keskkonnatoetuse ning noore põllumajandustootja toetuse vähendamise EL määruses nr

1306/2013, EL määruses nr 640/2014 ning komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 809/2014

sätestatud alustel ja korras.

18.1. Kaebajatele kohaldati halduskaristust ning vähendati toetust tuvastatud pindala

erinevuse 1,5-kordses ulatuses. Toetusõigusliku pindala hulgast arvestati tervikuna välja põld

nr 219 (pindala 51,15 ha), põld nr 409 (pindala 18,99 ha) ning osaliselt põld nr 239 (5,16 ha

ulatuses). EL määruse nr 640/2014 art 19a lg 1 kohaselt vähendatakse toetust tuvastatud

pindala erinevuse 1,5 kordses ulatuses, kui taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus on

rohkem kui 2 hektarit või see moodustab kindlaksmääratud pindalast üle 3%.

Proportsionaalsusega on arvestatud juba nimetatud õigusnormi kehtestamisel. EL määruse nr

640/2014 art 19a lg 1 on imperatiivne säte, mis tähendab, et õigusnorm ei andnud PRIA-le

kaalutlusõigust halduskaristuse vähendamiseks, kui pindalade erinevus on üle 2 ha või üle 3%

ning kui puuduvad ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 77 lg-s

2 loetletud halduskaristuse kohaldamist välistavad asjaolud. EL määruse nr 640/2014 art 19

kohaselt kohaldatavad halduskaristused lähtuvad proportsionaalsuse ja hoiatavuse

põhimõttest, sõltudes eelkõige rikkumise raskusastmest (pindala erinevuse suurusest) ning

kohaldatavad halduskaristused peavadki olema sellised, et tõkestada tahtlikku

üledeklareerimist (EL määruse nr 640/2014 preambula p 19). Seega ei ole alust kaebajate

väidetel, et nende suhtes ei oleks tohtinud üldse halduskaristust kohaldada või, et need

karistused on ebaproportsionaalsed.

19. Ringkonnakohus ei nõustu samuti kaebajate väidetega, mille kohaselt jättis halduskohus

osad nende seisukohad hindamata ja ei arvestanud või lükkas tagasi kaebaja esitatud

tõendusmaterjalid. Vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtuvalt analüüsis halduskohus kõiki

kaebajate asjakohaseid seisukohti. Samuti nähtub halduskohtu istungi protokollist ja näiteks

ka vaidlustatud otsuse põhjendava osa p-dest 43 ja 44, et halduskohus arvestas ja analüüsis

otsuse tegemisel kaebajate poolt esitatud tõendeid, kuid nimetatud tõendid ei tõendanud

väiteid, et põllu nr 239 puhul ei oleks saanud kraave toetusõigusliku pindala hulgast välja

arvata.

20. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

21. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente

apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid

vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebajate apellatsioonimenetluse kulud (riigilõiv) jäävad

nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)