2-24-5406/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 28. mai 2025

Tsiviilasja number

2-24-5406

Tsiviilasi

Argo Raidi hagi AS Alexela vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja

hind

apellatsioonikohtus

1357 eurot 31 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. veebruari 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Argo Raidi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant (hageja): Argo Raid

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Agu

Eichenbaum

Vastustaja (kostja): AS Alexela (registrikood

10015238), lepinguline esindaja Sandra Salumäe

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Argo Raidi apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 21. veebruari 2025.

a otsus, millega jäeti Argo Raidi hagi AS Alexela

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata.

3. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada Argo

Raidi hagi AS Alexela vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Mõista AS-lt Alexela Argo

Raidi kasuks välja põhivõlgnevus 1091 eurot 3

senti, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 278 eurot 90 senti ja alates 29.

maist 2025 sissenõutavaks muutuv viivis

põhinõudelt (1091 eurot 3 senti) VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras nõude tasumata

osalt kuni kohustuse kohase täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

AS Alexela kanda.

5. Menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus pärast lõpplahendi jõustumist

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Argo Raid (hageja) esitas 4. aprillil 2024 Tartu Maakohtule hagi AS-i Alexela (kostja)

vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista teenuse eest alusetult enammakstud

1091 eurot 3 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 129 eurot 9 senti alates 1. aprillist 2023

kuni 4. aprillini 2024 ja viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud

ulatuses alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled kodutarbija maagaasi tähtajatu müügilepingu nr

XXXXXXXXXXXXX, mille hageja allkirjastas 29. aprillil 2017 ja mille alusel hageja ostis

kostjalt maagaasi kodusele aadressile XXXXXX alates 1. juunist 2017 kuni lepingu

lõppemiseni. Müügilepingu lisaks olid kostja poolt välja töötatud maagaasi müügilepingu

tüüptingimused. Hageja avastas 2023. a jaanuari ja veebruari arvetega tutvudes, et kostja oli

ühikuhinda ühepoolselt suurendanud, nõudes hagejalt koos käibemaksuga 2,10 eurot/m3.

Eelnevalt oli hind 0,79 eurot/m3. Kuna hagejal oli pangas sõlmitud otsekorraldusleping, siis

avastas hageja kõrgema hinna alles pärast maksete tegemist. Hageja võttis kostjaga telefoni

teel ühendust, et saada selgitust lepingu muutmise kohta. Klienditeenindusest vastati, et

hinnatõusust teavitati ette 2022. a novembrikuu arvega. Hageja on seisukohal, et teavitust ei

edastatud talle viisil, millest ta oleks tarbijana pidanud aru saama, et kostja soovib ühikuhinda

muuta. Lisaks ei ole kostja teavitust õigel ajal kätte saanud. Tarbijal ei ole kohustust

kontrollida pidevalt oma e-posti. E-post ei ole samastatav elukohaga. Arve on

raamatupidamislik algdokument, millel on oma sisu ja tähendus. Hagejale ei olnud eluliselt

arusaadav, et arvega asutakse muutma ja looma tsiviilõigusi ja tekitama kohustusi või

edastama juriidilise tähtsusega teateid. Hagejal puudus kohustus tasuda kostjale kõrgema

ühikuhinna alusel. Hageja sai küll arvel näidatud mahtudes toodet, kuid ta oleks pidanud

tasuma selle eest väiksema ühikuhinna järgi (0,79 eurot/m3). Sellest tulenevalt pidi hageja

tasuma jaanuarikuu eest 516 eurot 95 senti (0,799 x 647,00) ja veebruarikuu eest (0,799 x

554) 442 eurot 64 senti. Hageja tasus jaanuari eest 1122 eurot 96 senti ja veebruarikuu eest

927 eurot 66 senti. Kostja on hageja arvel 1091 euro 3 sendi ulatuses alusetult rikastunud

(1122,96 - 516,95 + 927,66 - 442,64).

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Arvel hinnaperioodi hinna muutmisest teavitamise põhimõte toimis poolte vahel 2017. aastal

sõlmitud lepingu kehtima hakkamisest alates ega saanud olla hagejale üllatav.

Hageja initsiatiivil muudeti lepingut selliselt, et ühe kalendrikuu asemel hakati kohaldama

lepingule 12-kuulist hinnaperioodi, mille ajaks kostja hagejale fikseeritud hinnaga maagaasi

toote tarbimiseks kokkulepitud hinna garanteerib. Pooled leppisid kokku 1. jaanuaril 2022

järgmiste muudatuste kehtima hakkamises: lepingu müügiperiood muutub tähtajatuks; lepingu

paketiks saab „Fikseeritud hinnaga maagaas“; lepingule kohalduvaks fikseeritud hinnaks saab

0,799 eurot/m3; lepingus kokkulepitud hinnale kohalduv hinnaperiood saab olema 12-kuulise

kestusega, st esimeseks hinnaperioodiks on 1. jaanuar 2022–31. detsember 2022, mille vältel

on kostja kohustatud hagejale lepingus kokkulepitud hinnaga gaasi müüma. Kostja edastas

hagejale 6. novembri 2022. a e-kirjaga arve nr XXXXXXXXXXXXX oktoobrikuus tarbitud

maagaasi eest. Arve edastati hagejale ka e-arvena, kuivõrd juba lepingu sõlmimisel oli hageja

valinud arve saatmise viisidena „e-mail, e-arve”. Arvel kajastus sarnaselt lepingu varasemale

perioodile teatis uue hinnaperioodi muudatusest, st järgnevaks 12-kuuliseks (1. jaanuar 2023–

31. detsember 2023) perioodiks kehtima hakkava hinnamuudatuse kohta. Hageja sai arveid

uuel hinnaperioodil kehtiva hinnaga alates 1. jaanuarist 2023. Uue hinnaperioodi teavitus oli

tehtud kooskõlas seaduse, lepingu tingimuste ja varasema praktikaga, millest hageja oli

teadlik. Teavitus oli nõuetekohane ja tähtaegne. Hagejal ei saanud tekkida ootust, et lepingu

eritingimustes piiritletud perioodiks kokkulepitud hind kehtib igavesti.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 21. veebruari 2025. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Maakohus märkis, et väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Maakohus

jättis otsusega rahuldamata hageja 4. aprilli 2024. a taotluse tõendite kogumiseks, sest kostja

oli hagivastuse lisadena taotletud tõendid esitanud.

Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid 29. aprillil 2017 tähtajatu lepingu nr

XXXXXXXXXXXXX, mille alusel kostja müüs hagejale maagaasi tarbimiskohal

XXXXXXXX ning hageja kohustus tasuma selle eest lepingus ettenähtud korras.

Poolte vaidlus on selles, kas kaupleja on tarbijale teinud tahteavalduse selle kohta, et gaasi

hind muutub, ning juhul kui tahteavaldus on tehtud, siis kas see on tarbijale teatavaks tehtud.

Juhul kui tahteavaldust ei ole teatavaks tehtud, on kostja hageja arvel alusetult rikastunud ning

hagejale tuleb tagastada enammakstud 1091 eurot 3 senti ja lisanduv viivis.

Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1028 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui isik

(saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse

täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei

teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

Poolte sõlmitud leping vastab tarbijamüügilepingu tunnustele VÕS § 208 lg 1, 3 ja 4 mõistes.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tegu on tarbijalepinguga. VÕS § 42 lg 3 p 35 kohaselt

lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus,

millega nähakse ette tahteavalduse teatavaks tegemine erinevalt seaduses sätestatust ja see on

teisele lepingupoolele kahjulik, välja arvatud juhul, kui erisus käib teise lepingupoole

tahteavalduse vormi kohta või kui nähakse ette, et tingimuse kasutaja võib lugeda teise

lepingupoole poolt tingimuse kasutajale antud aadressi õigeks niikaua, kuni talle ei ole

teatatud uut aadressi.

Tarbijakaitseseaduse § 16 lg 6 alusel peetakse kauplemisvõtet eksitavaks ka siis, kui selle

mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks

teinud, ja kui: 1) sellest konkreetses olukorras kõiki kauplemisvõtte asjaolusid ning

sidevahendiga seotud piiranguid arvestades ei selgu oluline teave, mida keskmine tarbija

vajab teadliku tehinguotsuse tegemiseks; 2) sellega on varjatud olulist teavet või esitatud

teavet ebaselgelt, arusaamatult, mitmetähenduslikult või mitteõigeaegselt.

2017. aastal sõlmitud lepingu tüüptingimuste punkti 3.3 kohaselt oli kauplejal õigus muuta

ühepoolselt järgmiseks hinnaperioodiks kehtivat hinda, teatades sellest kirjalikus, kirjalikku

taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis enne järgmise hinnaperioodi algust

vähemalt 30 päeva ette. Seejuures sätestas sama punkt tarbija õiguse hinna muutmisega

mittenõustumisel leping üles öelda, millega ei kaasne tarbijale mingeid sanktsioone ning

järgnevaks hinnaperioodiks teatatud hinnamuudatus tarbijale kohalduma ei hakka.

Samasisuline alus sätestati alates 1. jaanuarist 2020 jõustunud tüüptingimuste punktis 2.8.

2017. aastal sõlmitud lepingu juurde kuuluvate tüüptingimuste kohaselt pidi vastav teavitus

olema kirjalikus, kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis. Alates 1.

jaanuarist 2020 kehtivate üldtingimuste punktide 2.8 ja 7.1 kohaselt edastatakse samuti

lepinguga seotud teated kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sh teenuse

eest esitataval arvel, või telefoni teel, v.a kui lepingus on ettenähtud üksnes kirjalik vorm.

30-päevane etteteatamise tähtaeg ja teatamise viis on kooskõlas seadusega. Maagaasiseaduse

(MGS) § 10 lg 1 alusel kehtib maagaasi müügilepingule vormivabadus. MGS § 101 lg 9

kohaselt edastab müüja tarbijale vähemalt 30 päeva enne lepingutingimuste, sealhulgas

hindade ja tariifide muutmist sellekohase teate. Seejuures tuleb esitada teave selle kohta, et

tarbijal on õigus leping üles öelda, kui ta muudatusega ei nõustu. Elektrituruseaduse § 89 lg-d

4 ja 5 sätestavad kohustuse teavitada tarbijat koos talle esitatava arvega vähemalt 30 päeva

enne kavandatava muudatuse jõustumist.

Seega vastas arvel lepingu muudatuse kajastamine ja sellele osundamine kooskõlas lepingu

osaks olevatele tüüptingimustele ja seadusele.

Teated peavad olema tarbija jaoks selged ja selgelt eristatavad muust informatsioonist. Antud

juhul oli teade esitatud tarbijale e-kirja ja e-arve teel. 31. oktoobri 2022. a arvel nr

XXXXXXXXXXXXX on järgmine tekst: „Hea klient! Anname teada, et Teil hakkab kehtima

uus hinnaperiood gaasi mõõtepunktis XXXXXXXXXX, mis kehtib alates 01.01.2023 kuni

31.12.2023. Uuel hinnaperioodil kehtib Teile ühiku hind 2.1 €/m3 koos käibemaksuga.

Vastavalt tüüptingimustele on Teil uue hinnaga mittenõustumisel õigus leping üles öelda

teavitades Alexelat sellest 30 päeva jooksul käesoleva teavituse edastamisest.“ Maakohus ei

nõustunud hageja väitega, justkui oleks teda teavitatud lepingu hinna muudatusest üksnes arve

lõpus olevas väikeses kirjas oleva teavitusena. Maakohus leidis, et hinnamuudatuse teave on

arvel nähtav, kiri ei ole märkamatult väike ega ka sisult arusaamatu. Tegemist ei ole ebaausa

kauplemisvõttega.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt muutub tahteavaldus kehtivaks

kättesaamisega. Sama sätte lõike 2 kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus

kättesaaduks, kui see on jõudnud saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega

tutvuda. Riigikohtu praktika kohaselt saab e-postiaadressile saadetud teate lugeda

kättesaaduks ühe nädala möödudes selle serverisse saabumisest (RKTKo 29.11.2021, 2-19-

14714, p 11.2). Riigikohus on leidnud ka, et kui tahteavaldus (teade) on jõudnud adressaadi

mõjusfääri ja tal on selle sisuga mõistlik võimalus tutvuda, läheb TsÜS § 69 lõike 2 teise

lause järgi adressaadile üle ka avaldatu sisust teadasaamise risk. Praeguses asjas on tõendatud,

et kostja saatis hageja e-postiaadressile XXXXXXXXXXXXXXXXX oma meiliserverist,

veateadet tõendilt ei nähtu.

Ülaltoodud Riigikohtu lahendi p-s 11.3 märkis Riigikohus, et isikul, kelle kohustuseks on

tõendada tahteavalduse kättesaamist, tuleb vaidluses teavitamiskohustuse täitmise üle

tõendada, et teavitava e-kirja saatmise ajal oli teavituseks kasutatud e-posti aadress selle isiku

e-posti aadress ning et isik kasutas seda e-posti aadressi tavapäraselt suhtluskanalina; isik,

kellele e-kiri saadeti, saab omakorda tõendada, et ta ei ole teavitavat e-kirja kätte saanud.

Käesoleval juhul on hageja andnud oma kontaktandmed lepingu täitmisega seonduva teabe

vahetamiseks ja arvete edastamiseks ega ole teavitanud kostjat sellest, et tema e-posti aadress

oleks muutunud. Hageja ei ole tõendanud, et ta e-kirja kätte ei saanud. Vastupidi, hageja on

omaks võtnud kõnealuse e-postiaadressi kasutamise ning kinnitanud e-kirja kättesaamist. 28.

veebruari 2022. a helifailiga on tõendatud, et hageja leidis oma postkastist üles nii kostja

saadetud e-kirja kui ka arvel oleva teabe hinnamuudatusest.

Maakohus järeldas, et 13. novembril 2022 jõudis teade hageja mõjusfääri ning tal oli edastatu

sisuga mõistlik võimalus tutvuda ning talle on avaldatu sisust teadasaamise risk TsÜS § 69 lg

2 alusel üle läinud. Arvestades, et hageja 30-päevase tähtaja jooksul lepingut üles ei öelnud,

luges kostja põhjendatult lepingu uutel tingimustel sõlmituks.

Maakohus märkis, et otsekorralduslepingu sõlmimine pangas on mugavusteenus, mis

võimaldab mugavamalt arveid maksta. Samas ei vabasta see klienti sellest, et klient oma

arvetega tutvuks, et aegsasti esitada pretensioone ja päringuid, kui klient arvel kajastuvate

andmetega ei nõustu. Otsekorralduslepingu sõlmimisel on võimalik seada makse suurusele

limiit, millest suuremaid arveid kontolt maha ei võeta, vältimaks olukorda, kus oodatust

suurem makse teostatakse panga poolt automaatselt.

Eeltoodud põhjendustel ei ole kostja hageja arvelt alusetult rikastunud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja

kanda.

Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud materiaalõigust ja andnud ebaõige hinnangu tõenditele,

mis on viinud ebaõige lahendini. Maakohus ei ole piisavalt arvestanud hageja õiguste kaitsega

seotud põhjendusi.

Maakohtu tõlgendus lepingu tingimustest ja määratud hinnast on ekslik ja ebaõiglane. Hageja

ei olnud piisavalt informeeritud ega saanud aru, et tasutud summad ületasid kokkulepitud

hindade alusel nõutavaid summasid. Teatega edastatud muudatused ei olnud piisavalt selged,

et tarbija saaks mõista, et tema poolt tasutud summad ületasid lepingu järgi kokkulepitud

hindade alusel makstavat.

Maakohtu hinnang, et hinnamuudatused ja teavitus selle kohta olid õiged ja õiguspärased, on

vastuolus tsiviilõiguse üldtunnustatud põhimõtete ja tarbija kaitse normidega. Tarbija jaoks ei

olnud hinnamuudatusest teavitamine piisavalt selge ega arusaadav. Tarbija õiguste kaitse ja

selgituste andmise nõudeid ei täidetud ning ei tagatud, et tarbija oleks saanud piisavalt teavet,

et mõista, kuidas hindade muudatus teda mõjutab.

Kohtulahendi põhjendus, mille kohaselt hageja oleks pidanud olema teadlik hinna- ja

lepingutingimuste muudatustest, on põhjendamatu ja ei võta arvesse hageja õigustatud ootusi.

Hageja oli õigustatud usaldama, et teavitused oleksid selged ja arusaadavad ning et talle

saadetakse õigeaegselt kõik vajalikud muudatused, mis puudutavad tema õigusi ja kohustusi.

Kohtulahendis ei ole piisavalt arvestatud tarbija õigustega.

Maakohus on asetanud riisiko hinnamuudatusest teavitamisel ebamõistlikult tarbijale kui

nõrgemale poolele.

Kohtuotsus tugineb valele eeldusele, et hagejal oli täielik teadlikkus lepingu tingimustest ja

hindade muutusest. Samuti ei hinnatud piisavalt seda, kuidas hindade tõstmine on mõjutanud

hageja finantskohustusi, tarbija võimet täita kõrgemast hinnast tulenevat kohustust.

Kohus ei arvestanud tarbija õiguste kaitsmise põhimõtteid.

Tõendatud ei ole, et hageja on teavituse kätte saanud. Hageja viibis puhkusel ja ei lugenud

oma e-posti. Hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, et ta ei saanud teavitust kätte. Kui

teavituse kättesaamine ei ole tõendatud, siis ei saa seda pidada kehtivaks teavituseks. Ekslik

on lugeda Riigikohtu seisukohtadele tuginedes teade kätte toimetatuks 13. novembril 2022.

Antud asjas puudub Riigikohtu osalus ja sellekohane selgitus ja suunis, et teade loetakse e-

postile saatmisega kätte saaduks 13. novembril 2022.

Kostja on käesolevaks ajaks muutnud oma praktikat ning teavitab hinnamuudatustest ja muust

olulisest teabest tarbijaid eraldi kirjaga, et olla kindel, et teavitus jõuab tarbijateni ja ei peida

enam teavitusi väikeses kirjas saadetud arvetel.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Maakohus ei ole maagaasi müügilepingu tingimuste tõlgendamisel eksinud. Kostja on

hagivastuse p-des 2–4 selgitanud detailselt, kuidas on lepingu sõlmimine ja muutmine

toimunud ning palub arvestada neid selgitusi ja tõendeid. Maagaasi hind oli fikseeritud 12-

kuuliseks perioodiks, mille jooksul oli tagatud hinnastabiilsus. Müügilepingu tingimused

nägid kooskõlas maagaasiseadusega ette uueks hinnaperioodiks kehtima hakkava hinna osas

hinnamuudatusest teatamise kohustuse. Kostja palub arvestada hagivastuse p-des 15–17

esitatud seisukohti, milles kostja selgitab, kuidas toimus hageja hinnamuudatusest

teavitamine.

Kostja edastas hagejale hinnamuudatuse kohta teate kooskõlas tüüptingimuste,

maagaasiseaduse ning tarbijavaidluste komisjoni suunistega. E-kirjaga edastatavale lepingut

puudutavale teabele juhiti tähelepanu e-kirja teemareal, et see hakkaks kirja saajale kohe

silma, samuti oli sellele viidatud e-kirja kaaskirjas. Hageja kinnitas vastava e-kirja

kättesaamist, mida tõendab hagejaga toimunud kõne helisalvestis. Teade oli edastatud

seaduses sätestatust varem, st 55 päeva enne hinnamuudatust. Teade sisaldas sh teavet selle

kohta, et hagejal on õigus leping üles öelda, kui ta muudatusega ei nõustu. Hagejale oli

tagatud piisav aeg, et võtta kostja esindajaga ühendust.

Maakohus leidis õigesti, et arvel lepingu muudatuse kajastamine ja sellele osundamine on

kooskõlas lepingu osaks olevate tüüptingimuste ja seadusega ning et hinnamuudatuse teave

oli arvel nähtav, kiri ei olnud märkamatult väike ega ka sisult arusaamatu. Maakohus tuvastas,

et tegemist ei olnud ebaausa kauplemisvõttega.

Maagaasi müük ei ole majandustegevus, kus ettevõtjal oleks kohustus hinnata enne lepingu

sõlmimist ja eritingimustes muudatuste tegemist nende mõju tarbija finantskohustustele, nagu

krediidiasutused peavad lähtuma vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Maagaasiseaduses

ja teenuse tüüptingimustes on ette nähtud gaasimüüja kohustus teatada enne uut hinnaperioodi

uuel hinnaperioodil kehtima hakkavast hinnast ning võimaldada kliendil maagaasileping ilma

igasuguste trahvideta üles öelda, kui uue hinnaperioodi hinnapakkumine ei ole kliendile

aktsepteeritav. Kostja oli esitanud hagejale kogu vajamineva informatsiooni.

Maakohus on Riigikohtu praktikale tuginedes õigesti leidnud, et teate saab lugeda hagejale

kätte toimetatuks ühe nädala möödudes selle serverisse saabumisest ning teate sisust

teadasaamise risk läks üle hagejale.

Ülejäänud apellatsioonkaebuses toodud seisukohtade osas on kostja esitanud tõenditele

tuginevad seisukohad juba maakohtus esitatud seisukohtades.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab hagi. Menetluskulud

maa- ja ringkonnakohtus jäävad kostja kanda.

7. Hageja nõuab kostjalt selle osa müügilepingu alusel makstud tasu tagastamist, mille suhtes

pooltel väidetavalt kokkulepe puudus.

Pooled ei vaidle maakohtu poolt tuvastatus, et hageja ja kostja sõlmisid 29. aprillil 2017

tähtajatu maagaasi müügilepingu nr XXXXXXXXXXXXX, mille alusel kostja müüs hagejale

maagaasi. Müügilepingu lisaks olid kostja poolt välja töötatud müügilepingu tüüptingimused.

Uued tüüptingimused kehtisid alates 1. jaanuarist 2020 (dtl 136).

Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul õigesti tuvastanud, et poolte sõlmitud leping on

tarbijamüügileping VÕS § 208 lg-te 1, 3 ja 4 mõistes.

2017. aastal sõlmitud lepingu tüüptingimuste p-i 3.3 kohaselt oli kauplejal õigus muuta

ühepoolselt järgmiseks hinnaperioodiks kehtivat hinda, teatades sellest kirjalikus, kirjalikku

taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis enne järgmise hinnaperioodi algust

vähemalt 30 päeva ette. Maakohus tuvastas, et samasisuline alus sätestati ka alates 1.

jaanuarist 2020 jõustunud tüüptingimustes (dtl 41), mille punktide 2.8 ja 7.1 kohaselt

edastatakse hinna või tootetingimuste muudatustest vähemalt 30 kalendripäeva enne järgmist

hinnaperioodi ette kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sh teenuse eest

esitataval arvel, või telefoni teel, v.a kui lepingus on ettenähtud üksnes kirjalik vorm (dtl 39

jj).

Ringkonnakohus maakohtu käsitlusega ei nõustu ja leiab, et hinnamuudatustest teavitamise

korda muudeti kostja uute tüüptingimustega oluliselt. Müüjapoolse lepingulise hinna

muutmise võimalus arvega või telefoni teel erineb varasematest tüüptingimustest.

Kuigi pooled ei vaidle ringkonnakohtus selle üle, millised tüüptingimused kehtisid

vaidlusaluse aja suhtes, ei ole ringkonnakohtu hinnangul kostja tõendanud ka seda, kuidas on

tarbijat lepingumuudatustest teavitatud.

8. Hageja leiab, et teavitust lepingulise hinna kohta ei edastatud talle viisil, millest ta tarbijana

oleks pidanud aru saama, et kostja soovib kokkulepitud kehtivat ühikuhinda muuta.

Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse

tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (RKTKm

03.10.2018, 2-16-13477, p 13).

VÕS § 37 lg 3 kohaselt ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või

esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle

tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust

olulise pingutuseta mõista.

Võrreldes esimese, 2017. aastal sõlmitud lepingu tingimustega, sisaldasid 2020. a 1. jaanuarist

kehtima hakanud tüüptingimused võimalust teavitada tarbijat hinna või tootetingimuste

muudatustest mh ka teenuse eest esitataval arvel või telefoni teel. Kostja ei ole menetluses

tuginenud sellele, et ta oleks tarbijaid sellest muudatusest eraldi informeerinud.

Kokkulepitud hinna tõstmine on oma olemuselt lepingu muutmine. Ringkonnakohtu

hinnangul ei saa mõistlik tarbija ette näha, et lepingutingimuste muutmisest saab teavitada ka

lihtsalt teenuse eest esitatava arvega. Arvelt nähtub tavakäibes tasumisele kuuluv summa.

Tarbijalt ei saa eeldada, et ta peaks igakuist arvet „uurima“ ja otsima, ega arve ei sisalda ka

teadet lepingutingimuste muutmise kohta, sh võimalikku hinnamuudatust. Ringkonnakohus

nõustub hagejaga, et tarbijal on tulevasest lepingulisest hinnamuutusest teadasaamine oluline,

et mõista, kuidas hindade muudatus teda mõjutab. Samuti peab ringkonnakohus ebapiisavaks

ka telefoni teel edastatavat teavet hinnamuudatuse osas.

Ringkonnakohus leiab, et tüüptingimustes sisalduv sätte osa, mille kohaselt võib hageja

teavitada tarbijaid teenuse eest esitataval arvel või telefoni teel, on üllatav, sellega ei pidanud

tarbija arvestama ja see ei ole seega saanud hageja ja kostja vahelise kokkuleppe osaks.

9. Kostja ei ole menetluses toonud esile, et ta oleks tüüptingimuste muudatusele eraldi kirjaga

tarbija tähelepanu juhtinud (nt kirjaga, mis viitab saadetaval arvel kajastuvale muudatusele).

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et arve lõpus olev teavitus, mis võib-olla küll nähtav,

on piisav, et pidada tarbija teavitatuks. Ringkonnakohtu hinnangul on üllatav

hinnamuutmisest teavitamine arvega ka siis, kui väidetavalt arve edastamisel e-mailis (sh

selle teemareal) on esitatud viide lepingu muudatusele ja arvega edastatavale lepingut

puudutavale olulisele teabele. Sellise teksti edastamist ei ole kostja ka tõendanud.

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda tühist lepingutingimust kehtivaks ka asjaolu, et

arvetega hinnaperioodi hinna muutmisest teavitamine toimis poolte vahel juba 2017. aastal

sõlmitud lepingu kehtima hakkamisest. Tarbija nõustumust lepingutingimustega ei saa

järeldada üksnes sellest, et ta varasemalt ei ole vastuväiteid esitanud. Ka see, et hageja ja

kostja vahel kehtis 12-kuuline hinnaperiood, ei muuda tühist lepingutingimust kehtivaks.

Maakohtu märkus, mille kohaselt on otsekorralduslepingu sõlmimine pangas mugavusteenus,

mis võimaldab mugavamalt arveid maksta ja kliendil tuleb oma arvetega tutvuda, on küll

õige, kuid hageja ei ole praegusel juhul ka ebamõistlikult kaua oodanud kostjale vastuväite

esitamisega.

Maakohus viitas MGS § 101 lg-le 9, mille kohaselt müüja edastab tarbijale vähemalt 30 päeva

enne lepingutingimuste, sealhulgas hindade ja tariifide muutmist sellekohase teate. Kuigi 30-

päevane etteteatamise tähtaeg on kooskõlas seadusega, kuna maagaasiseaduse (MGS) § 10 lg

1 alusel kehtib maagaasi müügilepingule vormivabadus, laieneb sellele tüüptingimuste tarbija

kaitset puudutav regulatsioon.

11. Tingimused, mis lepingu osaks ei muutu, asendatakse seaduse dispositiivsete normidega

või tuletatakse puuduv tingimus (VÕS §-d 23 ja 27; Võlaõigusseadus I. kommenteeritud

väljaanne. Tallinn 2016, lk 209).

2020. a tüüptingimuste p-i 5.1. järgi kehtib leping tähtajatult või lepingus kokku lepitud

tähtajani. Tähtajaline leping loetakse pikenenuks samaks tähtajaks ja samadel tingimustel, kui

vähemalt kolmkümmend (30) päevaenne lepingu kehtivusaja lõppu ei teata kumbki pool

teisele lepingu lõpetamise soovist.

Seega kehtisid ka 2023. a jaanuaris ja veebruaris samad tingimused, mis 2022. a-l.

VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui

kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna hageja

tasus kostjale lepingujärgsest summast enam, siis tuleb kostjal enammakstu tagastada.

Kostja ei ole vaidlustanud summa suurust, mille võrra tasus hageja kostjale 2023. a jaanuaris

ja veebruaris rohkem, võrreldes 2022. aastaga.

Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja enam tasutud 1091 eurot 3 senti.

12. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 1. aprillist 2023 kuni põhinõude tasumiseni. Hageja põhinõude rahuldamise

tõttu tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada ka tema viivisenõue.

Alusetu rikastumise väljaandmise nõude puhul arvestatakse VÕS § 113 lg 2 esimese lause

järgi viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha

sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja esitas kostjale nõude

enam tasutud summa tagastamiseks 20. märtsil 2023 (dtl 26). Seega on põhjendatud viivise

väljamõistmine vastavalt hageja taotlusele alates 1. aprillist 2023.

TsMS § 367 teise lause järgi võib viivist nõuda eelkõige selliselt, et kohus mõistaks selle välja

kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Alates 1. aprillist 2023 kuni käesoleva otsuse tegemiseni (28. mai 2025) on 1091 euro 3 sendi

suuruselt põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivis 278 eurot 90 senti. Alates 29. maist

2025 põhinõudelt sissenõutavaks muutuva viivise mõistab ringkonnakohus välja VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuse kohase täitmiseni.

13. Hagi rahuldamise tõttu jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS §

162 lg 1 järgi kostja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus (vt

RKTKo 10.04.2019, 2-15-1553/166, p 25).

(allkirjastatud digitaalselt)