2-24-140920/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. mai 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-140920

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Elisa Eesti AS hagi I.T vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

510 eurot 10 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659)

Hageja lepinguline esindaja Carlo Kask (Õigusbüroo TK

OÜ)

Kostja I.T (isikukood XXX), elu- ja viibimiskoht teadmata

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista I.T-lt Elisa Eesti AS kasuks välja võlgnevus 7. juuni 2019 kliendi- ja teenuse

osutamise lepingust summas 119 eurot 33 senti, kahjuhüvitis seadme eest 99 eurot,

sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 145 eurot 75 senti.

3. Mõista I.T-lt Elisa Eesti AS kasuks välja viivis 0,065% päevas alates 21. veebruarist

2025 põhinõudelt 119 eurolt 33 sendilt ja kahjuhüvitiselt 99 eurolt kuni põhinõude

kohase tasumiseni.

4. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

5. Rahuldada Elisa Eesti AS menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt.

6. Määrata Elisa Eesti As menetluskulude suuruseks 245 eurot. Mõista I.T-lt Elisa Eesti

AS kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 140 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot ja õigusabikulu 85 eurot. I.T-l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(245 eurolt) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Toimetada kohtuotsus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

9. Toimetada kohtuotsus hageja esindajale kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis

takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

2-24-140920

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu

tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Elisa Eesti AS (hageja) esitas kohtule hagiavalduse I.T (kostja) vastu, millest nähtub, et hageja ja

kostja sõlmisid 7. juunil 2019 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu ning seadmete rendi- ja/või

müügilepingu Elisa Elamus üle õhu: TV + Praktiline koduinternet, Sim Kaart, Modemi rent,

Hübriidboksi rent, Hübriidboks (Rent), Üle õhu Modem (Rent), SIM kaart (Rent) renditeenuse

kasutamise võimaldamiseks. Kostjal on võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga

kokku 394 eurot 8 senti, millest 119 eurot 33 senti on sideteenuse lepingust ja üürilepingust tulenev

võlgnevus, 99 eurot on kahjuhüvitis seadmete eest, 30 eurot on sissenõudmiskulu ja 145 eurot 75

senti on viivis.

2. Hageja selgitas, et kostja ei tasunud arveid tähtaegselt ja kostjale on hoiatav meeldetuletuskiri

saadetud 21. detsembril 2021. Meeldetuletuskiri on kostjale saadetud kostja poolt märgitud ja

lepingus kinnitatud e-posti aadressile xxxxxxxxxxxxx ning Elisa iseteeninduses www.elisa.ee.

Seoses kostjapoolse arvete mittetasumisega piiras hageja kostjale teenuse osutamist 2022 jaanuaris

vastavalt Üldtingimuste p-le 7.1.4.1. Nimetatud punkti kohaselt on Elisal õigus piirata Kliendi

suhtes Lepingu alusel Teenuse osutamist, kui Klient on hilinenud Lepingu alusel osutatud Teenuse

eest tasumisega üle 14 (neljateistkümne) päeva või ületab temale kehtestatud krediidilimiiti. Antud

juhul oli kostja makseviivituses mitme kuu vältel osutatud teenuse eest esitatud arvete tasumisega.

Üldtingimuste punkti 12.2. kohaselt on Elisal õigus Teenuse osutamise leping üles öelda kui

Teenuse osutamist on piiratud punkti 7.1.4. alusel, välja arvatud punkti 7.1.4.4. ja 7.1.4.6 alusel, ja

piiramise alus ei ole ära langenud 1 kuu jooksul. Kostja ei tagastanud üle õhu modemit

861920037880256 maksumusega 99 eurot. Kostjaga on lepingud loetud ülesöelduks 30. märtsil

2022.

3. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse teenuse eest summas 119 eurot 33 senti,

kahjuhüvitise seadme eest 99 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise 145 eurot 75 senti. Samuti palus hageja välja mõista viivise

põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt alates 21. veebruarist 2025 viivisemääraga 0,065% päevas.

2-24-140920

4. Kuna juba maksekäsu kiirmenetluses kui ka kohtumenetluses ei õnnestunud kostjale dokumente

kätte toimetada, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale

kätte avalikult. Teade avaldati Ametlikes Teadeannetes 25. aprillil 2025 ning loeti kostjale

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate avaldamisest, s.o 11. mail 2025. Kostja, kellele kohus

andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 26. mail

2025).

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude

õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

Kohus rahuldab hagi.

6. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1

kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

8. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad

hageja menetluskulud riigilõivust 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot ja

õigusabikulust 85 eurot. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka

menetluskulusid.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses

vajaliku ja põhjendatud kuluga. Põhjendatud on ka maksekäsu kiirmenetlusega kaasnenud kulu.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hageja esindaja õigusabikulu 85 eurot ilma käibemaksuta on

põhjendatud. Õigusabikulu suurus vastab tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh

menetlustoimingute hulgale.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuludena 364

eurot (140+20+85).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (245 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

9. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik