2-23-6423/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.05.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-6423

Kohtuasi

Saarte Metsamajanduse OÜ hagiavaldus Eesti

Maavara OÜ vastu kasvava metsa raieõiguse

võõrandamise lepingust tuleneva 24 000 euro

tagastamiseks, alternatiivselt 23 376 euro

tagastamiseks ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 10.12.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Eesti Maavara OÜ 06.01.2025 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

26 310,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Saarte Metsamajanduse OÜ, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Liisi Kents

Kostja Eesti Maavara OÜ, lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Ott Lepmets ja Tauri Tigasson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 10.12.2024 otsus muutmata.

2. Jätta Eesti Maavara OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Eesti Maavara OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-23-6423

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Saarte Metsamajanduse OÜ (hageja) esitas 28.04.2023 Harju Maakohtule hagi Eesti

Maavara OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 24 000 eurot,

alternatiivselt 23 376 eurot ning viivise alates 28.02.2023 kuni hagi esitamiseni 414,25 eurot

ja viivise alates hagi esitamisest protsendina võlgnevuselt kuni selle täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 toodud määras. 12.05.2023 määrusega edastas Harju

Maakohus hagi kohtualluvuse järgi menetlemiseks Pärnu Maakohtule.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 25.02.2019 kasvava metsa raieõiguse

võõrandamise leping. Lepingu kohaselt annab raieõigus õiguse langetada puid lepingus

fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest

puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Lepingu kohaselt oli

hagejal kui omandajal õigus omandada langetatud puud Kreisi kinnistult kokku mahus 678

tm. Hageja tasus kostjale raiutava metsamaterjali eest 24 000 eurot (sh km).

1.2. Tulenevalt lepingu kehtivuse ajal esinenud ebasoodsatest ilmastikuoludest, oli Kreisi

kinnistul raie teostamine objektiivselt võimatu. Raie teostamise asukoht oli liigniiske, pinnas

pehme ning eeldas raie teostamiseks kas külma talve või kuiva suve. Nimetatud põhjusel

pikendasid pooled lepingut aasta võrra. Lepingu kohaselt oli võimalik lepingut üheks aastaks

pikendada, kui omandajast mitteolenevatel põhjustel jääb raie lepingu lõppemise tähtajaks

tegemata. Ka järgneval aastal ei õnnestunud sobivate ilmastikutingimuste puudumisel raiet

teha. Hageja palus, et pooled pikendaksid lepingut veel aasta võrra, kuid kostja keeldus

sellest.

1.3. Arvestades, et hageja maksis kostjale 24 000 eurot 678 tm puidu eest, mida hagejal ei

olnud objektiivselt võimalik Kreisi kinnistult ilma kinnistu pinnast kahjustamata ära vedada,

on kostja õigustamatult rikastunud ning kostjal tuleb hagejale tagastada 24 000 eurot. Hageja

palus 28.02.2023 nõudeavaldusega kostjal tagastada 678 tm metsamaterjali eest tasutud 24

000 eurot, kuid kostja keeldus sellest.

1.4. Alternatiivse nõude (23 376 eurot) osas selgitas hageja järgmist. Siinsel juhul oli

raieõiguse võõrandamise lepingu eesmärgiks kokkulepitud mahus (678 tm) puude

langetamine, omandamine ning väljatoomine Kreisi kinnistult. Järelikult ei olnud raieõiguse

võõrandamise leping suunatud mitte Kreisi kinnistu kasutamisele, vaid sealt

puidusortimentide omandamisele. Juhul kui kohus peaks leidma, et käesoleval juhul oli hageja

tahe mingis ulatuses tasuda Kreisi kinnistu rentimise eest (millega hageja ei nõustu) ning

hageja ei läinud kinnistule temast oleneval põhjusel (millega hageja ei nõustu), siis ei ole

põhjendatud 678 tm puidu eest tasutud 24 000 eurost maha arvata rohkem, kui 4,7 ha suuruse

(vt metsateatis) maatulundusmaa renditasu, milleks on rendikuulutuste kohaselt maksimaalselt

26 eurot kuus, st 312 eurot aastas ning 624 eurot kahe aasta kohta.

2-23-6423

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt sõlmisid pooled aastase perioodiga raieõiguse lepingu ning

kostja pikendas seda ühe korra ühe aasta võrra. Leping sõlmiti poolte majandus- ja

kutsetegevuses ning pooled olid lepingu sõlmimisel teadlikud kinnistu omapäradest

tulenevatest riskidest. Kostja ei vaidle, et kinnistu oli liigniiske pinnasega. Lepingut sõlmides

oli teada, et raiet on võimalik teha kitsas ajaraamis. Hageja oli lepingu riskidest teadlik ja

peab kandma lepinguga võetud riski. Kostja on kõik omapoolsed lepingulised kohustused

täitnud, sh lepingut pikendanud.

2.2. Hageja väide, et raie jäi teostamata seoses ilmastikuoludega, on eksitav. Hageja ei ole

tõendanud, et kahe aasta jooksul ei leidnud ta võimalust rasketehnikaga metsa raiuda. Lisaks

ei kohustanud leping hagejat raietöid tegema rasketehnikaga. Halbade ilmaolude korral oli

võimalik töid teha kergtehnika või inimtööjõu abil.

2.3. Kuna kostja ei ole Kreisi kinnisasja omanikuks, siis ei saa hagejal tekkida õigustatud

ootust raiutavale metsamaterjalile või sellekohase tasu tagastamisele. Kostja ei ole alusetult

rikastunud. Kostja maksis samuti tasu kinnistu omanikule tähtajalise raieõiguse teostamise

võimaluse eest, sõltumata sellest, kas õigust lõpuks teostatakse või mitte.

2.4. Kostja leiab, et puidu eest saadav tasu oli poolte vahel sõlmitud lepingus 0% ja tasu

maakasutuse eest 100% lepingu hinnast (dtl 182). Kostja põhjendab oma seisukohta

asjaoluga, et kostja ei ole Kreisi kinnistu omanikuks, vaid ainult raieõiguse müüjaks lepingus

sätestatud tähtaja jooksul.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus rahuldas 10.12.2024 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 23 376 eurot, viivise põhinõudelt (23 376 eurot) perioodi 01.03.2023 kuni

10.12.2024 eest 4962,81 eurot ning viivise põhinõudelt (23 376 eurot) alates kohtuotsuse

tegemisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jäid

kostja kanda.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on poolte vahel 25.02.2019 sõlmitud kasvava

metsa raieõiguse võõrandamise leping, mille järgi oli omandajaks hageja ja võõrandajaks

kostja. Lepingu järgi oli hagejal õigus langetada 678 tm ulatuses puid Kreisi kinnistult.

Lepingu kohaselt kinnitas kostja, et ta omab kasvava metsa raieõigust kokkuleppe alusel.

3.2. Riigikohtu praktika järgi on raieõiguse võõrandamise lepingu põhisisu avatud

metsaseaduse (MS) § 37 lg-tes 6 ja 7. Raieõigus annab MS § 37 lg 7 esimese lause järgi

õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada

langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast

ära vedada. Raieõiguse võõrandamise lepinguga kaasneb MS § 37 lg 7 teise lause järgi õigus

kasutada maad vastavalt raieõiguse sisule. Selliselt vastab raieõiguse võõrandamise leping

õiguslikult eeskätt kinnisasja rendilepingu tunnustele (vt RKTKo 20.06.2018, 2-17-280/31, p-

d 22-24; 15.06.2011, 3-2-1-51-11, p 16). Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja)

andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle

rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadavat vilja ning rentnik on

2-23-6423

kohustatud maksma selle eest tasu ehk renti (VÕS § 339) (vt RKTKo 11.03.2024, 2-21-7681,

p 13).

3.3. Maakohus, tõlgendades 20.02.2019 müügipakkumist ja poolte vahel 25.02.2019 sõlmitud

lepingut, leidis, et pooled leppisid kokku raie mahus 678 tm hinnaga 20 000 eurot, millele

lisandub käibemaks. Müügipakkumisest ja poolte vahel sõlmitud lepingust ei tulene, et pooled

on eraldi kokku leppinud tasus kinnistu kasutamise eest. Kohus leidis, et lepingu eesmärgiks

ei olnud võimaldada hagejale üksnes maakasutust ja raieõigust, vaid lepingu eesmärgiks oli

puude omandamine. Lepingu hind on kujunenud välja raiutava puidu väärtusel, mida tõendab

nii müügipakkumisele kui lepingule lisatud metsateatis, kust nähtub raiutava puidu maht. Ka

lepingu p-de 4 ja 8 kohaselt on raieõigus seotud raiemahuga. Vaidluse lahendamisel ei oma

tähtsust asjaolu, et kostja ei ole Kreisi kinnistu omanikuks.

3.4. Hagejal tuleb kostjale tasuda raieõiguse kasutamise ajal Kreisi kinnistu kasutamise eest

kahe aasta jooksul kokku 624 eurot (MS § 37 lg 7, VÕS § 296 lg 3). Raieõiguse kasutamise

eest tuleb tasu maksta ka ajal, kui ilmastikutingimustest tulenevalt ei ole võimalik raiet

teostada. Hageja on arvestanud, et maatulundusmaa renditasu on 26 eurot kuus, mis teeb 312

eurot aastas ja 624 eurot kahe aasta jooksul. Kostja ei ole eeltoodule vastuväiteid esitanud.

3.5. Pooled ei vaidle, et hageja Kreisi kinnistul raiet teinud ei ole. Maakohtu hinnangul ei

olnud hagejal võimalik raiet teostada ilmastikutingimuste tõttu. Eeltoodut tõendavad poolte e-

kirjavahtus ja lepingu lisa, millest nähtub, et pooled pikendasid lepingut tulenevalt

ilmatikutingimustest (dtl 92-93). Hageja on tõendanud, et lepingu pikendamise tähtajal ei

olnud samuti võimalik raiet teostada tulenevalt ilmastikutingimustest. Kreisi kinnistul tehtud

pinnase ekspertiisiga on tõendatud, et kõikidel eraldistel, kus raiet võis teha, on tegemist

niiske ja soise pinnasega. Pinnas on kohati nii niiske, et tuleb vaadata, et tehnika ära ei upuks

(dtl 74). Tunnistaja KL ütlustega on tõendatud, et Kreisi kinnistu pinnas oli liigniiske ning

raiet oli võimalik teha vaid külmal talvel või kuival suvel. Tehnika vajus pinnasesse. Kolmel

korral üritati töödega alustada, aga see osutus samal põhjusel võimatuks. Kuna tegemist on

lageraide kinnistuga, siis saab sinna raiet tegema minna rasketehnikaga (dtl 325). Tunnistaja

KL ja metsakorraldaja MT poolt tehtud pinnase ekspertiisidest nähtub üheselt, et Kreisi

kinnistu pinnas on liigniiske.

3.6. Kohtu hinnangul sõlmisid pooled lepingu eeldusel, et raietööd õnnestub teostada lepingu

tähtaja jooksul ja juhul, kui see ei õnnestu, siis nähti lepingu p-ga 18 ette tähtaja pikendamine.

Seega oli lepingu sõlmimisel mõlemale poolele teada, et hagejal võib tekkida raskusi

lepingust tulenevate õiguste realiseerimisel. Kuna hageja ei ole saanud raiet teostada

objektiivsetel põhjustel, mis on tingitud ilmastikust, siis ei saa seda käsitada hageja äririskina.

Kostja väited kergtehnika või inimtööjõuga raide tegemisest, ei ole tõsiseltvõetavad. Tehnika

on tänaseks päevaks arenenud nii, et raieid tehakse siiski mehhaniseeritult.

3.7. Kuna hagejal ei olnud võimalik objektiivsetel põhjustel raiet teostada, siis on hagejal

õigus kostjalt tagasi nõuda raiutava metsa väärtusega seotud tasu. Kuna maakohus tuvastas

eelnevalt, et lepingu hind on kujunenud raiutava puidu mahu 678 tm väärtuse alusel 24 000

eurot ning tasu Kreisi kinnistu kasutamise eest on lepingu perioodil 624 eurot, siis tuleb

lepingus määratletu alusel kostjal hagejale tagastada 23 376 eurot (vt RKTKo 11.03.2024, 2-

21-7681, p-d 19 ja 21; VÕS § 189 lg 1-3).

3.8. Seega rahuldas maakohus hageja alternatiivse nõude ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 23 376 eurot ning viivise põhinõudelt.

2-23-6423

3.9. Menetluskulud jäid kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kuigi kohus rahuldas hageja

alternatiivse nõude, arvestas kohus menetluskulude jaotamisel, et põhinõudest rahuldab kohus

97,4% ja viivisnõude rahuldab kohus täielikult.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles

kohus hagi rahuldas ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub

kostja jätta hageja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole praegusel juhul kohaldatavad Riigikohtu

seisukohad asjas nr 2-21-7681, kuna kaasuste tuumikasjaolud on erinevad. Viidatud

Riigikohtu lahendis oli raieõiguse võõrandajaks kinnisasja omanik. Kostja hinnangul ei saa

raieõiguse vahendajalt, kes ei ole raieõigusega hõlmatud kinnisasja omanik, õigustatult

oodata, et raieõigust saab kolmanda isiku kinnistul teostada ka pärast kokkulepitud

lepinguperioodi. Seega ei saanud hagejal tekkida õigustatud ootust raiutavale metsamaterjalile

või sellekohase tasu tagastamisele.

4.2. See, kas hageja soovis lepingust tulenevat õigust teostada, ei ole lepingu nõuetekohase

täitmise ja tasu võimaliku tagastamise mõttes oluline. Poolte ühine tegelik tahe lepingu

sõlmimisel oli, et kui hageja ei teosta lepingust tulenevat õigust hiljemalt kahe aasta jooksul,

siis minetab ta õiguse, ei saa makstud tasu tagasi nõuda ning leping loetakse kohaselt täidetult

lõppenuks. Praegusel juhul on leping kohaselt täidetud. Kui pooled oleksid soovinud leppida

kokku makstud tasu tagastamises, siis oleksid pooled selles sõnaselgelt kokku leppinud.

4.3. Maakohus on tunnistaja KL ütlustele tuginenud vaid osaliselt. Maakohus ei võtnud

arvesse, et tunnistaja ütlustest nähtub ka järgnev: hageja hakkas alles pärast kostjaga lepingu

sõlmimist, mitte enne lepingu sõlmimist, otsima juurdepääsu võimalusi Kreisi kinnistule;

hageja suhtles üksnes ühe naaberkinnistu (Ussikuninga) omanikuga juurdepääsu osas; hageja

otsis juurdepääsuks kõige lihtsamat ja mugavamat viisi; hageja proovis Kreisi kinnistule

siseneda üksnes kolmel korral kogu lepinguperioodi jooksul.

4.3.1. Kui hageja soovis metsamaterjali väljaveoks kasutada kolmandate isikute kinnistuid,

siis kohustus sellekohased kokkulepped sõlmima hageja. Kui hageja ei saavutanud

kolmandate isikutega sobivaid kokkuleppeid, siis see on hageja riisiko.

4.3.2. Praegusel juhul ei suhelnud hageja teiste naaberkinnistu omanikega ning põhjendab

oma nõuet sellega, et tema valitud naaberkinnistu (Ussikuninga) omanik nägi raieõiguse

teostamiseks ette hagejale ebasobivad tingimused.

4.3.3. Asjaolu, et hageja otsis ligipääsuks talle kõige mugavamat ja lihtsamat viisi, ei tähenda,

et Kreisi kinnistule ei oleks saanud ligi viisil, mis oleks olnud hageja jaoks koormavam. Kui

talveperiood on soojem ning tavapäraselt kasutatava rasketehnika kasutamine on keeruline,

siis oleks hageja saanud valida tööks massilt kergema langetustraktori või töödelda sobivaks

ligipääs, mida mööda langetustraktor liigub ning pärast raietöid pinnast oluliselt parandada

või langetada puid inimjõul, ning metsamaterjal metsast välja vedada nt ATV abil. Pooled ei

leppinud kokku, et Kreisi kinnistul kasvavat metsa peab saama kindlasti majandada üksnes

rasketehnikaga või kindlatel tingimustel.

2-23-6423

4.3.4. Kolmel korral, mil hageja proovis Kreisi kinnistule siseneda, võis ligipääs olla

tõepoolest raskendatud, kuid see ei tähenda, et ligipääs oli võimatu muul ajal, s.h kevadel,

suvel ja sügisel.

4.4. Isegi kui Riigikohtu praktika asjas nr 2-21-7681 on praegusel juhul kohaldatav, on

maakohus seda ebaõigesti kohaldanud. Maakohus leidis, et hagejal tuli kostjale tasuda Kreisi

kinnistu kasutamise eest kahe aasta jooksul 624 eurot, mis baseerus maatulundusmaa

renditasul. Riigikohus on eelviidatud kohtuasjas seisukohal, et lepinguga kaasneva maa

kasutamise õiguse väärtus on suurusjärgus 20% kogu lepingu maksumusest. Kuivõrd

pooltevahelise lepingu väärtuseks on 24 000 eurot (sh km), siis pidi hageja kostjale igal juhul

tasuma 4800 eurot. Sel juhul saanuks maakohus hageja põhinõude rahuldada maksimaalselt

19 200 euro osas.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

5.1. Maakohus on asja lahendamisel tuginenud põhjendatult Riigikohtu lahendile asjas nr 2-

21-7681. Viidatud lahendi tuumikküsimuseks oli see, kas raie ebaõnnestumise korral on

raieõiguse omandaja õigustatud tasu tagasi saama. Seega ei oma antud vaidluses tähtsust see,

kas kostja oli Kreisi kinnistu omanik või mitte.

5.2. Ebaõige on kostja väide, et poolte ühine tegelik tahe lepingu sõlmimisel oli, et kui hageja

ei teosta õigust hiljemalt kahe aasta jooksul, siis minetab ta õiguse ega saa makstud tasu tagasi

nõuda ning leping loetakse kohaselt täidetult lõppenuks. Arusaadavalt oli hageja huviks ning

ootuseks lepingu alusel kostja poolt pakutud 678 tm puidu omandamine ja olukorras, kus see

hagejast mitteolenevatel põhjustel ei õnnestu, lepingut pikendada.

5.3. Lepingu pikendamise järgselt ei olnud hagejal võimalik raiet teostada tulenevalt

ilmastikutingimustest. Asjatundja AK leidis enda hinnangus, et maa külmumise jaoks

vajalikud külmakraadid saabusid alles 2021. veebruaris, kuid sel ajal takistas külmumist lumi,

mistõttu on tõenäoline, et Kreisi maaüksusele rasketehnikaga sisenemine oli külmumata

turbapinnase tõttu võimatu. Olukorras, kus raide tegemiseks soodsaid ilmastikutingimusi

lepinguperioodil ei saabunud, ei saa hagejale ette heita, et ta raide sooritamiseks

ebarealistlikes oludes rasketehnikaga kinnistule sisenemist proovima ei läinud. Maakohus on

ka põhjendatult leidnud, et kuna tegemist on lageraide kinnistuga, siis saab sinna raiet tegema

minna rasketehnikaga, mitte inimtööjõu abil kergtehnikaga, nagu pakkus välja kostja. Ebaõige

on ka apellatsioonkaebuse väide, justkui oleks takistuseks kinnistule sisenemisel olnud hageja

mugavus ning passiivsus.

5.4. Riigikohus on lahendi nr 2-21-7681 asjaolude pinnalt pidanud võimalikuks hinnangulist

ja üldistavat lähenemist, et raieõiguse omandaja soovis 20% lepingujärgsest tasust tasuda

renditasuna maakasutusõiguse eest. Samas ei oleks selline üldistatud protsentuaalne

lähenemine antud vaidluse kontekstis põhjendatud ega õiglane, kuna erinevalt lahendi nr 2-

21-7681 asjaoludest, kus raie osaliselt teostati, ei õnnestunud antud vaidluses hagejal kordagi

kinnistule pääseda. Seega saab praegusel juhul maakasutusõiguse leidmisel lähtuda

maatulundusmaa rendihinnast ning maakohus on põhjendatult leidnud, et hagejal tuleb tasuda

Kreisi kinnistu kasutamise eest kahe aasta jooksul 624 eurot.

2-23-6423

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja

põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid.

7. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus rahuldas hageja alternatiivse nõude kostja

vastu 23 376 euro ja viivise väljamõistmiseks.

8. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 25.02.2019 kasvava metsa raieõiguse

võõrandamise lepingu (dtl 65–68), ning et hageja tasus kostjale lepingu alusel 24 000 eurot

(dtl 72). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kokkulepitud tähtajaks, mida pooled pikendasid

ühe aasta võrra (dtl 93–94), hageja raiet ei teostanud.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ja kostja vahel 25.02.2019 sõlmitud

kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping vastab Riigikohtu praktika kohaselt

rendilepingu tunnustele (VÕS § 339, vt nt RKTKo 20.06.2018, 2-17-280, p-d 22.1–22.2;

15.06.2011, 3-2-1-51-11, p 16) ning rendilepingule tuleb täiendavalt kohaldada üürilepingu

kohta sätestatut (VÕS § 341). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hageja tasu

osalise tagasimakse alusena saab analoogia korras kohaldada VÕS § 195 lg-t 5 ning kui

tagastavas summas kokkulepet ei saavutata, tuleb lähtuda VÕS § 189–191 sätestatust.

Eelnevalt viidatud õigusnormide kohaldamine ei sõltu sellest, kas raieõiguse võõrandanud isik

(siinsel juhul kostja) on kinnisasja omanik või mitte. Kostja viited sellele, et üksnes kinnisasja

omanik saab pärast lepingu tähtaja lõppu võimaldada raieõiguse omandanud isikul raiet teha,

ei ole põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt tagasi raieõiguse eest makstud tasu, mitte raieõiguse

teostamist. Kuna hageja ei saanud raieõigust lepingu tähtaja jooksul kasutada, st ta ei ole

kasvavat metsa raiunud, seda välja vedanud ega kostjalt metsamaterjali omandanud, tuleb

kostjal hagejale analoogia alusel VÕS § 195 lg-ga 5 tagastada raieõiguse eest makstud tasu.

Sellel, et kostjal ei ole Kreisi kinnisasja omanik, ei olnud asja lahendamisel olulist tähtsust.

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eksinud tõendite hindamise nõuete vastu.

Hageja lepingust tulenevad õigused jäid olulises ulatuses realiseerimata objektiivsetel

põhjustel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja on tõendanud, et lepingu kehtivuse

ajal ei olnud võimalik raiet teostada ilmastikutingimuste tõttu. Kostja väidetu, et kui hageja ei

teosta raieõigust kahe aasta jooksul, siis loetakse leping nõuetekohaselt täidetuks ja hageja ei

saa raieõiguse eest makstud tasu tagasi, lepingust ei tulene. Lepingu p 18, mis nägi ette

lepingu pikendamise võimaluse, kui raie teostamine ei ole võimalik, viitab sellele, et pooled ei

näinud lepingu sõlmimisel ette võimalust, et raiet ei õnnestuks kahe aasta jooksul teha. Seda,

millistel alustel ja asjaoludel tekib hagejal õigus kostjalt tasu või osa sellest tagasi nõuda,

pooled lepingus ei reguleerinud. Tasu osalise tagastamise õiguslik alus tuleneb aga seadusest.

Ringkonnakohus rõhutab, et hageja tegi lepingu p 7 alusel kostjale puidu eest ettemakse.

11. Hageja on tõendanud, et tal oli naaberkinnisasja omanikuga kokkulepe, et ta võib

kinnisasja puidu väljavedamiseks kasutada talvel (dtl 172). Sellel, millal hageja sellise

kokkuleppe sõlmis, ei olnud asja lahendamisel määravat tähtsust. Hagejal ei õnnestunud

raieõigust teostada ilmastikutingimuste tõttu (dtl 174–175, 219–221, 225–229, 230–273).

2-23-6423

Kostja üldised viited sellele, et hageja oleks saanud kasutada kergemat langetustraktorit või

langetada puid inimjõul ja vedada puitu metsast välja ATV-ga, eelnevat ümber ei lükka.

Tunnistaja KL on selgitanud, et kinnisasjal pidi tehtama lageraie ja et kinnisasi oli väga

pehme pinnasega. Seetõttu sai kinnisasjale minna üksnes suur tehnikaga ja nii, et puud

võetakse kiiresti maha ja viiakse kiiresti välja. Tunnistaja KL selgituse kohaselt oli

suurtehnika ainuke variant (dtl 326–327, ajamärk 00:37:15).

12. See, milline osa lepingujärgsest tasust kuulus kostjale tasumisele renditasuna, tulenes

siinsel juhul sellest, milline oli maatulundusmaa renditasu kuus kahe aasta jooksul. Hageja on

tõendanud, et renditasu oli 26 eurot kuus (dtl 100–102). Kostja ei vaielnud sellele maakohtu

menetluses vastu ega väitnud, et renditasu peaks olema suurem.

13. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue lepingu alusel makstud tasu osaliseks tagamiseks

põhjendatud, ja ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu otsust vaidlustatud ulatuses tühistada.

Kostja apellatsioonkaebus jääb seetõttu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel kostja kanda.

15. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda

TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse

jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)