2-23-8081/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.05.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-8081

Kohtuasi

Nord Interactives OÜ hagi SV TRADING OÜ vastu

võlgnevuse 17 129,27 euro, viivise 644,78 euro ja

lisanduva viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.07.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

SV TRADING OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

19 572,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Nord Interactives OÜ (registrikood 14354121),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Magnus Braun ja

advokaat Oliver Grauberg

Kostja SV TRADING OÜ (registrikood 12978876),

lepinguline esindaja vandeadvokaadid Liis Könn ja

Grete-Kai Teeäär

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 05.07.2024 otsus täies ulatuses ja teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata.

2. Rahuldada SV TRADING OÜ apellatsioonkaebus.

3. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluse kulud Nord Interactives OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-23-8081

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Nord Interactives OÜ (hageja) esitas 02.06.2023 Harju Maakohtule SV TRADING OÜ

(kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja 17 129,27 eurot ja viivise.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled müügilepingu, mille kohaselt kohustus hageja

kostjale tarnima ja paigaldama Radisson Riga hotelli näidistoa mööbli. Hageja 26.07.2022

hinnapakkumise nr 1769 kohaselt oli mööbli maksumus koos transpordi ja paigaldusega

9321,35 eurot. Pooled leppisid kokku, et tasumine toimub kahes osas – 50% ettemaksuna ning

50% pärast mööbli paigaldamist. Kostja tasus 02.08.2022 ettemaksu 4660,68 eurot.

Mööbli paigaldamine Radisson Riga hotelli toimus osaliselt 10.10.–11.10.2022, kuid see jäi

lõpetamata, sest hotellipoolne kontaktisik ei lubanud mööblit paigaldada selle dekoori

mittevastavuse tõttu olemasoleva mööbli dekoorile. Kostjal oli kohustus kontrollida, kas

mööbli dekoor vastab tema poolt soovitule. Hageja on täitnud oma lepingulised kohustused

ning andnud kostjale üle müügilepingu alusel võlgnetava kauba.

Kostja ei ole tasunud hageja arvet nr 1965. s.o müügilepingust tulenevat teist osamakset

4660,67 eurot, mis muutus sissenõutavaks 26.10.2022.

1.2. Kostja on viivituses ka hilisemate projektide eest väljastatud arvete tasumisega.

Hageja on tootnud kostjale eritellimusmööblit ja selle paigaldanud aadressidel Veskiposti tee

2 (projekt Columbus), Õismäe tee 130 (projekt Haabersti) ja Sepise 7 (projekt JMV).

Haabersti projektis tehtud töö on kostja vastu võtnud 09.03.2023 ilma pretensioone esitamata.

Columbuse projektis tehtud tööd on kostja vastu võtnud 28.02.2023 samuti ilma pretensioone

esitamata. JMV projekti mööbli tellimuse kinnitas kostja 03.01.2023.

Kostja on jätnud hagejale tasumata Columbuse, Haabersti ja JMV projektidega seotud

järgmised arved:

-

Arve nr 2055 alusel võlgnevus 216 eurot, mis muutus sissenõutavaks 04.01.2023;

-

Arve nr 2073 alusel võlgnevus 2490 eurot, mis muutus sissenõutavaks 12.01.2023;

-

Arve nr 2092 alusel võlgnevus 3209,98 eurot, mis muutus sissenõutavaks 14.02.2023;

-

Arve nr 2093 alusel võlgnevus 1530 eurot, mis muutus sissenõutavaks 16.02.2023;

-

Arve nr 2110 alusel võlgnevus 420 eurot, mis muutus sissenõutavaks alates

28.02.2023;

2-23-8081

-

Arve nr 2135 alusel võlgnevus 4942,46 eurot, mis muutus sissenõutavaks alates

24.03.2023.

Kostja on varasemalt tasunud hagejale ettemaksu 339,84 eurot. Kostja võlgneb hagejale

Radissoni Riga hotelli, Columbuse, Haabersti ja JMV projektide lepinguliste kohustuste

täitmise eest kokku 17 129,27 eurot.

1.3. Pooled sõlmisid 30.07.2021 töövõtulepingu nr 542, millega hageja kohustus tootma

kostja tellimusel eritellimusmööbli Advokaadibüroo Sorainen kontorisse. Pooled leppisid

lepingueelsete läbirääkimiste käigus kokku, et lepingu hind on 117 047,70 eurot, millele

lisandub käibemaks. 04.01.2023 esitas kostja aga hagejale nõude 17 934,87 eurot

töövõtulepingu nr 542 alusel enammaksud rahasumma tagastamiseks. Hageja hinnangul ei ole

kostja tasunud hagejale rohkem, kui pooled lepingus kokku leppisid.

27.07.2021 saatis kostja esindaja JO hageja juhatuse liikmele SKle töövõtulepingu

allkirjastamiseks ja selle p 3.1 kohaselt oli lepingu hind 117 047,70 eurot, millele lisandub

käibemaks. Lepingu punktis 3.4 oli sätestatud, et kui pole teisiti kokku lepitud, lisandub

hinnale käibemaks. SK vastas kirjale kommentaaridega üksnes lepingu p-de 4.7, 5.5, 5.8,

5.10, 7.4 ja 9.3 kohta. Pooled pidasid 26.07.–28.07.2021 läbirääkimisi nimetatud punktide üle.

30.07.2021 allkirjastas SK kostja saadetud töövõtulepingu nr 542 teadmisega, et pooled on

pidanud läbirääkimisi p-de 4.7, 5.5, 5.8, 5.10, 7.4 ja 9.3 täiendamise ja muutmise üle.

Punktide 3.1 ja 3.4 muutmise üle pooled läbirääkimisi ei pidanud. Hiljem selgus, et

30.09.2021 allkirjastatud töövõtulepingu versiooni p 3.1 kohaselt oli lepingu hind 117 047,70

eurot, kuid puudub täpsustus käibemaksu kohta. Lepingu p 3.2 kohaselt sisaldab hind

käibemaksu, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

Hageja leiab, et töövõtuleping nr 542 sõlmiti tingimusel, mille kohaselt oli lepingu hind 117

047,70 eurot, millele lisandus käibemaks. Pooled on pärast lepingu sõlmimist hinna tasumise

kohustust täitnud viisil, nagu selles lepingu 25.07.2021 versioonis kokku lepiti. Hageja on

kostjale esitanud arved nii, et lepingu hinnale lisandub käibemaks ning kostja on arved

tasunud. Töövõtuleping nr 542 tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 93 lg 1 alusel

lugeda sõlmituks nii nagu seda mõistis hageja kui eksinud pool. Hagejal puudub kohustus

tagastada kostjale käibemaksule vastav osa.

1.4. Kostjal ei ole õigust hageja nõuete täitmisest keelduda ega nõudeid tasaarvestada.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagejal kostja vastu Radisson Riga hotelli projektiga

seotud nõudeid.

Kostja ei nõustu, et Radisson Riga hotelli projekti kohta sõlmitud leping on müügileping.

Eritellimusmööbli valmistamisele ja paigaldamisele suunatud kokkulepe on töövõtuleping.

Kostja on tellinud hagejalt mööbli valmistamise, tarnimise ja paigaldamise. Mööbli

paigaldamine moodustab üle 48% lepingu koguhinnast, sest lepingu hind oli 9321,35 eurot, sh

käibemaks, millest mööbli paigaldus 4500 eurot, sh käibemaks (= 4500 ÷ 9321,35). Kuigi

mööbli valmistamise kulusid ei ole tellimuses ega arvetel eraldi välja toodud, on eeldatav, et

vastavate tööde väärtus moodustab vähemalt 2% lepingu koguhinnast (ca 190 eurot, sh

käibemaks). Teenuse osutamise komponent on lepingu puhul domineeriv.

2-23-8081

Sõltumata sellest, kuidas lepingut kvalifitseerida, pidi kostja tasuma Radisson Riga hotelli

näidistoa mööbli eest 50% ulatuses pärast mööbli paigaldamist. Kuna mööbel jäi

paigaldamata (selle üle ei ole vaidlust), siis ei ole hagejal tekkinud tasunõuet kostja vastu.

Kuna projekti koguhinnast moodustas 4500 eurot, sh käibemaks, mööbli paigaldus, kuid

mööbel jäi paigaldamata, ei saa kostjalt nõuda tasu tööde eest, mida tegelikkuses ei tehtud.

Hageja tegi lepingutingimustele mittevastava töö. Kostja esitas hagejale tööjoonised, mille

kohaselt pidi valmistatav mööbel olema toonis „Cherry“ ning ühtima hotellitubades

olemasoleva mööbliga (fotod olemasolevast mööblist olid tööjoonistele lisatud). Hageja

valmistas mööbli, kuid mööbli paigaldamise käigus selgus, et hageja on valmistanud

puitdetailid ette toonis „Havanna Cherry“, mitte toonis „Cherry“. Kahe värvitooni erinevus on

silmnähtav, mis nähtub tööjoonistele lisatud värvinäidiselt ja värvikaardilt:

Radisson Riga hotell ei lubanud vales toonis mööblit näidistuppa paigaldada ning vea tõttu

keeldus Radisson Riga hotelli pidaja sõlmimast kostjaga lepingut hotellitubade sisustamiseks.

Hageja kinnitas kostjale, et vale värvitooni valik oli hageja eksimus, kuid esitas sellegipoolest

kostjale arve teise osamakse tasumiseks.

Kui kohus leiab, et hagejal on tasunõue kostja vastu, siis alandab kostja alternatiivselt mööbli

hinda 100% võrra (s.o nullini). Kuna hageja tarnitud eritellimusmööbel oli vales toonis ega

sobinud otstarbeks, milleks kostja seda vajas, on mööbel kostja jaoks väärtusetu.

2.2. Pooled allkirjastasid 30.07.2021 töövõtulepingu nr 542, mille alusel pidi hageja

valmistama eritellimusmööbli Advokaadibüroo Sorainen kontorisse maksumusega 117 047,70

eurot, sh käibemaks (lepingu p-d 3.1 ja 3.2). Hageja kinnitas kostjale, et omavahelistes

suhetes lähtutakse allkirjastatud lepingust. Hageja esitas kostjale lepingu alusel neli arvet

kogusummas 134 982,57 eurot (sh käibemaks), mille kostja on tasunud.

2023. aasta alguses avastas kostja, et on tasunud hagejale ekslikult 17 934,87 eurot (sh

käibemaks) rohkem, kui oli töövõtulepingus nr 542 kokku lepitud (= 134 982,57 – 117

047,70), mistõttu esitas kostja 04.01.2023 hagejale nõude enammakstud summa

tagastamiseks. Hageja ei ole kostjale raha tagastanud. Kostjal on õigus nõuda enammakstud

raha tagastamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel. Kostja nõue on muutunud

sissenõutavaks alates 07.01.2023 (VÕS § 82 lg 1 ja lg 7).

Kostja ei nõustu, et lepingu tõlgendamise tulemusel tuleks lugeda leping sõlmituks hageja

soovitud kõrgema hinnaga. Leping on selge. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et poolte

vahel oli kokkulepe suurema summa tasumiseks.

Lepingut ei saa muuta hageja väidetava eksimuse tõttu (tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 93 lg 1). Hagejal ei ole õigust lepingut tühistada. Hageja ei ole enne vaidlusaluste

2-23-8081

arvete esitamist kostjat ka informeerinud sellest, et hageja arvates on tal õigus leping

tühistada. Kostja ei ole viinud hagejat lepingu hinna osas eksimusse. Hind on lepingus selgelt

kirjas. Lepingu hind kujunes läbirääkimiste käigus ning tähtsust ei oma, et enne lepingu

allkirjastamiseni jõudmist arutleti ka teistsugustel tingimustel lepingu sõlmimise üle.

Kostjal puudus tahe täita lepingut viisil, nagu hageja seda ühepoolselt tõlgendas. Kuigi kostja

on hagejale tasunud arved suuremas summas, kui leping ette näeb, siis ei ole kostja arvete

tasumisega nõustunud täitma lepingut kõrgema hinnaga. Hageja esitas alusetult arved

suuremas summas. Kostja raamatupidaja tasus ekslikult arved kontrollimata nende vastavust

lepingule. Kuna hageja esitas mitu arvet, selgus enammakse alles siis, kui auditeerimise

käigus projekti kulu ja vastavus lepinguga üle kontrolliti (iga ükskiku arve tasumisel ei olnud

võimalik enammakset märgata). Koheselt pärast enammakse avastamist esitas kostja hagejale

tagasinõude.

Kostjal on õigus nõuda hagejalt kohustuse täitmisega viivitamise tõttu ka viivist seadusjärgses

määras (VÕS § 113 lg 1). 07.07.2023 seisuga on hageja nõudele lisandunud viivis 944,16

eurot. Viivis suureneb iga päevaga.

2.3. Kostja ei vaidle vastu asjaoludele, et hageja on esitanud kostjale seoses projektidega

Columbus, Haabersti ja JMV arveid 12 808,44 euro (sh käibemaks) ulatuses, mida kostja ei

ole tasunud.

2.4. Kostja on VÕS § 110 lg 1 alusel keeldunud Radissoni Riga hotelli, Columbuse, Haabersti

ja JMV projektide maksmata arvete tasumisest, kuna hageja ei ole tagastanud kostjale

töövõtulepingu nr 542 alusel enammakstud 17 934,87 eurot (sh käibemaks). Hageja ja kostja

on teinud regulaarselt koostööd mitmete sisustusprojektide raames ning vastastikused nõuded

on tekkinud lühikese ajaperioodi jooksul (aastatel 2021–2023). Seetõttu on nõuded piisavalt

seotud, mis võimaldab kostjal keelduda enda kohustuse täitmisest.

VÕS § 114 lg 4 kohaselt ei pea võlgnik tasuma ka viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldus

oma kohustuse täitmisest.

2.5. Kui kohus peab hageja nõudeid põhjendatuks, tasaarvestab kostja esimeses järjekorras

hageja põhinõude (17 129,27 eurot) ning teises järjekorras hageja viivisenõude (hagi

esitamise seisuga 644,78 eurot) enda töövõtulepingu nr 542 alusel tehtud enammakse

tagastamise nõudega (17 934,87 eurot) ning lisanduva viivisenõudega (07.07.2023 seisuga

944,16 eurot) ulatuses, mis on kohtulahendi tegemise ajaks muutunud sissenõutavaks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 05.07.2024 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

17 129,27 eurot ja viivise 2912,35 eurot seisuga 05.07.2024. Samuti mõistis maakohus

kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras põhinõudelt

(s.o 17 129,27 eurolt) alates 06.07.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis

maakohus kostja kanda ning määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

2-23-8081

Radissoni Riga hotelli näidistoa mööbel

3.1. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle:

-

kostja saatis 26.05.2022 hagejale e-kirja palvega teha hinnapakkumine Radisson Riga

hotelli näidistoa mööblile;

-

hageja 26.07.2022 hinnapakkumise nr 1769 järgi oli mööbli hind koos transpordi ja

paigaldusega 9321,35 eurot (koos käibemaksuga 20%), hageja saatis selle e-kirjaga

kostjale;

-

hageja edastas kostjale 28.07.2022 e-kirjaga tellimuse kinnituse nr 1365 maksumusega

9321,35 eurot (koos käibemaksuga 20%) ja ettemaksu arve nr 1886 poole ulatuses

kogumaksumusest, s.o 4660,68 eurot;

-

kostja tasus 02.08.2022 ettemaksu 4660,68 eurot;

-

hageja valmistas mööbli vastavalt tellimuse kinnitusele, kuid Radisson Riga hotelli

pidaja ei lubanud mööblit näidistuppa paigaldada, sest valmistatud mööbli värv ei

olnud sama või sarnane hotellitoas olemasoleva mööbliga.

-

hageja esitas kostjale 12.10.2022 arve nr 1965 müügilepingust tuleneva teise

osamakse (s.o 4660,67 eurot) tasumiseks, tasumise tähtajaga 26.10.2022. Hageja saatis

arve kostjale 12.10.2022 e-kirjaga;

-

kostja keeldus arve tasumisest, viidates ühe põhjusena, et toodetud mööbel ei vastanud

kostja tellimusele (hagejale saadetud joonistele).

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled Radisson Riga hotelli näidistoa

mööblit puudutava lepingu alates kostja poolt 02.08.2022 ettemaksu tasumisest. Hageja esitas

kostjale pakkumise (28.07.2022 e-kirjaga saadetud tellimuse kinnitus nr 1365), mille kostja

oma teoga (ettemaksu arve nr 1886 tasumine) aktsepteeris, millisest hetkest alates on leping

poolte vahel ka sõlmitud (VÕS § 9 lg 2).

3.3. Maakohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud müügileping. Leping on sõlmitud

valmistatava asja (hotellitoa mööbli) tellimiseks ning hinnapakkumises näidatud paigalduse

maksumus (rida Installation on site – hind sisaldab eelnimetatud toodete paigaldust“) 3750

eurot on alla poole hinnapakkumise summast ilma käibemaksuta (7767,79 eurot).

3.4. Maakohtu hinnangul olid Radisson Riga hotelli näidistoa tootejoonised pooltevahelise

müügilepingu osaks. Kostja palus tellimuse esitamisel hagejal valmistada mööbel vastavalt

tootejoonistele ning hageja on hinnapakkumist koostades kinnitanud nendega tutvumist ja

vastavalt nendele joonistele hinnapakkumise koostamist.

3.5. Radisson Riga hotelli näidistoa tööjoonistes on laminaatdetailidel värvi kohta esitatud

järgmised nõudmised: „LAMINAAT Cherry. Sobitada olemasoleva vineeriga. Näidis peab

enne valmistamist Doos heaks kiitma“. Samas on ka väike pilt etteantud värvitooniga. Lisaks

on tööjoonistes trükitud olemasoleva mööbli (kapi) pilt. Maakohtu hinnangul ei olnud

Radisson Riga hotelli näidistoa tööjoonistes ette antud spetsiifilist värvitooni värvikoodi

täpsusega. Laminaadi värvi kohta kasutatud termin „Cherry“ ei ole konkreetne ja üheselt

mõistetav värvitoon. Samuti ei tulenenud nõudest mööbel sobitada olemasoleva mööbliga

konkreetset värvitooni. Kostja on küll viidanud värvikaardi väljavõttele, kuid selles ei ole

toodud tooni „Cherry“ ega sellele vastavat koodi. Samuti on hageja esitanud tõendi, et dekoori

tootjal ei ole värvitooni nimega „Cherry“. Samuti ei ole hageja esitanud kostjale

hinnapakkumist laminaadi tootmiseks värvikoodiga „Cherry“ ega „Havanna Cherry“, vaid

2-23-8081

koodiga „Pfleiderer R42006ML“. Kostja on selle hinnapakkumise aktsepteerinud ning vaidlus

puudub, et hageja tootis selle värvitooniga mööbli.

3.6. Hageja ei ole müügilepingut rikkunud, kui ei kooskõlastanud konkreetse värvitooni

sobivust lõpptellija või selle arhitektidega. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tellis hagejalt

mööbli allhanke korras ehk mööbli lõpptellijaga suhtles kostja, mitte hageja. Kostja ei ole

väitnud, et hagejal oleks olnud kohustus kooskõlastada hinnapakkumine või selles toodud

laminaatdekoori värv otse lõpptellijaga ehk Radisson Riga hotelli või selle arhitektidega.

Asjaomast kohustust hagejale pooltevahelisest müügilepingust ka ei tulenenud.

3.7. Vaidlus puudub ka selles, et kostja ei näidanud hagejale olemasoleva mööbli või dekoori

näidist tellimise esitamisel. Samuti puudub vaidlus, et kostja ei nõudnud hagejalt olemasoleva

mööbliga tutvumist Radisson Riia hotellis enne hinnapakkumise tegemist. Ka seda kohustust

ei tulenenud hagejale müügilepingust.

3.8. Nii hageja kui ka kostja tegevusala on seotud kontorite sisustamisega ja selleks vajaliku

mööbli tellimise või valmistamisega. Seega on mõlema poole teadmised ja oskused

asjaomasel alal, sh mööbli värvikoodide kohta, võrdsed. Kostja pidi aru saama, millises

värvitoonis laminaatdetaile hageja pakub. Kostja kooskõlastas hageja hinnapakkumise.

Hageja ei vastuta selle eest, kui mööbel ei sobi olemasoleva mööbliga. Nõue sobitada pakutav

mööbel olemasolevaga tähendab seda, et seda pidi tegema hageja failis kujutatud või paberil

trükitud mööbli pildi põhjal. On üldteada, et fotol sõltub värvi tajumine foto tegemise

valgustingimustest, trükikvaliteedist ja faili suurusest jms. Fotodel võib mööbli värvi tajuda

erinevalt.

3.9. Kuna hageja valmistas müügilepingu tingimustele vastava asja, siis kostjal puudus alus

keelata hagejal mööblit paigaldamast. Asjaolu, et lõpptellija seda tegi, ei kuulu hageja

vastutusalasse, kuna hagejaga sõlmitud lepingu kohaselt pidi kostja kui ostja asja vastu võtma

(VÕS § 208 lg 1) ehk siinsel tagama mööbli paigaldamise võimaldamise. Kuna kostja seda ei

taganud, sattus kostja vastuvõtuviivitusse (VÕS § 119 lg 1). Kuna hageja ei saanud mööblit

paigaldada kostjast tuleneva asjaolu tõttu, siis on hagejal VÕS § 109 lg 1 kohaselt õigus

nõuda kostjalt müügilepingus kokkulepitud tasu maksmist.

Columbuse, Haabersti ja JMV projektid

3.10. Hageja nõue kostja vastu Columbuse, Haabersti ja JMV projektide eest on põhjendatud.

Kostja ei ole vastu vaielnud nõude aluseks olnud faktilistele asjaoludele, samuti sellele, et

kostja ei ole hageja asjaomaseid arveid tasunud.

Advokaadibüroo Sorainen kontori projekt

3.11. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 30.07.2021 töövõtulepingu nr 542. Lepingu p 3.1

kohaselt on lepingu hind 117 047,70 eurot. Lepingu hind sisaldab endas muuhulgas töövõtja

lepingu raames tehtavaid kõiki kulutusi, sealhulgas materjalikulu, tööjõukulu, transpordikulu,

samuti kõiki muid tööde teostamiseks tehtud kulutusi. Lepingu punkti 3.2 sätestab, et kui pole

teisiti kokku lepitud, siis sisaldab hind käibemaksu.

3.12. Maakohus leidis, et lepingut vastavalt VÕS § 29 tõlgendusreeglitele tõlgendades tuleb

asuda seisukohale, et lepingu p-s 3.1 märgitud hind ei sisaldanud käibemaksu ning see

lisandus hinnale. Seega ei ole kostja hagejale tasunud rohkem, kui lepingus kokku lepitud.

2-23-8081

Seetõttu puudus kostjal alus keelduda rahuldamast hageja eelnevalt käsitletud nõudeid VÕS §

110 lg 1 alusel ning teha tasaarvestust.

Lepingueelsete läbirääkimiste käigus tegi hageja kostjale hinnapakkumise nr 1496 hinnaga

117 047,70 eurot pluss käibemaks. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et hageja oleks teinud

muid hinnapakkumisi, sh summaga 117 047,70 eurot koos käibemaksuga. Kostja ei ole

esitanud tõendeid, et hinda 117 047,70 eurot (millele lisandub käibemaks) oleks täiendavalt

läbi räägitud ja vähendatud 20% võrra.

Lepingu p-s 8.2 kinnitab kostja hinnapakkumisega tutvumist ning kinnitab selle piisavust

lepingu objekti määratlemiseks ja tööde tegemiseks. Lepingu p 3.7 kohaselt on nii lepingu

hind kui ka eelarve (ehk hinnapakkumine) töövõtjale siduv. Seetõttu tuleb lepingu

tõlgendamisel lähtuda ka hageja esitatud ja kostja heakskiidetud hinnapakkumisest nr 1496,

milles on toodud tarnitavad asjad ja ka hinnad.

Lisaks esitas hageja kostjale arved lähtudes sellest, et lepingu hind on 117 047,70 eurot

(millele lisandub käibemaks), ning kostja on arved ilma küsimusi tõstatamata või vastuväiteid

esitamata tasunud. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja raamatupidamine oli

arveid tasudes eksituses. Kostja väited, et arved tasuti eksituse tõttu, ei ole usutavad.

Äriühingute vahelises äritegevuses on tavapärane, et asja hind näidatakse ilma käibemaksuta

ning käibemaks lisatakse hinnale (mh käibemaksuseaduse § 24 lg 1). Ka hinnapakkumiste

esitamisel ja kokkuleppimisel kajastati hind ilma käibemaksuta, st käibemaks lisandus.

3.13. Kuna kostja jäi viivitusse hageja nõutavate summade tasumisega, on põhjendatud ka

hageja viivise nõue. Kostja on 02.04.2024 istungil kinnitanud, et ta vaidle vastu hageja viivise

arvestusele ega arvete sissenõutavaks muutumise kuupäevadele.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole hagejal kostja vastu Radisson Riga hotelli

projektiga seotud nõudeid.

4.1.1. Poolte vahel oli töövõtuleping. Maakohus jättis tähelepanuta, et lisaks paigaldusele

moodustab lepingu juures teenuse osutamise komponendi ka mööbli valmistamine. Kuigi

mööbli valmistamise kulusid ei ole tellimuses ega arvetel eraldi välja toodud, on eeldatav, et

asjaomaste tööde väärtus moodustab vähemalt 2% lepingu koguhinnast (ca 190 eurot, sh

käibemaks). Kostja hinnangul on teenuse osutamise komponent lepingu puhul domineeriv ja

müügilepingu sätted ei kohaldu (VÕS § 208 lg 2 teine lause).

4.1.2. Hageja pidi tootma eritellimusmööbli toonis „Cherry“. Kostja ei nõustu maakohtuga

selles, et Radisson Riga hotelli näidistoa tööjoonistest ei nähtu, millises konkreetses toonis

hageja mööbli tootma peab. Tööjooniste kohaselt pidi valmistatav mööbel olema toonis

„Cherry“ ning ühtima hotellitubades olemasoleva mööbliga. Tööjoonistes ei olnud küll

märgitud soovitava värvitooni koodi, kuid joonised olid ka ilma koodita piisavalt selged, et

määratleda, mis värvi mööbel peab olema. Hageja oli kohustatud tutvuma tööjoonistel

kujutatud piltide ja joonistega ning tegema töö nendele vastavalt. Kui hageja hinnangul oli

sisend ebaselge või mitmeti mõistetav, oleks hageja professionaalse mööblitootjana pidanud

kostjalt täiendavaid selgitusi paluma.

2-23-8081

4.1.3. Kostja ei nõustunud mööbli tootmisega värvitoonis „Havanna Cherry“, kui tasus hageja

ettemaksuarve, millel oli valmistatava mööbli tooniks märgitud „Pfleiderer R42006ML“.

Poolte kokkuleppe sisuks oli mööbli valmistamine toonis „Cherry“. Maakohus tuvastas, et

Radisson Riga hotelli näidistoa tööjoonised olid pooltevahelise lepingu osa, mistõttu pidi

hageja tegema hinnapakkumise vastavalt hageja juhistele. Hageja ei täpsustatud, et tegemist

on värvikoodiga ega viidatud sõnaliselt, et tegemist on tooniga „Havanna Cherry“. Kostja

võis mõistlikult eeldada, et hinnapakkumises näidatud värvikoodid vastavad kostja

tellimusele. Hageja ei teavitanud kostjat, et ta otsustas valmistada mööbli toonis „Havanna

Cherry“ (mitte „Cherry“). Hageja rikkus VÕS § 14 lg-st 1 tulenevat kohustust teatada

asjaoludest, mille vastu teisel poolel on äratuntav oluline huvi.

4.1.4. Ettemaksuarve tasumine ei ole käsitatav lepingu muutmisena valmistatava mööbli värvi

osas. Kostja nõustus küll hageja hinnapakkumisega (toodetava mööbli hinnaga), kuid ei

taganenud seejuures enda soovist saada mööbel toonis „Cherry“. Hageja kinnitas kostjale

28.11.2022 e-kirjas, et vale värvitooni valik oli hageja eksimus.

4.1.5. Kostja võimalik kohustus kinnitada mööbli sobivus lõpptellijaga ei oma tähtsust.

4.2. Hagejal ei ole kostja vastu Columbuse, Haabersti ja JMV projektidega seotud nõuded,

sest kostja on keeldunud summa tasumisest VÕS § 110 alusel ja on Columbuse, Haabersti ja

JMV projektidega seotud nõuded tasaarvestanud enda nõudega hageja vastu. Hageja nõuded

kostja vastu lõppesid tasaarvestuse tulemusena (VÕS § 186 p 2).

4.3. Kostjal oli õigus keelduda hagejale tasu maksmisest. Kostja on tasunõude kehtivalt

tasaarvestanud.

4.3.1. Töövõtulepingu tingimused sisalduvad 30.07.2021 allkirjastatud lepingus. Lepingus on

ka hinnakokkulepe, mille kohaselt on lepingu hind 117 047,70 eurot, milles sisaldub

käibemaks. Arvestades lepingu p-te 3.7 ja 5.2, ei saa tasukokkulepe tulla kuskilt mujalt kui

lepingust.

4.3.2. Lepingu tõlgendamisel ei saa jõuda järelduseni, et hinnale lisandub käibemaks. Lepingu

p-d 3.1 ja 3.2 on hinna osas selged ega vaja tõlgendamist. Lepingu tõlgendamine viisil, et

hinnale lisandub käibemaks, oleks vastuolus lepingu sõnastusega ning muudaks lepingus

sisalduva hinnakokkuleppe sisutuks.

Lepingu tõlgendamine ei saa tuua kaasa

lepingutingimuste sisulist muutmist või tühistamist. Lepingupoolte ühine tahe leppida kokku,

et hinnas sisaldub käibemaks. Nii on pooled lepingus kirjalikult kokku lepitud ja see nähtub

ka lepingu sõlmimise asjaoludest. Lepingu tõlgendamist ei mõjuta asjaolu, et hageja ei ole

muutnud hinnapakkumist. Lepingu hind tuleneb lepingu p-dest 3.1 ja 3.2 ning

hinnapakkumine või selle muutmine või muutmata jätmine ei ole lepingu hinna tuvastamisel

oluline. Pooled leppisid hinna muutmises suuliselt kokku. Lepingu tõlgendamisel ei oma

tähtsust, et kostja on hageja arved ekslikult tasunud kokkulepitust suuremas summas ning

kostja töötaja on esitanud ekslikult leppetrahvinõude arvete summast (mitte allkirjastatud

lepingust) lähtudes.

4.4. Kuna kostjal on hageja vastu nõue 17 934,87 eurot Advokaadibüroo Sorainen kontori

projektis enamtasutud summa tagastamiseks, siis võis kostja keelduda enda kohustuse

täitmisest hagejale VÕS § 110 lg 1 alusel. Kostja on tasaarvestanud hageja nõuded enda

Advokaadibüroo Sorainen kontori projekti raames tehtud enammakse tagastamise nõudega.

2-23-8081

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja jäi

maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja

maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi

muuta ka menetluskulude jaotust, samuti tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise.

7. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna ning palus uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust täies ulatuses.

8. Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-des 3.1 ja 3.7 loetletud asjaolud, mille üle pooled

apellatsioonimenetluses ei vaidle. Seega võtab ringkonnakohus need asjaolud TsMS § 652 lg

1 p 1 järgi asja lahendamisel aluseks. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses ka selle üle, et

hageja nõue kostja vastu seoses Columbuse, Haabersti ja JMV projektidega on põhjendatud.

9. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kostja peab tasuma

hagejale tasu 4660,67 eurot Radisson Riga hotelli näidistoa mööbli eest. Columbuse,

Haabersti ja JMV projektide tasunõudega seoses ning juhuks, kui hageja nõue Radisson Riga

hotelli näidistoa mööbli eest osutub põhjendatuks, on kostja esitanud menetlusliku

tasaarvestusavalduse, tasaarvestamaks tal hageja vastu oleva 17 129,27 euro tagastamise ja

viivise nõudega.

10. Ringkonnakohus hindab kõigepealt hageja nõuet tasu saamiseks Radisson Riga hotelli

näidistoa mööbli eest (I) ja seejärel kostja menetluslikku tasaarvestusavaldust (II). Lõpetuseks

teeb ringkonnakohus menetluslikud otsustused.

I

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kvalifitseeris poolte õigussuhte õigesti

müügilepinguna VÕS § 208 lg 1 tähenduses.

11.1. Vastavalt VÕS § 208 lg-le 1 kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 2 kohaselt kohaldatakse müügilepingu sätteid ka

lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks. Seega kohaldub müügilepingu

regulatsioon üldjuhul ka valmistatava asja tellimisel ja võõrandamisel.

11.2. Kostja tellis hagejalt Radisson Riga hotelli näidistoa mööbli. Lepingu põhisisuks oli

mööbli omandi üleandmine tasu eest. Kuigi müüdud asja olemuse tõttu vajab see ka

paigaldamist, ei muutu leping seetõttu veel töövõtulepinguks. Müügilepingu sätteid ei

kohaldata üksnes nendele lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes

asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises (VÕS § 208 lg 2).

2-23-8081

11.3. Sõltumata hageja hinnapakkumises ja tellimusel kinnitusel märgitud mööbli

paigaldamise maksumusest, oli lepingu esemeks valmistatava mööbli tellimine. Ilma mööbli

tellimiseta ei olnud vajadust seda ka paigaldada. St paigaldamine ei olnud iseseisev

põhikohustus. Ringkonnakohtu hinnangul oli leping eelkõige suunatud mööbli

võõrandamisele, kui et selle paigaldamisele. Ka kohtupraktikas on eritellimusena valmistatava

köögimööbli osas leitud, et tegemist on müügilepinguga olukorras, kus leping hõlmas ka

valmistatava mööbli tarnimist ja transporti (vt nt RKTKo 19.04.2017, 3-2-1-16-17, p 14).

Maakohus tuvastas õigesti, et mööbli paigalduse maksumus 3750 eurot on alla poole lepingu

maksumusest (s.o 7767,79 eurot ilma käibemaksuta). Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus

kostjaga, nagu oleks teenuse osutamise komponent olnud lepingu puhul domineeriv.

11.4. Ebaõige on kostja käsitlus, nagu tuleks lepingu puhul eraldi tuvastada, millise mahu

moodustas lepingust mööbli valmistamine kui selline. Nagu eelnevalt viidatud, kohalduvad

müügilepingu sätted ka valmistatava asja tellimisel. Poolte esiletoodud asjaolud ei võimalda

järeldada, et poolte tahe oli sõlmida müügilepingu kõrvale eraldi töövõtuleping müügilepingu

eseme (mööbli) paigaldamiseks.

12. Ringkonnakohtu hinnangul vastab valmistatud mööbel lepingu tingimustele. Hageja ei ole

lepingut rikkunud.

12.1. Maakohtule ei saa ette heita tõendite hindamise nõuete rikkumist. Hageja on kostjalt

saadud tööjoonistest lähtudes pakkunud hinnapakkumises ja tellimuse kinnituses, et laminaadi

detailid toodetakse toonis „Pfleiderer R42006ML“ (dtl 10 ja 12). Kostja on hageja

hinnapakkumise üle vaadanud ja selle kinnitanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

fotodel võib tööjoonistel olnud värvitooni tajuda erinevalt. Kostja pidi hinnapakkumises ja

tellimuse kinnitusel märgitud värvitooni põhjal aru saama, millises värvitoonis hageja kostjale

laminaatdetaile pakkus. Kuna kostja on sisustusteenuste pakkuja, võib temalt asjaomaseid

teadmisi eeldada. Hagejal ei olnud kohustust lõpptellijaga laminaatdetailide värvitooni

kooskõlastada. Samuti ei esitanud kostja hagejale olemasoleva mööbli või dekoori näidist

tellimuse esitamisel.

12.2. Hageja tegi kostjale hinnapakkumise kostja esitatud materjalide alusel (dtl 9), pakkudes

laminaatdetailide toonina „Pfleiderer R42006ML“ (dtl 10). Hageja on selgitanud, et toon

„Cherry“ võib tähendada laia variatsiooni erinevatest toonidest (dtl 226, p 10) ja „Cherry“

võib vastata mitmele toonile (dtl 289, ajamärgid 00:05:19 ja 00:13:52). Kostja esindaja on

e-kirjavahetuses märkinud, et ei kontrollinud üle, mida tähendab „Havanna Cherry“ nime

kandev toode (dtl 234). Kostja ülesanne oli nõustumise andmisel veenduda, et hageja pakutud

laminaatdetailine toon oli see, mida kostja hagejalt soovis.

12.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tootejoonised olid müügilepingu osaks

(tootejooniste järgi tuli hagejal mööbel valmistada), kuid laminaatdetailide toon tulenes

hageja pakkumisest (dtl 10–11), sest tööjoonistel ei olnud ette nähtud konkreetset värvitooni

selle täpsusega.

13. Kuna hageja ei ole lepingut rikkunud, leidis maakohus õigesti, et hageja tasunõue seoses

Radisson Riga hotelliga on põhjendatud. Kuna kostja ei võimaldanud hagejal mööblit

paigaldada, sattus kostja vastuvõtuviivitusse (VÕS § 119 lg 1).

14. Järgnevalt hindab ringkonnakohus kostja menetluslikku tasaarvestusavaldust.

2-23-8081

II

15. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eksinud töövõtulepingu nr 542 tõlgendamisel ja

kohaldas ebaõigesti VÕS § 29 lg-t 1. Lepingu p-d 3.1 ja 3.2 on hinna osas selged, ja neist

nähtub poolte selge tahe, et lepingu hinnaks on 117 047,70 eurot, mis sisaldab käibemaksu.

16. Lepingu p 3.1 kohaselt on lepingu hind 117 047,70 eurot. Lepingu hind sisaldab endas

muuhulgas töövõtja poolt lepingu raames tehtavaid kõiki kulutusi, sealhulgas materjalikulu,

tööjõukulu, transpordikulu, samuti kõiki muid tööde teostamiseks tehtud kulutusi. Vastavalt

lepingu p-le 3.2, kui pole teisiti kokku lepitud, siis sisaldab hind käibemaksu (dtl 163).

17. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest (VÕS § 29 lg 1).

Allkirjastatud töövõtulepingust nr 542 tuleneb ringkonnakohtu hinnangul selgelt poolte tahe

leppida kokku lepingu hinnas 117 047,70 eurot, mis sisaldab käibemaksu. See, kas pooled

võisid leppida kokku teisiti, kui lepingu p-des 3.1 ja 3.2 kirjas, ei ole lepingu tõlgendamise

küsimus, vaid eeldas poolte asjaomase kokkuleppe tuvastamist. Lepingu sisu ei saa

tõlgendamise kaudu muuta. Lepingut allkirjastades on hageja kinnitanud, et nõustub selles

toodud hinnaga. Poolte hinnakokkulepe on ringkonnakohtu arvates selge. Maakohus ei ole

tuvastanud ja poolte esiletoodud asjaoludest ei nähtu poolte kokkulepet muuta lepingu p-des

3.1 ja 3.2 märgitud hinda – st et lepingu hind oleks 117 047,70 eurot, millele lisandub

käibemaks.

18. Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et pooled pidasid prioriteetseks 30.07.2021 allkirjastatud

lepingut, vaatamata sellele, et lepingu sõlmimisele eelnevalt olid pooled arutanud erinevate

tingimuste üle (dtl 170, P.F 28.07.2021 kell 15.46 saadetud e-kiri – „Tellimuse kinnitust pole

tarvis saata, sest tegime lepingu, kus on kõik tingimused juba kokku lepitud“). Seejuures

teadvustasid pooled, et tellimuse kinnitusel on punktid, mis ei ole lepinguga kooskõlas.

Seetõttu palus kostja hagejal kinnitada, et pooled lähtuvad allkirjastatavast lepingust (samas).

Vastusena sellele on hageja kinnitanud, et „saame lähtuda lepingust“ (dtl 171, K. Aarna

28.07.2021 kell 15.54 saadetud e-kiri). Vajadusele leping üle vaadata, juhtis kostja juba varem

hageja tähelepanu (dtl 367, P.F 27.070.2021 kell 13.19 saadetud e-kiri).

19. Ringkonnakohus märgib, et hageja saatis kostjale ettemaksuarve varem, kui pooled

lepingu allkirjastasid (vrd dtl 171, K. Aarna kell 15.07 saadetud e-kiri ja dtl 173, ning dtl 162

töövõtulepingu nr 542 allkirjastamise aeg). Hageja saatis ettemaksuarve ka varem, kui hageja

kinnitas kostjale, et pooled lähtuvad lepingust (vrd dtl 171 K. Aarna kell 15.07 ja kell 15.54

saadetud e-kirjad). Seetõttu ei ole lepingu tõlgendamisel põhjendatud lähtuda ettemaksu

arvest. Seejuures viitas ettemaksu arve tellimuse kinnitusele, mitte lepingule, mis allkirjastati

hiljem, ning ettemaksu tasumise tähtpäev oli juba arve väljastamise kuupäeval, s.o 28.07.2021

(dtl 173).

20. Poolte lepingust nähtuva ühise tahte tuvastamine ei eeldanud siinsel juhul seda, et kostjal

oleks tulnud täpselt esile tuua ja tõendada, kuidas pooled jõudsid lepingus märgitud

hinnakokkuleppeni. Lepingu sõlmimine ei eeldanud ka seda, et kostja oleks teinud hagejale

eelnevalt hinnapakkumise samale summale, mis nähtub lepingust. Erinevalt maakohtust leiab

ringkonnakohus, et töövõtulepingu nr 542 p-st 3.7 ei tulene poolte kokkulepet, nagu oleks

hinnapakkumine töövõtjale siduv, ja et hinnapakkumisest tuleks lähtuda lepingus sisalduva

hinnakokkuleppe tõlgendamisel. Pooled sõlmisid lepingu selles toodud tingimustel. Kostja tõi

põhjendatult esile, et hageja on kaks korda allkirjastanud lepingu, mille kohaselt on selle hind

117 047,70 eurot (koos käibemaksuga) (dtl 259–260 ja 162–163).

2-23-8081

21. Lepingu p 3.7 esimese lause kohaselt on hind ja eelarve töövõtjale siduv. Ringkonnakohtu

hinnangul ei tähista „eelarve“ lepingu sõlmimisele eelnevalt esitatud hinnapakkumist, sest

pooled leppisid lepingus kokku teistsuguses tööde maksumuses ja uut hinnapakkumist kostja

hagejale ei esitanud (vt ka dtl 170). Eelarve kujutab endast igasugust töövõtja koostatud töö

maksumuse kalkulatsiooni (VÕS III komm (2021) § 639, p 3.1), mis siinsel juhul väljendus

lepingu hinnas. Vaatamata sellele, et lepingu p-s 8.2 viidatakse sellele, et tellija on enne

lepingu sõlmimist hinnapakkumisega tutvunud ning peab seda piisavaks lepingu objekti

määramiseks ja tööde tegemiseks (dtl 168), ei lisanud pooled hinnapakkumist lepingule. E-

kirjavahetuses leppisid pooled kokku, et nad lähtuvad lepingust (dtl 170–172). Seetõttu leiab

ringkonnakohus, et tööde maksumuse osas ei omanud hinnapakkumine õiguslikku tähendust.

Lepingu p 3.7 eesmärgiks oli kokku leppida siduvas eelarves töö tegelikust mahust või

kulukusest sõltumata (VÕS § 639 lg 1). Tasu suurus tulenes lepingu p-st 3.1 koostoimes p-ga

3.2.

22. Ringkonnakohtul ei ole toimiku materjalide põhjal alust kahelda selles, et kostja avastas

enammaksud summa auditeerimise käigus (dtl 181 – P.F 04.01.2023 kell 11.59 saadetud e-

kiri).

23. Kostja on selgitanud, et pooled leppisid hinna muutmises kokku suuliselt. Arvestades

poolte lepingu allkirjastamisele eelnenud e-kirjavahetust (dtl 170–172 ja 367), ei ole

ringkonnakohtul alust kostja selgituse õigsuses kahelda. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul ka

alust leida, et kostja on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt.

24. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga ka selles, nagu saaks töövõtulepingut nr 542 lugeda

TsÜS § 93 lg 1 alusel sõlmituks selliselt, et lepingu hinnale 117 047,70 eurot lisandub

käibemaks. Menetluses ei ole esile toodud asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada hageja

eksimust lepingu sõlmimisel. Kuna lepingusse sai selle hind selgelt kirja, ei saanud hagejal

olla lepingu hinnast ebaõiget ettekujutust. Tehingu teinud isik ei või tehingut tühistada, kui ta

vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot (TsÜS § 92

lg 5). Pooled ei ole esile toonud ega tõendanud, et hagejal oleks lepingu sõlmimise ajal olnud

ebaõige ettekujutus lepingu hinnast (vt kohtuotsuse eelnevad punktid). Seega kannab lepingu

maksumusega seotud riski hageja ise.

25. Eelneva kokkuvõtteks leiab ringkonnakohus, et kostja tasus hagejale töövõtulepingu nr

542 alusel 17 934,87 eurot ettenähtust rohkem, ning kostjal on VÕS § 1028 lg 1 alusel õigus

nõuda hagejalt viidatud rahasumma tagastamist ja VÕS § 113 lg 1 alusel viivist.

26. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on

õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse

tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis

tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti (VÕS § 197 lg 2 esimene lause). Tasaarvestuse

õigus tekib ja tasaarvestus on võimalik alates ajahetkest, mil tasaarvestava poole (teise poole

vastu suunatud) nõude täitmise tähtaeg on saabunud (nõue on sissenõutav) ja teisel poolel on

nõue tasaarvestava poole vastu. Nõue, mida tasaarvestatakse, peab VÕS § 197 lg 1 kohaselt

olema täidetav ehk teisel poolel peab olema õigus täita nõudele vastav kohustus

tasaarvestavale poolele (RKTKo 28.09.2011, 3-2-1-60-11, p 28; VÕS I komm (2016), § 197,

p 4.3.1).

2-23-8081

27. Kostja esitas menetluses tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas hageja põhinõude

(17 129,27 eurot) enda enammakstud rahasumma tagastamise nõudega (dtl 161, p 25). Kostja

tasaarvestuse tulemusel lõppesid hagi esemeks olnud hageja nõuded kostja vastu, mis

seonduvad Radisson Riga hotelli ja projektidega Columbus, Haabersti ja JMV. Samuti lõppes

kostja nõue hageja vastu, mis seondus töövõtulepingu nr 542 alusel enammakstud

rahasummaga (17 129,27 eurot). Tasaarvestuse tulemusena lõppesid poolte nõuded

tagasiulatuvalt (VÕS § 197 lg 2). Kostja tasus töövõtulepingu nr 542 alusel hagejale tasu nelja

arve alusel (dtl 156, p 3) (s.o tasu, mille käibemaksu summale vastavat osa kostja hagejalt

osaliselt tagasi nõudis), mille tasumise tähtajad olid varasemad, kui hageja projektide

Columbus, Haabersti ja JMV eest väljastatud arvetel (dtl 4–5, p 17 ja 123–131).

Tasaarvestuse tagasiulatuvat mõju tuleb arvestada ka viivisenõude puhul (vt nt RKTKo

15.01.2015, 3-2-1-118-14, p 25). Tasaarvestuse jääki, millelt viivist arvestada, ei tekkinud.

28. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega

jätab hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

29. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab

hagi rahuldamata, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162

lg 1 järgi hageja kanda. Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud

tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate

menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)