2-20-7330/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

27. mai 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-20-7330

Tsiviilasi

osaühingu TAMMEOTSA TEHNIKA hagi AS-i TREV-2

Grupp vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Hagihind

1 471,65 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: osaühing TAMMEOTSA TEHNIKA (registrikood

11233807)

Hageja lepinguline esindaja: Maia Ploom

Kostja: AS TREV-2 Grupp (registrikood: 10047362)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristina Uuetoa-

Tepper

Lihtmenetlus (TsMS § 405)

Kohtuistungi toimumise aeg

15.04.2025.a

Kohtuistungil osalesid

Hageja seaduslik esindaja P. T.

Hageja lepinguline esindaja Maia Ploom

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-

Tepper

Resolutsioon

1. Jätta osaühing TAMMEOTSA TEHNIKA hagi AS TREV-2 Grupp vastu 1244,52 euro ja

viivise väljamõistmiseks rahuldamata.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja osaühing TAMMEOTSA TEHNIKA kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele

luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.07.2017.a

alltöövõtulepingu, millisega hageja kohustus teostama RMK Tartu puukooli teede

ehitustöid asukohaga Rõõmu 7, 9, 13, Tartu linnas. Alltöövõtulepingu alusel oli kokku

lepitud garantiiaeg, mis lepingu tingimustel jõustus „Alltöövõtu tööde üleandmise-

vastuvõtmise akti“ allkirjastamisega ning kestis lepingu kohaselt 24 kuud alates teostatud

tööde ehitise omanikule üleandmisest. 16.01.2018.a sõlmisid pooled alltöövõtu tööde

üleandmise-vastuvõtmise akti. Selle aktiga leppisid pooled kokku, et tellija on kinni

pidanud garantiitagatisena 5% lepingu lõplikust hinnast koos käibemaksuga ning töös

puuduseid ja sanktsioone ei ole. Aktis näidatud garantiitagatise summast 1981,41 eurost

tasus kostja 736,89 eurot, tasumata jäi 1 244,52 eurot. Kostja põhjendas oma vastuses

raha mittetagastamist tasaarvestuse avaldusega. Hageja on arvamusel, et tegelikult puudub

kostjal tasaarvestuse õigus ja kostja tasaarvestuse avaldus on alusetu. Hageja palub

kostjalt välja mõista 1 244,52 eurot ja viivis 0,05 % päevas tasumata võlgnevuselt alates

hagi esitamisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja palub menetluskulud jätta

kostja kanda ning mõista välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja ja hageja on sõlminud Tartu,

Rapla ja Puka lepingud, mille kohaselt pidi hageja alltöövõtjana teostama ehitustöid.

Antud hagi esemeks on Tartu lepingu alusel põhivõlgnevuse 1244,52 euro ja viivise

nõuded. Kostja esitas hagejale 23.05.2019.a tasaarvestuse avalduse, millest nähtub, et

kostja on tasaarvestanud hageja poolt antud Tartu lepingu garantiiaegse tagatise kostja

nõudega hageja vastu materjali ja tehnika eest. Tartu lepingu eritingimuste järgi pidi

hageja andma garantiiaja tagatise 5% lepingu lõplikust hinnast koos käibemaksuga ning

vastavalt sellele oli kostjal õigus pidada garantiiaja tagatis kinni lepingu alusel hagejale

tasumisele kuuluvast mistahes maksest. Kostja on teostanud tasaarvestuse tuginedes kostja

nõudele hageja vastu materjalide ja tehnika eest ja on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt

on hageja hagi esemeks olev põhinõue lõppenud enne hageja poolt 20.05.2020.a hagiga

kohtusse pöördumist. Kostja ei tunnista hageja viivisenõuet. Kostja palub hagi jätta

rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi

materjalidega, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015.a kohtuotsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes

seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 02.06.2020.a kohtumääruses

(dtl 43-46).

5. Käesoleva asja hind on 1471,65 eurot, millest põhinõue moodustab summas 1244,52

eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi

menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides

üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on

varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt

vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

6. TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete

kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

7. Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul kooskõlas TsMS

§ 444 lg 2. Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitavad käesoleva otsuse

resolutsiooni.

8. Pooled ei vaidle, et nende vahel on 11.07.2017.a sõlmitud alltöövõtuleping nr XXX,

millise kohaselt on pooled kokku leppinud, et hageja teostab RMK Tartu puukooli teede

ehituse aadressil Rõõmu 7, 9, 13, Tartu linnas (dtl 14-17, 18-25). Puudub vaidlus, et

kokkulepitud tööd on teostatud ning kostjale üle antud (dtl 2).

9. Pooltel on vaidlus selles, kas kostja peab tasuma hagejale hagetava rahasumma. Hageja on

seisukohal, et kostja pidi hagejale 28.04.2020.a välja maksma garantiiaja tagatise summas

1981,41 eurot. Kostja on sellest summast tasunud 736,89 eurot ning võlgneb hagejale

1244,52 eurot. Kostja sellega ei nõustu ning on arvamusel, et ta on antud nõude kehtivalt

tasaarvestanud 23.05.2019.a avaldusega (dtl 35, 37-39).

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik

(töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu

kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

11. VÕS § 650 lg 1 teise lause järgi kohaldatakse töövõtugarantiile vastavalt käesoleva

seaduse §-des 230 ja 231 sätestatut.

12. Kohtule esitatu kohaselt on kostja 23.05.2019.a avaldusega nr XXX muuhulgas

tasaarvestanud eelpool viidatud alltöövõtulepingust kinnipeetud garantiiaegse tagatise

summas 1981,52 eurot enda nõudega hageja vastu summas 74 029,82 eurot (dtl 35, 37-

39).

13. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval

poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

14. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.

Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.

15. Riigikohus on 04.01.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11 punktis 9 selgitanud,

et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised

vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Seega, kui kostja

on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega,

ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohtus hindama, kas kostja

vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka

tasaarvestuse kehtivuse.

16. Õiguskirjanduses on leitud, et minimaalselt peab tasaarvestuse avaldusest tulenema,

millised pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse, tasaarvestuse avalduse alusel peab

seega olema identifitseeritav nii nõue või nõuded, millega tasaarvestatav pool

tasaarvestada soovib (e aktiivnõue), kui ka teise poole nõue või nõuded, mida tasaarvestav

pool tasaarvestada soovib (e passiivnõue) (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin

Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016. Lk 980).

17. VÕS § 200 lg 4 tuleneb, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool

saab esitada vastuväiteid.

18. Hageja kostja tasaarvestusega ei nõustu. Kostja on teinud tasaarvestuse 23.05.2019.a.

Kostja ei saanud teha tasaarvestust nõudega, mille sissenõudmise tähtaeg ei olnud veel

saabunud.

19. 23.05.2019.a tasaarvestusavalduse nr XXX järgi on kostja muuhulgas tasaarvestanud

hageja nõude summas 1981,41 eurot enda nõudega summas 74 029,82 eurot (dtl 41-43).

20. Kostja tugineb oma tasaarvestuse avalduses asjaolule, et pooled on sõlminud 13.12.2017.a

kokkuleppe, millise kohaselt kostja tasub hageja eest liiva, killustiku ja mehhanismide

rendi arved ja kostjal on õigus teostada tasaarvestus hagejale väljamaksmisele kuuluvatest

summadest (dtl 37). Neid asjaolusid hageja vaidlustanud ei ole.

21. Kohtule esitatud teatise kohaselt on hageja 13.04.2020.a teatisega taotlenud kostjalt

alltöövõtulepingu nr XXX garantiitagatise vabastamist summas 1244,52 eurot (dtl 35).

Hageja poolt ei ole kohtule esitatud eelpool osundatud 13.04.2020.a hageja teatist, kuid

lepingu punkt 2.5.7 järgi tuli summa välja maksta kooskõlas lepingu punktis 2.2.4

nimetatud tähtaja jooksul alates teatise saamisest, so 15 päeva jooksul (dtl 14-15). Seega

tuli tagatis välja maksta 28.04.2020.a.

22. Sellele on kostja 28.04.2020.a vastanud teatisega nr XXX ning selgitanud, et nimetatud

summas on kostja hageja nõude tasaarvestanud 23.05.2019.a, lisades juurde ka vastava

varem esitatud avalduse (dtl 37-39).

23. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 21.06.2023.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 2-18-3402

punktis 13 selgitanud, et VÕS § 203 lg 1 sätestab, et kui mõlema poole püsivas ärisuhtes

sõlmitud lepingutest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused tuleb summeerida (jooksev

arve), loetakse tasaarvestus summeerimisega toimunuks. Sel juhul võlgnetakse nõuete ja

kohustuste vahe (saldo) (dtl 108).

24. Ka on osundatud kohtuotsuse punktis 12 tuvastatud, et hageja on tunnustanud kostja

materjali müügist ja tehnika rendi kuludest tulenevat nõuet vähemalt 94 771,70 euro

ulatuses (dtl 108). Samuti on viidatud otsuse punktis 14.2 tuvastatud, et materjalide ja

tehnika rendi osas muutus kostja nõue sissenõutavaks 16.01.2018.a ning nõue liiva ja

kruusa täiendavate mahtude eest muutus sissenõutavaks 02.03.2018.a (dtl 109).

25. Eelneva alusel asub kohus seisukohale, et kostja on kehtivalt hageja nõude summas

1244,52 eurot oma nõudega hageja vastu summas 74 029,82 eurot 23.05.2019.a

avaldusega tasaarvestanud. Sellest tulenevalt jääb hageja nõue 1244,52 euro kostjalt

väljamõistmiseks rahuldamata.

26. Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivise hagi esitamise

seisuga ning edasiulatuva viivise kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hageja põhinõue jääb

rahuldamata, jääb rahuldamata ka hageja kõrvalnõue viivise väljamõistmiseks.

27. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

28. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1471,65

eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

29. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 177

lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik