2-24-101132/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista kostjalt V. B. hageja Revensen OÜ kasuks välja kostja ja Ühisraha OÜ Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla tasumata osalt viivis määras 28%
Legislator headnote
AI generated2-24-101132/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt V. B. hageja Revensen OÜ kasuks välja kostja ja Ühisraha OÜ Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla tasumata osalt viivis määras 28%
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Helina Mark
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. mai 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-101132
Tsiviilasi
Revensen OÜ hagi V. B. vastu põhivõlgnevuse,
intressi, hooldustasu, sissenõudmiskulude ja viivise
nõudes
Tsiviilasja hind
730,27 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Revensen OÜ (registrikood 16625699), lepinguline
esindaja I.V., e-post XXX
Kostja V. B. (isikukood XXX), elukoht kohtule teadmata
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Mõista kostjalt V. B. hageja Revensen OÜ kasuks välja kostja ja Ühisraha OÜ
vahel 07.08.2023 sõlmitud lepingust nr Y230805025 tulenev põhivõlg 500 eurot,
intress 47,10 eurot, hooldustasu 6,40 eurot, viivis perioodi 11.09.2023–06.02.2024
eest 21,77 eurot ja sissenõudmiskulud 15 eurot.
3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla tasumata osalt viivis määras 28%
aastas alates 07.02.2024 kuni põhivõla (500 eurot) tasumiseni.
4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
4.1. Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.2. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks ning mõista
kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 505 eurot.
4.3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (505 eurot) tuleb kostjal tasuda
hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
5. Kostjalt välja mõistetud summad tuleb kostjal tasuda Revensen OÜ
arvelduskontole nr EEXXX(AS LHV Pank), märkides makse selgitusena enda
nime, isikukoodi ja tsiviilasja numbri.
6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
7. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded
avaldamise kaudu.
Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul
viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei
võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30
päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;
samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus
(v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja ja
menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte
vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi
arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099
Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank AS
EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos
kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.
Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus
võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Menetlusabi
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD
1. Revensen OÜ (hageja) esitas 11.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse
avalduse V. B.lt (kostja) 771,82 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 01.02.2024
maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja
jooksul kätte toimetada, ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks
hagimenetluses.
2. Hageja esitas 06.02.2024 (täiendatud 21.03.2024) Harju Maakohtule hagi, milles palus
kostjalt välja mõista põhivõla 500 eurot, intressid 47,10 eurot, hooldustasu 6,40 eurot,
sissenõudmiskulud 15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 11.09.2023–
06.02.2024 eest 21,77 eurot ning viivise alates 07.02.2024 põhivõla tasumata osalt määras
28% aastas kuni põhivõla (500 eurot) tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja
kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud, sh riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud
260 eurot.
2.1.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ühisraha OÜ ja kostja 07.08.2023 laenulepingu nr
Y230805025, mille alusel sai kostja 500 eurot laenu. Kostja kohustus laenu tasuma lepingus
kokku lepitud maksegraafiku alusel 24 osamaksega perioodi 10.09.2023–10.08.2025 jooksul.
Laenulepingus lepiti kokku intressimääras 28% aastas. Lepingus lepiti kokku ka hooldustasus
1,50 eurot kuus. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 47,52%.
2.2.
Kostja rikkus lepingu üldtingimuste p 3.4 ja ei tasunud ühtegi osamakset. Vastavalt
lepingu üldtingimuste p-le 7.4 oli krediidiandjal õigus leping üles öelda juhul, kui laenusaaja
on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamakse tasumisega
ning ei ole rikkumist kõrvaldanud ka krediidiandja poolt antud 2-nädalase täiendava tähtaja
jooksul. Krediidiandja teavitas 26.11.2023 kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei täida
hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul kogu võlgnevuse tasumise kohustust. Kuna kostja
tähtajaks võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu 18.12.2023 üles. Lepingu
ülesütlemise hoiatus ja teade on saadetud kostjale e-posti aadressile XXX.
2.3.
10.01.2024 loovutas krediidiandja oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete
loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Loovutusteatis on kostjale saadetud e-posti
aadressile XXX.
2.4.
Pärast lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa
tasumata jäägi 500 eurot. Seega oli pärast lepingu ülesütlemist kostja võlgnevus lepingu
põhiosamaksetes 500 eurot, intressimaksetes 47,10 eurot ja hooldustasus 6,40 eurot. Kostja ei
ole võlgnevust tasunud ka pärast nõude loovutamist.
2.5.
Krediidiandja on lepingu kestel saatnud korduvalt kostjale meeldetuletusi. Hageja
nõuab kostjalt sissenõudekulude hüvitamist 15 euro ulatuses, mis on kujunenud järgmiselt:
18.09.2023 tasuline kiri 5 eurot; 18.10.2023 tasuline kiri 5 eurot ja 18.11.2023 tasuline kiri 5
eurot. Enne tasuliste meeldetuletuskirjade saatmist on krediidiandja saatnud kostjale tasuta
meeldetuletuskirjad 14.09.2023, 14.10.2023 ja 14.11.2023.
3. Kohus toimetas hagi kostjale kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.10.2024. Kostja
ei ole hagile vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses
märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on
määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
5. Hageja nõude aluseks on Ühisraha OÜ ja kostja vahel 07.08.2023 sõlmitud laenuleping nr
Y230805025. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et kostja on lepingu allkirjastanud, et
lepingudokumendid on kostjale kättesaadavaks tehtud ning et lepingule oli lisatud Euroopa
tarbijakrediidi teabeleht, mis koos lepingu põhitingimustega sisaldas VÕS §-s 404 nõutud
teavet.
6. Kohus kontrollis hageja poolt välja toodud krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks
olnud andmete alusel, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal
kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra, mis 07.08.2023 oli 50,16%.
7. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited krediidilimiidi kasutusse võtmise
ning selle jäägi kohta.
8. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise osas on hageja esile toonud, et
krediitkaardilepingu sõlmimise eel hinnati hageja väitel kostja krediidivõimelisust ja
finantsolukorda laenutaotluses esitatud andmete ning kostja pangakonto väljavõtte (periood
19.02.2023–18.08.2023) alusel. Lisaks kontrollis krediidiandja kostjal maksehäirete
olemasolu maksehäireregistrist Creditinfo.ee, kust ei nähtunud kostjal maksehäireid.
Krediidiandja tuvastas pangakonto väljavõtte alusel, et kostja keskmine töötasu laenu
taotlemisele eelneval kuuel kuul oli 1064,72 eurot. Krediidiandja tuvastas kostja pangakonto
väljavõtte alusel, et kostjal olid muud finantskohustused kokku 103,43 eurot ja
majapidamiskulud 250 eurot. Sõlmitava lepingu kuumakse oli 28,94 eurot ja pärast kuumakse
tasumist jäi kostjal vaba raha 682,35 eurot (1064,72–103,43–250–28,94). Kogutud andmeid
analüüsides ei tekkinud krediidiandjal kahtlust saadud andmete õigsuses ja krediidiandja
jõudis järelduseni, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest
sissetulekust 28,94 euro suuruseid kuumakseid.
9. Kohus loeb need väited kostja poolt omaks võetuks. Kohtul ei ole vastutustundliku
laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste põhjal alust asuda seisukohale,
et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda
lepingutega võetud kohustusi täita.
10. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et Ühisraha OÜ loovutas nõude
aluseks olevatest lepingutest tulenevad nõude hagejale ning kostjat on sellest teavitatud
(kohtuotsuse p 2.3).
11. Hageja väitel on kostjal tasumata põhivõlg 500 eurot. Kohus loeb kostja poolt omaks
võetuks kohtuotsuse punktides 2.2 ja 2.4 toodud hageja faktiväited maksetega viivitusse
jäämise ning hooldustasu kohta. Hageja väitel luges krediidiandaja lepingu erakorraliselt üles
öelduks 18.12.2023. Tagastamata laenusumma tasumise nõue on seega muutunud
sissenõutavaks ning kohus mõistab selle kostjalt välja.
12. Hageja on välja toonud, et lepingu alusel arvestas krediidiandja intressi 28% aastas
lähtudes tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Hageja väitel on
kostjal tasumata intress perioodi 10.09.2023–18.12.2023 eest kokku 47,10 eurot. Hageja on
hagis/ hagi täpsustuses esitanud ka täpse intressiarvestuse. Kohus loeb kostja poolt omaks
võetuks hageja väited intressikokkuleppe ja intressi tasumata jätmise kohta ning mõistab
tasumata intressi kostjalt välja.
13. Hageja toob hagis välja ka, et arvestas hooldustasu 0,3% laenusummast. Maksegraafik
sätestab igakuiseks hooldustasuks 1,50 eurot. Hageja väitel on kostjal tasumata hooldustasu
lepingu kehtivuse 4 kuu ja 8 päeva eest kokku 6,40 eurot (4x1,5+1,5x8/30). Kohus loeb kostja
poolt omaks võetuks hageja väited hooldustasu kokkuleppe ja selle tasumata jätmise kohta
ning mõistab tasumata hooldustasu kostjalt välja.
14. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise lepingus kokkulepitud intressiga võrdses
määras, s.o 28% aastas, alates lepingu ülesütlemisest kuni põhivõla tasumiseni. Hagi
esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivis (perioodi 11.09.2023–06.02.2024 eest)
21,77 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude.
15. Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 15 eurot. VÕS § 1132 lg 1
kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda
tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta
saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. […] Käesolevas lõikes
nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne
vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.
Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et hageja saatis lepingu kehtivusajal
kostjale e-posti aadressile XXX meeldetuletuskirjad kuupäevadel 18.09.2023, 18.10.2023 ja
18.11.2023. Enne tasuliste meeldetuletuskirjade saatmist on hageja edastanud kostjale ka
tasuta meeldetuletuskirjad. Kohus peab põhjendatuks sissenõudmiskulude hüvitamist kolme
tasulise meeldetuletuskirja saatmise eest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 1
alusel välja mõista sissenõudmiskulud 15 eurot.
16. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1
punktide 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 1132 lg 1 alusel.
Menetluskulud
17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud
pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
18. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 113-114), millest nähtuvalt on
hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 245 eurot, maksekäsu
kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 240 eurot (2 töötundi tunnihinnaga 120 eurot
ilma käibemaksuta). Hageja palub kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest
alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
19. Kohtute Infosüsteemi andmetel on hageja asjas tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu
245 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud ning tegemist on põhjendatud
menetluskuluga. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud
hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 245 eurot.
20. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot.
21. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate
kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja
vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on teinud järgmised tasustatud toimingud:
dokumentide tutvumine, hagiavalduse koostamine, materjalide komplekteerimine (2 tundi).
Kohtu hinnangul on esindaja tunnitasu ja ajakulu põhjendatud.
22. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista kokku
505 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse
jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
23. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt
võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude
summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude
kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Kohtulahendi kättetoimetamine ja täitmine
24. Tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §
317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva
möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
25. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma
tagatiseta viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Helina Mark
kohtunik