2-25-106609/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-25-106609

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Määruse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 27. mai 2025

Tsiviilasja number

2-25-106609

Tsiviilasi

Tapa vald, Tapa linn, Valgejõe pst 10 korteriühistu avaldus

A. G., O. G. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Tapa vald, Tapa linn, Valgejõe pst 10 KÜ

(registrikood 80113244, asukoht: Valgejõe pst 10-25, 45109

Tapa), lepinguline esindaja: Ingridt Allemann (e-post:

ingridt@juriidilisedteenused.ee);

Puudutatud isikud:

1) A. G. (isikukood xxxx, elukoht RR andmetel: xxxx, tegelik

viibimiskoht: xxxx);

2) O. G. (isikukood xxxx, elukoht RR andmetel: xxxx, tegelik

viibimiskoht: xxxx);

Puudutatud isikute seaduslik esindaja (eestkostja): Tapa

vald (vallavalitsuse kaudu, registrikood 75033477, asukoht:

Pikk 15, 45106 Tapa, e-post: vallavalitsus@tapa.ee).

Resolutsioon

1. Avaldus rahuldada.

2. Välja mõista puudutatud isikutelt A. G.’ilt ja O. G.’lt solidaarselt avaldaja Tapa vald,

Tapa linn, Valgejõe pst 10 KÜ kasuks 931 (üheksasada kolmkümmend üks) eurot ja 77

senti.

3. Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ning välja mõista puudutatud isikutelt A.

G.’ilt ja O. G.’lt solidaarselt avaldaja Tapa vald, Tapa linn, Valgejõe pst 10 KÜ kasuks

menetluskulud summas 708 (seitsesada kaheksa) eurot ja 80 senti (sh menetluskulud

summas 658.80 eurot ja riigilõiv 50 eurot).

4. Välja mõista puudutatud isikutelt A. G.’ilt ja O. G.’lt solidaarselt avaldaja Tapa vald,

Tapa linn, Valgejõe pst 10 KÜ kasuks viivis menetluskuludelt (708.80 eurolt) alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

5. Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks.

1 (6)

2-25-106609

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Tapa vald, Tapa linn, Valgejõe pst 10 korteriühistu esitas 03.03.2025 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt 751.76 euro saamiseks. Viru Maakohtu 20.09.2024

määrusega tsiviilasjas nr xxxx määrati A. G.i ja O. G. eestkostjaks Tapa vald Tapa Vallavalitsuse

kaudu. Kohus koostas 06.03.2025 võlgnikele makseettepaneku. Võlgnikud esitasid 07.03.2025

nõudele vastuväite, mille kohaselt alaealised A. G. ja O. G. on Viru Maakohtu kohtumäärusega Tapa

valla eestkostel alates 21.03.2024 ega viibi näidatud kuupäevast alates aadressil xxxx. Lapse

viibimiskoht on alates 21.03.2024 asendushooldusteenuse pakkuja xxxx perekodus (aadress xxxx)

ning lapsed on täielikul riiklikul ülalpidamisel. Võlg aadressil xxxx, on tekitatud bioloogilise ema, O.

S. poolt, kelle hooldusõigus on laste suhtes peatatud. Alaealine laps ei vastuta bioloogilise vanema

tegevuse ja/või tegevusetuse eest.

2. Seoses võlgnikute vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 19.03.2025 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

3. Viru Maakohtu 20.03.2025 määrusega jäeti avaldus käiguta ning anti avaldajale tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks, s.o hagita avalduse esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud

vormis, lisades avaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule ning

menetluskulude nimekirja esitamiseks.

4. Avaldaja esitas 14.04.2025 Viru Maakohtule avalduse, milles palub välja mõista puudutatud

isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks kommunaal- ja elamu majandamiskulude võla katteks 931,77

eurot. Avalduse kohaselt Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna andmetel kuulub alates 14.06.2023 A.

G.`i ja O. G. ühisomandisse xxxx asuv korteriomand, mille koosseisu kuulub eriomandina korter nr.

xxxx. Nimetatud korteriomand asub kinnisasjal, mille kaasomandi osade eseme valitsemist korraldab

Tapa vald, Tapa linn, Valgejõe pst 10 korteriühistu. Avaldaja on esitanud puudutatud isikutele

regulaarselt igakuiselt arveid elamu majandamiskulude (remonditasu, hooldustasu, majakindlustus,

TV) ning muude puudutatud isikute ja nende ema poolt tarbitud teenuste (vesi- ja kanalisatsioon,

soojusenergia, prügivedu, üldelekter) eest tasumiseks, kuid puudutatud isikud ei ole neid arveid

nõuetekohaselt tasunud. Arvetel märgitud summade osalise tasumisega on puudutatud isikud

tekitanud olukorra, kus korteriomandil on korteriühistu ees pidevalt võlgnevus. 03.03.2025 Pärnu

Maakohtu Maksekäsuosakonnale esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitas avaldaja

puudutatud isikute vastu nõude võlgnevuse väljamõistmiseks summas 751.76 eurot. Kuigi käesoleva

avalduse esitamise seisuga on puudutatud isikud ühistu poolt esitatud arveid küll osaliselt tasunud,

on nende lõplik võlasumma siiski suurenenud, mistõttu avaldaja on sunnitud oma põhinõuet veel

180.01 euro võrra suurendama. Kokku moodustab puudutatud isikute võlgnevus avalduse esitamise

seisuga 931.77 eurot, sest lisaks maksekäsu kiirmenetluses nende vastu esitatud nõudele on nad

jätnud korteriühistule tasumata ka neile 05.03.2025 esitatud arve nr. 13-3 summas 180.01 eurot,

millise maksetähtaeg oli 25.03.2025. Puudutatud isikute võlgnevust avaldaja ees summas 931.77

eurot kinnitab ka korteriühistu raamatupidaja poolt väljastatud tõend. Kuigi nimetatud dokumendis

kajastub ka 05.04.2025 ühistu arve nr. 13-4 summas 167.12 eurot, ei ole see arve käesoleva

avalduse esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud.

2 (6)

2-25-106609

5. KrtS § 1 lõige 4 sätestab, et korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik

ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. 15.10.2011.a. toimunud KÜ

Valgejõe 10 korteriomanike üldkoosolekul kinnitatud põhikirja punkti 12 kohaselt võivad Ühistu

liikmeteks olla vaid Tapa linnas, Valgejõe 10 asuva elamu korteriomanikud. Seega on ka Puudutatud

isikud alates 14.06.2023.a. nii seadusest kui korteriühistu põhikirjast tulenevalt automaatselt

Avaldaja liikmeks ning seega on neil ka kõik liikmesusest tulenevad õigused ja kohustused.

Nimetatud asjaolu ei muuda ka see, et puudutatud isikud on alaealised ehk piiratud teovõimega, sest

PKS § 116 lõike 2 kohaselt on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest tema vanematel

(edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest

(edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada

lapsega seotud asju. Sama seaduse § 127 kohaselt hõlmab varahooldus õigust ja kohustust valitseda

lapse vara, muu hulgas last esindada. Kuna puudutatud isikute isa on surnud ning Tapa Vallavalitsuse

poolt makseettepanekule esitatud vastuväite kohaselt on puudutatud isikute ema O. S. hooldusõigus

nende suhtes Viru Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr. xxxx peatatud, siis on ilmselge, et PKS

§ 140 lõikest 3 tulenevalt ei või tema enam hooldusõigust teostada ning PKS § 176 lõike 1 järgi

täidab konkreetsel juhul eestkostja ülesandeid puudutatud isikute rahvastikuregistrisse kantud

elukoha järgne valla- või linnavalitsus ehk siis Tapa Vallavalitsus, kellel on eestkostja ülesannete

täitmisel ka kõik perekonnaseadusest tulenevad eestkostja õigused ja kohustused, s.h. kohustus

Puudutatud isikutele kuuluvat vara heaperemehelikult valitseda.

6. Korteriühistu 13.06.2022.a. üldkoosoleku otsusega kinnitatud 2022.a. majanduskavaga kehtestati

hooldustasu suuruseks alates 01.01.2022.a. 0,40 eurot/m² ning remonditasu suuruseks 0,18 eurot/m²

ning nimetatud tasumääras kehtivad kuni käesoleva ajani. See tähendab, et ka puudutatud isikud

kaasomanikena ja korteriühistu liikmena on kohustatud tasuma neile kuuluva korteriomandiga

seotud kulusid samadel alustel teiste korteriomanikega ning nimetatud kohustust ei tee olematuks ka

see, et Puudutatud isikud ise ei ela neile kuuluvas korteris juba alates 21.03.2024.a. KrtS § 31 lõige 5

sätestab üheselt, et korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal,

kui ta ise viibib sellest eemal ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on korteriomanik kohustatud

tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad

kõiki KrtS §-s 31 sätestatud korteriomaniku kohustusi KrtS § 15 lõike 2 kohaselt vastutavad ühised

omanikud korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Riigikohus on

16.06.2010.a. otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-53-10 märkinud, et „Kui korteri omanikuks on alaealine,

siis korteriühistu majandamiskulude väljamõistmiseks tema seaduslikult esindajalt ei ole

materiaalõiguslikku alust. Liikmesusest tulenevad kohustused korteriühistu suhtes on sellisel juhul

korteriomanikust alaealisel. Piiratud teovõimega isiku kohustuste täitmise eest tema seaduslik

esindaja ei vastuta.“

7. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks kommunaal- ja elamu

majanduskulude võla katteks kokku 931.11 eurot.

PUUDUTATUD ISIKUTE VASTUS

8. Puudutatud isikud leiavad oma 12.05.2025 seisukohas, et võlgnevust saab nõuda isikult, kes on

need tekitanud. Kindlasti ei ole alaealine laps vastutav täiskasvanud isiku tekitatud võlgade eest ning

see tähendab, et ükski alaealine laps ei vastuta täiskasvanud isiku kohustuste eest. Äärmiselt

ebaõiglane on nõuda riiklikul ülalpidamisel ja kohaliku omavalitsuse eestkostel alaealistelt A. G.’ilt

ja O. G.`lt kohustuse täitmist, kuna eelkõige:

1) on laste viibimiskoht alates 09.03.2024 aadressil xxxx;

3 (6)

2-25-106609

2) aadressil xxxx, elab rahvastikuregistri sissekande alusel ning Tapa Vallavalitsuse kinnituse

kohaselt O. S., kes on varasemalt tasunud nimetatud korteri kommunaalmakseid ja muid korteri

ülalpidamisega seonduvaid kulutusi. On tõendatud, et võlgnevus korteriühistule on tekitatud O. S.

poolt;

3) O. S. on jämedalt rikkunud isikuhooldust ja ülalpidamiskohustust A. G. ja O. G. vastu, (millest

tulenevalt on Viru Maakohtu kohtuasjaga nr xxxx, peatatud vanema isiku-ja varahooldusõigus laste

suhtes). Seega ei ole eeldatav, et laps on rahaliselt võimekas ja/või moraalselt kohustatud täiskasvanu

võlgnevusi tasuma, sealhulgas ei ole põhjendatud alaealise pärandvara võõrandamine seetõttu, et

täiskasvanu on tekitanud võlad) või muul viisil täiskasvanut majanduslikult toetama.

AVALDAJA VASTUS

9. Avaldaja toob oma 23.05.2025 vastuses välja, et korteriühistu juhatusel korteriomanike esindajana

puudub õigus ja seaduslik alus puudutatud isikute kohustustest vabastamiseks nende vastuses toodud

põhjustel.

10. Avaldaja ei nõustu puudutatud isikute seadusliku esindaja seisukohaga, et kuna laste viibimiskoht

on juba alates 09.03.2024 xxxx ning puudutatud isikutele kuuluvas korteris elab nende ema O. S.,

kes on korteriühistule võlgnevuse tekitanud, siis tuleb jätta avaldaja poolt alaealiste laste vastu

esitatud avaldus rahuldamata ning võlgnevust tuleb nõuda isikult, kes on need tekitanud. Avaldaja

on seisukohal, et tal on õigus korteriomandiga seotud nõudeid esitada vaid korteriomanike, mitte

kolmandate isikute vastu, ja seda ka juhul, kui kolmandaks isikuks on alaealistest korteriomanike

seaduslikud esindajad (vanemad). Avaldaja juhtis ja juhib veelkord kohtu ja puudutatud isikute

seadusliku esindaja (eestkostja) tähelepanu Riigikohtu 16.06.2010 otsusele tsiviilasjas nr. 3-2-1-53-

10, milles Riigikohus on üheselt märkinud, et „Kui korteri omanikuks on alaealine, siis korteriühistu

majandamiskulude väljamõistmiseks tema seaduslikult esindajalt ei ole materiaalõiguslikku alust.

Liikmesusest tulenevad kohustused korteriühistu suhtes on sellisel juhul korteriomanikust alaealisel.

Piiratud teovõimega isiku kohustuste täitmise eest tema seaduslik esindaja ei vastuta“. Kuna

Riigikohus ei ole oma hilisemate lahenditega seda seisukohta muutnud, on avaldaja kohustatud oma

nõuete esitamisel sellest seisukohast ka juhinduma, s.t. korteriühistul puudub õigus mistahes nõuete

esitamiseks puudutatud isikute seadusliku esindaja vastu või veelgi vähem tema ema vastu, kelle

isiku- ja varahooldusõigus puudutatud isikute suhtes on kohtulahendiga peatatud.

11. Avaldaja rõhutab veelkord, et kuigi ta saab aru, et puudutatud isikud oleksid huvitatud oma

kodukoha säilitamisest, on selge ka see, et sellisel kujul laste vara valitsemine jätkuda ei saa.

Avaldaja ei saa asuda puudutatud isikute seadusliku esindaja eest tema kohustusi täitma ega

alaealiste laste varahooldust teostama. See ei kuulu ei korteriühistu juhatuse ega üldkoosoleku

pädevusse, vaid see on Tapa valla kui eestkostja kohustus ja see, kuidas eestkostja oma ülesannetega

toime tuleb, ei sõltu korteriühistust. Küll aga on korteriühistul korteriomanike esindajana õigus

nõuda puudutatud isikutelt korteriühistu liikmesusest tulenevate kohustuste täitmist, s.h. maksmata

arvete tasumist. Avaldaja nõustub puudutatud isikute seadusliku esindaja väitega, et ei ole eeldatav,

et laps on rahaliselt võimekas ja /või moraalselt kohustatud täiskasvanu võlgnevusi tasuma, kuid see

ei ole korteriühistu probleem. Vastupidi, eestkostetavate õiguste maksmapanek kolmandate isikute

vastu on eestkostja ülesandeks. Puudutatud isikute rahalisest võimekusest rääkides on ilmselge, et

puudutatud isikutele makstakse peale nende isa surma toitjakaotuspensioni ning samuti makstakse

neile riiklikku lapsetoetust, mille arvel saaks kasvõi mingilgi määral neile kuuluva korteriomandiga

seotud majandamiskulusid tasuda. Ja kui sellest ei jätku, siis on eestkostja ülesanne need kulud

korterit tegelikult kasutavalt isikult välja nõuda. Seda enam, et Tapa vald eestkostjana on kohustatud

teostama oma õigusi eestkostetava seadusliku esindajana viisil, mis vastab eestkostetava huvidele.

4 (6)

2-25-106609

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

12. Kohus, tutvunud avaldusega ning uurinud tsiviilasjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et

avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 14 kohaselt hagita asjad on muud seaduses

hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses

korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi

eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning

korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi-

ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS §

477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi.

14. Kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt on O. G.

(isikukood xxxx) ja A. G. (isikukood xxxx) korteriomandi xxxx ühisomanikud.

15. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg 1 järgi korteriomandite eset valitsetakse

seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest

lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad

korteriomanikud korteriühistu kaudu. Äriregistri elektroonilise andmebaasi väljavõtte kohaselt on

elumajas Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Tapa linn, Valgejõe pst 10 moodustatud Tapa vald, Tapa

linn, Valgejõe pst 10 KÜ (registrikood 80113244).

16. Avalduse lisade kohaselt on korterile xxxx ajavahemikus märts 2024 kuni veebruar 2025 esitatud

arveid kogusummas 751.76 eurot, lisaks on võlasumma avalduse esitamise seisuga suurenenud

05.03.2025 esitatud arve nr. 13-3 alusel 180.01 euro võrra, seega on puudutatud isikute võlgnevus

avaldaja ees 931.77 eurot. Kuna puudutatud isikud ei ole nõuetekohaselt korteriomaniku kohustusi

täitnud, on neil tekkinud võlgnevus avaldaja ees. Riigikohus on oma 16.06.2010 otsuses tsiviilasjas

nr 3-2-1-53-10 leidnud, et kui alaealine on korteri omanik, on tema korteriühistu liige ja seega

korteriühistu liikmesusest tulenevad kohustused lasuvad alaealisel. Piiratud teovõimega isiku

kohustuse täitmise eest tema seaduslik esindaja ei vastuta (vt RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10, p 12).

Eeltoodust tulenevalt on kohus tuvastanud, et korteriomandi ühisomanikud on alaealised, kel on

tekkinud võlgnevus korteriühistu ees. Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele ja puudutatud

isikutelt tuleb avaldaja kasuks solidaarselt välja mõista võlgnevus summas 931.77 eurot.

Menetluskulud

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

18. TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas

siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Käesoleval juhul on

avalduse esitamine tingitud puudutatud isikutest, kes ei täida nõuetekohaselt korteriomaniku

kohustusi. Seega peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda.

5 (6)

2-25-106609

19. Avaldaja palus puudutatud isikutelt välja mõista menetluskuludena õigusabikulud kokku summas

1 237.50 eurot (sisaldab käibemaksu) ja riigilõiv 50 eurot. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja

õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk

diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse

hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Menetluskulude nimekirjast

nähtuvalt on avaldaja esindaja õigusabikulude tunnihinnaks 100 eurot (ilma käibemaksuta).

Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos

käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma

käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-1-93-13, p 12). Seega leiab kohus, et avaldaja esindaja

tunnitasu on mõistliku suurusega. Küll aga ei nõustu kohus avaldaja poolt esitatud toimingute

ajamahuga. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et avaldajal kuluks avalduse

esitamisele ajaliselt 6.25 tundi ja puudutatud isikutele vastuse esitamisele ajaliselt 4.35 tundi.

Avaldaja poolt esitatud menetlusdokumentide ettevalmistamisele kulutatud aeg katab kohtu

hinnangul ka ettevalmistuse eelse analüüsi ning materjalidega tutvumise. Kohus leiab seega, et

avalduse esitamisega seotud mõistlik ajakulu on 3 tundi ja kirjaliku seisukoha mõistlik ajakulu 2

tundi. Seega on avaldaja põhjendatud menetluskulude ajaline maht kokku 5 tundi. Tulenevalt

avaldaja menetluskulude nimekirjas nimetatud hinnast on õigusabikulude summa seega 500 eurot,

millele lisandub käibemaks, õigusabikulud kokku 610 eurot. Avaldaja on palunud välja mõista ka

täiendava menetluskulude nimekirja koostamise, ajamaht 0,40 tundi. Riigikohus on leidnud, et

menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine on põhjendatud menetluskulu (vt RKTKo

2-18-7550, p 15). Seetõttu peab kohus ka nimetatud menetlustoimingut põhjendatuks ja

menetluskulude nimekirja koostamise kulu on 40 eurot (0,40 tundi * 100 eurot), millele lisandub

käibemaks, menetluskulude nimekirja koostamise kulu 48.80 eurot. Menetluskulud kokku 658.80

eurot. Kohus nõustub avaldaja lepingulise esindaja menetluskulude suurusega osaliselt ja mõistab

need puudutatud isikult välja. Lisaks on avaldaja tasunud riigilõivu 50 eurot, mis samuti kuulub

väljamõistmisele puudutatud isikutelt.

20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab avaldaja taotluse ja mõistab

menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

21. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §-de 433, 463, 465,

660 lg 1, 661 lg 2 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

6 (6)