2-25-5649/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-25-5649

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Mari-Liis Avikson

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mai 2025, Narva kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-25-5649

Tsiviilasi

M S hagi I Svastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2715,39 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M S (isikukood XXX, elukoht XXX), seaduslik

esindaja J F

Kostja: I S (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista I S M S kasuks välja elatis alates 11.04.2025 igakuise elatusrahana 301,74

eurot (sh baassumma 282,31 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmist

brutokuupalgast 59,43 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot)

kuni M S täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX või kuni lapse vajaduste või vanema

varalise seisundi muutumiseni.

3. Elatist indekseeritakse iga aasta 01. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4.

4. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 10.

kuupäevaks J F arvelduskontole nr XXX, Swedbank AS-is selgitusega „Elatisraha“.

5. Tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata.

6. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatise makseid.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

13. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. M S (hageja) esitas 14.04.2025 Viru Maakohtule hagi I S (kostja) vastu, milles palub

kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis miinimumsummas. Hagiavalduse kohaselt

kostja ei ela hagejaga koos ja ei maksa hageja ülalpidamise kulusid. Hageja taotleb elatise

väljamõistmist alates 01.01.2024.

2. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku

vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale 05.05.2025 kätte

toimetatud isiklikult. Seega on kostja teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole

kohtu määratud ajaks (20 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest) hagile vastanud.

Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu

määratud tähtajaks.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole

kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagis esitatud

asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu

rahuldab kohus hagi.

4. Hagejad on palunud 11.04.2025 esitatud hagis mõista elatise välja seadusjärgses

miinimummääras alates 01.01.2024. PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist

järgmiselt. Kõigepealt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma oli 1.

jaanuaril 2022 ühe lapse kohta 200 eurot ja seda indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.

Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise

tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta 1.

aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses,

milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse,

et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse

arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

5. Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas

suuruses. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi

põhjendama ega tõendama.

6. Hageja nõudis hagiavalduses elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.01.2024.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Seega on kohus seisukohal, et elatise tagasiulatuv nõue tuleb

jätta rahuldamata, sest hageja nõuab elatise hüvitamist enam kui ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist.

7. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise PKS §-s 101 sätestatud

miinimummääras alates 11.04.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatist

indekseeritakse iga aasta 01. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4.

8. Kui muutub mõni elatise arvestamise aluseks olev asjaolu, muutub vastavalt ka

elatise suurus.

9. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata. Kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud, loeb kohus, et kostja on

hagis esitatud väited (sh nõude suuruse) omaks võtnud.

10. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse

täitmise korra. PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks J F

arvelduskontole nr XXX, Swedbank AS-is selgitusega „Elatisraha“.

11. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

12. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eelneva tõttu jätab kohus

menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus

menetluskulude kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/