2-25-8107/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedO.U. (hageja) esitas 26.05.2025 Tartu Maakohtule hagi T.U. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted neli aastat tagasi, kui hageja kolis
Legislator headnote
AI generatedArt. 27 lg-te; 2-25-8107/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: O.U. (hageja) esitas 26.05.2025 Tartu Maakohtule hagi T.U. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted neli aastat tagasi, kui hageja kolis
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohtu nimetus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Hele Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
27. mai 2025, Tartu
Tsiviilasja number
2-25-8107
Tsiviilasi
O.U. hagi T.U. vastu abielu lahutamiseks
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised
Hageja: O.U. (isikukood XXX; elukoht XXX)
Kostja: T.U. (sünniaeg xxxxxxxxxx; elukoht XXX ,
xxxxxxxxxxxxxxxx, XXX , Ukraina)
RESOLUTSIOON
1. Keelduda menetlusse võtmast O.U. hagi T.U. vastu abielu lahutamiseks.
2. Tagastada hagiavaldus O.U.-le .
3. Jätta menetluskulud
O.U.
kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud
puuduvad.
4. Toimetada kohtumäärus kätte O.U.-le .
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu
15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. O.U. (hageja) esitas 26.05.2025 Tartu Maakohtule hagi T.U. vastu abielu lahutamise
nõudes. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted neli aastat tagasi, kui hageja kolis
Eestisse elama ja kostja jäi elama Ukrainasse.
2. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel.
3. TsMS § 75 lg 1 alusel kohus kontrollib, kas esitatud avaldus allub kohtule, kuhu avaldus
esitati. TsMS § 371 lg 1 p 2 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele
kohtule. TsMS § 75 lg 2 sätestab, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse
kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu
rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Seejuures omavad välislepingud, mille Eesti
on sõlminud mitte Euroopa Liidu liikmesriikidega (nt Ukrainaga) enne Euroopa Liiduga
liitumist, prioriteeti riigisisese õiguse ning Euroopa Liidu õigusaktide ees (RKTKm
21.03.2018, 2-16-19080, p 8).
4. Kuna nii hageja kui kostja on rahvastikuregistri andmetel Ukraina kodanikud, tuleb
kohtualluvust hinnata Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-
ning kriminaalasjades (õigusabileping) alusel. Õigusabilepingu art 27 lg-te 1 ja 2 kohaselt
kohaldatakse abielu lahutamise asjades selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle
lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui
abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole
asutused. Kui abielu lahutamise avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole,
teine aga teise lepingupoole kodanik ja kui üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole
territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma
riigi seadusandlust.
5. Hageja on oma elukohaks märkinud XXX ja kostja elukoht on hagiavalduse järgi aadressil
XXX ,xxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX , Ukraina.
Eesti kohus saaks õigusabilepingu artikli 27 lg 1 teise lause järgi menetleda abielu lahutamise
hagi üksnes juhul, kui mõlemad Ukraina kodanikest abikaasad elaksid hagi esitamise ajal
Eesti territooriumil. Kuna praegusel juhul on mõlemad abikaasad Ukraina kodanikud, kuid
üks neist elab Eestis ja teine Ukrainas, on kohtualluvuse hindamisel määrav poolte
kodakondsus. Kuna pooled on Ukraina kodanikud, on abieluasja pädev lahendama Ukraina
kohus. Eesti kohtu alluvust ei saa õigusabilepingu järgi tuletada üksnes sellest, et hageja elab
Eestis. Hagejal on võimalik pöörduda abielu lahutamise nõudega Ukraina pädevasse kohtusse.
6. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust
menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 100 eurot. Tasutud riigilõiv tagastatakse, kui
avaldust ei võeta menetlusse (TsMS § 150 lg 1 p 2). Hagejal on õigus taotleda riigilõivu
tagastamist. Riigilõivu tagastamiseks tuleb kohtule esitada kirjalik taotlus (TsMS § 150 lg 4).
Taotlusesse tuleb märkida kellele ja millisele arvelduskontole tagastatav riigilõiv kanda.
Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõppemisest, millal
riigilõivu tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
8. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse,
et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).
/allkirjastatud digitaalselt/
kohtunik