2-24-103411/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helvia Räägel

Kohtuasja number

2-24-103411

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.05.2025, Tallinn

Kohtuasi

OÜ GS Core hagi S. M. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

4605,68 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586, aadress

Jõe 2a, Tallinn 10151)

Hageja lepinguline esindaja: A.L. (OÜ GS Core, e-post

info@gscore.ee)

Kostja: S. M. (isikukood XXX, aadress XXX, e-post

XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistung 20.05.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ GS Core hagiavaldus S. M.´i vastu.

2. Mõista S. M.´ilt OÜ GS Core kasuks välja Bondora AS ja S. M.´i vahel 19.12.2019

sõlmitud laenulepingust nr BL1746460 tulenev põhivõlg 4093,94 eurot.

3. Mõista S. M.´ilt OÜ GS Core kasuks välja viivis põhivõlalt 4093,94 eurot VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast

päevast, s.o alates 01.03.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 572,32 eurot ja

alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (28.05.2025) VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni.

4. Jätta maakohtus kantud menetluskulud kostja kanda.

5. Määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 580 eurot ja mõista nimetatud

summa S. M.´ilt OÜ GS Core kasuks välja. Kostjal tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

16.02.2024 tegi Pärnu Maakohus määruse, millega lõpetas OÜ GS Core avalduse

maksekäsu kiirmenetluse S. M. vastu 6344,91 euro saamiseks ja edastas nõude Tartu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 29.02.2024 hagiavalduse Tartu Maakohtule, kes edastas 15.08.2024

määrusega asja kohtualluvuse kohaselt lahendamiseks Harju Maakohtule.

3. Kohus jättis 10.09.2024 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 16.09.2024 vastuse kohtunõudele, milles kõrvaldas

kohtumääruses osundatud puudused. Kohus on hagi pärast puuduste kõrvaldamist menetlusse

võtnud ja lähtub asja lahendamisel hagis ja 16.09.2024 vastuses esitatud asjaoludest ja

nõuetest.

4. Hagiavalduse ja 16.09.2024 menetlusdokumendi kohaselt sõlmisid Bondora AS

(laenuandja) ja kostja (laenusaaja) 19.12.2019 kirjalikus vormis laenulepingu nr BL1746460,

mille alusel sai kostja laenu 5847 eurot intressiga 11,35 % aastas. Leping sõlmiti viieks

aastaks kuni 18.12.2024. Laenuandja on laenusumma kostjale välja maksnud ja leping hakkas

kehtima. Laenulepingu p 1.22. kohaselt pidi kostja maksma lepingutasu 347 eurot, mille

laenuandja pidas vastavalt lepingu punktile 4.1. kinni laenusummast. Lepingu juurde kuulub

ka kirjalikus vormis maksegraafik. Enne laenulepingu sõlmimist anti kostjale nõuetekohane

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ja laenuandja täiendav teabeleht. Laenuleping

nägi kostjale ette kohustuse teha igakuiseid makseid maksegraafikus ettenähtud summades ja

tähtaegadel.

5. Kuivõrd hagejal ei ole esitada veenvaid tõendeid, millest võiks järeldada

vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist krediidiandja poolt, asub hageja hagis

seisukohale, et nimetatud kohustust rikuti ja esitab hagis nõude sellele vastavalt, arvestades

VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena, et lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi (seaduslik intressimäär

oli 0 % ja muid kõrvalnõudeid kostja ei võlgne) ning nõudes ainult väljamakstud põhivõla

tagastamata jääki ja viivist sissenõutavaks muutunud summadelt seaduse alusel seaduslikus

määras.

6. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud kokku 1406,06 eurot. Viimane makse laekus

kostjalt 03.05.2021. Maksegraafikus märgitud intressikohustust sisaldavate kuumaksete

maksetähtaegu ja summasid arvestades tasus kostja sellega üheksa esimese maksegraafikus

2/8

märgitud makse kohustused (kuni 18.09.2020) täielikult ja 19.10.2020 makse osaliselt 77,30

euro ulatuses. Rohkem makseid ei ole kostja tasunud.

7. Lähtudes kostja maksete võlgnevusest (8 kuu maksed) saatis laenuandja kostjale

19.05.2021 kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis

kostjale 30päevase täiendava tähtaja võlgnetavate summade tasumiseks, hoiatas, et võla

hiljemalt

18.06.2021 tasumata jätmisel öeldakse laenuleping 19.06.2021 üles, millega muutub

sissenõutavaks kogu tagastamata põhiosa ja kõrvalnõuded, ning pakuti kostjale ka võimalust

läbirääkimisteks. Kostja võlga ei tasunud.

8.

21.06.2021, kui kostja võlgnes juba 9 kuu maksed (19.10.2020 – 18.06.2021), saatis

laenuandja kostjale kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu ülesütlemise teate, milles

ütles lepingu üles. Teade saadeti kostja poolt laenuandjale teatatud e-postiaadressil, SMS-ga

tema telefoninumbril ja tehti kättesaadavaks internetis laenuandja iseteeninduse saidil.

Ülesütlemisteade jõudis faktiliselt kostjani ja kostjal tekkis võimalus sellega tutvuda

ülesütlemisteate saatmise päeval 21.06.2021, alternatiivselt tuleb kokkuleppest tulenevalt

lugeda ülesütlemisteade kostja poolt kättesaaduks hiljemalt 22.06.2021. Kostja võlga ei

tasunud. 9. Kuivõrd hageja asus hagis seisukohale, et vastutustundliku laenamise kohustust

rikuti, tuleb lugeda, et kostjal oli ainult maksegraafikus märgitud põhiosamaksete tasumise

kohustus (seaduslik intress oli 0 %), tehtud maksed põhiosa tagastamiseks ümber arvestada ja

lugeda, et tehtud maksetega oli kostja tegelikult tasunud 17 kuu põhiosamaksed kuni

18.05.2021 makseni

(72,85 + 73,54 + 74,23 + 74,93 + 75,64 + 76,36 + 77,08 + 77,81 + 78,55 + 79,29 + 80,04 +

80,80 + 81,56 + 82,33 + 83,11 + 83,90 + 84,69 = 1336,71 eurot) ja lisaks osaliselt 69,35 euro

ulatuses 18.06.2021 makse, millest on maksmata 16,14 eurot. Lepingu ülesütlemine ei olnud

seega kehtiv, sest 21.06.2021 ülesütlemise ajal ei olnud kostjal tasumata sissenõutavaks

muutunud (põhiosamaksete) võlga kolme kuu maksete ulatuses. Eeltoodu tagajärjel võlgneb

kostja lepingu alusel sissenõutavaks muutunud summana 3276,87 eurot.

10.

20.07.2022 loovutas laenuandja laenulepingust tuleneva nõude hagejale, millest

teavitati ka kostjat. Hageja saatis kostjale kohustuse meelde tuletamiseks meeldetuletuskirjad

21.07.2023, 12.09.2023, 27.10.2023, 10.11.2023, 30.11.2023 ja 09.01.2024. Ka see ei ole

pannud kostjat kohustust täitma.

11. Kostjale laenuna väljamakstud laenusumma oli 5500 eurot. Tagasimakseid on tehtud

1406,06 eurot. Põhiosa võlgnevus on 5500 – 1406,06 = 4093,94 eurot.

12. Hageja nõuab hagiavalduses põhivõlga 4093,94 eurot, sealhulgas sissenõutavaks

muutunud põhivõlg 3276,87 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 817,07 eurot

alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast esitatud maksegraafiku järgselt. Samuti nõuab

hageja põhivõlalt arvestatud viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt

summadelt alates sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda

kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.

13.

16.09.2025 vastuses kohtule korrigeeris hageja oma nõuet ja teatas, et kuivõrd oli

valesti märkinud 18.06.2021 maksest tasumata summa, siis võlgneb kostja lepingu alusel

sissenõutavaks muutunud summana 3223,66 eurot, s.o 18.06.2021 makse tasumata põhiosa

16,14 eurot ja 19.07.2021 – 19.02.2024 maksete põhiosamaksed 3207,52 eurot (86,30 + 87,12

+ 87,94 + 88,77 + 89,61 + 90,46 + 91,31 + 92,18 + 93,05 + 93,93 + 94,82 + 95,72 + 96,62 +

97,53 + 98,46 + 99,39 + 100,33 + 101,28 + 102,24 + 103,20 + 104,18 + 105,16 + 106,16 +

3/8

107,16 + 108,18 + 109,20 + 110,23 + 111,27 + 112,33 + 113,39 + 114,46 + 115,54 = 3207,52)

ning järgnevad põhiosa maksed muutuvad sissenõutavaks tulevikus vastavalt maksegraafiku

maksetähtpäevade möödumisele. Nimetatud eksimus ei mõjuta põhivõla summat, vaid

tulevikus sissenõutavaks muutunud maksete summasid.

14. Kohus toimetas hagi ja 16.09.2024 vastuse kohtunõudele kostjale avalikult kätte (dtl

189191). Hagiavalduses sisaldus ka hageja menetluskulude nimekiri. Kostja ühelegi

menetlusdokumendile vastanud ei ole ja menetluses, sh 20.05.2025 kohtuistungil, osalenud ei

ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4093,94 eurot

ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast

päevast, s.o 01.03.2024 sissenõutavaks muutunud summadelt kuni kohtuotsuse tegemise

päevani (27.05.2025, k.a) ja edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

võlgnevuse tasumiseni.

16. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid laenuandja ja kostja 19.12.2019 kirjalikus vormis

laenulepingu nr BL1746460 (dtl 106-126). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg

1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti

muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping

leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse

rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja

lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt

peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle

koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult

märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping

tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2

või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu

kätte või hakkab krediiti kasutama.

17. Kohtule ei ole esitatud poolte allkirjadega lepingut. Hageja on selgitanud, et leping on

poolte, sh ka kostja poolt digitaalselt allkirjastatud 19.12.2019, kuna kostja on lepingu

sõlminud krediidiandja portaali vahendusel, olles eelnevalt krediidiandja

iseteeninduskeskkonda end elektrooniliselt tuvastades sisse loginud ja seal oma konto loonud

ning seejärel lepingu pinkoodi abil digitaalselt allkirjastanud. Tegemist on sidevahendi abil

sõlmitud lepinguga VÕS § 52 lg 1 tähenduses (dtl 163-164). Kohus on tuvastanud, et lepingul

on kostja poolelt IP aadress 93.185.253.87 (dtl 115; 126) ja leping sisaldab samas ka

laenuandja kinnitamise IP aadressi.

Hageja on kohtuistungil selgitanud, et kõik lepingudokumendid on kostja korraga kätte

saanud, kõik dokumendid on talle kättesaadavad hetkel, kui ta hakkab lepingut kinnitama.

Kostja näeb kõigepealt lepingut ja siis kinnitab seda (dtl 188, ajamärk 00:05:34 ja 00:05:58).

Seega loeb kohus usutavaks, et kostjale on lepingu dokumendid olnud kättesaadavad.

18. Laenulepinguga koos on kohtule esitatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabeleht (dtl 131-133), mille kohaselt oli tegemist tarbijakrediidiga, kasutusse antava krediidi

summa oli 5847 eurot, lepingu kehtivus 60 kuud, laen tuli tagasi maksta 60 osamaksena

4/8

suurusega 147,65 eurot. Intress oli 11,35% aastas ning krediidi kulukuse määr 22,66%.

Lepingutasu 347 eurot, mis kuulus tasumisele laenu arvelt.

19. Kostjale on 19.12.2019 üle kantud 5500 eurot, s.o lepingujärgne laenusumma 5847

eurot, millest on maha arvatud lepingu sõlmimise tasu 347 eurot (dtl 127). Võib eeldada, et

kostja on võtnud laenu kasutusse, sest kostja on teinud tagasimakseid kokku 1406,06 eurot.

Hageja ei ole esitanud laenu tagasimakse kohta tõendit. Siiski on kohtule usutav, et kostja on

soovinud esialgse krediidiandjaga lepingulepingu sõlmida ja see on ka sõlmitud. Kostja

vastuväidet hageja väidetele kohtule esitatud ei ole. Seega loeb kohus, et tarbijakrediidileping

oli kehtivalt sõlmitud.

20. Esialgne krediidiandja on täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu summas

5500 eurot kostjale üle kandnud (dtl 127). Vastavalt lepingu personaalsetele tingimustele (dtl

106) ja maksegraafikule (dtl 128-130) pidi kostja esimese tagasimakse summas 145,15 eurot

tegema 20.01.2020. Kostja kohustus tasuma igakuiselt tagasimakseid vastavalt

maksegraafikule. Viimase makse tähtaeg oli 18.12.2024. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja

tasunud tagasimakseid summas 1406,06 eurot (dtl 98). Seega on tagastamata osamaksed

ülejäänud osas.

21. Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on talle loovutatud ning on esitanud esialgse

võlausaldaja poolt 19.02.2024 allkirjastatud kinnituse (dtl 146). Vastavalt VÕS § 170, kui

võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et

loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui

loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja

andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hageja on väitnud, et

nõue loovutati talle 20.07.2022, kuid nõude loovutamise kinnitus on allkirjastatud 19.02.2024,

seega ilmselt kohtu jaoks. Samas nähtub kohtule esitatud meeldetuletuskirjades, mis on

saadetud kostjale alates 21.07.2023, et hageja viitab selgelt asjaolule, et tegemist on

laenuandja ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva võlaga, mis on hagejale loovutatud.

Kohus peab seega usutavaks, et nõue on loovutatud, kuna hageja valduses on ka lepingu kohta

käivad dokumendid. Samuti ei ole kohtule esitatud kostja vastuväidet nõude loovutamisele.

22. Laenulepingu krediidi kulukuse määr oli 22,66% aastas (dtl 59). Eesti Panga avaldatud

andmete kohaselt oli alates 01.07.2019 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 19,37%. VÕS § 4062 lg 1

esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 19,37% =

58,11%.

Finantsinspektsiooni hallatava krediidi kulukuse määra kalkulaator annab tulemuseks 15%.

Seega ei ületanud laenu krediidikulukuse määr lepingu sõlmimise ajal seadusega kehtestatud

piirmäära.

23. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

24. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

5/8

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja

(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

25. Hageja on hagiavalduse p-s 1.2 (dtl 98) märkinud, et tal ei ole esitada veenvaid

tõendeid, millest võiks järeldada vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist krediidiandja

pool ning hageja asub hagis seisukohale, et nimetatud kohustust rikuti, ja esitab hagis nõude

sellele vastavalt, arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena, et lepingust ei tekkinud

kõrvalkohustusi (seaduslik intressimäär oli 0 % ja muid kõrvalnõudeid kostja ei võlgne) ning

nõudes ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist sissenõutavaks muutunud

summadelt seaduse alusel seaduslikus määras. Kuivõrd nõue oleks VÕS § 408 lg 4 alusel

samasugune ka lepingus avaldamiseks kohustuslike andmete puuduste korral, ei selgita hageja

täiendavalt lepingu andmetega seonduvat.

26. Kuna hageja on kinnitanud, et laenuandja ei ole järginud vastustustundliku laenamise

põhimõtet ja hageja nõuab vaid tagastamata põhivõla summat, siis ei ole kohtul põhjust ega

võimalust läbi viia analüüsi vastustustundliku laenamise põhimõtte järgmise osas, kuna

vastavaid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kohus nõustub hagejaga, et vastustustundliku

laenamise põhimõtet on rikutud, kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis tõendaksid

vastupidist.

27. Kohus kohaldab õigust ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus

kontrollima, kas lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli seeläbi

kehtiv.

28. Hageja on hagis märkinud, et kuivõrd vastutustundliku laenamise kohustust rikuti,

tuleb lugeda, et kostjal oli ainult maksegraafikus märgitud põhiosamaksete tasumise kohustus

(seaduslik intress oli 0 %), tehtud maksed põhiosa tagastamiseks ümber arvestada ja lugeda, et

tehtud maksetega oli kostja tegelikult tasunud 17 kuu põhiosamaksed ning kuna

ülesütlemisavaldus tehti 21.06.2021, siis ei olnud ülesütlemise ajal tasumata sissenõutavaks

muutunud (põhiosamaksete) võlga kolme kuu maksete ulatuses ja ülesütlemine on vastuolus

VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud piiranguga ning ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge, st

laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud (dtl 99).

29. Kohus nõustub hagejaga, et 21.06.2021 ülesütlemine ei olnud kehtiv ja põhjalikumalt

ülesütlemisega seotud asjaolusid ei analüüsi.

30. Kostjal tuli tagastada laenusumma maksegraafiku alusel. Kohtuotsuse tegemise ajaks

on kõik maksegraafiku järgsed osamaksed, st kogu laenusumma muutunud sissenõutavaks.

31. Hageja on palunud välja mõista põhivõla 4093,94 eurot, sealhulgas sissenõutavaks

muutunud põhivõlg 3276,87 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 817,07 eurot.

Kohtuotsuse tegemise ajaks on kogu võlgnevus muutunud sissenõutavaks ning kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja 4093,94 eurot.

32. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt

summadelt alates sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda

kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. 33.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

6/8

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

34. Hageja on esitanud 16.09.2024 selgituse juba sissenõutavaks muutunud põhiosa

võlgnevuse ja tulevikus sissenõutavaks muutunud võlgnevuste kohta (dtl 165). Selgituse

kohaselt oli hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud nõue summas 3223,66 eurot ja

tulevikus muutusid sissenõutavaks põhiosa maksed alates 18.03.2024 kuni 18.10.2024.

35. Hagi on esitatud 29.02.2024, seega mõistab kohus välja viivise vastavalt hageja

taotlusele alates 01.03.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o 27.05.2025 VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Viivis tuleb välja mõista hagiavalduse esitamise ajal

sissenõutavaks muutunud põhisummalt 3223,66 eurot ja edaspidi osamaksetelt vastavalt igale

maksetähtpäevale järgnevast päevast (perioodil 19.03.2024-19.10.2024) sissenõutavaks

muutunud põhisummalt, mis kokku moodustab 870,28 eurot. Viivise määraks on VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määr. Arvestades et maksed muutusid sissenõutavaks järgmiselt:

19.03.2024 summa 116,64 eurot; 19.04.2024 summa 117,74 eurot; 21.05.2024 summa 118,85

eurot; 19.06.2024 summa 119,98 eurot; 19.07.2024 summa 121,11 eurot; 20.08.2024 summa

122,26 eurot; 19.09.2024 summa 123,42 eurot ja 19.10.2024 summa 30,28 eurot., on viivise

summa kuni kohtuotsuse tegemiseni 27.05.2025 kokku 572,32 eurot. Kohus mõistab selle

kostjalt hageja kasuks välja. Edasiulatuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.05.2025 kuni võlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

36. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on hagis teatanud, et tema

menetluskuludeks on riigilõiv summas 560 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu

summas 20 eurot, kokku 580 eurot (dtl 102). Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale

kätte toimetatud avalikult 06.01.2025 määrusega. Kostja vastanud ei ole.

37. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162

lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on hagi täies

ulatuses rahuldanud, seega jäävad menetluskulud tervikuna kostja kanda.

38. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

39. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus

menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kohus

rahuldab hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks.

40. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised

kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu

kiirmenetluse kulud.

41. Hageja menetluskulu on 580 eurot, mis koosneb tasutud riigilõivust 560 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulust 20 eurot.

7/8

42. . Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

43. TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu

tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul

avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses

menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse

maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Vastavalt TsMS §-le 4842 ei

hüvitata maksekäsu kiirmenetluses kantud kulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot. Seega

mõistab kohus 20 eurot kostjalt hageja kasuks välja.

44. Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 580 eurot ja mõistab

selle kostjalt hageja kasuks välja.

45. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

46. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

47. Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja muud kättetoimetamist vajavad

dokumendid kätte toimetatud avalikult. Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada.

Kohus üritas menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel,

elektronpostiaadressil ning kostja võimalikel elukoha aadressidel, kuid tulemusteta.

Rahvastikuregistris kohtu poolt läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohtuotsuse

tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata

kontaktandmed puuduvad. 48. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste

uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317

lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel kohtunik

8/8