2-19-12725/175 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

27.05.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-12725

Kohtuasi

Osaühingu Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur

Martin Krupi hagi Bravotex Group OÜ (OÜ Bravotex

(kustutatud) üldõigusjärglane) ja Osaühing Consultest

vastu lepingu tühisuse tuvastamiseks, müügilepingu

kehtetuks tunnistamiseks ja osa omandi üleandmiseks,

alternatiivselt 314 912 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.03.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühing Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur Martin

Krupi määruskaebus

Bravotex Group OÜ ja Osaühing Consultest

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur

Martin Krupp, lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko

Kaevando

Kostja I Bravotex Group OÜ (OÜ Bravotex (kustutatud)

üldõigusjärglane),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaadid Paul Varul ja Silvia Urgas

Kostja II Osaühing Consultest, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kristel Viru

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Bravotex Group OÜ ja Osaühing Consultest

27.03.2025 määruskaebusele lisatud tõend (Osaühing Hexanor (pankrotis)

võlausaldajate üldkoosoleku protokoll) ning Osaühing Hexanor (pankrotis)

pankrotihaldur Martin Krupi 20.05.2025 esitatud tõend (AS SEB Pank 20.05.2025

kinnituskiri).

2. Tühistada Harju Maakohtu 12.03.2025 määrus osas, millega jäeti Osaühing

Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi avaldus menetluskulude

2-19-12725

kindlaksmääramiseks ja Bravotex Group OÜ-lt ja Osaühingult Consultest

väljamõistmiseks rahuldamata.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada Osaühing Hexanor

(pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks, ning

3.1. määrata Osaühing Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi

menetluskulude suuruseks maakohtus täiendavalt 4159,49 eurot (kokku 16

768,99 eurot) ning mõista eelnimetatud summa Bravotex Group OÜ-lt ja

Osaühingult Consultest välja solidaarselt Osaühing Hexanor (pankrotis)

pankrotihaldur Martin Krupi kasuks;

3.2. määrata Osaühing Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi

menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus täiendavalt 1192,50 eurot (kokku

3245 eurot) ning mõista eelnimetatud summa Bravotex Group OÜ-lt ja

Osaühingult Consultest välja võrdsetes osades Osaühing Hexanor (pankrotis)

pankrotihaldur Martin Krupi kasuks;

3.3. määrata, et Bravotex Group OÜ-l ja Osaühingul Consultest tuleb tasuda

täiendavalt väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt

:

4.1. Rahuldada Osaühing Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi

avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

4.2. Määrata maakohtus kantud Osaühing Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur

Martin Krupi menetluskulude suuruseks 16 768,99 eurot (käibemaksuga).

4.2.1. Mõista Bravotex Group OÜ-lt ja Osaühingult Consultest Osaühing

Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi kasuks solidaarselt

välja menetluskulud 16 768,99 eurot (käibemaksuga).

4.2.2. Bravotex Group OÜ ja Osaühingu Consultest poolt Osaühing Hexanor

(pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupile hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (16 768,99 eurot) tuleb Bravotex Group OÜ-l ja

Osaühingul Consultest tasuda Osaühing Hexanor (pankrotis)

pankrotihaldur Martin Krupile solidaarselt viivist siinse määruse

jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

4.3. Määrata ringkonnakohtus kantud Osaühing Hexanor (pankrotis)

pankrotihaldur Martin Krupi menetluskulude suuruseks 3245 eurot

(käibemaksuga).

4.3.1. Mõista Bravotex Group OÜ-lt Osaühing Hexanor (pankrotis)

pankrotihaldur Martin Krupi kasuks välja menetluskulud 1622,50 eurot

(käibemaksuga).

4.3.2. Mõista Osaühingult Consultest Osaühing Hexanor (pankrotis)

pankrotihaldur Martin Krupi kasuks välja menetluskulud 1622,50 eurot

(käibemaksuga).

4.3.3. Bravotex Group OÜ ja Osaühing Consultest poolt Osaühing Hexanor

(pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupile hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (1622,50 eurot) tuleb Bravotex Group OÜ-l ja

Osaühingul Consultest tasuda Osaühing Hexanor (pankrotis)

pankrotihaldur Martin Krupile viivist siinse määruse jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4.4. Määrus toimetada menetlusosalistele kätte.

2-19-12725

5. Rahuldada Osaühing Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi

määruskaebus.

6. Jätta Bravotex Group OÜ ja Osaühing Consultest määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Hexanor (pankrotis) (võlgnik) pankrotihaldur Martin Krupp (hageja) esitas

26.08.2019 Harju Maakohtule hagi Bravotex Group OÜ (OÜ Bravotex (kustutatud)

üldõigusjärglane) (kostja I) ja Osaühingu Consultest (kostja II) vastu lepingu tühisuse

tuvastamiseks, müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks ja osa omandi üleandmiseks,

alternatiivselt 314 912 euro väljamõistmiseks.

2. Maakohus rahuldas hagi 22.07.2022 kohtuotsusega ja jättis menetluskulud solidaarselt

kostjate kanda.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.04.2023 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja tegi

tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi kostja I vastu 17.07.2013 lepingu tühisuse

tuvastamise nõudes läbi vaatamata. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse

resolutsiooni muutmata, kuid muutis ja täiendas otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus jättis

kostja I apellatsioonkaebusega seotud apellatsioonimenetluse kulud kostja I kanda ja kostja II

apellatsioonkaebusega seotud apellatsioonimenetluse kulud kostja II kanda.

Riigikohus keeldus 04.09.2023 kostjate kassatsioonkaebuste menetlusse võtmisest ning jättis

kostjate kassatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2023 otsus ja Harju Maakohtu 22.07.2022 otsus jõustusid

04.09.2023.

3. Hageja esitas 05.09.2023 maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks.

Hageja menetluskulud maakohtus (18.05.2022 menetluskulude nimekiri) moodustasid 16

768,99 eurot (sh käibemaks ning tasutud riigilõivud kokku 2750 eurot ja registripäringute

kulu 24 eurot (3 × 8 eurot)) ajakuluga 93 tundi ja 18 minutit. Hageja taotles mõista maakohtus

kantud kulud kostjatelt välja solidaarselt. Hageja menetluskulud apellatsioonimenetluses

(28.03.2023 menetluskulude nimekiri) moodustasid kokku 3245 eurot (sh käibemaks)

ajakuluga 21 tundi ja 39 minutit. Hageja taotles mõista apellatsioonimenetluses kantud kulud

kostjatelt välja võrdsetes osades. Hageja palus menetluskuludelt välja mõista ka viivise.

Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi tunnihinnaga 125 eurot ilma

käibemaksuta ja 150 eurot koos käibemaksuga. Hageja kinnitas, et ta ei saa tekkinud

menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, kuna tegemist ei olnud tema maksustatava

2-19-12725

käibe tarbeks tehtud kuludega ning alates 19.03.2021 ei olnud hageja enam

käibemaksukohustuslane.

4. Kostjad vaidlesid hageja menetluskuludele vastu.

5. Harju Maakohus määras 06.05.2024 määrusega hageja menetluskulude suuruseks

maakohtus 12 378,50 eurot ning mõistis selle summa kostjatelt solidaarselt hageja kasuks

välja. Hageja menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus määras maakohus 1982,50 eurot ja

mõistis selle kostjatelt välja võrdsetes osades (s.o kummaltki kostjalt 991,25 eurot).

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 13.11.2024 määrusega maakohtu 06.05.2024 määruse ning

saatis asja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise uueks otsustamiseks samale

maakohtule.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 12.03.2025 määrusega hageja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus määras maakohtus kantud hageja menetluskulude

suuruseks 12 609,50 eurot (käibemaksuga) ning mõistis vastava summa kostjatelt hageja

kasuks solidaarselt välja ning märkis, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis. Maakohus

määras ringkonnakohtus kantud hageja menetluskulude suuruseks 2052,50 eurot

(käibemaksuga) ning mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 1026,25 eurot, kostjalt II hageja

kasuks välja 1026,25 eurot ning märkis, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.

6.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hageja esindaja poolt menetlustoimingutele

kulunud aeg põhjendatud kogumahus 79 tundi ja 16 minutit. Hageja esindaja tunnitasu 125

eurot käibemaksuta on mõistlik ja põhjendatud. Hageja põhjendatud menetluskuluks on ka

riigilõiv 2750 eurot ja kulu registripäringutele kokku 21 eurot.

6.2. 19.05.2022 menetluskulude nimekirjas (maakohtu menetluse kulud) märgitud tegevuste

mõistlikuks ajakuluks pidas maakohus kokku 65 tundi ja 35 minutit.

6.2.1. 19.08.2019–26.08.2019 toimingute (materjalide analüüs, hagiavalduse koostamine ja

selle täiendamine, hagi tagamise avalduse koostamine, lisade komplekteerimine, e-toimiku

kaudu hagi esitamine, nõupidamine kliendiga) ajakulu pidas kohus põhjendatuks kokku

mahus 12 tundi (15 tunni ja 40 minuti asemel). Kohus võttis ajakulu vähendamisel arvesse

hageja esitatud dokumentide sisu ja mahtu.

6.2.2. 23.10.2019 ja 28.10.2019 toimingute (kostjate menetluskulude tagatise taotlusele

seisukoha koostamine ja vastuse koostamine) ajakulu pidas kohus põhjendatuks kokku

mahus 2 tundi (3 tunni ja 37 minuti asemel). Kohus võttis ajakulu vähendamisel arvesse

dokumentide sisu ja mahtu.

6.2.3. 01.07.2020–06.07.2020 toimingute (kostjate hagivastustega tutvumine, täiendava

haginõude ja seisukoha koostamine kostjate hagivastuste kohta) ajakulu pidas kohus

põhjendatuks kokku mahus 11 tundi (13 tunni ja 7 minuti asemel).

6.2.4. 17.03.2021 toimingute (telefoninõupidamine kliendiga ja ettevalmistus istungiks)

ajakulu pidas kohus põhjendatuks kokku mahus 1 tund ja 10 minutit (1 tunni ja 54 minuti

asemel). Kohus võttis ajakulu vähendamisel arvesse, et lepingulise esindaja suhtlus ja

nõupidamised kliendiga on kvaliteetse õigusabi osutamiseks vajalik toiming, kuid selleks

kulunud aja põhjendatust hindab kohus mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt.

2-19-12725

6.2.5. 30.06.2021 vastuväite koostamise ajakulu pidas kohus põhjendatuks mahus 45 minutit

(1 tunni ja 41 minuti asemel). Kohus võttis ajakulu vähendamisel arvesse

menetlusdokumendi sisu ja mahtu.

6.2.6. 10.09.2021–14.09.2021 toimingute (analüüs, menetlusdokumendi koostamine seoses

hageja taotluste ja seisukohtade ning vastuväitega kohtu tegevusele) ajakulu pidas kohus

põhjendatuks kokku mahus 9 tundi (11 tunni ja 37 minuti asemel).

6.2.7. 17.11.2021 ja 24.11.2021 toimingute (kostjate 15.11.2021 seisukohaga tutvumine

ning sellele seisukoha koostamine) ajakulu pidas kohus põhjendatuks kokku mahus 5 tundi

(7 tunni ja 48 minuti asemel).

6.2.8. 20.03.2022 ja 21.03.2022 toimingute (vastuväite koostamine kohtu tegevusele seoses

taotluste rahuldamata jätmisega) ajakulu pidas kohus põhjendatuks kokku mahus 4 tundi (5

tunni ja 44 minuti asemel).

6.2.9. Ajakulu 30.03.2022 istungiks ettevalmistumisele pidas kohus põhjendatuks 1 tunni

ulatuses (3 tunni ja 18 minuti asemel). Kohus võttis ajakulu vähendamisel arvesse, et

vaidluse asjaolud olid esindajale teada.

6.2.10. 16.05.2022 toimikuga tutvumist ajakuluga 1 tund ja 43 minutit pidas kohus

ebavajalikuks toiminguks, kuna menetlus oli lõppfaasis ning hagejal pidi olema ülevaade

kohtutoimikust.

6.2.11. 13.05.2022–19.05.2022 toimingute (materjalide analüüs, kohtukõne kirjalike

seisukohtade koostamine, ettevalmistus istungiks, menetluskulude nimekirja koostamine)

ajakulu pidas kohus põhjendatuks kokku mahus 11 tundi (18 tunni ja 1 minuti asemel).

6.2.12. Ülejäänud toimingute ajakulu pidas maakohus põhjendatuks.

6.3. 28.03.2023 menetluskulude nimekirjas (ringkonnakohtu menetluse kulud) märgitud

tegevuste põhjendatud ajakuluks pidas maakohus kokku 13 tundi ja 41 minutit.

6.3.1. Kostjate apellatsioonkaebustega tutvumise ja neile vastuse koostamise ajakulu pidas

kohus põhjendatuks mahus 11 tundi (17 tunni ja 58 minuti asemel). Kohus võttis ajakulu

vähendamisel arvesse apellatsioonkaebuste ja hageja vastuse mahtu ning seda, et vaidluse

asjaolud olid lepingulisele esindajale teada ning kohus keeldus ka vastuse lisasid vastu

võtmast.

6.3.2. 27.03.2023 istungiks ettevalmistamise ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu

pidas kohus põhjendatuks mahus 1 tund ja 19 minutit (2 tunni ja 19 minuti asemel). Kohus

võttis ajakulu vähendamisel arvesse, et hageja esindaja oli materjalidega juba tuttav.

6.3.3. Ülejäänud toimingute ajakulu pidas maakohus põhjendatuks.

6.4. Maakohus leidis, et menetluskulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga. Hageja on

kinnitanud, et ei saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, kuna tegemist ei

olnud tema maksustatava käibe tarbeks tehtud kuludega (käibemaksuseadus (KMS) § 29 lg 1)

ning alates 19.03.2021 ei ole hageja käibemaksukohuslane ega saa käibemaksu tagasi

arvestada. Hageja on selgitanud, et siinne kohtumenetlus, mille eesmärgiks oli OÜ Hexanor

Haldus osa tagasivõitmine võlgniku pankrotivara hulka, ei olnud seotud võlgniku

maksustatava käibega ega muude KMS § 29 lg-s 1 nimetatud tehingutega. Seetõttu ei saanud

2-19-12725

võlgnik ka enne 18.03.2021 tekkinud lepingulise esindaja kuludelt käibemaksu maha arvata

vaatamata sellele, et ta oli käibemaksukohustuslane. Hageja käibedeklaratsioonidega on

tõendatud, et hageja ei ole siinses asjas kuni 2021. aasta märtsini tekkinud menetluskuludelt

käibemaksu tagasi arvestanud (sisendkäibemaksu deklareerinud), mistõttu tuleb enne

18.03.2021 tekkinud hageja lepingulise esindaja kulud välja mõista koos käibemaksuga.

Kohus selgitas ka, et kooskõlas KMS § 29 lg-ga 1 peab maksukohustuslane ise kasutama

maksustatava käibe tarbeks seda kaupa või teenust, mille sisendkäibemaksu ta tahab maha

arvata. Seda mõtet toetab ka sisendkäibemaksu mõiste KMS § 29 lg-s 3. Vastavalt KMS § 29

lg 3 p-le 1 on sisendkäibemaks teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või

teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Seega kui isik tasub kellegi teise ostetud kauba või

teenuse arveid, siis nendel arvetel näidatud käibemaksusumma ei ole tegemist tasuja

sisendkäibemaksuga.

6.5. Eeltoodust tulenevalt oli hageja maakohtus kantud põhjendatud menetluskulude

suuruseks 12 609,50 eurot ((65 tundi ja 35 minutit × 125) + km 20%) + riigilõiv 2750 eurot +

registripäringute kulu 21 eurot)), mis tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt.

Ringkonnakohtus kantud põhjendatud menetluskulude suuruseks oli 2052,50 eurot ((13 tundi

ja 41 minutit × 125) + käibemaks 20%), mis tuleb kostjatelt välja mõista võrdses osas, s.o

1026,25 eurot kostja kohta.

Hageja määruskaebus

7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, milles jäeti

hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Hageja palub teha

tühistatud osas uus määrus, millega määrata hageja menetluskulude suuruseks maakohtus

täiendavalt 4159,49 eurot (kokku 16 768,99 eurot) ning mõista eelnimetatud summa kostjatelt

välja solidaarselt ja määrata hageja menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus täiendavalt

1192,50 eurot (kokku 3245 eurot) ning mõista eelnimetatud summa kostjatelt välja võrdsetes

osades.

7.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme, lugedes

hageja lepingulise esindaja ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks oluliselt väiksemas ulatuses

võrreldes tegeliku ajakuluga. Kohtupraktika järgi ei pea kohus hindama iga menetluskulude

nimekirjas märgitud kuluartiklit eraldi, kuid peab hindama lepingulise esindaja ajakulu

vajalikkust ja põhjendatust tervikuna. Maakohus on vaidlustatud määruses asunud hindama

iga hageja lepingulise esindaja toimingu ajakulu eraldi, pööramata tähelepanu kohtuvaidluse

asjaoludele, asja keerukusele ja mahukusele, samuti võtmata seisukohta, kas esindamisega

seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale.

7.2. Hageja lepingulise esindaja ajakulu tuleb pidada täies ulatuses vajalikuks ja

põhjendatuks, arvestades kohtuvaidluse asjaolusid (sh menetluse kestust), asja keerukust ja

mahukust ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Menetlus maakohtus kestis ligi kolm

aastat ning asjas toimus kolm kohtuistungit. Asja materjalide maht maakohtu menetluses oli

üle 1500 lehekülje. Tegemist oli nii tõenduslikust aspektist kui ka õiguslikult keeruka

vaidlusega. Kostjad esitasid menetluses erinevaid taotlusi ning täiendasid korduvalt enda

vastuväiteid hagile, esitades uusi faktiväiteid ja õiguslikke põhjendusi. Seega oli hageja

menetluskulude suurenemine tingitud kostjate endi tegevusest.

7.3. Maakohus on hageja lepingulise esindaja ajakulu vähendanud kokkuvõttes ligi 1/3 võrra

seeläbi, et on enamike hageja esitatud menetlusdokumentide puhul lihtsalt märkinud, et kohus

loeb nende sisu ja mahtu arvestades vajalikuks ja põhjendatuks tegelikust väiksema ajakulu.

2-19-12725

Seejuures ei ole maakohus enda seisukohta täpsemalt põhjendanud ega konkreetse

menetlusdokumendi sisule suuremat tähelepanu pööranud, vaid on lihtsalt lähtunud eeldusest,

et iga menetlusdokumendi koostamisega seotud ajakulu tuleb mõnevõrra vähendada. Sellisel

viisil diskretsiooni teostamine maakohtu poolt on meelevaldne.

Kostjate määruskaebus

8. Kostjad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja teha uus

määrus, millega jätta hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata,

alternatiivselt nõuda hagejalt välja menetluskulude tasumist kinnitavad tõendid

(maksekorraldused) ilma andmeid varjamata ning vähendada hageja menetluskulusid

vähemalt 4950 euro võrra (käibemaksuga).

8.1. Määruskaebuse väidete kohaselt on kostjad esiteks seisukohal, et hageja menetluskulud

on kogu ulatuses põhjendamatud. Nimelt on kostjatel alust arvata, et hageja ei ole oma

lepingulise esindaja kulusid kandnud ja tal ei ole tekkinud ka kohustust õigusabi eest tasuda.

13.01.2025 võlausaldajate üldkoosolekul kinnitas pankrotihaldur, et võlgnikul ei ole

kohtumenetlustes esindamisega seoses tekkinud pankrotimenetluse kulusid ja et tema ei ole

tasunud osutatud õigusteenuse eest. Kui hagejal ei ole tekkinud õigusabi eest tasumise

kohustust, ei ole põhjust ja alust neid kulusid pidada hageja menetluskuludeks ja neid

kostjatelt hageja kasuks välja mõista.

8.2. Praegusel juhul on tegemist pankrotimenetluses esitatud hagiga, mistõttu tuleb arvestada,

et pankrotimenetluses on kulutuste tegemiseks ette nähtud kindel kord, mida on rikutud.

Seadus ei näe ette võimalust, et võlausaldajad saaksid tasuda otse pankrotihalduri lepingulise

esindaja kulusid (ilma, et selleks kasutataks deposiiti või sõlmitaks laenulepingut) ning et

selliseid kulutusi peaks hüvitama pankrotihalduri vastaspool kohtumenetluses ilma, et kulud

tasutaks deposiiti või võlgniku kontole. Kui kulud tasutaks aga deposiiti või võlgniku kontole,

saaks nimetatud varast teha väljamakseid vaid pankrotiseaduse (PankrS) §-s 146 sätestatud

järjekorda arvestades. Kuna võlgnikul on täitmata massikohustusi, siis ei ole seadusega

kooskõlas see, kui pankrotivarast tehakse väljamakseid ilma seaduses sätestatud väljamaksete

järjekorda arvestamata. Pankrotihaldur ei saa PankrS norme eirates nõuda kellelegi

kolmandale kulutuste hüvitamist.

8.3. Menetluskulude väljamõistmine koos käibemaksuga ei ole põhjendatud. Pankrotihaldur

on võlausaldajate üldkoosolekul kinnitanud, et hagejal ei ole tekkinud menetluskulude

tasumise kohustust. Järelikult on tegemist lepingulisele esindajale makstud tasuga, mis on

maksja (tõenäoliselt AS SEB Pank) kulu ning tegemist ei ole kellegi teise isiku eest makstud

kuluga.

8.4. Igal juhul tuleb hageja menetluskulusid vähendada 33 tunni ulatuses, s.o 4950 euro

ulatuses koos käibemaksuga.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

9. Hageja palub jätta kostjate määruskaebuse rahuldamata.

9.1. Hagejal õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist kinnitavad Advokaadibüroo

Kaevando & Partnerid OÜ arved. Eelnimetatud arvete saaja (arvete järgi kohustatud isik) on

hageja. Olukorras, kus menetlusosalisel tekkis esindajakulude tasumise kohustus, ei oma

2-19-12725

mingit tähtsust asjaolu, kelle poolt on vastavad arved tasutud (vt ka tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 174 lg 9). Seega isegi, kui ei ole tõendatud menetluskulude tasumine

hageja poolt, ei saa see välistada kostjatelt menetluskulude väljamõistmist.

9.2. Pankrotihaldur kinnitas võlausaldajate 13.01.2025 üldkoosolekul, et võlgniku

pankrotimenetlusega seotud kohtumenetlustes kantud kulusid ei ole tehtud võlgniku

pankrotivara arvel, mitte aga seda, et neid kulusid ei tuleks tulevikus võlgniku pankrotivara

arvel hüvitada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lg 4 kohaselt võib võlgniku kohustuse täitnud

kolmas isik esitada (lepingulise suhte puudumisel) võlgniku vastu tagasinõude või nõuda

temalt täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist, mh tulenevalt alusetust rikastumisest või

käsundita asjaajamisest. See kehtib ka olukorras, kus kolmas isik täidab menetlusosalisel

tekkinud õigusabikulude tasumise kohustuse. Seda, kas need kulud tuleb tulevikus hüvitada

võlgniku pankrotivara arvel või tuleb need kanda pankrotihalduril endal (eelduslikult

pankrotihalduri tasu arvel) otsustab võlgniku pankrotimenetluse üle järelevalvet teostav kohus

vastavalt PankrS §-le 66. Kummalgi juhul ei saa väita, et hagejal ei ole siinses menetluses

õigusabikulusid tekkinud.

9.3. Tähtsust ei oma kostjate väide, et hageja on finantseerinud temal siinses menetluses

tekkinud kulude kandmist vastuolus PankrS-s sätestatuga. See on võlgniku pankrotimenetluse

küsimus, mis ei saa mõjutada kohtuasjas menetluskulude kindlaksmääramist ja kostjatelt

väljamõistmist. Samamoodi ei saa seda mõjutada asjaolu, kas hagejal oli menetluses

lepingulise esindaja kasutamiseks pankrotitoimkonna nõusolek.

9.4. Kostjate väited hageja esindaja ajakulu põhjendamatuse kohta on ekslikud ja

meelevaldsed. Arvestades, et asja menetlus kestis üle nelja aasta (sh kolm aastat maakohtus),

asjas toimus neli istungit (sh kolm istungit maakohtus), hageja pidi (eelkõige tulenevalt

kostjate esitatud väidetest ja tõenditest) esitama asjas mitmeid mahukaid menetlusdokumente

ning asja materjalide maht oli juba maakohtu menetluses üle 1500 lehekülje, on absurdne

väita, et hageja esindaja ajakulu menetluses oli vajalik ja põhjendatud vähem kui 47 h

ulatuses. Seda eriti olukorras, kus kostja I lepinguliste esindajate ajakulu menetluses oli üle

460 tunni ja kostja II esindaja ajakulu ca 100 tundi.

9.5. Maakohus leidis õigesti, et hageja menetluskulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga.

10. Kostjad paluvad jätta hageja määruskaebuse rahuldamata. Samuti esitasid kostjad

taotlused nõuda hagejalt välja maksekorraldused 31.03.2025 kohtule esitatud õigusteenuse

arvete tasumise kohta ning nõuda hagejalt välja tõendid selle kohta, milline on võlgniku

kokkulepe (vm õiguslik alus) nimetatud õigusteenuse arvetel märgitud summade hüvitamise

kohta.

10.1. Kostjate vastuväidete kohaselt tuleb hagejal tõendada, kas ja millisel õiguslikul alusel on

võlgnikul kohustus menetluskulud kolmandale isikule hüvitada. Kui hageja asjaomaseid

tõendeid ei esita, siis ei ole hageja tõendanud, et tal oleksid tekkinud siinses asjas

menetluskulud. Sellisel juhul ei ole alust neid ka kostjatelt välja mõista. Hageja esitatud arvete

kohaselt on arvel märgitud kohustatud isikuks pankrotihaldur ja Cavere Õigusbüroo OÜ,

mitte aga võlgnik.

10.2. Praegusel juhul tuleb arvestada ka PankrS-i regulatsiooni. Võlgniku pankrotitoimkond ei

ole andnud haldurile nõusolekut konkreetse advokaadibürooga õigusteenuse lepingu

sõlmimiseks, mistõttu ei saa eeldada, et võlgnikul peaks olema kohustus hüvitada OÜ-le

Cavere Õigusbüroo ja pankrotihaldurile esitatud arved. Pankrotihaldur ei ole

2-19-12725

pankrotitoimkonnale ega kohtule esitanud aruandeid selle kohta, et ta oleks tasunud võlgniku

eest kulusid või et tal oleks kokkulepe, et keegi kolmas tasub neid kulusid. Järelikult ei saa

pankrotihaldur nõuda selliste kulutuste hüvitamist PankrS § 66 lg 1 alusel.

10.3. Menetluskulude väljamõistmine koos käibemaksuga ei ole põhjendatud. Kui võlgnik ei

pea kulusid hüvitama, siis ei saa need olla võlgniku kulud.

11. 21.04.2025 seisukohas selgitas hageja, et ta ei saa lepingulise esindaja kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada ka olukorras, kus ta ei tasunud temale esitatud arveid lepingulise

esindaja osutatud õigusabi eest algselt ise, vaid ta hüvitab vastavad summad hiljem isikule,

kes tasus need arved hageja eest. Välistatud on ka võimalus, et nimetatud kolmas isik on

nendelt kuludelt käibemaksu maha arvanud, kuna hagejale õigusabi osutamisest tekkinud

lepingulise esindaja kulude tasumine ei saa olla seotud kolmanda isiku maksustatava käibega.

Praegusel juhul on kõik arved hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi eest esitatud

hagejale endale. Selleks, et maksukohustuslasel võiks tekkida sisendkäibemaksu

mahaarvamise õigus, peab ta olema märgitud arvel kauba soetajana või teenuse saajana.

Maksukohustuslane ei saa arvata maha sisendkäibemaksu arve alusel, millel on kauba

soetajaks või teenuse saajaks märgitud teine isik (vt nt RKHKo 22.06.2009, 3-3-1-43-09 p

16).

12. 13.05.2025 määrusega jättis maakohus rahuldamata kostjate 27.03.2025 taotluse nõuda

hagejalt välja menetluskulude tasumist kinnitavad tõendid (maksekorraldused) ilma andmeid

varjamata ning 11.04.2024 taotluse nõuda hagejalt välja maksekorraldused 31.03.2025

kohtule esitatud õigusteenuse arvete tasumise kohta ning tõendid selle kohta, milline on

võlgniku kokkulepe (vm õiguslik alus) 31.03.2025 kohtule esitatud õigusteenuse arvetel

märgitud summade hüvitamise kohta. Sama määrusega jättis maakohus määruskaebused

rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

13. 20.05.2025 esitas hageja ringkonnakohtule tõendina AS SEB Pank kinnituse selle kohta,

et hageja on vastavalt AS-ga SEB Pank sõlmitud kokkuleppele kohustatud hüvitama AS-le

SEB Pank kõik viimase poolt hageja eest tasutud menetluskulud ulatuses, mis mõistetakse

tsiviilasjas nr 2-19-12725 välja teistelt menetlusosalistelt hageja kasuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas,

millega jäeti hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja

kostjatelt

väljamõistmiseks rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega

rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, ning 1) määrab hageja

menetluskulude suuruseks maakohtus täiendavalt 4159,49 eurot (kokku 16 768,99 eurot) ning

mõistab eelnimetatud summa kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja; 2) määrab hageja

menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus täiendavalt 1192,50 eurot (kokku 3245 eurot)

ning mõistab eelnimetatud summa kostjatelt välja võrdsetes osades hageja kasuks; 3) määrab,

et kostjatel tuleb tasuda täiendavalt väljamõistetud menetluskuludelt viivist. Ringkonnakohus

rahuldab hageja määruskaebuse ja jätab kostjate määruskaebuse rahuldamata.

15. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus siinse määruse

resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

2-19-12725

16. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel asja materjalide juurde kostjate 27.03.2025

määruskaebusele lisatud tõendi (Osaühing Hexanor (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku

protokoll) ning hageja poolt 20.05.2025 esitatud tõendi (AS SEB Pank 20.05.2025

kinnituskiri). Tõend on asjakohane.

17. Hageja hinnangul on maakohus hageja lepingulise esindaja kulud kindlaks määranud

põhjendamatult väikeses ulatuses. Kostjad leiavad seevastu, et hageja menetluskulud on kogu

ulatuses põhjendamatud. Alternatiivselt leiavad kostjad, et maakohus on hageja

menetluskulud kindlaks määranud põhjendamatult suures ulatuses.

18. Ringkonnakohus märgib esiteks, et ei nõustu kostjatega, et hageja menetluskulud ei kuulu

hüvitamisele põhjusel, et menetluskulud on kandnud kolmas isik.

18.1. Praegusel juhul on hagejat esitanud lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko

Kaevando. Asja materjalide hulgas sisalduvad Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ

arved

OÜ Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupile (dtl 1369–1390).

Ringkonnakohus ei nõustu kostjatega, nagu tuleks arvete kohaselt lugeda arvel märgitud

kohustatud isikuks üksnes pankrotihaldur või OÜ Cavere Õigusbüroo, mitte aga võlgnik.

Ringkonnakohus leiab, et hagejale esitatud õigusabikulude arvete adressaadiks on võlgnik.

Samuti märgib ringkonnakohus, et PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 54¹ lg 1 kolmanda lause järgi

osaleb haldur oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga

seotud vaidlustes oma nimel ehk võlgniku pankrotihaldurina. Halduri tegevuse tulemusena

tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on PankrS § 54¹ lg 1 teise lause järgi võlgnik (vt

RKTKo 12.10.2011, 3-2-1-74-11, p 31).

18.2. Hageja on esitanud maksekorraldused arvete tasumise kohta (dtl 2087–2092). Samuti on

hageja esitanud AS SEB Pank 20.05.2025 kinnituskirja, mille järgi AS SEB Pank kinnitab, et

on vastavalt hagejaga sõlmitud kokkuleppele tasunud võlgniku või tema pankrotihalduri

Martin Krupi eest tsiviilasjas nr 2-19-12725 tekkinud menetluskulusid. Samuti kinnitas AS

SEB Pank, et vastavalt sõlmitud kokkuleppele on hageja kohustatud hüvitama AS-le SEB

Pank menetluskulud, mis mõistetakse tsiviilasjas nr 2-19-12725 välja teistelt

menetlusosalistelt võlgniku või OÜ Hexanor pankrotihaldur Martin Krupi kasuks (dtl 2206).

18.3. Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need

muu isik, kuid sellisel juhul tuleb kohtul tuvastada, kas menetlusosalisel on tekkinud õigusabi

eest tasumise kohustus (vt TsMS § 174 lg 9, RKTKm 09.11.2016, 3-2-1-102-16, p 13,

RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-173-15, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul on AS SEB Pank

kinnituskirjaga tõendatud, et pankrotihaldur ei vabanenud siinses asjas menetluskulude

kandmisest seetõttu, et menetluskulud kandis kolmas isik ning pankrotihalduril on kohustus

hüvitada kulud, mis tema kasuks siinses asjas teistelt menetlusosalistelt välja mõistetakse (vt

ka TlnRnKm 08.04.2024, 2-19-15826, p 15; TlnRnKm 11.12.2024, 2-19-7707, p 20).

18.4. See, kas pankrotihalduril oli lepingulise esindajaga lepingu sõlmimiseks

pankrotitoimkonna nõusolek või mitte, ei mõjuta menetluskulude jaotust ega

kindlaksmääratavate kulude suurust (vt TlnRnKo 30.04.2021, 2-19-15850, p 52).

Pankrotitoimkonna nõusolek lepingulise esindaja kasutamiseks on seotud pankrotimenetluse

organite sisesuhtega ega mõjuta vastaspoolelt lepingulise esindaja kulude väljamõistmist.

Sisesuhtes kehtib üldreegel, et esindajale maksab haldur tasu oma tasu arvel, kuid

pankrotitoimkonnale on antud õigus määrata, et esindaja tasu makstakse pankrotivarast.

Selline sisesuhte regulatsioon ei mõjuta aga kohtukulude väljamõistmist tsiviilkohtumenetluse

seadustiku menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Seega ei ole alust kohtulahendi

2-19-12725

alusel menetluskulusid kandma kohustatud isikult jätta vastaspoole kulud välja mõistmata (vt

ka TlnRnKm 15.01.2016, 2-10-15787, p 11; TlnRnKm 10.11.2014, 2-12-22585, p 39).

19. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas ning kõrgema astme kohus sekkub

kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.05.2010,

3-2-1-43-10, p 19; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). Välja mõistetavate

menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu

lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu

tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale (RKTKm 17.04.2024,

2-17-124505, p 12). Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende

kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest.

19.1. Ringkonnakohtu hinnangul saab maakohtule ette heita diskretsioonipiiride ületamist

hageja lepingulise esindajate kulude hindamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus

arvestanud, et arvestades vaidluse asjaolusid, kohtuvaidluse raskusastet (asi oli tavapärasest

keerukam ja mahukam) ning hageja lepingulise esindaja poolt esitatud menetlusdokumentide

sisu ja mahtu, vastab esindamisega seotud kulu tervikuna mõistlikule keskmisele sarnase

õigusteenuse hinnale. Seega hindab ringkonnakohus ümber maakohtu poolt põhjendatuks

peetud kulude suuruse ning leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulud tuleb lugeda

põhjendatuks täies ulatuses. Ringkonnakohus arvestab seejuures, et tegemist oli nii

tõenduslikust aspektist kui ka õiguslikult keeruka vaidlusega, mis nõudis selgelt tavapärasest

rohkem aega õiguslike küsimuste analüüsimiseks ja seisukohtade kujundamiseks. Arvestades

ka hageja esitatud menetlusdokumente (sh nende selgust, loogilisust ja kompaktsust), ei saa

ringkonnakohtu hinnangul hageja õigusabikulusid kokku mahus 114 tundi ja 57 minutit (93

tundi ja 18 minutit + 21 tundi ja 39 minutit) pidada ülemääraseks.

19.2. Arvestades eeltoodut, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks vähendada erinevate hageja

lepingulise esindaja menetlusdokumentide koostamise ajakulu. Samuti on menetluskulude

nimekirja järgi lepingulise esindaja suhtlus ja nõupidamised kliendiga olnud mõistlikus

määras. Ka istungiks ettevalmistamise ajakulu saab pidada põhjendatuks ning tegemist ei

ole ülemäärase ajakuluga. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et toimikuga tutvumise

ajakulu tuleb lugeda põhjendamatuks, kuna menetluse lõppfaasis pidi hagejal olema juba

ülevaade kohtutoimikust. Hageja on selgitanud, et toimikuga tutvumine oli vajalik selleks,

et viidata kohtukõne kirjalikes seisukohtades hageja väiteid kinnitavatele tõenditele (kuna

digitaalne toimik ei olnud täielikult nummerdatud, siis ei olnud hagejal võimalik sellele

viidata). Seega saab lugeda toimikuga tutvumise ajakulu põhjendatuks.

19.3. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja menetluskulud tuleb lugeda

põhjendatuks täies määras. Kostjate esitatud väited ei anna alust menetluskulude

vähendamiseks.

20. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul tuli menetluskulud välja mõista

koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu

hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa

muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et ta ei

ole alates 19.03.2021 enam käibemaksukohustuslane. Samuti on hageja selgitanud ja

2-19-12725

käibedeklaratsioonidega tõendanud, et enne 18.03.2021 tekkinud lepingulise esindaja kuludelt

ta käibemaksu tagasi arvestada ei saa. Ringkonnakohus märgib, et sama kehtib ka juhul, kui

hageja hüvitab AS-le SEB Pank õigusabikulude arved. AS-l SEB Pank ei ole võimalik

sisendkäibemaksu maha arvata hagejale nimele väljastatud arvete alusel. Menetluskulude

hüvitamise juures käibemaksu arvestamise korral tuleb arvesse võtta arve saajat (RKTKm

09.11.2016, 3-2-1-102-16, p 16) ning teise isiku nimele väljastatud arve alusel

sisendkäibemaksu maha arvata ei saa. Praegusel juhul on õigusabikulude arved väljastatud

OÜ Hexanor pankrotihaldur Martin Krupi nimele.

21. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, millega jäeti

hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostjatelt väljamõistmiseks

rahuldamata ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab hageja avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks.

Hageja maakohtus kantud põhjendatud menetluskulude suuruseks on 16 768,99 eurot ((93

tundi ja 18 minutit × 125 eurot/h) + käibemaks 20%) + riigilõiv 2750 eurot + registripäringute

kulu 24 eurot)), mis tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt. Ringkonnakohtus kantud

põhjendatud menetluskulude suuruseks on 3245 eurot ((21 tundi ja 39 minutit × 125 eurot/h)

+ käibemaks 20%), mis tuleb kostjatelt välja mõista võrdses osas, s.o 1622,50 eurot kostja

kohta.

22. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

23. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)