2-24-129873/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mai 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-129873

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

4407,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479;

asukoht Toompuiestee 35 Tallinn, 10149 Harju maakond),

volitatud esindaja Sigrid Rahkema (e-post xxx)

Kostja: X (isikukood XXX, elukoht xxx, e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Xl rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks

(tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 10).

Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lihtmenetluses (TsMS § 405) menetletavas asjas esitatud

apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Samuti juhul kui

vaidlustatakse menetluskulude kindlaksmääramist ja vaidlustatav summa ületab 280 eurot.

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik

Aktiva Finance Group OÜ esitas 19.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 3475,43 euro saamiseks. Kohus tegi 21.08.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 31.08.2024 aadressil xxx, Harju maakond, 13421.

Võlgnik X esitas 04.09.2024 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 20.09.2024 määrusega

maksekäsumenetluse ja edastas tsiviilasja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

Hageja esitas 10.10.2024 Harju Maakohtule hagi X vastu võlgnevuse nõudes, mida kohtu nõudel

täiendas 27.01.2025.a.

Vastavalt hagiavaldusele sõlmis Placet Group OÜ kostjaga 19.11.2018 krediidikontolepingu nr.

KK3344892, mille koduvate muudatuste tulemusena võimaldati kostjale krediidisummat 2800

eurot.

Kostja on lepingu kehtivuse ajal krediiti kasutusele võtnud kogusummas 12 453 eurot ning on

teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 14 352,98 eurot.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis

kostjale 20.01.2024 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1

vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata

kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks

04.02.2024. Esialgne võlausaldaja loovutas 6.02.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva

Finance Group koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.

Krediidikonto lepingu KK3344892 sõlmimisel 19.11.2018 veenduti isiku X krediidivõimekuses,

küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Teostati päringud

29.10.2018 Creditinfo.ee ja 19.11.2018 Taust.ee, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist.

Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad kehtivad maksehäired.

Samuti teostati 19.11.2018 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas

Placet Group OÜ, et isiku kohta nimetatud andmebaasis andmed puuduvad. Hageja esitas

kohtule tehtud toimingute osas tõendid ning samuti ka kostja pangakonto väljavõtte perioodi

01.04.2018 – 28.10.2018 kohta (dtl 232 – 331).

Krediidikonto lepingu KK3344892 muutmise kokkuleppe sõlmimisel 28.11.2018 veenduti X

krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta.

Kuna krediidilimiidi muutmise taotlus on esitatud vaid nädalase vahega, mistõttu sissetuleku ja

finantskohustuste arvestamisel lähtus Placet Group OÜ esmase taotluse raames pangakonto

väljavõttest. Teostati päringud 29.10.2018 Creditinfo.ee ja 28.11.2018 Taust.ee, et kontrollida

kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal

puuduvad varasemad ega kehtivad maksehäired. Lisaks teostati 28.11.2018 päring Ametlike

Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas Placet Group OÜ, et isiku kohta nimetatud

andmebaasis andmed puuduvad.

Krediidikonto lepingu KK3344892 muutmise kokkuleppe sõlmimisel 05.12.2018 veenduti X

krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta.

Kuna krediidilimiidi muutmise taotlus on esitatud vaid kahe nädalase vahega, mistõttu

sissetuleku ja finantskohustuste arvestamisel lähtus Placet Group OÜ esmase taotluse raames

pangakonto väljavõttest. Teostati päringud 29.10.2018 Creditinfo.ee ja 05.12.2018 Taust.ee, et

kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas

hageja, et kostjal puuduvad varasemad ega kehtivad maksehäired. Lisaks teostati 05.12.2018

päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas Placet Group OÜ, et isiku

kohta nimetatud andmebaasis andmed puuduvad.

Krediidikonto lepingu KK3344892 muutmise kokkuleppe sõlmimisel 10.12.2018 veenduti X

krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta.

Kuna krediidilimiidi muutmise taotlus on esitatud vaid kahe nädalase vahega, mistõttu

sissetuleku ja finantskohustuste arvestamisel lähtus Placet Group OÜ esmase taotluse raames

pangakonto väljavõttest. Teostati päringud 29.10.2018 Creditinfo.ee ja 05.12.2018 Taust.ee, et

kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas

hageja, et kostjal puuduvad varasemad ega kehtivad maksehäired. Lisaks teostati 10.12.2018

päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas Placet Group OÜ, et isiku

kohta nimetatud andmebaasis andmed puuduvad.

Krediidikonto lepingu KK3344892 muutmise kokkuleppe sõlmimisel 19.12.2018 veenduti X

krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta.

Sissetuleku ja finantskohustuste arvestamisel lähtus Placet Group OÜ esmase taotluse raames

pangakonto väljavõttest. Teostati päringud 29.10.2018 Creditinfo.ee ja 19.12.2018 Taust.ee, et

kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas

hageja, et kostjal puuduvad varasemad ega kehtivad maksehäired. Lisaks teostati 19.12.2018

päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas Placet Group OÜ, et isiku

kohta nimetatud andmebaasis andmed puuduvad.

Krediidikonto lepingu KK3344892 muutmise kokkuleppe sõlmimisel 28.12.2018 veenduti X

krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. t.

Sissetuleku ja finantskohustuste arvestamisel lähtus Placet Group OÜ esmase taotluse raames

pangakonto väljavõttest. Teostati päringud 29.10.2018 Creditinfo.ee ja 28.12.2018 Taust.ee, et

kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas

hageja, et kostjal puuduvad varasemad ega kehtivad maksehäired. Lisaks teostati 28.12.2018

päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas Placet Group OÜ, et isiku

kohta nimetatud andmebaasis andmed puuduvad.

Krediidikonto lepingu KK3344892 muutmise kokkuleppe sõlmimisel 03.01.2019 veenduti X

krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta.

Sissetuleku ja finantskohustuste arvestamisel lähtus Placet Group OÜ esmase taotluse raames

pangakonto väljavõttest. Teostati päringud 29.10.2018 Creditinfo.ee ja 28.12.2018 Taust.ee, et

kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas

hageja, et kostjal puuduvad varasemad ega kehtivad maksehäired. Lisaks teostati 03.01.2019

päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas Placet Group OÜ, et isiku

kohta nimetatud andmebaasis andmed puuduvad.

Krediidikonto lepingu KK3344892 muutmise kokkuleppe sõlmimisel 05.01.2019 veenduti X

krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta.

Sissetuleku ja finantskohustuste arvestamisel lähtus Placet Group OÜ esmase taotluse raames

pangakonto väljavõttest. Teostati päringud 29.10.2018 Creditinfo.ee ja 05.01.2019 Taust.ee, et

kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas

hageja, et kostjal puuduvad varasemad ega kehtivad maksehäired. Lisaks teostati 05.01.2019

päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas Placet Group OÜ, et isiku

kohta nimetatud andmebaasis andmed puuduvad.

Krediidikonto lepingu KK3344892 muutmise kokkuleppe sõlmimisel 05.01.2019 veenduti X

krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta.

Sissetuleku ja finantskohustuste arvestamisel lähtus Placet Group OÜ esmase taotluse raames

pangakonto väljavõttest. Teostati päringud 29.10.2018 Creditinfo.ee ja 05.01.2019 Taust.ee, et

kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas

hageja, et kostjal puuduvad varasemad ega kehtivad maksehäired. Lisaks teostati 05.01.2019

päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas Placet Group OÜ, et isiku

kohta nimetatud andmebaasis andmed puuduvad.

Krediidikonto lepingu KK3344892 muutmise kokkuleppe sõlmimisel 06.01.2019 veenduti X

krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta.

Sissetuleku ja finantskohustuste arvestamisel lähtus Placet Group OÜ esmase taotluse raames

pangakonto väljavõttest. Teostati päringud 29.10.2018 Creditinfo.ee ja 05.01.2019 Taust.ee, et

kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas

hageja, et kostjal puuduvad varasemad ega kehtivad maksehäired. Lisaks teostati 06.01.2019

päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas Placet Group OÜ, et isiku

kohta nimetatud andmebaasis andmed puuduvad.

Krediidikonto lepingu KK3344892 muutmise kokkuleppe sõlmimisel 10.01.2019 veenduti X

krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta.

Sissetuleku ja finantskohustuste arvestamisel lähtus Placet Group OÜ esmase taotluse raames

pangakonto väljavõttest. Teostati päringud 29.10.2018 Creditinfo.ee ja 05.01.2019 Taust.ee, et

kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas

hageja, et kostjal puuduvad varasemad ega kehtivad maksehäired. Lisaks teostati 10.01.2019

päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas Placet Group OÜ, et isiku

kohta nimetatud andmebaasis andmed puuduvad.

Krediidikonto lepingu KK3344892 muutmise kokkuleppe sõlmimisel 16.01.2019 veenduti X

krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta.

Sissetuleku ja finantskohustuste arvestamisel lähtus Placet Group OÜ esmase taotluse raames

pangakonto väljavõttest. Teostati päringud 29.10.2018 Creditinfo.ee ja 15.01.2019 Taust.ee, et

kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas

hageja, et kostjal puuduvad varasemad ega kehtivad maksehäired. Lisaks teostati 16.01.2019

päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas Placet Group OÜ, et isiku

kohta nimetatud andmebaasis andmed puuduvad.

Krediidilimiidi suurendamisel ja kostja maksevõime hindamisel lähtus võlausaldaja valemist:

sissetulek – finantskohustused – majapidamiskulud – taotleva krediidikonto KK3344892

osamakse ning leidis kõikide krediidikonto lepingu KK3344892 muutmise kokkulepete

sõlmimisel, et kostja on maksevõimeline.

Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga

kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul

oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega

võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

Lepingu ülesütlemise seisuga so 04.02.2024 oli kostjal tagastamata krediit summas 2701,91

eurot. Kostjalt on toimunud hagejale laekumine summas 100,00 eurot, mille hageja arvestab

põhiosa katteks. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 2601,91 eurot.

Kostjal on intressi võlgnevus alates 20.11.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud s.o 20.01.2024

osamakseni kokku summas 189,06 eurot (14,74+85,73+88,59) Kostja intressi tasunud ei ole.

Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud

maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.

Hageja sissenõudekulude summa 50,00 eurot kujunemine: 07.02.2024 tasulise kirja saatmine 25

eurot; 01.03.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 12.03.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot

muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.

Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 2601,91 eurot viimase laekumise järgnevast päevast

alates s.o 9.04.2024 kuni hagi esitamiseni 8.10.2024 aastase intressi määraga võrdses

viivisemääras s.o 40% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1

kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 526,07 eurot.

Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 3141 kohaselt kostja e-posti aadressile xxx.

Kostja ei ole hagile vastust esitanud.

Kohtu seisukoht

Kohus asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus põhjendab

otsust järgmiselt.

Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel

lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites

väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija

selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus

asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

Kohus hindab järgnevalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud

andmete, avalike registrite ja kontoväljavõtte alusel.

Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-

des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal

puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei

saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on

piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kostjale laenu väljastanud krediidiandja ei ole kostja konto väljavõtet, mis eelneks vahetult

28.11.2018; 05.12.2018; 10.12.2018; 19.12.2018; 28.12.2018; 03.01.2019; 05.01.2019;

06.01.2019; 10.01.2019 ja 16.01.2019 krediidilimiidi suurendamistele kogunud. Küll on

krediidiandja kogunud konto väljavõtte perioodil 01.04.2018 kuni 28.10.2018 ja sellest

krediidilimiidi suurendamisel lähtunud. Täiendava konto väljavõtte mitteküsimise osas on

krediidiandja lähtunud põhimõttest, et krediidilimiiti suurendati lühikese aja jooksul, mistõttu

puudus vajadus täiendava konto väljavõtte hindamiseks.

Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Krediidiandjal lasus krediidilimiidi suurendamisel kohustus

hinnata kostja maksevõimet ning ta pidi veenduma, et kostja on võimeline krediiti tagastama.

Krediidiandja ei saa krediidilimiidi suurendamisel lähtuda vanast konto väljavõttest. Seetõttu

pidi krediidiandja krediidilimiidi suurendamisel küsima ka kostja hilisemaid pangakonto

väljavõtteid, mitte lähtuma kostja konto väljavõttest perioodil 01.04.2018 -28.10.2018. Samuti

nähtub hageja esitatud selgitustest ja tõenditest, et krediidilimiidi hindamisel lähtuti alati

29.10.2018 Creditinfo.ee infost ning krediidiandja ei pidanud vajalikuks Creditinfo.ee olevat

infot uuendada. Seetõttu võis krediidiandja jätta tuvastamata nt võimaliku kostja kohustuste

suurenemise või mõne muu olulise asjaolu, mille alusel tuleb hinnata kostja maksevõimelisust.

Lähtudes krediidiandja aegunud andmete kasutamisest, ei saanud krediidiandjal tekkida

veendumust, et kostjale on jõukohane võetud krediidikohustuste täitmine.

Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis ei oleks saanud krediidiandja jõuda VÕS § 4034 lg 6

tähenduses järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.

VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

Hageja on 27.01.2025.a seisukohas avaldanud, et kostja on kogu lepingu jooksul kasutanud

krediiti summas 12 453 eurot ja teinud tagasimakseid kokku 14 352,98 eurot, mistõttu juhul kui

kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis pärast nõude

ümberarvestust saab lugeda nõude täidetuks.

Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel. Kuivõrd hagejal ei

olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal kostja vastu ülal

toodud põhjendustel nõuet, ei ole VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei

ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded.

Järelikult puudub hagejal kohtuotsuse tegemise seisuga kostja suhtes sissenõutavaks muutunud

nõue ja kohus jätab hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS §

173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus

menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka

toimikust. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

(digitaalselt allkirjastatud)

Viktor Bome

Kohtunik