Legislator Case Law & Legislation
2-24-11517/32 AI generated

2-24-11517/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-24-11517/32
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 22. oktoobri 2024 määrus osas, millega maakohus kohtutäituri Katrin Velleti 18. juuli 2024 otsusele täiteasjas nr 031/2024/1196.

Legislator headnote

AI generated

2-24-11517/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 22. oktoobri 2024 määrus osas, millega maakohus kohtutäituri Katrin Velleti 18. juuli 2024 otsusele täiteasjas nr 031/2024/1196.

Keywords

AI generated
authorization to sue failure to state reasons withdrawal leading to termination suspension of insurance cover procedural bar unreasonableness of expulsion
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

27. mai 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-11517

Kohtuasi

Underway Transits OÜ ja Investor X OÜ kaebus

kohtutäitur Katrin Velleti 18. juuli 2024 otsusele

täiteasjas 031/2024/1196

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. oktoobri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Underway Transits OÜ ja Investor X OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I: Underway Transits OÜ (registrikood

11943621), lepinguline esindaja Kuldar Kirt

Avaldaja II: Investor X OÜ (registrikood 12732429)

Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet

Puudutatud isik II: Momotoko Eesti OÜ (registrikood

16486068), lepinguline esindaja vandeadvokaat Stig

Hendrikson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Underway Transits OÜ ja Investor X OÜ määruskaebustele lisatud

tõendite (dtl 221–242 ja 252–273) vastuvõtmisest ja eemaldada need asja materjali

hulgast.

2. Tühistada Harju Maakohtu 22. oktoobri 2024 määrus osas, millega maakohus

jättis rahuldamata Underway Transits OÜ ja Investor X OÜ kaebuse kohtutäituri

18. juuni 2024 sunniraha määramise hoiatusele ning taotlused 1. juuli 2024

kaebuse rahuldamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas ise uue määruse, millega jätab vastavad kaebuse ja taotlused läbi

vaatamata. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata.

3. Kohtumääruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

3.1. Jätta läbi vaatamata Underway Transits OÜ ja Investor X OÜ kaebus

kohtutäituri Katrin Velleti 18. juuni 2024 sunniraha määramise hoiatusele

täiteasjas nr 031/2024/1196.

2-24-11517

3.2. Jätta läbi vaatamata Underway Transits OÜ ja Investor X OÜ taotlus

täiteasjas nr 031/2024/1196 kohtutäiturile 1. juulil 2024 esitatud kaebuse

rahuldamiseks.

3.3. Jätta läbi vaatamata Underway Transits OÜ ja Investor X OÜ taotlus

täiteasjas nr 031/2024/1196 täitemenetluse lõpetamiseks.

3.4. Jätta rahuldamata Underway Transits OÜ ja Investor X OÜ kaebus

kohtutäituri Katrin Velleti 18. juuli 2024 otsusele täiteasjas nr 031/2024/1196.

3.5. Jätta rahuldamata Underway Transits OÜ ja Investor X OÜ taotlus täiteasjas

nr 031/2024/1196 18. juuni 2024 täitmisteate tühistamiseks ja kehtetuks

tunnistamiseks.

3.6. Jätta maakohtus kantud menetluskulud võrdsetes osades Underway Transits

OÜ ja Investor X OÜ kanda.

3.7. Määrata Momotoko Eesti OÜ menetluskulude suuruseks 540 eurot.

3.8. Mõista Underway Transits OÜ-lt Momotoko Eesti OÜ kasuks välja

menetluskulud 270 eurot.

3.9. Mõista Underway Transits OÜ-lt Momotoko Eesti OÜ kasuks välja

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva määruse jõustumisest

alates kuni kohase täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras.

3.10. Mõista Investor X OÜ-lt Momotoko Eesti OÜ kasuks välja menetluskulud

270 eurot.

3.11. Mõista Investor X OÜ-lt Momotoko Eesti OÜ kasuks välja hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva määruse jõustumisest alates kuni

kohase täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras.

3.12. Tagastada Underway Transits OÜ-le ja Investor X OÜ-le nende poolt 14.

augustil 2024 tasutud 120 eurost enam tasutud riigilõiv 35 eurot Õigusbüroo

VK & PARTNERID OÜ arvelduskontole EE542200221050447421.

4. Jätta määruskaebus rahuldamata.

5. Jätta määruskaebemenetluse kulud solidaarselt Underway Transits OÜ ja

Investor X OÜ kanda.

6. Jätta kohtutäituri Katrin Velleti menetluskulude rahaline suurus kulude

puudumise tõttu kindlaks määramata.

7. Määrata Momotoko Eesti OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 420 eurot ja

mõista see Underway Transits OÜ-lt ja Investor X OÜ-lt solidaarselt Momotoko

Eesti OÜ kasuks välja.

8. Mõista Underway Transits OÜ-lt ja Investor X OÜ-lt solidaarselt Momotoko Eesti

OÜ kasuks välja mõistetud menetluskuludelt välja viivis Momotoko Eesti OÜ

kasuks võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-24-11517

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Underway Transits OÜ ja Investor X OÜ (avaldajad) esitasid 29.07.2024 Harju Maakohtule

kaebuse Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti (kohtutäitur, puudutatud isik I) 18.07.2024

otsusele täiteasjas nr 031/2024/1196.

2. Avalduse kohaselt täidab kohtutäitur Momotoko Eesti OÜ (sissenõudja, puudutatud isiku

II) avalduse alusel tsiviilasjas nr 2-24-628 07.06.2024 koostatud hagi tagamise määrust

(täitedokument, kohtumäärus). 18.06.2024 koostas kohtutäitur dokumendi pealkirjaga „Hagi

tagamise määruse täitmine ja sunniraha määramise hoiatus“, millega kohustas avaldajaid

andma hagi tagamise määruses kirjeldatud vallasvara kohtutäiturile hoiule 20.06.2024 ja

hoiatas, et määrab kohustuse määratud ajaks täitmata jätmisel sunniraha 500 eurot.

3. Avaldajad esitasid 01.07.2024 kohtutäituri 18.06.2024 dokumendi suhtes kohtutäiturile

kaebuse. Kaebuse kohaselt tuleb täitemenetlus lõpetada, kuna 07.06.2024 kohtumäärust ei ole

võimalik täita. Kohtumääruse resolutsioonis punktis 2 märgitud esemed ei ole avaldajate

valduses ja puuduvad tõendid, mis vastupidist kinnitaksid. Puuduvad alused sunniraha

hoiatuse tegemiseks ja/või sunniraha määramiseks, mh põhjusel, et sunniraha hoiatuse

tegemiseks ei ole täidetud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 261 märgitud eeldused.

Kohtutäitur ei määranud vabatahtliku täitmise tähtaega. Olukorras, kus täitedokumenti ei ole

võimalik täita, ei ole sunniraha määramine põhjendatud. Põhjendatud ei ole ka sunniraha

suurus.

4. Kohtutäitur jättis kaebuse 18.07.2024 otsusega rahuldamata selgitades, et tal ei ole

pädevust hinnata täitedokumendi sisulist õigsust ega õigust seda muuta. Täitedokumendist

tulenev kohustus on kehtiv ja alust täitemenetluse lõpetamiseks ei ole. Põhjendatud ei ole ka

etteheited sunniraha hoiatusele ega selle suurusele.

5. Avaldajad paluvad oma maakohtule esitatud kaebuses tühistada kohtutäituri 18.07.2024

otsuse, rahuldada avaldajate 01.07.2024 kaebus kohtutäituri tegevusele, lõpetada

täitemenetlus täiteasjas, alternatiivselt tunnistada kohtutäituri 18.06.2024 dokument

pealkirjaga „Hagi tagamise määruse täitmine ja sunniraha määramise hoiatus“ tühiseks või

kehtetuks, alternatiivselt tühistada (sh tunnistada tühiseks) või tunnistada kehtetuks

18.06.2024 sunniraha määramise hoiatus. Menetluskulud palusid avaldajad jätta puudutatud

isikute kanda. Avaldajad jäävad kohtule esitatud avalduses kohtutäiturile 01.07.2024 esitatud

kaebuse põhjenduste juurde.

Puudutatud isikute seisukohad

6. Sissenõudja vaidles kaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

avaldajate kanda. Avaldajad on kinnitanud, et täitedokumendis märgitud vallasasjad on nende

valduses. Kohtutäituril oli õigus määrata avaldajatele ka sunniraha. Sunniraha ei ole

põhjendamatult suur.

2-24-11517

7. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

avaldajate kanda. Kohtutäitur jäi oma 18.07.2024 otsuses esitatud seisukohtade juurde.

Asjaolu, et võlgniku hinnangul on täitedokumendi täitmine võimatu, ei anna alust

täitemenetluse lõpetamiseks, kohtutäituri dokumentide tühistamiseks või kehtetuks

tunnistamiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja menetluskulud võrdsetes osades avaldajate kanda.

Maakohus määras sissenõudja menetluskulude rahaliseks suuruseks 540 eurot ja mõistis

kummaltki avaldajalt sissenõudja kasuks välja 270 eurot, samuti viivise võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni kohustuse

kohase täitmiseni.

9. Maakohus tuvastas, et avaldajate kaebus on tähtaegne. Avaldajad esitasid 01.07.2024

kaebuse kohtutäituri tegevusele, mille kohtutäitur jättis 18.07.2024 otsusega rahuldamata.

Avaldajad esitasid kohtule kaebuse 29.07.2024. Samuti tuvastas maakohus, et täiteasjas nr

031/2024/1196 on täitedokumendiks 07.06.2024 hagi tagamise määrus tsiviilasjas 2-24-628.

10. Maakohtu määruse kohaselt ei ole kohtutäituril pädevust hinnata täitedokumendi õigsust

ega õigust seda muuta. Kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisega ei saa lahendada

materiaalõiguslikku vaidlust. Hagi tagamise määrus kehtib, seda ei ole muudetud, tühistatud

ega määratud sundtäitmise lõpetamist. Seega ei ole alust ka täitemenetlust lõpetada.

Täitedokumendi täitmise võimatus ei anna alust täitemenetluse lõpetamiseks.

11. Sunniraha ja selle suuruse määramine on kohtutäituri kaalutlusotsus. Kohtutäitur ei ole

sunniraha otsuse tegemisel diskretsioonipiire ületanud ja on sunniraha suurust piisavalt

põhjendanud. Sunniraha jääb TMS § 261 lg-s 4 sätestatud piiridesse, see ei ole põhjendamatult

suur ega ebaproportsionaalne, arvestades avaldajate kohustuse väärtust (65 000 eurot).

12. Menetluskulud jättis maakohus võrdsetes osades avaldajate kanda ja leidis, et sissenõudja

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud 500 euro ulatuses

(1660 eurost). Kuna tegemist on lihtsa vaidlusega, on vandeadvokaadi tunnitasu põhjendatud

180 euro ulatuses. Õige on avaldaja seisukoht, et avalduse ja menetlusse võtmise määrusega

tutvumine, dokumentidega tutvumine, kaebusega tutvumine ja õigusliku analüüsi koostamine

on hõlmatud seisukoha koostamisega. Kuna enne kohtumenetlust läbiti menetlus ka

kohtutäituri juures, oli sissenõudjale eelnev menetlus ja dokumendid teada. Vastuse

koostamine on põhjendatud 2 tunni ulatuses, esialgse õiguskaitse taotlusega tutvumise 20

minuti ulatuses, 02.10.2024 toimingu kulu 24 minutit on mõistlik. Menetluskulude nimekirja

koostamise ajakulu on põhjendatud 16 minuti ulatuses. Kokku on põhjendatud 3 tundi, s.o

540 eurot.

Määruskaebus

13. Avaldajad esitasid määruskaebused, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja

avalduse rahuldada. Menetluskulud paluvad avaldajad jätta puudutatud isikute kanda.

14. Kaebuse kohaselt puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et vara, mis avaldajatel tuleb

kohtutäiturile üle anda, väärtus on 65 000 eurot. Tsiviilasjas nr 2-24-628 puuduvad tõendid ka

selle kohta, et hagi tagamise määruses nimetatud esemed kuuluksid sissenõudjale.

2-24-11517

15. Selgusetuks jääb, millele tuginedes maakohus leidis, et sunniraha 500 eurot on kooskõlas

TMS § 261 lg 4 teises lauses sätestatuga. Sunniraha tegemise eeldused ei ole täidetud. Kui

avaldajatel ei ole võimalik täitedokumenti täita, ei ole sunniraha määramine põhjendatud.

Maakohus ei kontrollinud sunniraha määramise hoiatuse tegemise eeldusena seda, et

kohtutäituril ei ole õigust nõuda, et avaldajad transpordiksid täitedokumendis kirjeldatud

vallasvara kohtutäituri nimetatud hoiukohta.

16. Kuni ülevaatuseni ei olnud avaldajatel võimalik kohtumäärust täita, kuna selles märgitud

esemed ei olnud avaldajate valduses ja neile ei olnud teada, kas ja mis esemed hoiustatud on.

Kohtumäärust ei ole ka täna võimalik täies ulatuses täita, kuna osasid esemeid ülevaatusel ei

leitud. Täitemenetlus tuleb lõpetada, sest kohtumäärust ei ole võimalik täita.

17. Sissenõudja kasuks välja mõistetud menetluskulusid tuleb vähendada. Avaldajad kordavad

oma maakohtu menetluses menetluskulude nimekirjadele esitatud vastuväiteid.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

18. Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlevad määruskaebustele vastu ja paluvad jätta need

rahuldamata. Muuhulgas tõi kohtutäitur esile, et avaldajad ei esitanud transpordikulude

kandmise põhjendamatuse kohta kohtutäiturile 01.07.2024 esitatud kaebuses vastuväiteid ega

saa nendele väidetele seetõttu kohtumenetluses tugineda.

19. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis

rahuldamata avaldajate kaebuse kohtutäituri sunniraha määramise hoiatusele ning avaldajate

taotlused nende 01.07.2024 kaebuse rahuldamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab need taotlused ja kaebuse

läbi vaatamata. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata

ja menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda.

21. Avaldajad esitasid koos määruskaebusega uute tõenditena Harju Maakohtu vaidlustatud

22.10.2024 määruse siinses asjas, sissenõudja maksuvõla väljavõtte, sissenõudja 2023.

majandusaasta aruande ja kohtutäituri 05.09.2024 ettemaksu väljamõistmise otsuse. Kuigi

määruskaebuse põhjendamiseks võib TsMS § 662 lg 3 kohaselt esitada nii uusi asjaolusid kui

ka tõendeid, tuleb tõendite esitamisel arvestada ka tõendite esitamise kohta sätestatud

nõudeid. Eelkõige tuleb tõendi esitamisel põhjendada, millise asjas tähtsust omava asjaolu

tõendamiseks soovitakse tõendit esitada (TsMS § 236 lg 3). Kohus saab vastu võtta ainult

sellise tõendi, millel on asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1). Ringkonnakohus keeldub avaldajate

tõendite vastuvõtmisest, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust. Osaliselt on tegemist ka

dubleerivate dokumentidega, mille esitamiseks ei ole vajadust (maakohtu 22.10.2024 määrus

on asja materjali juures olemas) (vt ka TsMS § 339 lg 2). Ringkonnakohus eemaldab tõendid

asja materjali hulgast ega arvesta nendega lahendi tegemisel.

22. Ringkonnakohus võtab asja lahendamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud

faktilised asjaolud (käesoleva määruse p 9). Maakohus ei ole nende asjaolude tuvastamisel

menetlusõiguse norme rikkunud (TsMS § 652 lg 1 p 1). Pooled vaidlevad

2-24-11517

määruskaebemenetluses selle üle, kas kohtutäituri 18.06.2024 täitmisteade ja sunniraha

määramise hoiatus on õiguspärased.

23. Maakohus vaatas iseenesest õigesti läbi avaldajate kaebuse kohtutäituri 18.07.2024 otsuse

peale, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldajate 01.07.2024 kaebuse. Maakohus asus

aga põhjendamatult läbi vaatama avaldajate kaebust osas, milles avaldajad vaidlustasid

kohtutäituri 18.06.2024 otsuse sunniraha määramise hoiatuse kohta. Kuigi üldjuhul võib

täitemenetluse osaline TMS § 217 lg 1 järgi esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale

täitedokumendi täitmisel kohtutäiturile kaebuse ning TMS § 218 lg 1 järgi võib ta kaebuse

kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule, ei ole täitemenetluse

seadustiku mõttest tulenevalt sunniraha määramise hoiatuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse

puhul õiguskaitse vajalik, kuna isik saab esitada kaebuse kohtutäituri sunniraha määramise

otsuse peale. TMS § 26¹ järgi on hoiatus sunniraha määramise eelduseks, ilma milleta ei saa

kohtutäitur sunniraha määrata, kuid hoiatusega ei kaasne täitemenetluse osalisele muid

negatiivseid tagajärgi, mille vastu ta peaks end kaebuse esitamisega kaitsma ja mille vastu ta

ei saaks kaitset sunniraha määramise otsust vaidlustades. Hoiatuse eesmärgiks on anda

kohustatud isikule teada, et kui ta ei asu täitedokumenti kindlaks kuupäevaks täitma, määrab

kohtutäitur talle sunniraha. Lisaks saab kohustatud isik pärast hoiatuse saamist TMS § 26¹ lg

8 järgi mõjuval põhjusel taotleda, et kohtutäitur lükkaks sunniraha rakendamise edasi ja

määraks täitmiseks uue tähtaja (vt ka RKÜKm 17.12.2013, 3-2-1-4-13, p 58–59). Seega ei

kaasne negatiivseid tagajärgi sunniraha rakendamise hoiatusega, sh ei kaasne sellega

kohustust sunniraha tasuda. Tegemist ei ole iseseisva täitedokumendiga. Täitedokument on

TMS § 2 lg 1 p 16 kohaselt üksnes kohtutäituri otsus sunniraha määramise kohta. Seda

järeldust ei muuda asjaolu, et hoiatuses on märgitud konkreetne määratav sunniraha summa,

millega avaldajad ei nõustu. Hoiatuses peabki sunniraha suurus märgitud olema (vt TMS §

261 lg 2 p 5).

24. Eeltoodut arvestades ei ole avaldajate kaebus osas, millega avaldajad vaidlustavad

kohtutäituri 18.06.2024 sunniraha määramise hoiatust, esitatud seadusega kaitstud õiguse ega

huvi kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, mistõttu tuleb see jätta

TsMS § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus ei vasta seetõttu

määruskaebuse sisulistele väidetele, mis puudutavad sunniraha hoiatust ja selle suurust.

25. Avaldus tuleb TsMS § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata ka osas,

millega avaldajad paluvad kohtul rahuldada avaldajate 01.07.2024 kaebus kohtutäituri

tegevusele ja lõpetada täitemenetluse. Selles osas ei ole avaldajatel võimalik avaldusega

taotletavat eesmärki saavutada. Kuigi kohus saab kaebuse rahuldamise korral tühistada nii

kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsuse (18.07.2024 otsus) kui ka algse kohtutäituri

otsuse, mida avaldajad on vaidlustanud (18.06.2024 otsus), ei saa kohus asja läbivaatamisel

teha ise uusi otsuseid, mille tegemise pädevus on üksnes kohtutäituril. TMS § 217 lg 5

kohaselt teeb kohtutäiturile esitatud kaebuse kohta otsuse kohtutäitur ja TMS § 48 kohaselt

saab täitemenetluse lõpetamise otsustada kohtutäitur. TMS § 217 lg 7 kohaselt saab kohus

kaebuse põhjendatuse korral üksnes kohustada kohtutäiturit avaldajate kaebust (avaldajate

01.07.2024 kaebus) uuesti läbi vaatama ja selle kohta uue otsuse tegema (vt ka RKTKm

01.06.2016, 3-2-1-36-16, p 23).

26. Osas, millega avaldajad vaidlustavad maakohtu määrust ja kohtutäituri 18.07.2024 otsust

täitmisteatele esitatud kaebuse rahuldamata jätmise kohta, jääb kaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on selles osas seaduslik ja põhjendatud. Maakohus selgitas õigesti, et

siinsel juhul ei esine TMS §-s 48 nimetatud aluseid täitemenetluse lõpetamiseks ja

kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisega ei saa lahendada materiaalõiguslikku vaidlust

2-24-11517

selle üle, kas täitedokumendist tulenev kohustus on täidetav või mitte. Kuni täitedokument

kehtib, on kohtutäituril õigus ja kohustus see täitmisele pöörata. Nimelt kehtib täitemenetluses

formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud

dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke

asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta

kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse (RKTKm 16.01.2008,

3-2-1-132-07, p 11 ja RKTKm 16.10.2002, 3-2-1-119-02, p 8). Eeltoodu tõttu ei mõjuta

täitmisteate õiguspärasust väited selle kohta, et täitedokument ei ole (mingis osas) väidetavalt

täidetav. Need väited ei oma siinse asja lahendamisel seega tähtsust ja ringkonnakohus

nendele hinnangut ei anna.

27. Määruskaebus ei ole edukas ka osas, millega avaldajad vaidlustavad maakohtu menetluses

kindlaks määratud menetluskulude rahalist suurust. Vastuseks sissenõudja väidetele märgib

kohus, et õige ei ole seisukoht, nagu ei oleks avaldajatel TsMS § 178 lg-st 2 tuleneva piirangu

tõttu siinsel juhul õigust menetluskulude rahalist suurust vaidlustada. Määruskaebus on aga

sisuliselt põhjendamatu.

28. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka

menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire. Seejuures lähtub kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramisel hagita menetluse põhimõtetest, arvestades menetluskulude

kindlaksmääramise kohta sätestatud erisusi (TsMS § 174 lg 8). Ringkonnakohus saab

maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

Siinsel juhul ei ole maakohus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kindlaksmääramisel

diskretsioonipiire ületanud. Seda ei ole väitnud ka avaldajad ise oma määruskaebuses.

Avaldajad üksnes kordavad juba maakohtu menetluses esitatud väiteid, jättes tähelepanuta, et

maakohus on menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel nende vastuväidetega juba

arvestanud.

29. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, millega maakohus

jättis rahuldamata avaldajate kaebuse kohtutäituri sunniraha määramise hoiatusele ning

avaldajate taotlused 01.07.2024 kaebuse rahuldamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks.

Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab kaebuse ja taotlused läbi

vaatamata. Osas, milles maakohus jättis rahuldamata avaldajate kaebuse kohtutäituri

18.07.2024 otsuse ja 18.06.2024 täitmisteate tühistamiseks, jääb maakohtu määrus muutmata.

Samuti jääb maakohtu määrus muutmata osas, millega maakohus määras kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

30. Kuna avalduse osaliselt läbivaatamata jätmine ei muuda järeldust selle kohta, et avaldus

on põhjendamatu, ei tingi see maakohtu määratud menetluskulude jaotuse muutmist.

Avaldajad ega puudutatud isikud ei ole maakohtu määratud menetluskulude jaotust ka

vaidlustanud.

31. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt avaldajate kanda.

2-24-11517

32. Sissenõudja menetluskulude nimekirja kohaselt osutati talle õigusabi kokku 5 tundi,

tunnihinnaga 195 eurot (käibemaksuta). Taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks on põhjendatud osaliselt.

33. Sissenõudja 17.10.2024 menetlustoimingud (kostjate menetluskulude nimekirjade ja

vastuväidetega tutvumine ja analüüs; vastuväidete ja seisukoha koostamine kostjate

menetluskuludele ja seisukohtadele) kokku 2 tundi, ei ole põhjendatud. Need toimingud on

tehtud enne maakohtu vaidlustatud 22.10.2024 määruse tegemist ega seondu seega siinse

määruskaebemenetlusega. Ajakulu 24 minutit maakohtu määrusega tutvumisele ja 36 minutit

määruskaebusega tutvumisele on põhjendatud. Määruskaebusele vastuse koostamise ajakulu

on põhjendatud 1 tunni ulatuses. Avaldaja I seisukoht ja täpsustamata viide kohtupraktikale,

nagu tuleks menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda sellest, et 1

leheküljelise menetlusdokumendi koostamisele kulub 40 minutit kuni 1 tund, ei ole õige.

Kohus võtab esindajakulu hindamisel arvesse määruskaebuse ja selle vastuse sisu ja mahtu,

samuti vaidluse asjaolusid ja seda, et sissenõudja esindaja on pooltevahelise vaidluse

asjaoludega varasemast kursis. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu on põhjendatud

20 minuti ulatuses. Sissenõudja esindaja tunnitasu on esindaja kvalifikatsiooni ja siinse asja

olemust arvestades põhjendatud 180 euro ulatuses.

34. Kokku on sissenõudja määruskaebemenetluses kantud menetluskulud põhjendatud ja

vajalikud seega 2 tunni 20 minuti ulatuses, s.o 420 eurot. Kohus mõistab selle avaldajatelt

solidaarselt sissenõudja kasuks välja. Vastavalt taotlusele tuleb avaldajatelt välja mõista ka

viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

(allkirjastatud digitaalselt)