2-23-130155/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.05.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-130155

Kohtuasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi H.B vastu

tarbijakrediidilepingust tuleneva võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.05.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi

PlusPlus

Capital

ja

H.B

apellatsioonkaebused

Kaebuse hind

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebuse hind 0

eurot

H.B apellatsioonkaebuse hind 568,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja H.B (isikukood XXX), lepinguline esindaja Reet

Vokk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 06.05.2024 otsus osas, milles maakohus mõistis H.B-lt

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja summa, mis ületab 1726,94 eurot, ja

edasiulatuva viivise arvestatuna põhinõudelt, mis ületab 1335,69 eurot. Tühistatud

osas jätta otsus tegemata vastavasisuliste haginõuete puudumise tõttu. Muus

vaidlustatud osas jätta maakohtu otsus muutmata, s.o osas, milles maakohus

jaotas menetluskulud.

2. Harju Maakohtu 06.05.2024 otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis läbi

vaatamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi H.B vastu 164,68 euro

väljamõistmiseks, rahuldas osaliselt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi H.B vastu

1726,94 euro nõudes ja mõistis H.B-lt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks

viivise põhinõudelt 1335,69 eurot alates 07.05.2024 kuni põhinõude tasumiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti on

2-23-130155

Harju Maakohtu 06.05.2024 otsus jõustunud osas, millega maakohus jättis hageja

nõuded osaliselt rahuldamata.

3. Rahuldada H.B apellatsioonkaebus.

4. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus rahuldamata.

5. Jaotada ringkonnakohtus kantud menetluskulud ning määrata need kindlaks

vastavalt otsuse tervikresolutsioonis märgitule.

6. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

6.1. Jätta läbi vaatamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi H.B vastu 164,68 euro

nõudes.

6.2. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi H.B vastu osaliselt.

6.3. Mõista H.B-lt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 1726,94 eurot.

6.4. Mõista H.B-lt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt

1335,69 eurot alates 07.05.2024 (kaasaarvatud) kuni põhinõude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6.5. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi H.B vastu ülejäänud nõuete osas

rahuldamata.

6.6. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.

6.7. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.

6.8. Määrata kindlaks H.B menetluskulude rahaline suurus ja mõista

Aktsiaseltsilt PlusPlus Capital H.B kasuks välja menetluskulud 1183 eurot,

mis tuleb tasuda RV Õigusbüroo OÜ arvelduskontole nr

EE082200221057459894.

6.9. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb Aktsiaseltsil PlusPlus Capital tasuda

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 28.07.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse H.B-lt (kostja) 2723,77 euro saamiseks. Kuna kostja esitas

makseettepanekule vastuväite, siis andis kohus nõude üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 05.09.2023 hagiavalduse, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista

põhivõlgnevuse 1417,98 eurot, intressid 273,46 eurot, viivised 1387,12 eurot ja

2-23-130155

sissenõudmiskulud 35 eurot. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista ka hagi

esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 1417,98 eurot alates

06.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni 40,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Hageja palus menetluskulud jätta

kostja kanda.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ESTO AS (laenuandja) ja kostja 22.09.2020 krediidikonto

lepingu nr 4183214845, mille kohaselt võimaldas laenuandja kostjale krediidilimiiti 2000

euro kasutamist kostja jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus tagastama

igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid

vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist intressi 15-ndaks kuupäevaks. Intressimäär oli lepingu

järgi 40,90% aastas või 0,11% päevas. Arvelduskrediidi ülekandmise tasu kostja

arvelduskontole oli 3,5 eurot, millele lisandus 3,1% ülekande summast, mille väiksemaks

tasuks oli 15 eurot. Krediidikulukuse määr oli 59,28% aastas ja krediidi kogukulu 4787,63

eurot. Kostja ja laenuandja sõlmisid 07.01.2021 krediidikonto lepingu nr 4183214845 lisa,

mille kohaselt sai kostja maksepuhkust 2021. aasta veebruarist kuni aprillini, millal kostja

kohustus tasuma vaid intressimakseid.

4. Kostja rikkus lepingut ja jättis kokku lepitud maksed alates 15.12.2020 tasumata.

Laenuandja teatas 01.04.2021 kostjale lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis

kostjale tähtaja võla tasumiseks kuni 15.04.2021. Kostja ei tasunud võlga. Laenuandja ütles

krediidikonto lepingu 16.04.2021 üles. Laenuandja loovutas 12.05.2021 nõude hagejale.

5. Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevuse 1417,98 eurot ja intressid 273,46 eurot. Hageja on

saatnud kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja, millega tekkis sissenõudmiskulu 35 eurot.

Hageja arvestab viivist põhivõlalt 1417,98 eurot määras 40,90% aastas alates 16.04.2021 kuni

05.09.2023 kokku 1387,12 eurot.

6. Laenuandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja hindas kostja

krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja kostja arvelduskonto analüüsi alusel.

Laenuandja kasutas kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka laenuandjale

kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh AS CREDITINFO EESTI maksehäireregistrit).

Laenuandja tuvastas kostja töötasuna 567,20 eurot ja kostja igakuised finantskohustused 300

eurot. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud laenuandjal kahtlust, et kostja suudab

teenindada krediidikontot limiidiga 2000 eurot.

Kostja vastuväited

7. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

8. Kostja vastuse kohaselt ta ei töötanud lepingu sõlmimise ajal, tal oli kaks alaealist last ning

ta elas üürikorteris. Kostjal oli ka muid laenukohustusi. Kostja maksevõimet tegelikkuses ei

hinnatud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Harju Maakohus jättis 06.05.2024 otsusega hageja hagi kostja vastu 164,68 euro nõudes

läbi vaatamata. Harju Maakohus rahuldas sama 06.05.2024 otsusega hagi osaliselt ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 2245,43 eurot ning viivise arvestatuna põhivõlalt 1736,71 eurot

alates 07.05.2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määra

2-23-130155

järgi. Ülejäänud nõuete osas jättis maakohus hageja hagi kostja vastu rahuldamata. Maakohus

jättis menetluskulud poolte endi kanda.

10. Maakohus menetles asja lihtsustatud korras (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) §

405 lg 1) ega andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 637 lg 21).

11. Hageja võttis oma nõude kokku summas 164,68 eurot tagasi, ja maakohus jättis hageja

nõude summas 164,68 eurot läbi vaatamata.

12. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaielnud pooled järgmiste hagi aluseks olevate

faktiväidete osas. Kostja ja laenuandja sõlmisid 22.09.2020 krediidikonto lepingu, mille alusel

laenuandja andis kostjale krediiti. Lepingu tingimusi muudeti 07.01.2021. Laenuandja ütles

lepingu selles ettenähtud tagasimaksete tegemata jätmise tõttu üles ja nõudis kogu võla

tagastamist hiljemalt 15.04.2021. Tagasimaksete tegemise kohustuse viivitus algas

16.04.2021. Lepingust tulenevad nõuded on loovutatud hagejale. Kostja on teinud

tagasimakseid kokku summas 271 eurot. Kui kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks,

on tagastamata krediidi jääk 1736,71 eurot. Eelnimetatud summalt arvestatud viivis VÕS §

113 lg 1 teise lause järgi perioodilt 16.04.2021–11.01.2024 on 439,92 eurot.

13. Hageja nõude aluseks olev leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 tähenduses.

VÕS § 403⁴ lg 1 ja krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-de 1-7 järgi peab

krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks: 1) omandama vajaliku teabe ja tõendid, et

hinnata, kas tarbija on võimeline lepingus kokkulepitud tingimustel krediidi tagasi maksma

(krediidivõimelisus); 2) teabe ja tõendite kogumis analüüsimise tulemusena, sh teabe

kontrollimisega veenduma, et tarbija on krediidivõimeline.

14. Laenuandja on küll palunud kostjal esitada arvelduskonto väljavõtte, kuid kohtule pole

esitatud asjaolusid ega analüüsi kostja arvelduskonto pinnalt, mille tulemusel saaks järeldada,

et krediidiandja sai olla veendunud kostja krediidivõimes. Krediidiandja peab suutma

selgitada krediidivõimelisuse hindamise aluseks olnud andmete kogumise ja hindamise

meetodeid ning kogutud tõendite ja andmete analüüsi ehk seda, kuidas kujunes krediidiandja

hinnang tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kohtule pole esitatud 1) asjaolusid, et oleks välja

selgitatud ja kontrollitud tööhõivega seonduvaid asjaolusid, sh töösuhte liiki, tegevusharu,

koormust ja kestust; pangakonto andmete alusel tehtud regulaarsete kulude ja tulude analüüsi;

arvestusi isiku majapidamiskulude või muude regulaarsete kulude kohta (nt toit,

tervis/hügieen, vaba aeg, transport, riided/jalanõud); andmeid ülalpeetavaid puudtava teabe

kontrollimise kohta.

15. Kuigi hageja on esitanud andmeid lepingu sõlmimise eelselt kogutud teabe kohta, siis pole

hageja piisavalt selgitanud selle teabe analüüsi tulemusel tehtud järeldusi seostatuna

tuvastatud asjaoludega. Maksevõime järeldamisel väidetavalt arvesse võetud palgatulu

teenimine on osutunud ebaõigeks. Hagiavalduses märgitu kohaselt lähtuti krediidivõime

hindamisel hoopis igakuise töötasu teenimisest. Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt

on saldo mitme kuu teises pooles langenud mõnekümne euroni ning arvelduskonto jääki on

suurendatud uute laenude võtmisega. Sissetulekutest oluline osa pärineb teadmata alustel

füüsiliste isikute poolt tehtud maksetest, mille saamise aluseid pole lepingu sõlmimise eelselt

uuritud ja millele järelikult ei saanud usaldusväärselt rajada hinnangut kostja maksevõime

olemasolu kohta. Seega pole hageja tõendanud, et lepingu sõlmimisel on laenuandja kostja

krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnanud (VÕS § 403⁴ lg 13). Seega on rikutud VÕS §

403⁴ lg-s 6 sätestatud kohustust.

2-23-130155

16. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei mõjuta kostja kohustust tagastada

lepingu alusel saadud raha. Kõiki kostja tehtud tagasimakseid põhivõla katteks arvestades on

tagastamata laenusumma jääk 1736,71 eurot, mille üle puudub vaidlus. Vaidlus puudub ka

selle üle, et hageja nõuded muutusid sissenõutavaks 15.04.2021. Seetõttu tuleb see summa

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

17. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu

intressimääraks VÕS § 94 järgne määr, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (VÕS § 403⁴ lg 7).

Intressi ümberarvestust hageja esitanud pole. Seetõttu leidis maakohus, et hageja intressinõue

262,57 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 35 eurot tuleb jätta rahuldamata.

18. VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määra järgi arvestatud viivisevõlgnevus

arvestatuna summalt 1736,71 eurot alates 16.04.2021 kuni käesoleva otsuse tegemise päevani

(06.05.2024) on 508,72 eurot (8% aastas 625 päeva eest, 10,5% aastas 181 päeva eest, 12%

aastas 184 päeva eest, 12,5% aastas 127 päeva eest), ja see summa tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista. Viivisenõude vähendamiseks puudub õigustus. Ülejäänud osas jääb

sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise nõue rahuldamata.

19. Alates 07.05.2024 kuni põhivõla 1736,71 euro tasumiseni tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määra järgi (TsMS § 367).

20. Arvestades hagi osalist tagasivõtmist ja osalist rahuldamata jätmist ning juhindudes TsMS

§ 163 lg-st 1 ja § 168 lg-st 2, jätis maakohus menetluskulud poolte endi kanda. Hagi

rahuldatakse enam kui pooles ulatuses. Peamiseks vaidlusküsimuseks käesolevas menetluses

on olnud aga vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise küsimus, milles hageja

seisukohad osutusid edutuks.

Hageja apellatsioonkaebus

21. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 06.05.2024

otsuse osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub saata asi

tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, alternatiivselt teha tühistatud

osas uus otsus, millega jätta menetluskulud 72,17% ulatuses kostja kanda ja 27,83% ulatuses

hageja kanda ning saata asi menetluskulude kindlaksmääramiseks maakohtule. Hageja palub

apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda.

22. Maakohus jättis arvestamata hageja taotlusega võtta menetluskulude jaotamisel arvesse

hageja nõustumist kohtu pakutud kompromissidega, millega kostja ei nõustunud. Maakohus

on rikkunud põhjendamiskohustust, kui ei andnud hinnangut sellele, kas menetluses tehtud

pakkumised kompromissi sõlmimiseks olid hageja seisukohalt õiglased. Hageja oli nõus

vaidluse lõpetama juba menetluse alguses, kuid kostja põhjustas menetluse venimise ja

menetluskulude suurenemise. Maakohus rahuldas hagi suuremas ulatuse, kui pooled olid nõus

kompromissiga lõpetama, kuid kostjale ei sobinud hageja pakutud igakuised maksed summas

100 eurot 24 kuulise maksegraafikuga. Seetõttu rahuldas maakohus hagiavalduse sarnasemas

ulatuses, millise kompromissiga oli hageja nõustunud, sest maakohus otsuse täitmise

eritingimusi ei kehtestanud ja mõistis summad kostjalt välja ilma tasumise ajatamiseta.

23. Alternatiivselt, arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust, tuleb jätta menetluskuud

72,17% ulatuses kostja kanda ja 27,83% ulatuses hageja kanda. Maakohus on põhjendamatult

2-23-130155

eelistanud kostjat, ning ei ole kohelnud pooli võrdselt kui jättis menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega.

Kostja seisukoht

24. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

Kostja apellatsioonkaebus

25. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 06.05.2024

otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi 1726,94 eurot ületavas osas ja osas, milles kostjalt

väljamõistetud edasiulatuv viivis tuleb arvestada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätesatud

määras põhinõudelt, mis ületab 1335,69 eurot. Kostja palub lugeda võlgnetavaks põhivõla

summaks 1335,69 eurot ning sellelt alates 16.04.2021 kuni 06.05.20224 arvestatud viivise

summaks 391,25 eurot. Kostja palub muuta Harju Maakohtu 06.05.2024 otsuse resolutsiooni

p 3 selliselt, et kostjalt mõistetakse hageja kasuks välja summa 1726,24 eurot ning

resolutsiooni p 4 selliselt, et kostjalt mõistetakse hageja kasuks välja viivis põhivõlalt 1335,69

eurot alates 07.05.2024 (kaasaarvatud) kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määra järgi. Kostja palub apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta

hageja kanda.

26. Maakohus on otsuse ebaõigesti tuvastanud põhivõlgnevuse suuruseks 1736,71 eurot.

Hagiavalduses märkis hageja põhivõla suuruseks 1417,98 eurot. Kostja vaidlustas hageja

põhivõla kujunemise, mille peale hageja täpsustas 04.12.2023 menetlusdokumendis põhivõla

suuruse. Hageja selgitas, et kuivõrd kostja teostas hagejale makseid alates 08.06.2021 kuni

10.01.2023 summas 575 eurot, mis tuleb lugeda põhiosa võlgnevuse katteks ning kostja

tasumata põhiosaks kujuneb 1335,69 eurot. Sellest tulenevalt on hageja oma esialgset nõuet

vähendanud. Hageja on teadmata põhjusel või ekslikult märkinud oma 12.01.2024

menetlusdokumendis põhivõla suuruseks 1736,71 eurot, kuid hageja ei ole varasemalt esitatud

nõudeid muutnud.

27. Kuivõrd hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla suuruses 1335,69 eurot, siis ei saanud

maakohus väljuda hagi piiridest ja välja mõista kostjalt suuremas ulatuse põhivõlga, kui

hageja taotles. Põhivõla valest arvestusest tingituna on kogu kostjalt välja mõistetud

võlgnevus valesti arvestatud (1726,94 euro asemel on märgitud 2245,42 eurot). Seetõttu on

valesti märgitud ka põhivõla suurus (1335,69 euro asemel on märgitud 1736,71 eurot), millelt

tuleb tasuda viivist.

Hageja seisukoht

28. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

29. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsuse osas, milles

maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja summa, mis ületab 1726,94 eurot, ja

edasiulatuva viivise arvestatuna põhinõudelt, mis ületab 1335,69 eurot. Tühistatud osas tuleb

jätta otsus tegemata vastavasisuliste haginõuete puudumise tõttu. Muus osas tuleb jätta

2-23-130155

maakohtu otsus muutmata, s.o osas, milles maakohus jaotas menetluskulud. Kostja

apellatsioonkaebus rahuldatakse. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

30. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi 1726,94 eurot ületavas osas

ja osas, milles kostjalt välja mõistetud edasiulatuv viivis tuleb arvestada VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätesatud määras põhinõudelt, mis ületab 1335,69 eurot. Hageja vaidlustab maakohtu

otsuse osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsust ei ole

vaidlustatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude sissenõutavaks muutunud

ja edasiulatuva viise väljamõistmiseks suuremas määras kui on ette nähtud VÕS § 113 lg 1

teises lauses. Samuti ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles maakohus jättis

rahuldamata hageja nõuded intressi 262,57 euro ja sissenõudmiskulude 35 euro

väljamõistmiseks. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi

kaebamata jõustunud.

31. Maakohus rikkus TsMS §-s 439 sätestatut, mille kohaselt ei või kohus otsuses ületada

nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. See rikkumine on oluline.

Hageja ei ole esitanud kostja vastu nõuet põhivõla väljamõistmiseks suuremas summas kui

1335,69 eurot. Samuti ei ole hageja esitanud viivise nõuet põhinõudelt arvestamiseks

teistsuguses suuruses kui 1335,69 eurot. Seega ei olnud maakohtul alust teha otsustusi nõuete

kohta ja arvestusi nõuete alusel, mida hagis ei olnud esitatud.

32. 05.09.2023 Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista

põhivõlgnevuse 1417,98, intressid 273,46 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 1387,12

eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt 1417,98 eurot kuni põhinõude täitmiseni kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses ning

sissenõudmiskulud 35 eurot. Eeltoodud nõuded võeti Harju Maakohtu 22.09.2023 määrusega

menetlusse. Hageja muutis 04.12.2023 menetlusdokumendis oma nõudeid ja palus kostjalt

hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1335,69 eurot, intressid 262,57 eurot, viivised

1335,69 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot. 26.01.2024 palus Harju Maakohus hagejal

täpsustada, kas ta on 04.12.2023 menetlusdokumendis soovinud loobuda osaliselt hagist või

võtta selle osaliselt tagasi. Vastuseks maakohtu selgitustele teatas hageja 29.02.2024

menetlusdokumendis, et võtab nõude osaliselt tagasi põhinõude osas summas 82,29 eurot

(1417,98 – 1335,69), intressinõude osas summas 10,89 eurot (273,46 – 262,57) ning

sissenõutavaks muutunud viiviste nõudes 71,50 eurot (1378,12 – 1306,62). Samas 29.02.2024

menetlusdokumendis märkis hageja oma lõplike nõuetena, et palub kostjalt hageja kasuks

välja mõista põhinõude 1335,69 eurot, viivised 1306,62 eurot ja hagi esitamise ajaks veel

mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 1335,69 eurot alates 06.09.2023 kuni

põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui

põhinõude ulatuses. Kuna hageja nõue 164,68 eurot oli tagasi võetud, sh põhivõlgnevuse

väljamõistmiseks summas 82,29 ja selles osas on hageja nõue jäetud läbi vaatamata, siis ei

olnud hageja esitanud nõuet kostja vastu ja maakohtu menetluses ei olnud nõuet suuremas

summas kui põhivõlgnevus 1335,69 eurot (1417,98–82,29).

33. Maakohus arvestas eeltoodust tulenevalt ebaõigesti ka kostjalt hageja kasuks

väljamõistetava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõudelt 1736,71 eurot

alates 16.04.2021 kuni maakohtu otsuse tegemise päevani 06.05.2024 summas 508,72 eurot.

2-23-130155

Kuna hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõudelt 1335,69 eurot arvestatava

viivise, siis on sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

arvestatuna põhinõudelt 1335,69 eurot alates 16.04.2021 kuni maakohtu otsuse tegemiseni

06.05.2024 391,25 eurot.

34. Seega ei saanud maakohus hageja esitatud nõuete alusel kostjalt hageja kasuks välja

mõista rohkem kui 1726,94 (1335,69 + 391,25).

35. Kuivõrd hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista edasiulatuva viivise põhinõudelt

1335,69 eurot, siis ei saanud maakohus ka hageja esitatud nõuete alusel mõista kostjalt välja

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.05.2024 (kaasa arvatud) kuni

põhinõude tasumiseni suuremalt põhinõudelt kui 1335,69 eurot.

36. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda tuginedes TsMS § 163 lg-le 1 ja § 168

lg-le 2. TsMS § 163 lg-st 1 tuleneva üldreegli kohaselt kannavad pooled hagi osalise

rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades. Samas on kohtul õigus jaotada

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta menetluskulud täielikult või

osaliselt poolte endi kanda. Seega võimaldab TsMS § 163 lg 1 jätta menetluskulud poolte endi

kanda. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

ja TsMS § 168 lg-test 3–5 ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu

kaalutlusotsustus ja madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus

sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul,

kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt.

37. Maakohus märkis, et hoolimata asjaolust, et hagi rahuldatakse enam kui pooles ulatuses,

on menetluskulud põhjendatud jätta poolte endi kanda. Maakohus põhjendas menetluskulude

poolte kanda jätmist sellega, et menetluses peamiseks vaidlusküsimuseks olnud

vastutustundliku laenamise põhimõttega seonduvad hageja seisukohad osutusid edutuks.

Vaidlust ei ole, et maakohus tegi pooltele ettepanekuid sõlmida kompromiss. Kolleegium aga

ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud menetluskulude jaotamisel arvestama

maakohtu 26.01.2024 ettepanekuga kompromissi sõlmimiseks, millega hageja oli nõustunud.

Maakohus tegi 26.01.2024 ettepaneku lõpetada tsiviilasi kompromissiga, kus kostja tasub

hagejale 1736,71 eurot ja edasiulatuva viivise mõistliku maksegraafiku alusel. Hageja ei

vastanud maakohtu 26.01.2024 ettepanekule ega 04.03.2024 korduvale ettepanekule, et tema

oleks olnud sellega nõus. Asjaolust, et pooled pidasid läbirääkimisi maksegraafiku osas, kuid

kokkulepet ei saavutanud, ei olnud maakohtul võimalik seda menetluskulude jaotamisel

arvestada. Kui kostjal ei ole võimalik tasuda hagejale igakuuliselt suuremat summat kui 70

eurot ning hageja sellega ei nõustunud, siis on kolleegiumi arvates äärmiselt ebaõiglane, et

sellise kompromissiga mittenõustumisel, mida kostja ei suuda täita, saaks arvestada

menetluskulude jaotamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ületanud

diskretsioonipiire ja on valinud põhjendatult TsMS § 163 lg-s 1 sisalduva alternatiivi jätta

menetluskulud poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

38. Kuna kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse ja hageja apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata, siis jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171

lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Maakohus ei pidanud kostja menetluskulusid

2-23-130155

kindlaks määrama. Kolleegium määrab TsMS § 174 lg 1 järgi kindlaks kostja

apellatsiooniastme menetluskulud.

39. Apellatsioonimenetluses on kostja palunud mõista hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulu 1183 eurot (lepingulise esindaja kulu 1008 eurot ja riigilõiv 175 eurot). Hageja

arvates on kostja menetluskulud ülepaisutatud.

40. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi kokku 7 tundi.

Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu maakohtu

otsusega tutvumiseks 1 tund, kostja apellatsioonkaebuse koostamiseks 3 tundi, hageja

apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks 1 tund, hageja

apellatsioonkaebusele vastamiseks 2 tundi, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide

sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, on põhjendatud ja vajalik.

41. Kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks 20%,

kokku 144 eurot, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja on

palunud menetluskulu seoses temale osutatud õigusteenusega välja mõista käibemaksuga ning

on kinnitanud TsMS § 174 lg 10 alusel, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

42. Kostjal on tekkinud menetluskulu seoses kostja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu

tasumisega 175 eurot, mis on põhjendatud ja vajalik.

43. Seega tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks menetluskulude katteks 1183 eurot (7 x

144 + 175), mis tuleb kostja taotlusel tasuda RV Õigusbüroo OÜ arvelduskontole nr

EE082200221057459894. Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista ka viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (TsMS § 177 lg 4).

44. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)