3-23-403/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mai 2025, Tartu

Haldusasja number

3-23-430

Haldusasi

Finkre Tehnika OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 9. detsembri 2022. a otsuse nr 13-

30.3/22/1963 tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Finkre Tehnika OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Finkre Tehnika OÜ

esindaja Henno Nurmsalu

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

esindaja Lisbet Sadam

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2024. a

otsus muutmata.

2. Jätta Finkre Tehnika OÜ apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 26. juuni 2025.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Finkre Tehnika OÜ esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse

toetuse saamiseks põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas

majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning

kord“ (määrus nr 25) alusel. Kaebaja taotles toetust 138 317,16 eurot töökoja ning meelelahutus-

ja koolituskeskuse rekonstrueerimiseks.

2. PRIA jättis 9. detsembri 2022. a otsusega nr 13-30.3/22/1963 kaebaja toetuse taotluse

rahuldamata. PRIA leidis, et Finkre Tehnika OÜ ja Finkre OÜ on vaadeldavad ühtselt

toimiva põllumajandusliku majapidamisena. Seetõttu esineb Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (määrus nr 1306/2013) art-s 60 ja Euroopa Liidu

ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 79 lg 4 p-s 1 ja lg-s 5 ning

määruse nr 25 § 8 lg-s 2 ning § 15 lg-tes 5 ja 6 sätestatud alus toetuse andmisest

keeldumiseks.

3. Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 9.

detsembri 2022. a otsuse nr 13-30.3/22/1963 tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks teha

uus otsus kaebaja taotluse kohta.

Kaebuse kohaselt luges PRIA kaebaja ja Finkre OÜ põhjendamatult üheks põllumajandustootjaks.

Erinevatele isikutele kuuluvad ettevõtted on teinud omavahel küll tehinguid, kuid tegemist ei ole

seostega, mida võiks hõlmata mõiste „valitsev mõju“ alla. Ettevõtete tegevusvaldkonnad ei kattu.

Kaebaja peamine tegevusvaldkond on metsandus.

Kaebaja juhatuse liige uuris enne juhatuse koosseisu muutmist PRIA-lt juhatuse liikme seostele

kehtestatud tingimuste kohta, kuid see ei kinnita, et tegemist oli kunstlike tingimuste tekitamise

või sidemete varjamise tahtega. Pealegi olid PRIA-le varasemad sidemed äriühingute vahel teada.

Muudatused äriregistris olid tingitud asjaolust, et PRIA käsitlus nn seotud isikute hindamise kohta

oli ebaselge ning kaebaja soovis vältida tingimuste rikkumist.

2021. aastal taotlesid kaebaja ja Finkre OÜ ka muid toetusi ning PRIA ei käsitlenud siis kaebajat

Finkre OÜ-ga koos ühe majandusüksusena.

Isegi kui käsitleda kaebajat Finkre OÜ-ga ühe majandusüksusena, oleks kaebaja saanud taotleda

toetust 97 429,90 euro ulatuses, muutes selleks vajadusel projekti, kuid PRIA vastavaid selgitusi ei

andnud. Toetustaotluse oleks saanud rahuldada osaliselt.

4. Vastuses kaebusele PRIA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et kaebaja muutis enne toetustaotluse esitamist kunstlikult äriühingu juhatuse

koosseisu ja seadis hoonestusõiguse kavandatava Vana-Kaie meelelahutus- ja koolituskeskuse

rajamise asukoha kinnistule nii, et varjatud oleks seosed kaebaja ja Finkre OÜ vahel. Tegemist on

seotud isikutega, kes on füüsiliste isikute perekondlike, asukohaliste ja tehinguliste sidemete kui

ka ühise majandusliku huvi kaudu seotud.

Enne juhtkonna vahetust loeti määruse nr 25 § 8 lg 2 järgi kaebaja ja Finkre OÜ üheks

majandusüksuseks.

Kaebaja taotles toetust 138 317,16 eurot. Määruse nr 25 § 8 lg-te 2 ja 3 kohaselt said omavahel

seotud ettevõtjad taotleda toetust kuni 150 000 eurot ning Finkre OÜ oli juba taotlenud toetust

summas 52 570,10 eurot. Kui kaebaja oleks toetust taotledes järginud meetme määruses sätestatud

piirmäära, oleks toetustaotlus olnud nõuetekohane.

Üks osa kaebaja investeeringust (Vana-Kaie meelelahutus- ja koolituskeskuse rajamine) planeeriti

katastriüksusele nr 71201:001:0193, kus asub ka Finkre OÜ rajatud suurmasinate hoiu- ja

remondiruumiks rekonstrueeritud kaarhall, mis rajati PRIA toetuse abil. Vahetult enne

toetustaotluse esitamist sõlmiti eeltoodud katastriüksusele kaebaja kasuks hoonestusõigus nii, et

see ei hõlmaks kaarhalli alust maad ning varjatud oleks seosed Finkre OÜ-ga.

5. 13. detsembri 2024. a otsusega Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata.

Halduskohus sedastas, et kaebaja taotles toetust töökoja ning meelelahutus- ja koolituskeskuse

rekonstrueerimiseks kokku 138 317,16 eurot, millest töökojahoone ehitustöödeks oli

toetussummaks märgitud 70 945,80 eurot ja Vana-Kaie kinnistul oleva abihoone

ümberehitamiseks meelelahutus- ja koolituskeskuseks sooviti toetust 67 371,36 eurot.

6. Nii toetuse saamiseks kunstlikult tingimuste loomise tuvastamise kui ka

toetuskõlblikkuse tingimuste rikkumise korral tuleb PRIA-l keelduda toetuse määramisest

ehk PRIA-l ei ole eeltoodud rikkumise tuvastamise korral kaalumisruumi.

7. Määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkti a kohaselt on „põllumajandustootja“ füüsiline

või juriidiline isik või selliste isikute rühm, olenemata sellest, milline on selle rühma või

rühma liikmete õiguslik seisund siseriikliku õiguse järgi.

8. Finkre Tehnika OÜ kanti äriregistrisse 21. jaanuaril 2019 ning selle juhatuse liige ja

ainuosanik oli ajavahemikul 21. jaanuar 2019 kuni 3. märts 2021 L. Krapp. 18. jaanuaril

2021 sai Finkre Tehnika OÜ juhatuse liikmeks ka L. Krapi poeg M. Krapp. Finkre Tehnika

OÜ ainuomanikuks sai M. Krapp 3. märtsil 2021. Ajavahemikul 3. märts 2021 kuni 8.

september 2022 olid Finkre Tehnika OÜ juhatuse liikmeteks L. Krapp ja M. Krapp.

Kaebaja põhjendustest ei nähtu objektiivseid asjaolusid, mis lisaks toetustaotluse tingimuste

formaalse täitmise vajadusele, kinnitaks Finkre Tehnika OÜ-s juhatuse liikmete koosseisus

muudatuse tegemise vajadust. Juhatuse liikme kohalt taandumine ei tähenda, et L. Krapil ei ole

läbi perekondliku suhte ning äriühingute omavaheliste tehingute võimalik Finkre Tehnika OÜ

tegevust jätkuvalt mõjutada ja suunata.

9. Kaebaja 2021. ja 2022. aasta arvelduskontode (dtl-d 245-272) ja pearaamatu

väljavõtetest (dtl-d 321-376) ning müügiarvetest (dtl 274-290) nähtub kaebaja ja Finkre

OÜ tihe majanduslik seotus, sest kaebaja osutab teenuseid Finkre OÜ-le, samuti on endine

juhatuse liige L. Krapp 2020. a ja 2021. a andnud mitukümmend korda laenu kaebajale ja

saanud ka laenu tagasimakseid. 2021. aastal on Finkre Tehnika OÜ andnud laenu ka Finkre

OÜ-le ja saanud tagasimakseid. Seega on äriühingute omavaheline side ilmne.

10. Väheoluline ei ole, et kaebaja toetustaotluses märgitud üks investeeringuobjekt

(meelelahutus- ja koolituskeskus) asub Finkre OÜ katastriüksusel ja sama katastriüksusega

seonduvalt on varasemalt saanud toetust ka Finkre OÜ. Mõlemad investeeringuobjektid

asuvad sedavõrd lähestikku, et moodustavad sisuliselt tervikliku hoonetekompleksi. PRIA

veebikaardi rakendusest ja Maa-ameti fotolao ortofotodelt nähtuv viitab, et ka varasemalt

on tegemist olnud ühtse hoonetekompleksiga.

Sisuliselt arendavad kaebaja ja Finkre OÜ koos ühel katastriüksusel asetsevaid hooneid ehk neil

on ka ühised majandushuvid.

11. Asjaolud kogumis on piisavad, et käsitleda toetustaotluse menetlemisel Finkre Tehnika

OÜ-d ja Finkre OÜ-d ühtse põllumajandusliku majapidamisena.

12. Kuna Finkre OÜ on samast meetmest saanud PRIA-lt toetust kaarhalli

rekonstrueerimiseks, siis ei oleks Finkre Tehnika OÜ juba seetõttu saanud ühtseks

põllumajanduslikuks majapidamiseks pidamise tõttu toetust maksimaalses ulatuses, sest

kokku taotles kaebaja toetust summas 138 317,60 eurot ning Finkre OÜ oli varasemalt

juba saanud samast meetmest toetust 52 570,10 eurot, mistõttu oleks toetuste kogusumma

ületanud maksimaalmäära 150 000 eurot (määruse nr 25 § 8 lg 2). Seejuures on PRIA

põhjendatult juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et kaebaja ei esitanud taotlust piirmääras

võimaldavas summas ega muutnud esialgset toetustaotlust sisuliselt.

13. Kaebajaga seonduvad asjaolud viitavad tahtele tekitada teadlikult ja kunstlikult toetuse

saamiseks vajalikke tingimusi nii, et seos Finkre OÜ-ga ja selle omanikuks oleva L.

Krapiga oleks varjatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

14. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Kaebaja selgitab, et konsulteeris enne toetustaotluse esitamist PRIA-ga, et teha muudatused

juhatuses. Küll aga on täielikult tõendamata ettekavatsetuse ja tahtluse olemasolu, et just toetuse

saamise eesmärgil tehti muudatus juhatuse liikmetes. Puuduvad tõendid, mis põhjendaksid

kahtlustust, et juhatuse liikmed vahetati eesmärgiga ja tahtlusega saada toetust.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt tulnuks vastustajal muu hulgas tõendada sedagi, et tekitades

kunstlikult tingimused, mis on nõutud selleks, et saada EAFRD toetuskava alusel toetust, tahtis

toetuse taotleja saada toetuskava eesmärkide vastaselt kasu.

Kaebaja on läbivalt kogu menetluse jooksul selgitanud investeeringuobjekti asukohaga seonduvat.

Eluliselt usutavuse hindamisel on kohus läinud kaugemale vastustaja põhjendustest. Vastustaja on

tuginenud eelkõige isikute seotusele ja ühtse majapidamise mõistele, mitte investeeringuobjekti

asukoha faktile. Seetõttu on kohus andnud investeeringuobjekti asukoha väitele põhjendamatult

suure kaalu. Kaebajale ei sa ette heita, et äriühingul tekkis võimalus teha investeering just sellesse

asukohta.

Vastustaja ei ole tõendanud, et tihe majanduslik side tõi kaasa näilikud tehingud või, et

majanduslik side oli eesmärgiga luua kunstlikud tingimused toetuse saamiseks.

15. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta

see rahuldamata.

Vastustaja leiab jätkuvalt, et kaebaja jättis lubatust suuremas mahus toetuse saamiseks ekslikult

mulje, et tegemist on iseseisva ettevõttega, kuigi tegelikkuses on kaebaja seotud Finkre OÜ-ga.

Toetuse maksimaalse lubatud suuruse piirangu eesmärk on tagada aus konkurentsikeskkond ning

toetuse ühtlasem hajutamine enama arvu erinevate ettevõtjate vahel.

Enne toetustaotluse esitamist 21. septembril 2022 saatis kaebaja 11. augustil 2022. a PRIA-le

teabepäringu, milles soovis teada, kas toetuse saaja nõuetele vastamiseks ja seoste kõrvaldamiseks

tuleks muuta kavandatava investeeringu asukohas maaomanikku ning kaebaja äriühingu juhti.

Vaatamata sellele, et PRIA selgitas muu hulgas, et keelatud on üksnes toetuse tingimustele

vastamiseks toetuse saamise eesmärgil muudatusi teha, püüdis kaebaja enne toetustaotluse

esitamist Finkre OÜ-ga seoseid kõrvaldada. On ilmne, et muudatused toimusid üksnes

toetustaotluse esitamise ja toetustingimustele formaalselt vastamise eesmärgil.

Vahetult enne toetuse taotlemist kaebaja kasuks kinnistule seatud hoonestusõigus kinnitab, et

tegutsetakse ühisel majanduslikul huvil. Halduskohus on õigesti leidnud, et ei ole eluliselt usutav,

et mõni mitteseotud äriühing saaks samadel tingimustel hoonestusõiguse Finkre OÜ kinnistul.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on põhjalikult

analüüsinud asjakohast siseriiklikku ja Euroopa Liidu õigust ning arusaadavalt ja

menetluses tuvastatud asjaoludele tuginedes selgitanud, miks kokkuvõttes on kaebaja poolt

toetuse tingimuste täitmine kunstlik ja tahtlik ning seega kaebaja toetuse taotluse

rahuldamata jätmine õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega, järgib neid ja HKMS § 201 lg 4 alusel jätab põhjendused kordamata.

17. Apellatsioonimenetluses on vaidluse all, kas põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a

määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse

andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ § 8 lg-s 2 ning § 15 lg-s 5 sätestatu alusel

koostoime määruse (EL) nr 1306/2013 art-ga 60 ja ELÜPS § 79 lg 4 p-ga 1 saab asjas

kogutud tõendite pinnal järeldada, et kaebaja täitis nii objektiivsete kui ka subjektiivsete

kriteeriumide kohaselt toetuse tingimused kunstlikult ja vastustaja pidi keelduma talle

toetuse määramisest.

18. Tulenevalt HMS §-st 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele. Seetõttu pidi vastustaja rakendama Euroopa ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) ja määruse nr 25, samuti asjakohaste

Euroopa Liidu õigusaktide redaktsioone, mis kehtisid vaidlustatud otsuse tegemise ajal. Seetõttu,

kui teisti ei ole näidatud, viitab ringkonnakohus otsuses läbivalt õigusaktide 2021. aasta

detsembris kehtinud redaktsioonidele.

19. Vastavalt ELÜPS § 79 lg 4 p-le 1 lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

1306/2013 artikli 59 lõikes 7 ja artiklis 60 ning sama määruse alusel kehtestatud õigusaktides

sätestatud alustele tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja, taotlus või toetatav

tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale

tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti. Määruse (EL) 1306/2013 art 60

kohaselt, ilma et see piiraks erisätete kohaldamist, ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste

õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks

tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt

kõnealuste õigusaktide eesmärkidele.

Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et toodud Euroopa Liidu õigus ja selle alusel

antud siseriiklikud normid näevad toetuse saamiseks kunstlikult tingimuste loomise korral

tagajärjena ette toetuse väljamaksmisest keeldumise ja toetuse määramise tühistamise. Toetuse

saamiseks kunstlikult tingimuste loomise korral ei ole lubatud anda taotlejale Euroopa Liidu

vahendite arvel finantseeliseid. PRIA-l ei ole normis sätestatud eelduste täitmisel kaalutlusõigust

ega võimalust otsustada siiski rahuldada toetuse taotlus. Tegelikult apellatsioonkaebuses ei sea ka

kaebaja ise seda järeldust kahtluse alla.

20. Määruse nr 25 § 8 lg-te 2 ja 3 järgi on toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta 150 000

eurot arengukava programmiperioodil kokku. Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või

konkurentsiseaduse § 2 lg 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa

taotleda toetust rohkem kui ühe taotleja kohta sätestatud maksimaalse toetuse suuruse ulatuses

programmiperioodil kokku. KonkS § 2 lg 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või mitme

ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või

osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada

teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu,

hääletamist või otsuseid või kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.

Isikute seotuse hindamisel, s.h KonkS § 2 lg 4 tõlgendamisel Euroopa Liidu vahendite arvel

finantseeliste andmise otsuste tegemisel, on asjakohane lähtuda toetusmeetme eesmärgist, pidades

silmas ka Euroopa Liidu finantshuvide kaitsmise kohustust. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 lg 1

reguleerib seotud isikute mõistet maksustamisega seonduvalt. TuMS § 8 lg 1 järgi saab seotud

isikuteks pidada isikuid, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev

mõju. Sellisteks isikuteks on teiste hulgas ülenejad ja alanejad sugulased (TuMS § 8 lg 1 p 1).

Ringkonnakohus ei näe toetuse taotlemisel ja kasutamisel olulist olemuslikku erinevust

maksukohustustest, kuna mõlemal juhul on reguleeritud isikute rahalisi õigusi ja kohustusi suhetes

avaliku võimuga. Seetõttu on TuMS § 8 lg 1 kasutatav KonkS § 2 lg 4 tõlgendamisel. Vastavalt

tuleb praeguse vaidluse tähenduses mõista KonkS § 2 lg-t 4 selliselt, et muul viisil teise isiku

otsuste mõjutamise võimalus on muu hulgas juhul, kui ettevõtjate juhtorganite liikmed on

ülenejaid ja alanejad sugulased.

21. Vastustaja ja halduskohus on asjaolusid analüüsinud ja leidnud, et Finkre OÜ-l oli valitsev

mõju kaebaja suhtes KonkS § 2 lg 4 mõttes, täpsemalt et kahte äriühingut saab määruse nr 25

alusel investeeringutoetuse taotlemisel pidada üheks põllumajanduslikuks majapidamiseks

vaatamata sellele, et vormiliselt on kaebaja ja Finkre OÜ iseseisvad juriidilised isikud. Kaebajal ja

Finkre OÜ-l olid isikulised ja majanduslikud sidemed ning kaks äriühingut tegutsesid ühisest

majanduslikust huvist kantuna. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega ega korda asjakohaseid

halduskohtu otsuse punktides 16 kuni 21 toodud põhjendusi tervikuna.

22. Kokkuvõtvalt leidis halduskohus, et äriühingute seotus ilmneb sellest, et:

-

kaebaja asutamisest 2019. aasta alguses kuni 3. märtsini 2021 oli kaebaja juhatuse liikme

ema L. Krapp samaaegselt kaebaja ja Finkre OÜ ainuosanik, alates 3. märtsist 2021 on M.

Krapp kaebaja ainuosanik;

-

kaebaja asutamisest 2019. aasta alguses kuni 8. septembrini 2022 oli L. Krapp kaebaja

juhatuse liige, M. Krapp sai kaebaja juhatuse liikmeks 18. jaanuaril 2021;

-

L. Krapp ja M. Krapp on ema ja poeg;

-

kaebaja esitas 11. augustil 2022 vastustajale päringu, milles selgitas, et kavatseb taotleda

investeeringutoetust Finkre OÜ-le kuuluval kinnisasjal asuva ehitise parendamiseks.

Kaebajat huvitas, kas ta kvalifitseerub toetuse taotlejana, muu hulgas seetõttu, et kaebaja ja

Finkre OÜ ainuosanikeks on ema-poeg ning kinnistule seatakse hoonestusõigus selliselt, et

Finkre OÜ poolt toetusega renoveeritud hoone jääb hoonestusõiguse piiridest välja.

Vastustaja selgitas, et samas asukohas toimuva tegevuse korral võetakse arvesse ka

perekondlikke sidemeid ja hinnatakse, kas tegemist võib olla ühise majandusüksusega;

-

kaebaja juhatuse koosseis muudeti vahetult enne toetusetaotluse esitamist. Samuti sõlmiti

Finkre OÜ-le kuuluva kinnistu kaebaja kasuka hoonestusõigusega koormamise leping;

-

2020. ja 2021. aastal osutasid kaebaja ja Finkre OÜ vastastikku teenuseid, Finkre OÜ-lt

saadud tasu moodustas pisut enam kui 10% kaebaja käibest;

-

2020. ja 2021. aastal andis L. Krapp mitukümmend korda kaebajale laenu, finantseerides

sellega olulises osas kaebaja majandustegevust;

-

üks toetusega seotud finantseerimisobjektidest asub Finkre OÜ-le kuuluval kinnisasjas

viimase poolt toetuse abil renoveeritud hoone vahetus läheduses moodustades sellega

sisuliselt ühise terviku.

23. Ringkonnakohus jagab halduskohtu arusaama, et vastustaja tuvastatud asjaolud kogumis

kinnitavad järeldust, et kaebaja ja Finkre OÜ olid seotud äriühingud toetuse taotlemise ajal.

Kaebaja lõi üksnes vormiliselt olukorra, millest jääb mulje, et kaks äriühingut ei ole seotud ega

tegutse ühisest majanduslikust huvist lähtuvalt, mistõttu ei ole asjakohane rakendada määruse nr

25 § 8 lg-t 4 ega arvestada Finkre OÜ-le juba määratud ja makstud toetusega sama paragrahvi

teises lõikes sätestatud toetuse maksimumi osas.

24. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja asutamisel kuulusid kaebaja ja Finkre OÜ samasse kontserni

(ÄS § 6 lg-d 1 ja 3). L. Krappile kuulunud kaebaja osa võõrandamisega M. Krappile see staatus

lõppes. Samas säilis L. Krappi tihe seotus kaebajaga kaebaja juhatuse liikmeks olemise kaudu,

lisaks finantseeris L. Krapp kaebaja tegevust laenude andmisega vastavalt kaebaja vajadusele

käibevahendite järele. Tõsi, pärast kaebaja osa omandamist andis ka M. Krapp korduvalt kaebajale

laenu käibevahenditeks. Samas ilmneb kaebaja 2021. aasta arvelduskonto väljavõttest, et kaebajal

oli laenusuhe ka Finkre OÜ-ga. Näiteks kandis kaebaja 16. novembril 2021 Finkre OÜ-le 17 000

eurot selgitusega laen ja viimane tagastas sama summa 14. detsembril 2021. Kõigi laenusuhete

ühiseks tunnuseks oli see, et laenuna tagastati saadud summa ilma, et sellele oleks lisandunud

intress. Seega ei toimunud laenusuhted turutingimustel. Tõenditest ei ilmne, et L. Krappi seotus

kaebaja tegevusega ka muus osas oleks muutunud pärast osaühingu osa võõrandamist M.

Krappile. Näiteks on kuni 2021. aasta lõpuni kõik kaebaja arved väljastatud L. Krappi poolt (dtl

273-320).

Vastustajale esitatud dokumentide hulgas ei ole andmeid kaebaja ja Finkre OÜ tegevuse kohta

2022. aasta kohta. Kui 2022. aastal olukord selles osas oluliselt muutus, saanuks kaebaja esitada

asjakohased tõendid vastustajale või ka halduskohtule. Kaebaja seda aga ei teinud, kuigi pidi juba

11. novembril 2022 vastustaja järelepärimisele vastates (dtl 472-474) mõistma, et tegemist on

küsimusega, millest võib sõltuda kaebaja toetuse taotluse lahendamine. Selles olukorras ei ole

alust eeldada, et 2022. aastal kaebaja ja Finkre OÜ majandustegevuse olemus muutus selliselt, et

äriühingud asunuks tegutsema teineteisest sõltumatult.

25. Halduskohus on põhjendatult toonud esile sellegi, et on vähemalt kaheldav, kas mõnel teisel

isikul kaebaja asemel olnuks võimalik sõlmida hoonestusõiguse seadmise leping Finkre OÜ-ga,

arvestades hoonestusõiguse tingimusi. Finkre OÜ poolt samuti toetuse abil renoveeritud hoone

asub kaebaja poolt toetusega renoveerida soovitud hoone vahetus läheduses ning hooned on varem

olnud koos kasutuses. Hooned paiknevad lähestikku, mistõttu saab hooneid pidada üheks

terviklikuks kompleksiks. Seega ei saa tõendite pinnal järeldada, et L. Krappi osalus kaebaja

majandustegevuses oleks lõppenud pärast osa võõrandamist M. Krappile ning kaebaja ja Finkre

OÜ ei oleks tegutsenud ühisest majanduslikust huvist lähtudes. Vastupidi, tõendid kogumis

viitavad sellele, et äriühingud tegutsesid koostöös ja nende juhtimisel osalevad füüsilised isikud

vähemalt osaliselt kooskõlastasid kaebaja ja Finkre OÜ tegevust.

26. Seetõttu on halduskohus põhjendatult leidnud, et kaebaja toetustaotluse lahendamisel sai

vastustaja asjaolude kogumi pinnal lugeda kaebaja ja Finkre OÜ ühtseks põllumajanduslikuks

majapidamiseks. Äriühingute majanduslikud ning nende juhtorganite liikmete perekondlikud

sidemed koostoimes toetuse taotlemise asjaoludega olid selleks piisavad vaatamata sellele, et

vormiliselt on kaebaja ja Finkre OÜ iseseisvad juriidilised isikud. Enne toetuse taotlemist esitas

kaebaja vastustajale päringu, uurides juhatuse liikmete kattuvuse ning kavandatava

hoonestusõiguse lepingu mõju kaebaja võimalustele toetust saada. Seeläbi oli kaebajale teada, et

juhatuse liikmete kattuvus on üheks selliseks asjaoluks, mida vastustaja arvestab äriühingute

seotuse hindamisel. Kaebajale oli teada seegi, et kuna Finkre OÜ oli varasemalt juba saanud

samast meetmest toetust 52 570,10 eurot, oleks kahe äriühingu toetuste summa ületanud määruse

nr 25 § 8 lg 2 järgi lubatud toetuse maksimaalse suuruse (150 000 eurot). Seotud äriühingute poolt

kokku toetuse taotlemine määruse nr 25 § 8 lg-s 2 märgitust suuremas summas ei ole aga veel

kvalifitseeritav toetuse tingimuste kunstliku täitmisena. Kuid just toetuse taotlemisel tingimuste

kunstliku täitmise tõttu jättis vastustaja rahuldamata kaebaja toetusetaotluse.

27. Halduskohus selgitas asjakohasele kohtupraktikale tuginedes, et toetuse tingimuste kunstliku

täitmise kahtluse korral peab PRIA analüüsima nii asjassepuutuvate EL-i normide tähendust ja

eesmärki kui ka taotleja teguviisi. Teiseks tuleb tuvastada subjektiivne aspekt, mis tähendab

kavatsust saada EL-i õiguse vastavate sätete alusel põhjendamatut kasu, luues selleks kunstlikult

vajalikud tingimused.

28. Vastustaja leidiski põhjendatult, et enne toetuse taotlemist juhatuse koosseisu muutmise ja ka

OÜ-ga Finkre hoonestusõiguse lepingu sõlmimise kaudu tegutses kaebaja selleks, et vormiliselt

täita toetuse taotlemise tingimused, näidates äriühinguid vormiliselt iseseisvatena, kuigi tõendid

kogumis kinnitavad nende seotust. Seeläbi võinuks kaebaja ja Finkre OÜ kokku saada toetust

määruse nr 25 § 8 lg 2 järgi lubatust suuremas summas. Seejuures ei ole kaebaja haldusmenetluses

ega ka kohtumenetluses suutnud selgitada, et L. Krappi juhatuse liikme tagasikutsumisel juhatuse

liikme kohalt oleks muu põhjus, kui kaebaja poolt toetuse tingimuste täitmine. Eluliselt usutav ei

ole kaebaja selgitus, et L. Krapp taandus kaebaja juhatusest, kuna kaebaja põllumajanduse asemel

asus enam tegutsema metsanduse vallas. Asjas kogutud tõendid ei kinnita, et kaebaja tegevuses

oleks 2022. aasta jooksul toimunud sedavõrd oluline muudatus, mille loomulikuks järelmiks

olnuks L. Krappi lahkumine juhatuse liikme kohalt. Pigem on muudatus juhatuse koosseisus siiski

seostatav eesmärgiga saavutada kaebajale toetuse määramine PRIA poolt ja arusaamisega, et

vastaselt juhul toetust ei määrata. Halduskohus selgitas seetõttu asjakohaselt, et juhatuse

muutmine ning hoonestusõiguse seadmine Finkre OÜ kinnistule nii, et moodustub terviklik

hoonetekompleks, kuid toetused on määratud erinevatele äriühingutele, on kantud eesmärgist jätta

mulje, et kaebaja ei ole seotud Finkre OÜ ja selle omaniku tegevusega ning tagada toetuse

määramine, kui Finkre OÜ ei oleks ise samas ulatuses toetust saanud.

29. Selline tegevus on vastuolus toetuse eesmärgiga, kuna loob ebaausa konkurentsiolukorra.

Määruse nr 25 § 8 lg 2 otstarbeks on vältida, et määratavad toetused kontsentreeruvad vahetult või

erinevate äriühingute kaudu piiratud hulga kasusaajate kätte. Selle otstarbega oleks ilmses

vastuolus, toetuste määramine vormiliselt iseseisvatele taotlejatele, kes tegelikkuses tegutsevad

ühisest majanduslikust huvist lähtudes. Vastustaja selgitab asjakohaselt, et ühise majapidamisena

toimetavate ettevõtete võrgustikele jagatav toetusraha seab ebavõrdsesse olukorda need taotlejad,

kes on õigustatud toetust saama, aga selliseid kunstlikke ärivõrgustikke ei loo ja jäävad seetõttu

toetusest ilma.

30. Nendel asjaoludel on vastustaja ja halduskohus õigesti leidnud, et asjaolud kogumis viitavad

kaebaja poolt toetuse taotlemise tingimuste kunstlikule täitmisele ja eesmärgile saavutada

ebakohane konkurentsieelis. Seega on täidetud määruse nr 1306/2013 art-s 60 sätestatud eeldused

ning tuli kohaldada normis ettenähtud tagajärge, s.o keelduda kaebajale toetuse andmisest. Sama

tagajärg ilmneb ka ELÜPS § 79 lg 4 p-st 1, sest toetuse saamise tingimuste kunstlik täitmine on

kvalifitseeritav toetuskõlblikkuse tingimuse rikkumisega.

31. Ekslik on kaebaja arusaam, et kujunenud olukorras oleks vastustaja saanud vähendada

kaebajale määratava toetuse summa selliselt, et see ühes Finkre OÜ-le juba määratud toetusega ei

ületaks määruse nr 25 § 8 lg-ga 2 kehtestatud ülemmäära. Eelmises punktis viidatud Euroopa

Liidu ja siseriiklikust õigusest tuleneb üheselt, kaebaja taotlus tervikuna tuli rahuldamata jätta, s.t

kaebajale Euroopa Liidu vahendite arvel finantseeliste andmine ei olnud lubatud. Vähendatud

ulatuses toetuse saamine võinuks kõne alla tulla juhul, kui kaebaja ise oleks muutnud

toetusetaotlust. Seda kaebaja aga ei teinud.

32. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

33. Asja lahendamist ei muuda see, kas toetuse taotluses esitatud tööde tegemisel olnuks kaebajal

võimalik võtta Vana-Kaie meelelahutus- ja koolituskeskuse ehitis tähtaegselt kasutusele.

Ringkonnakohus osutab siiski, et kaebaja kinnitus selle kohta, et ta tagab toetusetaotluse

hinnapakkumistega katmata tööde (elektri, vee ning kanalisatsioonitööd, samuti hoone

küttesüsteem, sissesõidutee ja parkla rajamine) teostamise, ei garanteeri hoone kasutuselevõttu

kooskõlas toetuse tingimustega. Olukorras, kus neid töid ei ole projekti I etapi hulka arvatud, ei

ole tööde teostamine kaetud kaebaja omafinantseeringu ega toetuse arvel. Vastavalt ei ole kaebajal

otsest kohustust need tööd ellu viia. Seega ei ole tagatud ka hoone sihipärasesse kasutusse võtmine

toetuse tingimuste täitmisel.

34. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses.

Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei

mõisteta. Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/