3-25-1541/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedÜlo Takkeri esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv esitas 26.5.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse tühistada vastustaja poolt 18.11.2022.a. koostatud piiriprotokoll nr LY2209203577
Legislator headnote
AI generated3-25-1541/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: koostatud piiriprotokoll nr LY2209203577
Full text
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-25-1541
Määruse kuupäev
27.5.2025
Kohtunik
Ülle Polluks
Kohtuasi
Ülo Takkeri kaebus Kobras OÜ (registrikood: 10171636) peale.
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebus.
Edasikaebamise
kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule
15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebaja esindajale kätte.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. Ülo Takkeri esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv esitas 26.5.2025 Tartu Halduskohtule
kaebuse tühistada vastustaja poolt 18.11.2022.a. koostatud piiriprotokoll nr LY2209203577
ulatuses, milles see ei vasta kehtivatele õigusaktidele ega kajasta õigesti Ojasoo tee 13 ja
Ojasoo tee 17 katastriüksuste tegelikku piiri; kohustada vastustajat koostama ja esitama Maa-
ametile uued, kehtivatele õigusaktidele vastavad ja tegelikkusele vastavad piiriandmed Ojasoo
tee 13 ja Ojasoo tee 17 vahelise katastripiiri kohta.
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab
kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
Kaebaja kaebust tõlgendades saab halduskohus aru nii, et kaebaja on esitanud kaebuse
maamõõtja Ivo Maasiku Kobras OÜ (registrikood: 10171636) peale. Kaebaja märgib, et
„avalikku ülesannet täites (maakatastri andmete ajakohastamine ja piiri kindlakstegemine) on
maamõõtja kohustatud järgima seadusi, administratiivmenetluse üldpõhimõtteid ning olema
erapooletu. Vastustaja käitumine – viivitus, nõuete eiramine, valeandmete esitamine ja piiri
kindlakstegemise menetluse mittealgatamine – on vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS)
§ 4 lõikega 2 ja HMS § 5 lg 2 ja 4-ga jj. Käesoleval juhul on piiriprotokollis LY2209203577
esitatud piiriandmed ekslikud ega kajasta tegelikku piiri vastavalt 1997. aasta maaüksuse
plaanile, varasematele piiripunktide tähistustele ega maastikul olevatele kapitaalsetele
tähistele (väravapostid jm). Vaatamata sellele, et vaidlusliku ala suhtes eksisteerib
õiguspäraselt kehtiv mõõdistus- ja plaanimaterjal, on vastustaja esitanud ebaõigeid andmeid
ning jätnud kõrvaldamata protokollis kajastatud vead. Arvestades eeltoodut, palub kaebaja
halduskohtul tuvastada, et vastustaja on rikkunud oma kohustusi, ning tühistada piiriprotokoll
LY2209203577 osas, milles see on vastuolus kehtiva õigusega. Samuti palub kaebaja
kohustada vastustajat esitama uued, seaduslikud piiriandmed Maa-ametile, et oleks võimalik
tagada lõpuks õigusselgus“.
3-25-1541
3. Halduskohus saab aru, et kaebaja vaidlustab menetlustoimingut st. 18.11.2022.a.
koostatud piiriprotokolli nr LY2209203577 ulatuses, milles see ei vasta kehtivatele
õigusaktidele ega kajasta õigesti Ojasoo tee 13 ja Ojasoo tee 17 katastriüksuste tegelikku piiri.
Üldjuhul ei saa halduskohtus menetlustoiminguid vaidlustada. Arvestades, et piiriprotokolli
koostamise eesmärk on üksnes määratud piiride tähistamise, piiride kättenäitamise ja
piirimärkide alalhoiukohustuse teatavakstegemine, siis halduskohtumenetluses kehtib
üldjuhul põhimõte, et vaidlustada saab nö lõplikku haldusakti. Piiri protokollimist võime
parimal juhul vaadata kui menetlustoimingut eesmärgiga protokollida piiri asukoht ja olemus
ning kes kutsuti, kes käis kohal ja mida arvas. Seadusandja on mõelnud välja protseduuri,
kuidas piirivaidlustega haldusmenetluses tegeleda.
a.
Maamõõtja määrab piiri maastikul.
b. Maamõõtja kohustub panema kõik seisukohad kirja piiriprotokolli (dokumentide
olemasolul, nt kirjalik vastuväide, need ka protokollile lisama).
c.
Küsima protokollile allkirjad – aega allkirjastamiseks 7 päeva;
d. Kui allkiri jääb puudu, hakkab katastripidaja otsustama piiri asukohta MaaKS § 15
lg 5 alusel, küsides esmalt maaomaniku põhjendatud seisukohta, mida siis
menetluses arvesse võtame.
e.
Anname välja haldusakti.
f.
Erinevad vaidlustused (vaided, kohtuasjad välja antud haldusakti peale).
4. Käesolevas haldusasjas pole veel haldusakti, mida halduskohtus vaidlustada. Kaebus on
esitatud menetlustoimingu, so. 18.11.2022.a. koostatud piiriprotokolli nr LY2209203577
peale halduskohtusse ennatlikult.
5. Halduskohus leiab, et kaebus tuleb tervikuna tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21
alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega
kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine
ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on need eeldused praegusel juhul täidetud, sest kaebusega
kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine
ebatõenäoline. Seetõttu ei pea kohus täiemahulise kohtumenetluse läbiviimist põhjendatuks.
6. Halduskohus selgitab kaebajale, et tal on otstarbekas pöörduda maakohtusse
hagiavaldusega kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramiseks ja esitada ka hagi tagamise
taotlus. Vastavalt AÕS § 129 lg 1 peab kinnisasja omanik naabri põhjendatud nõudmisel
aitama piiri kindlaks teha. AÕS § 129 lg 2 kohaselt, kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil,
võetakse aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale
kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa. Riigikohus on AÕS §-i 129 tõlgendamisel
öelnud, maakatastrit ja katastriüksuste moodustamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb, et
katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel
kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab
kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid
määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel. Katastrikannete õigsust küll
eeldatakse, kuid pooltel on võimalik see eeldus ümber lükata. Seejuures saab tugineda mh ka
sellele, et piirid on valesti kaardistatud. Kui piiride kaardistamise õigsuses kaheldakse, siis
tuleb hinnata AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis (vt ka Riigikohtu 12.
juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12, p-d 23-26) jj.
7. Kohus riigilõivu ei tagasta (HKMS § 104 lg 5 p.2).
(allkirjastatud digitaalselt)