1-24-7536/15 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mai 2025, Tartu

Kohtuasja number

1-24-7536

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Ingeri Tamm ja Mario Truu

Kohtuasi ja menetlusliik

Pavel Uhvanovi süüdistus KarS § 4231

järgi

lühimenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu 5. märtsi 2025 otsus

Apellatsiooni esitaja

Pavel Uhvanovi kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejev

Süüdistatav

Pavel Uhvanov. Isikukood 37905145218; määratlemata

kodakondsusega; elukoht XXX; töökoht puudub; tõkendit

ei ole kohaldatud; 4 kehtivat kriminaalkaristust, viimati

karistati Viru Maakohtu 9. märtsi 2023 otsusega KarS §

199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge

Voogma

Menetluse vorm

kirjalik

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 5. märtsi 2025 otsus muutmata ning selle peale esitatud

apellatsioon rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Andrei Matvejev vandeadvokaat Andrei Matvejevi

poolt Pavel Uhvanovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava

tasu suuruseks 175,68 eurot, sealhulgas käibemaks 31,68 eurot.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Pavel Uhvanovilt Eesti

Vabariigi kasuks välja 175,68 eurot. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel

näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on

võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui

rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse

ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. Kassatsioon tuleb

esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus

üksnes advokaadi vahendusel.

PÕHIOSA

Süüdistus

1. Pavel Uhvanov anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 4231 järgi. P.

Uhvanovit on varem karistatud:

-

Viru Maakohtu 19. septembri 2019 otsusega KarS § 4231 järgi selle eest, et ta juhtis 9.

augustil 2019 mootorsõidukit süstemaatiliselt juhtimisõiguseta;

-

Politsei- ja Piirivalveameti 3. mai 2022 otsusega liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi selle

eest, et ta juhtis 10. aprillil 2022 mootorsõidukit juhtimisõiguseta ja

-

Viru Maakohtu 21. novembri 2022 LS § 201 lg 2 järgi selle eest, et ta juhtis 7. oktoobril

2022 mootorsõidukit juhtimisõiguseta.

29. novembrist 2022 kuni 29. septembrini 2023 kandis P. Uhvanov Viru Vanglas karistust ehk

ta ei saanud sel perioodil sõidukit juhtida. 9. novembril 2023 kell 18.55 juhtis P. Uhvanov

uuesti mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta: politsei pidas ta Lääne-Virumaal Rakvere vallas

Tallinn-Narva maantee 107. kilomeetril Volkswagen Passati juhtimise tõttu kinni. P.

Uhvanovi toime pandud juhtimisteod moodustavad sisulise süsteemi – tegemist on

liiklusseaduse sarnase ja pideva eiramisega ning toimepandud rikkumiste arv lühikese aja

jooksul viitab süstemaatilisusele. Kirjeldatud tegevusega rikkus P. Uhvanov LS § 90 lg-t 1 ja

§ 94 lg-t 1, mille kohaselt eeldab mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria sõiduki

juhtimise õigust.

Maakohtu otsus

2. Viru Maakohtu 5. märtsi 2025 otsusega tunnistati P. Uhvanov süüdi ja teda karistati KarS §

4231 järgi 6-kuulise vangistusega. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel

vähendati seda karistust ühe kolmandiku võrra, mille tulemusena jäi kandmisele kuuluvaks

karistuseks 4 kuud vangistust. Kohtuotsuse põhjendused olid kokkuvõetult järgmised.

3. Vaidlust ei ole P. Uhvanovi teo tõendatuses. P. Uhvanovit on varem süstemaatilise lubadeta

sõitmise eest karistatud: see selgub karistusregistri väljavõttest, kohtulahenditest ja

väärteoasja otsustest. Neil asjaoludel saab järeldada, et P. Uhvanovi juhtimisteod

moodustavad sisulise süsteemi. P. Uhvanovi ütlustest nähtuvalt asus ta 9. novembril 2023

juhtimisõigust omamata mootorsõidukit juhtima. Ta oli varasema kogemuse pinnalt teadlik, et

selline tegevus on ebaseaduslik ja karistatav. Järelikult pani P. Uhvanov etteheidetava uue teo

toime otsese tahtlusega.

4. KarS § 4231 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse. KarS §

56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. P. Uhvanovi süü on keskmise suurusega. Ta

on lühikese perioodi jooksul sooritanud vähemalt kolm juhtimistegu ning pannud viimase teo

toime umbes kuu aega pärast karistuse kandmiselt vabanemist, rikkudes samaaegselt teisigi

liiklusnõudeid: ta kasutas registrist kustutatud sõiduautot, millel puudus kehtiv

liikluskindlustus ja tehnoülevaatus. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei

esine. P. Uhvanovi kahetsus ei ole siiras: ta tunnistas tegu vaid seepärast, et rikkumine oli

liikluspolitsei jaoks ilmne. Pigem kahetseb P. Uhvanov vahele jäämist, mitte aga teo

toimepanemist – sellele viitab asjaolu, et P. Uhvanov sooritas etteheidetava teo juba üsna pea

pärast vanglast vabanemist.

5. Rahalise karistuse mõistmine ei avaldaks P. Uhvanovile eripreventiivset mõju. Tal on

suured võlad (ca 23 000 eurot), samuti puudub tal kindel töökoht ja püsiv sissetulek. P.

Uhvanovile 8. aprillil 2022 ja 3. mail 2022 määratud rahatrahvid on asendatud üldkasuliku

tööga, kuna ta jättis need õigeaegselt tasumata. Samuti on P. Uhvanovit korduvalt kriminaal-

ja väärteokorras karistatud – tal oli kohtupidamise ajal 4 kehtivat kriminaalkaristust ja 6

kehtivat väärteokaristust. Muu hulgas on teda korduvalt karistatud liiklusalaste

õigusrikkumiste eest. Viimase rikkumise, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise, pani

P. Uhvanov toime aasta aja möödumisel eelmisest liiklusalasest rikkumisest ja umbes ühe kuu

möödudes pärast vangistuse kandmiselt vabanemist. See näitab, et varasemad karistused ei ole

P. Uhvanovit seaduserikkumistelt hoiduma pannud.

6. P. Uhvanovile mõistetavat karistust ei saa kergendada pelgalt sel põhjusel, et süüdistatav

pole pärast 9. novembri 2023 rikkumist uusi liiklusalaseid süütegusid toime pannud.

Seaduskuulekas elu pole käsitatav karistust kergendava asjaoluna. Kergemat karistust ei tingi

ka kriminaalmenetluse kestus – süüdistatava suhtes ei ole rakendatud piiravaid meetmeid ega

riivatud õigust mõistlikule menetlusajale.

Apellatsioon

7. P. Uhvanovi kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejev esitas maakohtu otsuse peale

apellatsiooni, paludes süüdistatavale mõistetud karistust kergendada ning jätta see tingimisi

täitmisele pööramata. Kaitsja leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu ei seostu vägivalla

kasutamise või otsese kahju tekitamisega – see näitab, et P. Uhvanovi süü pole teiste

kuritegudega võrreldes suur. P. Uhvanovi kahetsus on siiras. Ühtlasi on P. Uhvanov oma süüd

tunnistanud ega vaidle süüdistusele vastu, samuti on ta olnud valmis asja kiireks

lahendamiseks (KarS § 57 lg 1 p 3). P. Uhvanovi puhul on karistuse eesmärgid saavutatavad

tingimisi karistusega. Ta on varem kogenud, et ebaseaduslik juhtimine toob kaasa raskeid

tagajärgi: vähem kui kaks aastat tagasi vabanes ta pikaajalise vangistuse kandmiselt. Karistuse

tingimisi kohaldamata jätmine mõjuks talle heidutavalt. Arvestada tuleb sedagi, et süüdistatav

hoolitseb nägemispuudega abikaasa eest. P. Uhvanov on menetluse vältel oma teo üle järele

mõelnud. Liiati on sellest tänaseks möödunud ligikaudu poolteist aastat, mille jooksul ei ole ta

toime pannud ühtegi uut õigusrikkumist. Reaalne vangistus hoiaks teda küll mõne kuu jooksul

liiklusest eemal, kuid ei aitaks kaasa tema resotsialiseerimisele.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. P. Uhvanovi süüditunnistamist puudutavas osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Ka

ringkonnakohus leiab, et P. Uhvanovi süüditunnistamine on seaduslik. Seetõttu ei asu

kohtukolleegium sellekohaseid põhjendusi KrMS § 342 lg 3 p-st 1 juhinduvalt üle kordama.

Vastuseks kaitseargumentidele märgib kolleegium lühidalt vaid järgmist.

9. Maakohtul on karistust mõistes võrdlemisi suur otsustamisvabadus (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 11). Sel põhjusel ei saa apellatsioonikohus

muuta maakohtu mõistetud karistust kergekäeliselt – kohtuotsusega mõistetud karistuse

ümbervaatamiseks peab esimese astme kohus olema teinud olulise kaalutlusvea. Niisugust

kaalutlusviga maakohus teinud ei ole.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille järgi on P. Uhvanovi teosüü

keskmine. Kaitsja argumentatsioon, justkui võimaldaks süüdistatava süü suurust väiksemana

iseloomustada tõik, et tema tegu ei olnud seotud vägivalla kasutamise või otsese kahju

tekitamisega, osutub KarS § 4231 pärase teo kontekstis asjakohatuks. Süü suuruse hindamisel

tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja

tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus

asjas nr 3-1-1-113-12, p 9.1). Süü suurust iseloomustavad asjaolud peavad olema tuletatud

koosseisuteost: nii on KarS § 4231 tunnustele vastava teo puhul põhjendatud arvesse võtta

eeskätt teo liiklusohtlikkust (kas sõideti tihedas liikluses tipptunnil või nt öösel tühjas parklas,

kas sõideti pikalt või lühikest aega, kas rikuti teisigi liiklusnõudeid, kas tekitati liiklusoht või

suisa avarii, kas sõideti kerge tõukerattaga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 4-22-

4021/42) või mitmekümne tonnise veokiga, kas sõideti rasketes oludes (nt lumetormis halva

nähtavusega) või mitte jne), aga ka seda, kui mitmenda sellise teoga tegemist on (nt „alles“

kolmanda juhtimise puhul on süü eelduslikult väiksem kui kümnenda juhtimise korral) ning

loomulikult sedagi, kas praegu menetletakse „vaid“ ühte või mitut sõidukijuhtimist. Seega on

asjakohatu viidata süü suurusest rääkides teiseliigilistele kuritegudele. Süütegude erineva

karistamisväärsuse tõttu ongi seadusandja erinevate kuriteokoosseisude puhul näinud ette

erisugused sanktsioonivahemikud. Niisiis leidis esimese astme kohus õigustatult, et P.

Uhvanovi süü suurust mõjutab peaasjalikult süstemaatiliste juhtimiste arv ning tõsiasi, et ta

rikkus viimase viimasel korral teisigi liiklusnõudeid – seetõttu oli temast lähtuv

liiklusohtlikkus n-ö tavapärase (liiklusnõuetele vastava sõiduki) juhtimisega võrrelduna

suurem.

11. Kohtukolleegium meenutab, et süüdistatava väljendatud kahetsuse siirust ning selle

käsitamist KarS 57 lg 1 p 3 järgse karistust kergendava asjaoluna hindab kohus oma

siseveendumuse kohaselt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-86-04, p

12.2). Pelk süü omaksvõtt või paljasõnalise kahetsuse avaldamine ei anna alust seda

automaatselt karistust kergendavaks asjaoluks lugeda – kahetsus peab olema siiras ning

kajastuma süüdistatava hoiakus toimepandu suhtes (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr

3-1-1-18-14, p 11). Lähtudes sellest, et varemgi KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest karistatud P. Uhvanov pole oma käitumises korrektiive teinud, vaid

jätkanud süsteemsel viisil samasisulise liiklusrikkumise toimepanemist, ei näi tema kahetsus

siiras ka ringkonnakohtule. Tagajärjetuks jääb ka argument, mille järgi on P. Uhvanov oma

süüd tunnistanud ja olnud nõus kriminaalasja kiire lahendamisega, kuna üksnes

menetlustoimingutele allumine ei ole KarS § 57 lg 1 p 3 kohase kergendava asjaolu

sedastamiseks piisav (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-13-12, p 27).

Olukorras, kus politsei tabas P. Uhvanovi teo toimepanemiselt, ei saa sellele järgnenud

ülestunnistust käsitada süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamisena.

12. Ehkki kaitsja märgib õigesti, et korduv sõidukijuhtimine on KarS § 4231 järgse teo

koosseisuline asjaolu, oli esimese astme kohus õigustatud P. Uhvanovi juhtimistegude

koguarvu süü suurust iseloomustava asjaoluna arvesse võtma. Üksikrikkumiste paljusus

iseloomustab sooritatud süüteo kvantitatiivset mõõdet – mida rohkem on sõidukijuhtimisi,

seda suurem on toimepanija süü.

13. P. Uhvanovi isikut, varasemaid karistusi ja teosüüd silmas pidades on maakohus igati

põhjendatult otsustanud reaalse vangistuse mõistmise kasuks. P. Uhvanovi süsteemsed

liiklusrikkumised ning korduvad kuriteod ei võimalda öelda, et süüdistatav oleks varasematest

karistustest õppust võtnud. Ringkonnakohut ei veena ka kaitsja viide P. Uhvanovi

nägemispuudega abikaasale, kuna viimasel on abivajaduse ilmnemisel võimalik pöörduda

riigi või kohaliku omavalitsuse poole – põhiseaduse § 10 kohaselt on Eesti sotsiaalriik.

14. Toodud põhjustel jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 5. märtsi 2025 otsuse KrMS §

337 lg 1 p 1 alusel muutmata ning selle peale esitatud apellatsiooni rahuldamata.

15. Vandeadvokaat A. Matvejev esitas tasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi

kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni

koostamiseks ja esitamiseks 300 minutit. Toimingute eest soovib ta saada tasu 360 eurot,

millele lisandub käibemaks 79,20 eurot. Justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16

„Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 6 lg 4 järgi on

määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel

lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid

kokku mitte üle 144 euro ühes kohtuastmes. Korra § 2 lg 1 näeb ette, et kohus, uurimisasutus

või prokuratuur võib riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel

suurendada riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui

riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas. Sellist taotlust pole kaitsja ringkonnakohtule

esitanud. Kohtupraktikas on selgitatud, et pelgalt tasutaotluse blanketil riigi õigusabi

osutamise käigus tehtud toimingute ajakulu märkimisest ei piisa: advokaadil tuleb selgitada,

millistel põhjustel kujunes õigusabitoimingute tegemine eriliselt töömahukaks ja miks soovib

ta tasu suurendamist just taotletavas ulatuses. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus nr

1-17-11182/201, p 16.) Võttes arvesse käesoleva kriminaalasja võrdlemisi väikest mahtu ning

asjaolu, et kaitsja apelleerib kohtuotsust vaid karistuse mõistmist puudutavas osas, ei näe

ringkonnakohus põhjust tasu suurendamiseks. Seetõttu loeb kolleegium kaitsjale

apellatsioonimenetluses makstava tasu mõistlikuks suuruseks 175,68 eurot, mille hulka on

arvatud käibemaks 31,68 eurot. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 pärase

lahendi, tuleb 175,68 eurot KrMS § 185 lg 2 alusel P. Uhvanovilt riigi kasuks välja mõista. P.

Uhvanov peab selle raha maksma ära 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates

(KrMS § 423 ja § 417 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)