1-11-11207/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

02. detsembril 2011. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-11207 Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Heli Nurmoja Prokurör Tatjana Tamm Kriminaalasi

U.G süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1, § 266 lg 2 p 3, § 199 lg

2 p 4, 5, 7, § 263 p 1, 4 ja § 121 järgi; M.L süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 5, 7, § 121 ja § 214 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatavad

U.G

isikukood: XXX; elukoht: XXXX / käesoleval ajal viibib vahistatuna Tartu Vanglas;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud korduvalt tõkend: vahistamine kohaldatud 17. mail 2011. a, kahtlustatavana kinni peetud 16. mail 2011. a

M.L isikukood: XXX; elukoht: XXXX

varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud korduvalt tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 08. augustist 2011. a

Kaitsjad

Advokaat Aivar Hint (U.G kaitsja) Advokaat Marko Paabumets (M.L kaitsja)

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada U.G KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks kümme (10) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada U.G KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks kuus (6) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada U.G KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi ja mõista karistuseks kümme

(10) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada U.G KarS § 263 p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta kuus (6) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada U.G KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta kolm (3) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 järgi mõista U.G-le liitkaristuseks kuritegude kogumis üks (1) aasta kaheksa (8) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub U.G kohesele ärakandmisele seitse (7) kuud vangistust, mille kandmise algust lugeda alates U.G kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 16. maist 2011. a.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et ühte (1) aastat ühte (1) kuud mõistetud vangistusest ei pöörata täitmisele, kui U.G ei pane kahe (2) aasta kuue (6) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elab kohtu poolt määratud alalises elukohas

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrata U.G-le katseajaks lisakohustus hüvitada kuriteoga tekitatud kahjust oma osa, s.o kannatanu: - T.T. summas kakskümmend viis (25) eurot; - H.K. summas kakskümmend seitse (27) eurot ja 50 senti; - S.M. summas ükssada üheksakümmend viis (195) eurot 57 senti; - M.M. summas kolmkümmend viis (35) eurot 15 senti; - E.V. summas ükssada viiskümmend üheksa (159) eurot ja 78 senti.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata U.G katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Määrata U.G katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

U.G suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks tühistamata.

Süüdi tunnistada M.L KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks kuus (6) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada M.L KarS KarS § 199 lg 2 p 5, 7 järgi ja mõista karistuseks kaheksa (8) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada M.L KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks kümme (10) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada M.L KarS § 214 lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta vangistust.

KarS § 64 lg 1 järgi mõista M.L-ile liitkaristuseks kuritegude kogumis üks (1) aasta vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.L ei pane kahe (2) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elab kohtu poolt määratud alalises elukohas –

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrata M.L-ile katseajaks lisakohustus hüvitada kuue (6) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates kuriteoga tekitatud kahjust oma osa, s.o kannatanu: - T.T. summas kakskümmend viis (25) eurot; - H.K. summas kakskümmend seitse (27) eurot 50.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata M.L katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Määrata M.L katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

M.L suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista tsiviilhagid: U.G-lt kannatanu S.M. kasuks summas ükssada üheksakümmend viis (195) eurot 57 senti;

U.G-lt kannatanu M.M. kasuks summas kolmkümmend viis (35) eurot 15 senti;

U.G-lt kannatanu E.V. kasuks summas ükssada viiskümmend üheksa (159) eurot ja 78 senti;

U.G-lt ja M.L-ilt solidaarselt kannatanu T.T. kasuks summas viiskümmend (50) eurot;

U.G-lt ja M.L-ilt solidaarselt kannatanu H.K. kasuks summas viiskümmend viis (55) eurot.

Asitõendid: - kitarr - seaduslikule omanikule tagastatud; - CD-plaat Tartus Rahu tn 15 asuva maja turvakaamerate salvestisega 04. oktoobrist 2010. a - jätta kriminaalasja juurde.

KrMS § 180 alusel menetluskuluna riigituludesse välja mõista:

- U.G-lt sundraha ükssada viiskümmend (150) eurot, kaitsjale toimiku materjalist koopia tegemise kulu kümme (10) eurot, postikulu kaks (2) eurot ja kaitsjatasu ükssada (100) eurot;

- M.L-ilt sundraha ükssada viiskümmend (150) eurot, kaitsjale toimiku materjalist koopia tegemise kulu kolm (3) eurot ja kaitsjatasu ükssada (100) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Määrata, et U.G ja M.L on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu

Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Süüdistused

U.G süüdistatakse selles, et tema:

- 16. aprillil 2010. a Tartus Ujula 68 maja koridoris omastas eelnevalt temale K.Õ. poolt kasutamiseks antud S.M. kuuluva, kuid K.Õ. kasutuses olnud mobiiltelefoni №kia 5530 Illuvial Pink väärtusega 3060 krooni, s.o 195,57 eurot;

- isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, 04. oktoobril 2010. a kella 16.40 paiku

Tartus Rahu 15 maja juures omastas eelnevalt temale E.V. poolt kasutada antud mobiiltelefoni Sony Ericsson W580i väärtusega 2500 krooni, s.o 159,78 eurot.

Sellega pani U.G toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise ning see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise.

U.G süüdistatakse selles, et tema: -

24. aprillil 2011. a kella 23:00 paiku Tartus Võru tänaval, s.o avalikus kohas, grupis koos kohtueelse menetluse käigus seni tuvastamata isikuga rikkusid avalikku korda sellega, et huligaansel ajendil tungisid kallale K.Ö. , mille käigus U.G lõi kannatanule mitmel korral kätega pea piirkonda põhjustades kannatanule tervisekahjustusi ning füüsilist valu.

Oma tegevusega pani U.G koos kohtueelse menetluse käigus seni tuvastamata isikuga toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, kuna nendepoolse rünnaku tagajärjel K.Ö. kehalisele ja vaimsele heaolule kaasati konflikti lahendamisse enda tahte vastaselt asjasse mittepuutuva isikuna E.B., kelle õigusrahu ning avalikku kindlustunnet õigusvastase käitumisega rikuti; -

25. aprillil 2011. a kella 02:00 paiku Tartus Rahu tn 15 hoone juures asuvas autoparklas, s.o avalikus kohas, rikkus avalikku korda sellega, et huligaansel ajendil tungis kallale

M.P. lüües kannatanule ühel korral rusikaga näkku, millega põhjustades kannatanule tervisekahjustuse ning füüsilist valu. Oma tegevusega pani U.G toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, kuna temapoolse rünnaku tagajärjel M.P. kehalisele ja vaimsele heaolule kaasati konflikti lahendamisse enda tahte vastaselt asjasse mittepuutuva isikuna S.R., kelle õigusrahu ning avalikku kindlustunnet õigusvastase käitumisega rikuti.

Sellega pani U.G toime KarS § 263 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt.

U.G süüdistatakse selles, et tema, 24.aprillil 2011. a kella 23:30 paiku grupis koos M.L ja kahe kohtueelse menetluse käigus seni tuvastamata tütarlapsega, tungis valdajate A.M. ja H.K. tahte vastaselt ebaseaduslikult Tartus XXX asuvasse korterisse.

Sellega pani U.G toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud grupi poolt.

U.G süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise:

- ajavahemikul 11. juuli 2010. a kella 18.00 – 12. juuli 2010. a kella 16.30 võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartus Vaksali 21 trepikoja esimese korruse koridorist M.M. kuuluva jalgratta Scott Voltage YZ-2 maksumusega 4000 krooni, jalgrattakoti maksumusega 200 krooni ja trossluku maksumusega 350 krooni, kokku võõrast vara 4550 krooni, s.o 290,80 euro suuruses summas. -

24. aprillil 2011. a kella 23:30 paiku grupis koos M.L-iga varastas avalikult, kuid vägivalda kasutamata Tartus XXX asuvast korterist H.K. kuuluva sularaha 55 eurot ja akustilise kitarri väärtusega 60 eurot ning T.T. kuuluva mobiiltelefoni №kia N80 väärtusega 50 eurot.

Sellega pani U.G toime KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata; isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise ning grupi poolt.

U.G süüdistatakse selles, et tema:

- isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus 06. juunil 2010. a kella 22.30 paiku Tartus Purde 37 maja esimese trepikoja kolmanda ja neljanda korrusel vahelisel trepil lõi ühel korral käega vastu K.K. alahuult ja seejärel tõukas K.K.. Tõukamise tagajärjel kukkus kannatanu trepist alla. Oma tegevusega põhjustas U.G kannatanule K.K. füüsilist valu ja tervisekahjustused. Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku erakorralise meditsiini osakonna vastuskirjast nähtub, et K.K. esinevad pea põrutus ja mõlema labakäe marrastused. -

07. aprillil 2011. a öösel kella 00.00 paiku Tartus Riia ja Ülikooli tänava ristmiku juures lõi tekkinud tüli käigus I.L. ühe korra peaga näopiirkonda ja seejärel ühe korra rusikaga näopiirkonda, millise tegevusega põhjustas I.L. füüsilist valu ja tervisekahjustuse - ninaluude murru.

-

26. aprillil 2011. a kella 02:00 ja 03:00 vahel grupis koos M.L ning K.G-ga , Tartus Ropka tänava lähedal asuva raudtee juures, kasutas tekkinud tüli käigus füüsilist vägivalda S.H. suhtes, mis seisnes selles, et U.G lõi kannatanule ühe korra jalaga vastu kätt ning seejärel U.G grupis koos K.G ja M.L-iga lõid kätega mitmel korral kannatanule kehaja peapiirkonda. Sellise tegevusega tekitas

U.G grupis koos K.G ja M.L-iga S.H. füüsilist valu ning tervisekahjustusi.

Sellega pani U.G toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, peksmise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise.

M.L süüdistatakse selles, et tema, 24. aprillil 2011.a kella 23:30 paiku grupis koos U.G ja kahe kohtueelse menetluse käigus seni tuvastamata tütarlapsega, tungis valdajate A.M. ja H.K. tahte vastaselt ebaseaduslikult Tartus XXX asuvasse korterisse.

Sellega pani M.L toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud grupi poolt.

M.L süüdistatakse selles, et tema, 24. aprillil 2011. a kella 23:30 paiku grupis koos U.G-ga, varastas avalikult, kuid vägivalda kasutamata Tartus XXX asuvast korterist H.K.

kuuluva sularaha 55 eurot ja akustilise kitarri väärtusega 60 eurot ning T.T. kuuluva mobiiltelefoni №kia N80 väärtusega 50 eurot.

Sellega pani M.L toime KarS § 199 lg 2 p 5, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja grupi poolt.

M.L süüdistatakse selles, et tema, 26. aprillil 2011. a kella 02:00 ja 03:00 vahel grupis koos U.G ning K.G-ga, Tartus Ropka tänava lähedal asuva raudtee juures, kasutas tekkinud tüli käigus füüsilist vägivalda S.H. suhtes, mis seisnes selles, et U.G lõi kannatanule ühe korra jalaga vastu kätt ning seejärel U.G grupis koos K.G ja

M.L-iga lõid kätega mitmel korral kannatanule kehaja peapiirkonda. Sellise tegevusega tekitas M.L grupis koos K.G ja U.G-ga S.H. füüsilist valu ning tervisekahjustusi.

Sellega pani M.L toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja peksmise.

M.L süüdistatakse selles, et tema: - novembris 2010. a eeluurimise käigus tuvastamata kuupäeval Tartu linnas Aardla 9 asuva maja juures kella 01:30 paiku öösel nõudis E.K. 800 krooni kasutades füüsilist vägivalda, mis seisnes selles, et lõi vähemalt neljal korral kannatanule rusikatega näo piirkonda, mille tagajärjel kukkus E.K. põlvili. Seejärel tõmbas M.L E.K.

püsti ja lõi veel ühe korra rusikaga näo piirkonda. Järgneva peksmise hirmul lubas

E.K.nõutud summa 10-ks detsembriks ära maksta. Siis lõpetas M.L E.K. peksmise.

-

16. märtsil 2011. a Tartu linnas Tähe 103 asuva Tartu Forseliuse Gümnaasiumi kõrval kella 12:35 paiku tõukas E.K. mitu korda jõuga vastu seina ja nõudis temalt 800 krooni. Järgneva peksmise hirmul lubas E.K. nõutud summa 10-ks detsembriks ära maksta. Siis lõpetas M.L E.K. peksmise. M.L põhjustas oma käitumisega E.K. hirmu uuesti peksa saada.

Sellega pani M.L toime KarS § 214 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on kasutatud vägivalda.

Kokkulepped

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid kuritegude kvalifikatsioonidega, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkulepetele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

U.G-le nõuab prokurör kohtus karistuseks KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 10 kuud vangistust, KarS § 266 lg 2 p 3 järgi 6 kuud vangistust, KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi 10 kuud vangistust, KarS § 263 p 1, 4 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust ja KarS § 121 järgi 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis 1 aasta 8 kuud vangistust.

KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et mõistetavast tähtajalisest vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele süüdistatava poolt 7 kuud vangistust, mille kandmise algust lugeda alates U.G kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 16. maist 2011. a. Ülejäänud osa vangistusest – 1 aasta ja 1 kuu vangistust – jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 2-aastase ja 6-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

KarS § 75 lg 1 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal, s.o 2 aasta ja 6 kuu jooksul heastama kuriteoga tekitatud kahjust oma osa, s.o 25 eurot T.T. 27,50 eurot H.K., 195,57 eurot S.M., 35,15 eurot M.M. ja 159,78 eurot E.V..

M.L-ile nõuab prokurör kohtus karistuseks KarS § 266 lg 2 p 3 järgi 6 kuud vangistust, KarS § 199 lg 2 p 5, 7 järgi 8 kuud vangistust, KarS § 121 järgi 10 kuud vangistust ja KarS § 214 lg 1 järgi 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis 1 aasta vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata tingimisi täielikult täitmisele, kui

M.L ei pane 2-aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

KarS § 75 lg 1 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 1 järgi on süüdimõistetu kohustatud 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest heastama kuriteoga tekitatud kahjust oma osa, s.o 25 eurot T.T. ja 27,50 eurot H.K..

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad, et neile on avaldatud kokkulepped arusaadavad ja nad jäid kohtus nende juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

U.G tuleb süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 1, § 266 lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 4, 5, 7, § 263 p 1, 4 ja § 121 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. M.L tuleb süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 5, 7, § 121 ja § 214 lg

1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Tsiviilhagid on esitanud kannatanud S.M. summas 3060 krooni (195,57 eurot), M.M. summas

550 krooni (35,15 eurot), E.V. summas 2500 krooni (159,78 eurot), T.T. summas 50 eurot ja H.K. summas 55 eurot.

KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS §

1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud U.G poolt kannatanutele S.M., M.M.ja

E.V.varalise kahju tekitamine ning tema süü selles. Samuti on tõendamist leidnud see, et tekitatud varalise kahju suurus vastab tsiviilhagides ja kokkuleppes toodud summale. Seega leiab kohus, et kannatanute tsiviilhagid on täies ulatuses põhjendatud, tuleb rahuldada ning U.G-lt välja mõista.

Samuti on leidnud tõendamist U.G ja M.L poolt ühiselt varalise kahju tekitamine kannatanutele T.T. ja H.K., nende süü kahju tekitamises ning tekitatud varalise kahju suuruse vastamine tsiviilhagides ja kokkulepetes toodud summale. Seega leiab kohus, et kannatanute tsiviilhagid on täies ulatuses põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kuna kahju on

U.G ja M.L kannatanutele tekitanud ühiselt, siis tuleb neil ka tsiviilhagid hüvitada solidaarselt.

Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub, asitõenditeks on H.K. kuuluv kitarr ning CD-plaat

Tartus Rahu tn 15 asuva maja turvakaamerate salvestisega 04. oktoobrist 2010. a. Kitarr on seaduslikule omanikule tagastatud, CD-plaat jätta kriminaalasja juurde.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. U.G menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 417,03 eurot, kaitsjale toimiku materjalidest koopiate tegemise kulu 20,49 eurot, postikulu 2,61 eurot ja kaitsjatasu 575,22 eurot. M.L menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 417,03 eurot, kaitsjale toimiku materjalidest koopiate tegemise kulu 3 eurot ja kaitsjatasu 575,23 eurot.

Kohtunik leiab, et U.G ja M.L suhtes on põhjendatud kohaldada KrMS §

180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Arvestades asjaolu, et süüdistatavatel tuleb lisaks menetluskuludele hakata kohtuotsuse jõustumisel tasuma ka tsiviilhagisummasid ning neil puudub kindel töökoht ja püsiv sissetulek, siis leiab kohus, et menetluskulude täielik tasumine käiks neile ilmselgelt üle jõu. Samuti leiab kohtunik, et on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa.

Peet Teidearu Kohtunik