1-24-6782/72 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

7. mai 2025. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-6782

Kohtunik

Sekretär

Tõlk

Marju Persidskaja

Merili Riga

Natalia Tselikova, Alla Lašmanova, Regiina Laiapea

Kriminaalasi

Ingvar Valge süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, KarS §

199 lg 2 p 4, 7, 8, KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, Sven Berg

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja

Konstantin Mihhailov süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,

8, 9 järgi üldmenetluses

Prokurör

Silva Rood, Ken Kiudorf

Süüdistatav

Ingvar Valge, isikukood: 37811272714XXX; emakeel:

XXX; elukoht: XXX; hetkel asub vahistatuna Tartu

vanglas; XXX; töökoht: XXX. Kriminaalkorras

karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 03.08.2024.

Tõkend – vahistamine.

Kaitsja

Anu Pärtel

Süüdistatav

Sven Berg, isikukood: 38310152764; XXX; emakeel:

XXX; hetkel asub vahistatuna Tartu Vanglas; XXX;

XXX. Kriminaalkorras karistatud korduvalt, kehtivaid

karistusi neli. Viimati karistatud Tartu Maakohtu

21.01.2021. a otsusega nr 1-20-9244 KarS § 184 lg 2 p

1, 2 ja § 213 lg 2 p 1 järgi KarS § 64 alusel 4-aastase

vangistusega, millest jäi KarS § 68 alusel kanda 3

aastat 10 kuud 24 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2

alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud ja 6 päeva

vangistust, mida kandis alates 21.02.2021. Karistuse

kandmiselt vabastati 12.12.2023. a määrusega tingimisi

enne tähtaega 28.12.2023.

Kahtlustatavana kinni peetud 05.08.2024 ning

kohaldatud tõkend – vahistamine.

Kaitsja

Aivar Kello

Süüdistatav

Konstantin Mihhailov, isikukood: 39006032763;

XXX; emakeel: XXX; elukoht: XXX; XXX; XXX.

Kriminaalkorras karistatud korduvalt, kehtivaid

karistusi kaks. Viimati karitatud Tartu Maakohtu

01.07.2021. a otsusega nr 1-21-2300 KarS § 199 lg 2 p

4, 7 , 8 järgi rahalise karistusega 500 päevamäära,

millest KarS § 68 alusel jäi kanda 164 päevamäära, s.o

1640 eurot. See on tasumata. Tõkend elukohast

lahkumise keeld 15.08.2024 kuni 15.08.2025.

Kaitsja

Marko Paabumets

RESOLUTSIOON

Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 306, § 309 lg-st 3, §-st 310, §-

dest 311-313, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Ingvar Valge KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistuseks

mõista 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Ingvar Valge KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 1 aasta

vangistust.

Süüdi tunnistada Ingvar Valge KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõista 3 kuud

vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Ingvar

Valgele liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes 3

aasta ja 6 kuu pikkuse liitkaristuse kandmise alguseks Ingvar Valge kahtlustatavana

kinnipidamise aeg, s.o 03.08.2024.

Ingvar Valge suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata ning tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada Sven Berg KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistuseks mõista 2

aastat ja 6 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Sven Bergile mõistetud karistust Tartu Maakohtu

21.01.2021. a otsusega nr 1-20-9244 mõistetud kandmata karistuse, s.o 1 aasta, 3 kuu ja

29 päeva vangistuse võrra, mõistes Sven Bergile lõplikuks kandmisele kuuluvaks

liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat, 9 kuud ja 29 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes 3

aasta, 9 kuu ja 29 päeva pikkuse liitkaristuse kandmise alguseks Sven Bergi

kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 05.08.2024.

Sven Bergi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata ning tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada Konstantin Mihhailov KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistuseks

mõista 1 aasta vangistust.

KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta 1 aasta vangistust tingimisi kohaldamata ning

täitmisele pööramata, kui Konstantin Mihhailov ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel

toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi.

Määrata Konstantin Mihhailov katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla

ja kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 alusel järgmisi

kontrollnõudeid:

1)

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2)

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3)

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 21 alusel on Konstantin Mihhailov kohustatud käitumiskontrolli ajal

mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest,

kontrollnõudeid ning lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

Konstantin Mihhailovile kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada

kohtuotsuse jõustumisest.

2. TsMS § 440 lg 1, § 444 lg 3 ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada

kannatanute E. V. ja K. L. tsiviilhagid täielikult ja välja mõista Ingvar Valgelt:

-

2770 eurot E. V. (XXX SEB Pank AS) kasuks;

-

3300 eurot K. L. (XXX) kasuks.

KrMS § 310 lg 1 ja VÕS § 127 lg 1, § 128, § 136, § 137, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel

rahuldada kannatanu OÜ Vallesburg tsiviilhagi täielikult ja välja mõista Ingvar Valgelt,

Sven Bergilt ja Konstantin Mihhailovilt solidaarselt 20120,50 eurot OÜ Vallesburg

(EE691010220246193224 SEB Pank AS) kasuks.

3. Jätta riigi kanda K.-L. V. seotud joobeseisundi tuvastamise maksumus 124 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 1, § 182 alusel mõista Ingvar Valgelt välja kannatanu esindaja kulu

686,25 eurot kannatanu OÜ Vallesburgi (EE691010220246193224 SEB Pank AS)

kasuks.

KrMS § 175 lg 1 p-de 2, 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Ingvar

Valgelt välja menetluskuluna tunnistajale hüvitatud kulu 109,34 eurot, ekspertiisikulu

kokku 2170 eurot, kaitsjatasu kokku 3651,46 eurot ja sundraha 1329 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu kokku 7259,80 eurot tuleb tasuda 30 päeva

jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE522200221013264447 Swedbank AS või

EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank AS,

märkides ära viitenumbri 99925700013988 ning selgituse “Ingvar Valge, otsus nr 1-24-

6782, menetluskulud“.

KrMS § 175 lg 1 p 1, § 182 alusel mõista Sven Bergilt välja kannatanu esindaja kulu

686,25 eurot kannatanu OÜ Vallesburgi (EE691010220246193224 SEB Pank AS)

kasuks.

KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Sven

Bergilt välja menetluskuluna ekspertiisikulu 350 eurot, kaitsjatasu kokku 2518,08 eurot

ja sundraha 1329 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu 4197,08 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE522200221013264447 Swedbank AS või

EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank AS,

märkides ära viitenumbri 99925700013991 ning selgituse “Sven Berg, otsus nr 1-24-

6782, menetluskulud“.

KrMS § 175 lg 1 p 1, § 182 alusel mõista Konstantin Mihhailovilt välja kannatanu

esindaja kulu 686,25 eurot kannatanu OÜ Vallesburgi (EE691010220246193224 SEB

Pank AS) kasuks.

KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista

Konstantin Mihhailovilt välja menetluskuluna ekspertiisikulu 350 eurot, kaitsjatasu

kokku 2920,68 eurot ja sundraha 1329 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu 4599,68 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE522200221013264447 Swedbank AS või

EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank AS,

märkides ära viitenumbri 99925700014000 ning selgituse “Konstantin Mihhailov, otsus

nr 1-24-6782, menetluskulud“.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui

rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Ingvar Valgele Lõuna

prefektuuri asitõendite hoidlas (akt nr 24ATH31639) hoiul olevad 5 metallist münti, Telia

SIM kaart ja SIM kaardi pakend (pakend nr 3).

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel Lõuna prefektuuri asitõendite

hoidlasse (akt nr 24ATH31639) DNA proovid (pakendid nr 1, 5, 9-16), sündmuskohajälgede

kaart 2. silikoonpastaga valmistatud jäljendiga (pakend nr 6), 2 želatiinkilet jalatsijälgedega

(pakend nr 7) ning kaks želatiinkilet jalatsijälgedega (akt nr 24ATH30731; pakend nr 4).

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse

jõustumisel Lõuna prefektuuri asitõendite hoiulaos (akt nr 24ATH31639) asuvad järgmised

esemed: raudkang, läbipaistev tõmblukuga suletav kott, milles 6 punti erinevaid lukuvõtmeid

(kokku 27 võtit), lõiketangid Wiha, 10 muukviili, helesinist värvi kott, milles 6 punti

erinevaid lukuvõtmeid ja üks eraldi võti (kokku 65 võtit), helesinist värvi tekstiilkindad,

musta värvi tekstiilist silmade avaga müts, musta värvi sõrgkang.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel PPA keskkriminaalpolitsei

andmehoidlas hoiul olevad andmefailid (loodud 16.08.2024 nutitelefoni Xiaomi Redmi 8A,

sülearvutit Lenovo ThinkPad X270 ja nutitelefoni Samsung Galaxy A33 (SM-A336B)

vaatlusel).

5. Kannatanud K.-L. V. (ik. XXX, e-post: XXX) ja K. L. (ik. XXX, e-post: XXX) on

KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks Ingvar Valge vahi alt

vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest.

Kannatanu K. L. soovis teavitamist ka Ingvar Valge vahistamisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on

nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest

loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad

ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist võib teatada ka elektrooniliselt.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja kantseleis 27.05.2025. a alates kella 10.00-st.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

SÜÜDISTUS JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Käesolevas kriminaalasjas INGVAR VALGET süüdistatakse selles, et tema

ajavahemikul 11.11.2023 kella 12.00-st kuni 12.11.2023 tungis peidikus oleva varuvõtme abil

sisse Tartus XXX asuvasse E. V. majja ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärgi ära: kullast pärlikomplekti, käevõru ja kõrvarõngad, koguväärtusega 1000 €; kullast

käevõru väärtusega 800 €; kullast käevõru väärusega 250 €; kullast kõrvarõngad väärtusega

150 €; Ti Sento kõrvarõngad ja ripatsid koguväärtusega 220 €; Ti Sento käevõru väärtusega

200 €; kolm kuldketti koguväärtusega 550 €; Jäära kujuga kullast ripatsi väärtusega 100 €;

hambakulla väärtusega 200 €; kullast abielusõrmuse väärtusega 500 €; kullast kõrvarõngad

väärtusega 350 €; kullast kõrvarõngad väärtusega 250 €; kullast kõrvarõngad väärtusega 200

€; kuldketi väärtusega 250 €; kuldsõrmuse roosa kiviga väärtusega 1000 €; kullast ripatsi

väärtusega 350 €; kaks Oriflame kreemi koguväärtusega 100 €; karbi täis erinevaid ehteid

(pärlid), koguväärtusega 300 €. Vargusega tekitas E. V. varalist kahju kokku 6770 €

väärtuses.

03.08.2024 kella 04.55 paiku grupis koos Sven Bergi ja Konstantin Mihhailoviga tungis

ukselukustuse lõhkumise teel Tartus, XXX asuvasse Vallesburg OÜ-le kuuluvasse kauplusse

(pandimajja) Emilia Collection ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil

ära erinevaid kuldehteid ja vääriskividega ehteid (103 sõrmust, 118 kõrvarõngast, 19

kaelaketti, 10 kaelaketti ripatsiga, 9 ripatsit, ühe käevõru, 6 käeketti ja 2 teemantidega

kaunistatud risti) kokku väärtuses 32 529,28 €. Lõhkumisega tekitas Vallesburg OÜ-le

varalist kahju kokku 2221,62 € väärtuses.

Sellega pani Ingvar Valge toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil korduvalt,

grupi poolt ja sissetungimisega.

isikuna, kes on varem toime pannud varguse, lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest

asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse K. L. sellega, et pakkus ajavahemikul 19.12.2022

kuni jaanuar 2023 K. L. võimalust osta Soome automüügi oksjonilt kannatanu jaoks sõiduauto

Škoda Superb reg plaat XXX väärtusega 3300 €, eesmärgiga petta tegelikult K. L. raha välja

ning omamata kavatsust sõidukit tegelikult osta. Vastavalt kokkuleppele kandis K. L.

17.01.2023 K. K. arvelduskontole nr XXX summa 3300 €, mille K. K. edastas Ingvar

Valgele. Tegelikkuses Ingvar Valge oksjonil ei osalenud ning autot oksjonil ära ei müüdudki.

Ingvar Valge kavatsus oli saada varalist kasu pettuse teel. Sellega tekitas Ingvar Valge K. L.

varalise kahju 3300 € ning sai ise varalist kasu.

Sellega pani Ingvar Valge toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige

ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem

toime pannud varguse.

24.02.2024 kella 22.48 paiku Tartus Raatuse 68 maja juures tänaval s.o. avalikus kohas

tõukas XXX K.-L. V. kahe käega rindkerepiirkonda, mille tagajärjel K.-L. Valge istuli kukkus

põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja tuhara piirkonda hematoomi. Oma

käitumisega häiris Ingvar Valge tänaval liikunud kõrvalist isikut E. V., kes teavitas

sündmusest häirekeskust.

Sellega pani Ingvar Valge toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga.

Käesolevas kriminaalasjas SVEN BERGI süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem

toime pannud vargusi

03.08.2024 kella 04.55 paiku grupis koos Ingvar Valge ja Konstantin Mihhailoviga tungis

ukselukustuse lõhkumise teel Tartus, XXX asuvasse Vallesburg OÜ-le kuuluvasse kauplusse

(pandimajja) Emilia Collection ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil

ära erinevaid kuldehteid ja vääriskividega ehteid (103 sõrmust, 118 kõrvarõngast, 19

kaelaketti, 10 kaelaketti ripatsiga, 9 ripatsit, ühe käevõru, 6 käeketti ja 2 teemantidega

kaunistatud risti) kokku väärtuses 32 529,28 €. Lõhkumisega tekitas Vallesburg OÜ-le

varalist kahju kokku 2221,62 € väärtuses.

Sellega pani Sven Berg toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil korduvalt, grupi

poolt ja sissetungimisega.

Käesolevas kriminaalasjas KONSTANTIN MIHHAILOVIT süüdistatakse selles, et tema

isikuna, kes on toime pannud vargusi 24.07.2023 ja 12.02.2024

03.08.2024 kella 04.55 paiku grupis koos Ingvar Valge ja Sven Bergiga tungis ukselukustuse

lõhkumise teel Tartus, XXX asuvasse Vallesburg OÜ-le kuuluvasse kauplusse (pandimajja)

Emilia Collection ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära erinevaid

kuldehteid ja vääriskividega ehteid (103 sõrmust, 118 kõrvarõngast, 19 kaelaketti, 10

kaelaketti ripatsiga, 9 ripatsit, ühe käevõru, 6 käeketti ja 2 teemantidega kaunistatud risti)

kokku väärtuses 32 529,28 €. Lõhkumisega tekitas Vallesburg OÜ-le varalist kahju kokku

2221,62 € väärtuses.

Sellega pani Konstantin Mihhailov toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil

süstemaatiliselt, grupi poolt ja sissetungimisega.

2. Prokurör asus kohtuvaidluses seisukohale, et süüdistus on tervikuna põhjendatud. Ta

palus süüdistatavad etteheidetus süüdi tunnistada ning karistada järgmiselt. I. Valgele mõista

varguse eest karistuseks 3 aastat ja 10 kuud vangistust, kelmuse eest 1 aasta ja 6 kuud

vangistust ning avaliku korra rikkumise eest 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1, 3 alusel

mõista I. Valgele liitkaristuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust, mille alguseks lugeda KarS § 68

lg 1 alusel 03.08.2024. S. Bergile mõista karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust ning KarS §

65 lg 2 alusel, suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.01.2021. a otsusega

mõistetud kandmata karistuse võrra, 3 aastat, 11 kuud ja 29 päeva vangistust, mille kandmise

alguseks lugeda KarS § 68 lg 1 alusel 05.08.2024. K. Mihhailovile mõista varguse eest

karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. Tuginevalt Riigikohtu poolt asjas nr 1-23-52

märgitule, tuleks need karistused kanda ära reaalse vangistusena.

3. Süüdistatav I. Valge hinnangul on prokuröri küsitud karistus šokeeriv, eriti võrreldes

isikutega, kes on pannud toime esimese astme kuritegusid. Ta ei läheks vabanedes vargile,

vaid tööle, kuna on oma õppetunni saanud. Ta on ka varem tõestanud, et kui tal on tingimused

peal, see kontrollib teda, annab talle tuge ning kindlust.

4. Süüdistatav S. Berg avaldas, et vargus ei olnud planeeritud, vaid hetkeemotsiooni ajel

tehtud. Ta ei nõustu varguse kahjuga, kuna kõik võetu saadi kätte. Ta on nõus 2-aastase

tingimisi karistusega, pärast mida oleks narkorehabilitatsioon. Veidi vale on ühe episoodi eest

nii karm karistus saada, nagu prokurör taotleb.

5. Süüdistatav K. Mihhailov avaldas, et ei soovi enda kohta midagi öelda. S. Bergi

võiks välja lasta ning kuigi I. Valge võib olla süüdi, on prokuröri poolt talle küsitud karistus

liiga karm.

6. Kaitsja A. Pärtel arvates on prokuröri taotletud karistus liiga karm. Kõigi tegude eest

võiks karistus olla kokku 2 aastat ja selle võiks asendada üldkasuliku tööga. Samuti võiks

kohus kaaluda tingimisi vangistust. Seda enam, et tal on olemas toetav abikaasa ja see annaks

talle ka võimaluse asuda tööle, et hüvitada menetluskulud ning tekitatud kahju.

7. Kaitsja A. Kello arvates pani leidmata ehted kõrvale I. Valge, tahtes S. Bergi petta.

Lisaks sellele, et see peaks S. Bergi süüd vähendama, tuleks arvestada S. Bergi koostöö

tegemist ning mõista talle prokuröri taotletust kergem karistus.

8. Kaitsja M. Paabumets asus seisukohale, et K. Mihhailovile ei ole reaalse vangistuse

mõistmine põhjendatud. Tema teopanus oli kõige väiksem ja ta osales teos, kuna soovis saada

uut doosi. Põhjendatud oleks tingimisi vangistus. Tsiviilhagi ei ole tõendatud ja tuleks jätta

rahuldamata. Isegi, kui kohus leiab, et tsiviilhagi on põhjendatud, ei kuuluks selle koostamise

kulu rahuldamisele, kuna kaitsja koostatu ei andnud midagi juurde. Äärmisel juhul võiks

hagist olla põhjendatud ukse lõhkumist puudutav osa.

KOHTU SEISUKOHT

9. Kohus hindab I. Valgele XXX, Tartu varguses esitatud süüdistust (I) ja talle koos S.

Bergi ja K. Mihhailoviga esitatud süüdistust (II) ning seejärel I. Valgele KarS § 209 lg 2 p 1

(III) ja KarS § 263 lg 1 p 1 (IV) järgi esitatud süüdistuste põhjendatust. Siis mõistab kohus

süüdistatavatele karistused (V), lahendab tsiviilhagide nõuded (VI), otsustab menetluskulude

hüvitamise (VII) ning viimaseks võtab seisukoha asitõendite (VIII) ja kannatanute teavitamise

osas (IX).

I

10. I. Valge kinnitas ütlustes sügisel 2023 E. V. majas käimist. Ta nägi enda tekkinud

probleemide ainsa lahendusena kuskilt varastamist. Maja valis juhuslikult, kuna teadis, et

mingi inimene tegeles kunagi seal majas rehvide ja velgede ostu-müügiga. Ta oli sealt neid

ostmas käinud. Ta teadis, et kedagi pole kodus, kuna maja ees polnud autot, ja ta lasi ka

uksekella. Maja oli pime. Majja sisenemiseks leidis ta kõrvalhoonest puuriida pealt juhuslikult

majavõtme. Majast lootis ta leida raha, otsis seda sahtlitest, kuid ei leidnud. Leidis ehted, mis

müüs kokkuostjale, saades nende eest paar tuhat ja peale. Endale midagi ei jätnud.

11. Lisaks sellele, et I. Valge tunnistas end E. V. seonduvas episoodis süüdi, kinnitavad

tema käimist süüdistuses toodud ajal Tartus XXX asuvad eramus ja sealt süüdistuses toodud

esemete võtmist, ka muud kohtu käsutuses olevad tõendid.

12. Kannatanu E. V. kirjeldas (III kd, tl 167-168), kuidas 11.11.2023 kella 12 ajal lahkus

ta abikaasaga kodust aadressilt XXX, Tartu. Lahkudes lukustasid nad kõik uksed. 12.11.2023

kella 13 ajal koju jõudes avastas ta välisuksest sisenedes, et eeskoja ukse ees on võti, mis

muidu on koos välisukse võtmega puurkuuris peidus. Kui ta taipas, et majas on vargad

käinud, helistas ta politseisse. Politsei tuli kohale, fikseeris sündmuskoha. Kannatanu nimetab

ütlustes temalt varastatud asjad - kõik, mis on kajastatud ka I. Valgele esitatud süüdistuses-,

nimetades varastatu väärtuseks kokku 6770 eurot. Vargad olid käinud majas võtmega, sest

kummalgi uksel vigastusi ei olnud (III kd, tl 164-166). Seoses toimepanduga politseisse

pöördumist kinnitab ka süüteoteade (III kd, tl 11-21).

13. Kannatanu E. V. ütlustega, ja üldjoontes ka I. Valge selgitustega, on kooskõlas

12.11.2023. a sündmuskoha vaatlusprotokollist (III kd, tl 22-42) nähtuv – elumaja XXX

poolsel küljel paiknev trepikoja uks on avatud asendis ja lukustamata ning nii uks kui ka

ukselukk terved (foto nr 3) ja uksel, mille kaudu pääseb vahekoridori, on luku ees võti (foto nr

7). Samuti on avatud puukuuri uks (foto nr 4). Sarnaselt kannatanu E. V. kirjeldatuga (III kd,

tl 167-168) on sündmuskohal tehtud fotodelt näha, et kummutite sahtlid ja kappide uksed on

avatud ning põrandal mittekorrapäraselt asetsevad esemed (fotod nr 13, 21-24, 28-29).

Eelnevale lisanduvalt on protokollist näha, et sündmuskohal võeti mitmest kohast DNA

proovid (fotod nr 7, 13, 21-23, 29 – pakendid nr 1-9) ja kopeeriti jalatsijäljed želatiinkilele

(foto nr 21).

14. Sündmuskohalt võetud DNA proovid valmistati ekspertiisiks ette (III kd, tl 48-52) ja

nende osas läbiviidud ekspertiisi tulemusena sedastas ekspert, et söögitoa põrandal asunud

pappkarbilt võetud proovis L231189 on tuvastatav Ingvar Valge DNA (III kd, tl 54-58), mille

tõepärasussuhe on 1013 (III kd, tl 60-66). Ehk siis on ekspertiisi tulemusega tõendatud I. Valge

DNA olemasolu XXX, Tartu söögitoa põrandal asunud pappkarbil, kuigi kannatanu E. V.

sõnul (III kd, tl 164-166) kellegi võõra DNA-d seal olla ei saanud.

15. Lisaks eelnevalt käsitletule kinnitavad I. Valgele esitatud süüdistust kaude tunnistaja

H. T. ütlused (III kd, tl 176-177). Nendest ütlustest selgub kokkuvõtlikult, et kui naabrid olid

reisil, nägi ta pühapäeva hommikul, kuidas XXX maja juurde pargitud kaubiku tagant tuli

välja moodsates riietest meesterahvas, kes ei olnud maja peremees. Ta arvas algul, et mees

koristab lehti, kuid siis sai aru, et vist ei korista.

16. Seega on eespoolt käsitletud tõenditega kogumis tõendatud, et I. Valge tungis

süüdistuses toodud ajal XXX, Tartu asuvasse majja, kasutades selleks eelnevalt leitud

varuvõtit. Tõendatud on seegi, et majast võttis ta ära süüdistuses toodud esemed väärtuses

6770 eurot. Seega realiseeris ta KarS § 199 lg 2 p 8 objektiivse koosseisu.

17. Vargus eeldab tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik

tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on

vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses.1 Kohtu hinnangul tegutses I.

Valge kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Eelneva pinnalt on ilmselge, et I. Valge ei pidanud

E. V. elamus olevaid esemeid, mis ta ära võttis, enda omaks. Nagu nähtus, läks ta vargile, sest

pidas seda enda probleemide lahendamiseks ainsaks võimaluseks. Ta müüs esemed maha ja

endale midagi ei jätnud. Ehk siis jättis ta E. V. äravõetust jätkuvalt ilma, pöörates need asjad

enda kasuks.

II

18. Süüdistatavad kinnitasid kohtulikul uurimisel, et neile on süüdistus XXX, Tartu asuva

Vallesburg OÜ kaupluse varguses arusaadav. Nad on etteheidetu toime pannud. Samas ei

soovinud süüdistatav K. Mihhailov etteheidetu osas kohtulikul uurimisel ütlusi anda. Seetõttu

avaldati tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Nendest 17.09.2024. a ütlustest selgub

kokkuvõtlikult, et teda kasutati tööriistana ära. Kõik oli nii targalt planeeritud, kuid kuriteost

ta osa võttis. Ta oleks saanud signalisatsiooni maha võtta, sest tal on palju tuttavaid, kelle abi

oleks saanud kasutada. Ta ei tea, miks nad nii kiirustasid. Süüdistatavad I. Valge ja S. Berg

andsid ütlusi. Seejuures väärib kohtu hinnangul märkimist, et kuivõrd S. Berg ja I. Valge

andsid kohtulikul uurimisel kohtueelses menetluses antutest mõnevõrra teistsuguseid ütlusi,

avaldati mõlema süüdistatava ülekuulamise käigus mitmel korral nende ütluste

usaldusväärsuse kontrollimiseks nende kohtueelse menetluse ütlusi. Samas, pärast ütluste

usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldamist, joonistus nende ütlustest toimunu osas välja

üldjoontes samasugune versioon.

19. Nii toimus vargus I. Valge sõnul 03.08.2024 ja S. Berg kinnitas, et see oli augustis

2024. Nii I. Valge kui ka S. Bergi ütlustest tulenevalt oli Vallesburg OÜ pandimajja

minemine I. Valge idee. Pandimaja juures käidi kaks korda – esimene kord I. Valge koos S.

Bergiga ja teine kord I. Valge, S. Berg ja K. Mihhailov. K. Mihhailovi kaasamine oli S. Bergi

idee, kelle tuttav ta oli – kaasamine tuli sellest, et I. Valge keeldus, kui esimene kord

pandimaja juures käidi, koos S. Bergiga pandimajja sisenemast, kuid S. Berg ei soovinud

üksinda minna. Selles osas arvas I. Valge, et S. Berg ei soovinud üksinda minna, kuna arvas,

et ei saa üksinda hakkama, või siis kartis. S. Berg aga avaldas, et K. Mihhailov sai kaasa

võetud, kuna tema jaoks oli oluline, et üksinda ei läheks – julgem on kellegagi koos minna, et

asi tehtud saaks. K. Mihhailovi võtsid nad peale Puiestee ja Narva mnt risti juurest, see võis I.

Valge sõnul toimuda kella 4 ajal. Edasise osas nähtub S. Bergi ütlustest, et K. Mihhailov oli

nõus kaasa tulema, kuna talle lubati selle eest ainet ja see aine saadi, kui mindi I. Valge maja

1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 199 komm. 37.1

juurde XXX tänavale – Ingvar käis toas ja tõi selle neile. Nad tarvitasid ainet sõiduki

tagaistmel. I. Valge ütluste kohaselt toimus kuritegu kella 5 ajal ja S. Bergi kirjelduste

kohaselt mindi koos K. Mihhailoviga pandimajja, kuhu saadi lõpuks sisse kangidega.

Pandimajas hakkas S. Berg esimesest vitriinist võtma kuldkõrvarõngaid ja sõrmuseid, pani

need kotti. Ta käskis Konstantinil aidata ja viimane pani maast midagi oma kotti ja paar karpi

ka. Autos andis Konstantin oma koti ka talle ning ta pani enda koti sinna sisse. Mõlemad

kotid olid saadud Ingvarilt. Seejuures tuleneb nii S. Bergi kui ka I. Valge ütlustest, et info,

kust ja mida võtta, tuli I. Valgelt.

20. I. Valge ja S. Bergi ütlused kattuvad selleski, et pandimaja juures käidi sõidukiga

Audi. I. Valge ütluste kohaselt oli selleks täpsemalt Audi A8 reg.nr. XXX. Sõidukit juhtis I.

Valge, kes sõiduki juurest ei lahkunud. Ka pärast teistkordset pandimaja juures käimist ootas

ta K. Mihhailovit ja S. Bergi eemal, sõidutades nad pandimaja juurest minema. K. Mihhailov

lasti enne I. Valge koju minemist sõidukist maha Ujula Konsumi juures. Sealt edasi liikusid S.

Berg ja I. Valge viimase elukohta. Seal eemaldasid nad ehetelt hinnasildid ja kaalusid ehted

ära. Kaalu järgi pidi ehete eest saama 10 000 eurot ning nende turustamisega pidi tegelema I.

Valge, kellel oli S. Bergi ütluste kohaselt ostja olemas. I. Valge oli ka see, kes vabanes

karpidest, kus ehted sees olid.

21. Kohus on seisukohal, et alljärgnevalt käsitlemisele tulevad tõendid on kooskõlas I.

Valge ja S. Bergi poolt kirjeldatuga, kinnitades nende ütlustega kogumis kõikidele

süüdistatavatele OÜ-le Vallesburg kuuluvas kaupluses-pandimajas varguse toimepanemist.

22. Nii nähtub (II kd, tl 140-150), kuidas 02.08.2024 kell 23.49 kuni 03.08.2024 kell

03.50 liikusid XXX, Tartu trepikojas K.-L. V., I. Valge ja S. Berg. Seejuures on näha, et

03.08.2024 kella 01.05 ajal trepikohast lahkuvale S. Bergile järgneval I. Valgel on kaasas suur

spordikott (fotod 4-8). I. Valge saabub kortermajja tagasi 03.08.2024 kella 03.41 ajal (fotod

11-12) ning seejärel on tal kella 03.49 ajal uuesti trepikojast lahkudes kaasas väike kilekott,

milles paistab sees olevat midagi valget (fotod nr 13-17). Asitõendi vaatlusprotokollist (II kd,

tl 83-85) on näha, 03.08.2024 kella 04.47.11 ajal ilmub Vaksali tänava kõrvalteelt parklast

sõiduk Audi, millel on lülitatud sisse parem suunatuli ning mille registreerimismärgi esimene

number on 5 (II kd, tl 83-85). Kella 04.47.32 ajal sooritas antud sõiduk vasakpöörde J.

Tõnissoni tänava poole (II kd, tl 87-91). Seejärel on näha, kuidas 03.08.2024 kella 04.55.31

ajal siseneb XXX, Tartu pandimajja kaks isikut, kes asuvad seljakottidesse erinevaid asju

panema. Viimaste kaadritena on näha isikute kassa juurest lahkumist kella 04.56 ajal (II kd, tl

76-82). Sõiduk Audi on järgnevalt kell 05.05.34 Riia ja Vaksali tänava ristmikul, kus teostab

paremast sõidureast parempöörde Riia tänavale, suunaga Lembitu tänav, ning kell 05.05.45

vasakpöörde Raudtee tänavale (II kd, tl 87-91). Seejärel on näha, kuidas 03.08.2025 kell

05.38 kuni 6.44 liiguvad nii S. Berg kui ka I. Valge korduvalt XXX, Tartu kortermaja

trepikojas, sh vahepeal majast väljudes ja tagasi tulles. Lõpuks on näha, kuidas I. Valge

lahkub trepikojast kell 8.29.52, kandes käes kotte, ega naase enam (II kd, tl 93-100).

23. Edasise osas nähtub tunnistaja S. E. ütlustest, kuidas 03.08.2024 saadi Viljandis

liiklusjärelevalvet teostades info, et must Audi A8 on Tartus pannud midagi toime ja

võimalik, et tullakse Viljandisse varastatud kuldehteid müüma. Nad pidasid sõiduki kell 10.14

XXX juures kinni – juhiks oli K.- L. V. ja kõrvalistuja I. Valge. Sõiduki läbivaatusel leidsid

nad kuldehteid autos olnud kommipakist, kapslilaadsest pakist, võib-olla oli kolmandas kohas

veel, aga ta ei mäleta seda. Seal oli sõrmuseid, kõrvarõngaid, kaelakeesid. Osadel ehetel olid

nööriga küljes valged hinnasildid, osadel mitte. Nad lugesid need jaoskonnas üle ja P. S.

protokollis selle. Sõiduki pagasnikus oli muule lisaks sõrgkang. K.-L. ja I. Valge ütlesid ehete

kohta, et nemad ei tea midagi, laenasid autot sõbrale.

24. Tunnistaja ütlustega on kooskõlas 03.08.2024. a asitõendi vaatlusprotokollidest (II kd,

tl 102-115, 117-124, 126-137) ja sõiduki läbivaatuse protokollist (II kd, tl 33-43) nähtuv.

Patrullpolitseiniku vormikaamera salvestistelt on näha, kuidas 03.08.2024 on XXX, Viljandi

juures peatatud sõiduk Audi reg.nr. XXX, mille kõrvalistuja kohal istub I. Valge. Seejärel on

näha, kuidas sõiduk vaadati läbi ja leiti erinevaid esemeid, sh (peidetuna) erinevaid ehteid.

Sõiduki läbivaatusel leitud asjadest koostati nimekiri ja neid fotografeeriti – ehetest tehtud

fotodelt on näha, et neid on nii hinnasiltidega kui ka ilma hinnasiltideta. Sõiduk Audi A8

reg.nr. XXX teisaldati (II kd, tl 30).

25.

09.09.2024. a asitõendi vaatlusprotokollides (II kd, tl 56-68, 69-70) ja 10.09.2024. a

asitõendi vaatlusprotokollis (II kd, tl 71-75) vaadeldi 03.08.2024 Viljandi linnas sõiduautost

Audi A8 reg.nr. XXX hoiule võetut ning I. Valgelt hoiule võetud kollast metallist ketti.

Nähtub, et sõiduautost võeti hoiule 79 kollasest metallist sõrmust, 73 kollasest metallist

kõrvarõngast ja 3 kollasest metallist ketti. Seejuures olid osadel hoiule võetud ehetel, nagu

juba nähtus, küljes hinnasildid (fotod 1-5, 12, 13-16) ja osadel need puudusid (fotod 6-11, 12,

13-16). Sama nähtub ka valgest metallist sõrmuse ja 8 kollasest metallist kõrvarõnga vaatluse

puhul – sõrmusel on küljes hinnasilt, kuid kõrvarõngastel see puudub. I. Valgelt hoiule võetud

kollasest metallist kett on ilma hinnasildita ja selle lukudetailile on graveeritud kullaproov

585 ja tähis EC. Kõik need ehted tagastati vastavalt vaatlusprotokollides märgitule nende

omanikule OÜ-le Vallesburg. Kannatanule osade esemete tagastamine on tõendatud ka

vastava aktiga (II kd, tl 21-26).

26.

03.08.2024 algusega kell 05.50 vaadeldi sündmuskohta (II kd, tl 4-19). Näha on, et

XXX hoone parempoolel küljeuksel, selle lukul ja uksepiidal on murdmisjäljed (fotod nr 9-

11) ning elupuu kõrval maas asetses raudkand (fotod 5, 6). Müügisaalis asetses põrandal

erinevaid esemeid (fotod nr 17-21). Samuti võeti vaatluse käigus mitmest kohast, sh

raudkangilt ja hoovipoolses osas tuulekasti küljes paiknevalt valvekaameralt, DNA proovid

(fotod 2, 7, 9, 18, 20-21, 23). 08.08.2024 pildistati jalatsijälgi mõõtkavaliselt ja võeti

raudkangilt DNA proovid (nr 2.1, 2.2; II kd, tl 152-158). DNA proovide osas teostati ka

ekspertiis ning selle tulemusega on tõendatud S. Bergi DNA olemasolu raudkangil ja

valvekaamera välisosa pinnal (L240708, L240709, L240710; III kd, tl 4-10).

27. Eelnevaga on kooskõlas ka kannatanu E. A. ütlustest selguv, kuigi erinevalt

süüdistatavate S. Bergi ja I. Valge positsioonist nähtub kannatanu ütlustest, et kannatanu ei

ole senini kõiki OÜ Vallesburg kauplusest-pandimajast ära võetud ehteid tagasi saanud.

28. Kannatanu E. A. sai 03.08.2024 öösel kella 5 ajal kõne G4S-ist XXX Emilia

Collection poodi sissemurdmise kohta. Poes oli suur segadus – tooliga oli arvutiekraani

visatud, maas oli palju asju. Poodi saamiseks oli saega lukku lõigatud – kaamerast oli näha,

kuidas mees läheb saega ukse juurde, keerab kaamerat, ning kella 5 paiku tulid tagasi, oli kaks

meest. Samuti oli lõhutud kangiga välisuks ja lõhutud puidust aed. Kauplusest oli varastatud

ehteid, s.o sõrmuseid, kõrvarõngaid, kette, ripatseid, käevõrusid. Osadel ehetel olid briljandid,

osadel tavalised tsirkoonid. Nad tegid abikaasaga varastatud asjad kindlaks, kontrollides kõik

asjad ühekaupa arvutist koodiga üle. Seejärel nimetas kannatanu ütlustes kõik esemed, mis

varastatud olid, s.o need, mis kajastuvad süüdistuses, ja kahju suuruse 32529,28 eurot (I kd, tl

98-99). Lõhkumisega seonduvalt pidid nad maksma omavastutuse 300 eurot. Kannatanu sõnul

ei saanud ta tagasi enamikke briljantasju, sai vaid ühe briljantidest sõrmuse. Kuna osa asju

saadi tagasi, jäi haginõude suuruseks 21017,02 eurot. Kannatanu E. A. saatis enda ütluste

kohaselt menetlejale ka ehetest, mida ta tagasi ei saanud, mõned pildid (I kd, tl 69-81) –

piltidel on erinevate karaatidega ehted, s.o üks briljantidega ristidest, teemantidega

kõrvarõngad, ripats pisikese briljandiga, briljantidega sõrmused, kõrvarõngad ja väike

briljantripats ketiga, briljantkõrvarõngad, sõrmus 0,60 karaati.

29. Kannatanu avaldas 04.03.2025 ütlustes, et tuvastas, et 6 asja, mis on hagiavalduses

märgitud numbritega 21, 23, 34, 35, 46 ja 58 (s.o kohtu poolt tuvastatu kohaselt 1

kõrvarõngad, 2 kaelaketti, 1 kaelakett ripatsiga ja 2 käeketti), olid müüdud enne vargust.

Seega vähendas ta selles summas haginõuet – kahjuks jäi kokku 20120,50 eurot.

30. Lisanduvalt eelnevale on tõendatud seegi, et OÜ Vallesburg kauplusesse-pandimajja

sisenemisega, s.o lõhkumisega tekitati kannatanule kahju süüdistuses märgitud summas

2221,62 eurot (sh käibemaks). Seda tõendab Silverson Advisory OÜ 12.09.2024. a

hinnapakkumine.

31. Nagu eelnevalt nähtus, ei ole käesolevas kriminaalasjas tegelikult vaidlust, et OÜ-le

Vallesburg kuuluvasse kauplusesse-pandimajja sisse tungiti ja sealt erinevaid ehteid kaasa

võeti. Vaidlusalune on, kas kannatanu on kõik ehted tagasi saanud või siis on osad ehted talle

senini tagastamata. Kohus on seisukohal, et puudub alus kahelda, et kannatanule on, nagu

kannatanu selgitas, osad ehted senini tagastamata. Kohus on sellisel seisukohal, kuivõrd

vaadates eelnevalt käsitletut, on ilmselge, et S. Berg ja K. Mihhailov viibisid pandimaja

ruumides vaid lühiajaliselt ning nad ei valinud ehteid, millised nad ära võtsid. Lisaks sellele,

et pandimaja turvakaamera salvestistelt (II kd, tl 76-82) on näha, et vitriinidest võetakse

ehteid valimatult, tuleneb see ka tegelikult S. Bergi enda ütlustest. Nii selgitas ta istungil, et

hakkas pandimajja sisenemise järel lihtsalt vitriinist kuldkõrvarõngaid ja sõrmuseid võtma,

pannes need kotti. K. Mihhailov võttis samuti maast midagi, pannes need kotti, ning mõne

karbi ka. Seda, et kõiki ära võetud ehteid tegelikult kätte ei saadud ja kannatanule ei

tagastatud, näitab kohtu hinnangul seegi, et kuigi nii I. Valge kui ka S. Berg kinnitasid

ütlustes, et kõik saadi tagasi, andis I. Valge ütlusi ka selle kohta, et osa ehteid jäi S. Bergi

kätte ning S. Berg omakorda selgitas, et kuivõrd tema arvates eemaldasid nad I. Valge korteris

kõikidelt ehetelt hinnasildid, aga politsei poolt tehtud fotodel on osadel sildid olemas, tahtis I.

Valge ilmselt midagi kõrvale panna. Viimaseks märgib kohus sedagi, et kohtu hinnangul

puudub igasugune alus kahelda kannatanu ütlustes, sh selles, et ta ei ole osasid ehteid tagasi

saanud. Nimelt nähtus eelnevast, et kannatanu mitte lihtsalt ei väida, et osa ehteid on talle

tagastamata, vaid ta on puuduolevad ehted teinud kindlaks, kontrollides kõik asjad ükshaaval

koode kasutades oma arvutisüsteemist üle. Seda, et kannatanu soovib süüdistatavatelt

tõepoolest hüvitist vaid talle tagastamata ehete eest, näitab kohtu hinnangul seegi, et kui

kannatanu tegi kohtumenetluse kestel kindlaks, et osa ehteid müüdi enne varguse

toimepanemist ära, korrigeeris ta selles osas süüdistatavate vastu esitatud nõuet. Ühtlasi

puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks peaks kannatanu esitama kunstliku haginõude,

kui ta ei loodagi enda sõnul süüdistatavatelt midagi tagasi saada.

32. Eelnevalt käsitletu alusel on selge, et idee pandimajja vargile minemiseks tuli I.

Valgelt, kes ütles ka, mida sealt võtta tuleks. Seejuures, kuigi I. Valge ise pandimajas

füüsiliselt sees ei käinud, sõidutas ta XXX kuuluva sõidukiga Audi (II kd, tl 168-169) S.

Bergi ja K. Mihhailovi varguse toimepanemise kohta ja sealt ära. S. Bergi ütluste kohaselt

andis I. Valge talle ka pandimajja sisenemiseks kasutatud kangi ja koti, kuhu ta pandimajas

asju sisse pani. Eelnevalt käsitletu alusel oli I. Valge ka isikuks, kes lõikas koos S. Bergiga

pandimajast võetud ehetelt sildid ära ja käis ka vabanemas ehtekarpidest. Ühtlasi pidi just I.

Valge tegelema tõenditest nähtuvalt varastatud ehete turustamisega, milleks tal oli S. Bergi

ütluste kohaselt juba ka ostja olemas. Tuginedes eelnevale ei saa kohtu hinnangul seega

kuidagi nõustuda I. Valgega selles, et tema oli vaid kaasaaitaja, s.o S. Bergi ja K. Mihhailovi

autojuht. I. Valge oli kaastäideviija2, kuivõrd kohtu hinnangul oli tema see, kes määras, kas ja

kuidas tegu toime panna. Seda enam, et kaastäideviimine on mõeldav ka olukorras, kus osa

isikuid tegutseb aktiivselt, üks jääb aga turvatöötajana eelneva kokkuleppe alusel passiivseks,

tehes nii varguse võimalikuks3. Ka kohtupraktikas4 on kuriteo organisaatorit käsitletud kui

kaastäideviijat. Ehk siis nõustub kohus kokkuvõtlikult riikliku süüdistajaga, et I. Valge, S.

Berg ja K. Mihhailov panid OÜ Vallesburg kaupluse-pandimaja varguse toime grupis.

33. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et I. Valge, S. Berg ja K. Mihhailov tungisid

grupis ukselukustuse lõhkumise teel 03.08.2024 kella 04.55 paiku XXX, Tartu asuvasse OÜ-

le Vallesburg kuuluvasse kaupluses-pandimajja ja võtsid sealt ära 103 sõrmust, 117

kõrvarõngast, 17 kaelaketti, 9 kaelaketti ripatsiga, 9 ripatsit, ühe käevõru, 4 käeketti ja 2

teemantidega kaunistatud risti. Arvestades, et I. Valge oli enne seda vargust juba käinud E. V.

elamus vargil ja pannud toime kelmuse, realiseeris ta KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 objektiivse

koosseisu. S. Berg realiseeris oma tegevusega samuti KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 objektiivse

koosseisu, kuivõrd lisaks sellele, et ta pani OÜ Vallesburgi varguse toime grupis ja

sissetungimisega, oli teda varem varguste toimepanemise eest karistatud. K. Mihhailov aga

pani OÜ Vallesburg varguse toime olukorras, kus teda oli varem karistatud varguste

toimepanemise eest 24.07.2023 ja 12.02.2024 (IV kd, tl 53-53 pöördel, 54-55). Ehk siis

realiseeris ta KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 objektiivse koosseisu.

34. Vargus eeldab tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik

tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on

vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses.5 Kohtu hinnangul tegutsesid nii

I. Valge, S. Berg kui ka K. Mihhailov tahtlikult, s.o kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. On

ilmselge, et I. Valge, kes mõtles pandimajja minemise plaani välja, kui ka sellesse kaasatud S.

Berg ega K. Mihhailov ei pidanud sarnaselt I. Valgele pandimajast võetavaid asju enda

omaks. S. Berg ja I. Valge kavatsesid käsitletud tõendite pinnalt ära võetud asjad maha müüa,

et raha saada. Plaani kaasatud K. Mihhailov aga andis pandimajast võetu eelnimetatute kätte.

Ehk siis oli kõikidel süüdistatavatel ehete ebaseadusliku omastamise eesmärk. Ühtlasi, kuigi

osad ehted saadi varguse toimepanemise järel kätte, kuid neist osasid ei ole kannatanule senini

tagastatud, jäeti kannatanu neist jätkuvalt ilma.

III

35. I. Valge tunnistas end K. L. seonduvas episoodis süüdi. Ta sai K. L. Skoda Superbi

ostmiseks raha. Raha kanti K. kontole, kuna tal endal ei olnud kontot, kuhu kanda, sest tal on

kohtutäiturid. Ta osales oksjonil Soome kodakondsusega variisiku kaudu. Viimast selgitas ta

ka K. Variisik ei võitnud oksjonit – alguses tuli teade võidust, kuid see lükati tagasi, kuna

sõiduk ei saavutanud piirhinda. Tagasilükkamisest rääkis ta K. järgmisel päeval. Saades teada,

et autot ei saanud, kandis K. talle raha tagasi – see oli päev pärast K. ülekannet. Ta kasutas

raha endale auto ostmiseks. K. ei tagastanud ta raha, sest tal polnud seda. See on tänaseni

tagastamata, sest K. kadus tema jaoks ära.

36. Kohus on seisukohal, et kuigi I. Valge selgitustest võib saada aru, et ta soovis K. L.

2 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 21 komm. 5.1

3 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 199 komm. 43

4 Riigikohtu 13.04.2015. a otsus nr 3-1-1-20-15, p 53 koos viidatud praktikaga

5 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 199 komm. 37.1

viimase valitud Skoda Superbi osta, kuid see lihtsalt ei õnnestunud, kinnitab kohtu käsutuses

olevate tõendite kogum I. Valgele kelmuses esitatud süüdistust.

37. Nii selgitas K. L. (III kd, tl 169-173), kuidas tutvus Ingmariga, aga hiljem sai teada, et

isiku nimi on hoopis Ingvar. Ta valis Ingvari saadetud linkidest välja 2011. a Skoda Superbi,

mille eest pidi tasuma, kui see Tartus on. Erinevalt I. Valge ütlustest ei kinnita kannatanu, et

Ingvar oleks talle auto mittesaamisest teada andnud. Vastupidi, kannatanu ütluste kohaselt

andis Ingvar talle 15.01.2023 teada, et võitis Skoda Superbi oksjoni, saates talle sellest fotod,

ning 16.01.2023 palus tal leida 3300 eurot. Kannatanu ütlustest nähtuvalt ei teavitanud I.

Valge teda auto mittesaamisest ka edasiselt, vaid andis talle 17.01.2023 ülekande tegemiseks

K. K. kontonumbri XXX. Kannatanu kandiski sinna 3300 eurot. Seejuures nähtub, et kui

kannatanu hakkas kahtlustama ja tegi oksjoni keskkonna meeskonnale päringu, mille

vastusest selgus 24.01.2023, et autot ei müüdudki ära, avaldas I. Valge, et oksjoni keskkond

on jama korraldanud. Ehk siis ei teavitanud I. Valge ka siis kannatanut auto mittesaamisest,

vaid jättis mulje, et Soome oksjoni keskkonnaga on mingi segadus.

38. Siinkohal märgib kohus vahemärkusena, kuigi seda pole kahtluse alla seatud, et I.

Valge ja K. L. auto ostmise teemal suhtlesid, et K. L. kinnitas ülekuulamisel, et tunneks

Ingvari ära, kui talle fotot näidataks, ning 29.02.2024 äratundmiseks esitamisel tundiski ta

Ingvar Valge ära (III kd, tl 81-83).

39. Kannatanu ütlustega, kuidas I. Valge andis talle Skoda Superbi oksjoni võitmisest

teada, paludes leida raha, mille ta ka K. K. arvelduskontole kandis, kinnitab kannatanu

süüteoteatele lisatud suhtluse sisu (III, tl 67-80). Sellest on samuti näha Ingmari nimelise isiku

poolt kannatanule Skodast fotode saatmine 15.01., 16.01. palve leida järgmiseks päevaks

3300 eurot ja kannatanule K. K. arvelduskonto nr XXX edastamine, kuhu kannatanu kandis

3300 eurot. Seejärel on, sarnaselt kannatanu poolt ütlustes selgitatule, näha seegi, et

kannatanu soovib sõidukit kätte saada, saades selle asemel hoopis teada, et sõidukit ei

müüdudki oksjonil ära ning kuidas I. Valge jättis seejärel mulje, et oksjoni keskkonnaga on

segadus – ta tahaks ka ise Soome poolt selgitust (III kd, tl 77).

40. Lisaks juba käsitletule kinnitavad K. L. poolt K. K. arveldusarvele 3300 euro kandmist

kohtu käsutuses olevad pangakontode väljavõtted. Kannatanu Swedbank AS pangakonto nr

XXX väljavõttelt (III kd, tl 85-87 pöördel) nähtub, et ta tegi 17.01.2023 ülekande K. K.

arvelduskontole nr XXX summas 3300 eurot selgitusega „Skoda superb 2011“. Kande

laekumist K. K. kuuluvale AS LHV Pank pangakontole nr XXX tõendab vastava konto

väljavõte koos E-Aresti päringu vastusega (III kd, tl 88-91 pöördel). Ühtlasi on tõendatud, et

K. K. pangakontolt nr XXX liikus see raha ülekandega edasi K.-L. R. pangakontole XXX (III

kd, tl 89-91 pöördel, tl 92-104).

41. Seoses tema kontole saabunud ülekandega andis ütlusi ka K. K. Tema sai aru, et K. on

Ingvari kaudu sõiduki tellinud ja Ingvar soovis kasutada tema LHV kontot. Sai räägitud, et

kontole tuleb 3300 eurot, mis tuleb Ingvari antud K. K. kontole edasi kanda. K. laekus see

summa ja ta kandis selle 17.01. edasi. Enne seda oli summa tema kontol olnud paar päeva. Ta

teavitas igast sammust Ingvarit – nii laekumisest kui edasi kandmisest. Äkki 08.02.2023 võttis

temaga ühendust K., küsis raha kohta ja et ta teeks tagasimakse. Ta võttis ühendust Ingvariga,

kes pidi selle ise klaarima. Seda, et K. L. võttis K. K. ühendust, soovides raha tagasi saada,

kinnitab ka nende suhtluse väljatükk (I kd, tl 67-68).

42. Lisaks juba käsitletule tõendab seda, et K. L. soovitud sõidukit ei müüdud oksjonil ära,

PPA 21.04.2023. a päring Soome oksjoni keskkonnale koos 25.04.2023. a vastusega (III kd, tl

105-116). Vastuse kohaselt toimus oksjon 12.-15.01.2023 ja 15.01.2023 lükkas müüja

kõrgeima pakkumise tagasi. Seega jäi sõiduk müümata. Pakkumise tagasilükkamisest teavitati

ostjat 16.01.2023. I. Valge ja K. L. sõiduki oksjonil ei osalenud, neil ei ole kummagi nimega

ühtegi kasutajat.

43. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tegi kannatanu K. K. arvelduskontole 3300-

eurose ülekande (varakäsutus), kuivõrd I. Valge oli jätnud talle mulje, et võitis kannatanu

poolt välja valitud Skoda Superbi oksjoni, kuigi eelnevalt käsitletud tõenditele tuginevalt see

tegelikult nii ei olnud ja see oli ka I. Valgele teada (petmine), ja kannatanu sai selle

tulemusena saamata jäänud sõiduki eest tasudes selles summas kahju. Kelmuse

toimepanemisel oli I. Valgel kehtiv karistus Tartu Maakohtu 29.06.2018. a otsuse järgi (IV

kd, tl 9-18) – teda karistati KarS § 199 lg 2 p-de 1, 8, 9 ja § 346 järgi. Seega realiseeris I.

Valge KarS § 209 lg 2 p 1 objektiivse koosseisu.

44. Subjektiivne koosseis eeldab tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on

täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks sellele peab süüdlane looma

tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse teadvalt, seega tegutsema vähemalt otsese

tahtlusega. Varalise kasu saamise osas peab süüdlane tegutsema kavatsetult, kusjuures kasu

saamine ei ole oluline.6 Kohtu hinnangul tegutses I. Valge kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes.

Kohtu hinnangul pakkus I. Valge kannatanule auto ostmise võimalust eesmärgiga saada selle

pakkumise läbi K. L. raha (s.o varalist kasu). Seda näitab kohtu hinnangul asjaolu, et eelnevalt

käsitletud tõendite alusel on selge, et I. Valge ei osalenud selle sõiduki oksjonil, kuid sellest

hoolimata andis ta kannatanule teada, et on sõiduki oksjoni võitnud, küsides kannatanult

sõiduki eest raha. Lisaks, isegi kui I. Valge oleks, kuigi seda ei ole kohtu hinnangul võimalik

jaatada, oksjonil osalenud, oleks talle juba 16.01., kui ta kannatanult raha küsis, olnud teada,

et ta seda sõidukit ei saa, kuna selle hind ei küündinud oksjonil müüja poolt soovitud

rahasummani.

IV

45. I. Valge tunnistas end kohtulikul uurimisel ka KarS § 263 lg 1 p 1 järgi süüdi. Kuivõrd

ta keeldus kohtulikul uurimisel selles süüdistuses ütlusi andmast, avaldati tema kohtueelses

menetluses antud ütlused. 29.05.2024 antud ütlustes selgub, et neil tekkis K. vabariigi

aastapäeval konflikt, mille käigus K. jooksis majast välja. Ta sai aru, et K. tahab armukesega

ära minna, ta keeldus sellest. Ta ei löönud K., vaid tõukas ühe korra. K. kukkus tagumiku

peale maha. Siis tuli politsei.

46. Kohtu hinnangul on ka teistest allpool käsitlemisele tulevatest tõenditest nähtuv

üldjoontes kooskõlas I. Valge kohtueelses menetluses antud selgitusega, kinnitades talle

avaliku korra raskes rikkumises esitatud süüdistust.

47. Kannatanu K. L.- V. keeldus kohtulikul uurimisel ütluste andmisest ja seega võeti

tõendina vastu tema kohtueelse menetluse ütlused. Nendest (III kd, tl 153-155) tuleneb, et ta

tuli 24.02.2024 kella 22.00-23.00 paiku koju XXX, Tartu ja neil tekkis Ingvariga konflikt. Ta

jooksis korterist välja kortermaja ette. Seal tõukas talle järgnenud Ingvar teda kahe käega

vastu rinnaesist ja ta kukkus maapinnale. Tal tekkis tuhara piirkonda väike sinikas ja ta tundis

kukkumisest seal piirkonnas ka valu.

48. Konflikti toimumist kinnitavad ka tunnistaja E. V. ütlused. Neist selgub

kokkuvõtlikult, et 24.02.2024 õhtul kella 22.48 ajal nägi ta XXX tänaval pealt agressiivset

6 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 209 komm. 25, 26.1

käitumist – sinise jopega mees karjus, räuskas, jooksis ühe auto juurde ja hakkas seda

rusikatega lööma ja lõi jalaga auto pihta. Ta helistas politseisse. Uuesti vaadates oli ilmunud

blond naine ja sinises jopes mees oli temast kinni haaranud ja tõmbas naist agressiivselt majja

tagasi. Naine palus abi. Kuigi video lõppeb ära, siis pärast seda naine ja mees kukkusid või

lükati, igatahes lõpetasid koos asfaldil. See käitumine häiris teda ja tema tüdruksõpra, sest

sellist asja tavaliselt tänaval ei näe.

49. Eelnevaga on kooskõlas ka 06.03.2024. a asitõendi vaatlusprotokollidest nähtuv (III

kd, tl 121, 122-125, 126-128). 24.02.2024 kell 22.48.15 helistas E. V. häirekeskusesse ja

andis teada, et toimub kaklus mehe ja naise vahel – mees sinise jopega, naine blondide

juustega. Kõik toimub XXX kõrval. E. V. avaldas „Haaras naisest kinni, jah, juustest, kiskus,

tõmbas asfaldile maha ja ennem oli…lõi mingit autot, oli mingisugune tüli olnud kusagil seal

mingi teise inimesega.“. Väljakutsele reageerisid politseiametnikud ja selle raames selgus, et

tüli oli I. Valge ja K.- L. V. vahel, mis tekkis, kui K.-L. V. tuli teise meesterahvaga koju.

Seejuures ütleb I. Valge politseiametnikele „Ma lükkasin ta niimoodi pikali siia samas,

lumehanges. Niimoodi käega lükkasin.“ ning K.-L. V. avaldab, et tal ei oleks I. Valge ees

hirmu, kui viimane ei oleks teda hetk tagasi maha lükanud, näidates, kuidas mees temast kinni

haaras. Protokollist nähtuvalt on K.-L. V. musta jopega ja blondide juustega, I. Valgel on

seljas sinine jope.

50. Kohtu käsutuses on ka sündmusest tehtud salvestis, mille filmis tunnistaja E. V.

ütluste kohaselt tema tüdruksõber. Kuigi sellelt ei ole näha I. Valgele süüdistuses etteheidetud

käitumist, võimaldab see, lisanduvalt eelnevale, tõdeda, et I. Valge ja kannatanu vahel oli

süüdistuses toodud kuupäeval konflikt. Nii on näha tänaval blondide juuste ja musta jopega

naine ja sinise jopega meesterahvas. Meesterahvas teeb käega löögiliigutuse naise näo suunas

ja naine paneb käed näo ette, paludes endale mitte haiget teha. Mees aga hoiab naisest kinni,

tirib teda edasi. Arvestades eelnevalt käsitletut, pole kohtu hinnangul kahtlust, et salvestisel

näha olevad mees ja naine on vastavalt I. Valge ja XXX K.-L. V.

51. Seega kinnitavad eeltoodud tõendid kogumis, et I. Valge tõukas 24.02.2024 kella

22.48 ajal avalikus kohas, s.o XXX, Tartu asuva maja juures tänaval XXX K.-L. V. kahe

käega rindkerepiirkonda, mille tagajärjel kukkus K. -L. V. istuli. K.-L. V. tundis sellest nii

valu kui ka sai tuhara piirkonda sinika (hematoomi). Ehk siis rakendas XXX suhtes füüsilist

vägivalda. I. Valge käitumine oli häiriv ja seega helistas tänaval liikunud E. V.

häirekeskusesse. Seega realiseeris I. Valge KarS § 263 lg 1 p 1 objektiivse koosseisu.

52. Kannatanu ja I. Valge konflikt sai alguse nende korteris ja jätkus kortermaja ees oleval

tänaval, kui I. Valge oli kortermajast lahkunud kannatanule järgnenud. Seejuures ei saa olla

kohtu hinnangul kahtlust, et I. Valge pidi pidama võimalikuks ja möönma, et tema tegevus,

s.o kannatanu tõukamine nii, et viimane kukub maha, võib häirida asjassepuutumatuid isikud.

Seega tegutses I. Valge vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 15 lg 4).

53. Siinkohal märgib kohus kokkuvõtlikult kõikidele süüdistatavatele süükarvatavate

kuritegude osas, millised kohus luges eelnevalt tõendatuks, et kohus ei ole tuvastanud

õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Samuti ei esine kohtu hinnangul süüd välistavaid

asjaolusid. Sellega seonduvalt märgib kohus, et kuigi I. Valge taotles enda suhtes

kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamist, ei selgunud kohtu poolt väljanõutud ja SA Viljandi

Haigla Tartu meditsiinikeskuse poolt kohtule 26.03.2025 edastatud meditsiinidokumentidest

midagi, mis oleks I. Valge süüdivuse, kas tegude toimepanemise ajal või käesolevalt, kahtluse

alla seadnud. Seega jättis kohus ekspertiistaotluse rahuldamata. Seega, kuivõrd kohus ei ole

tuvastanud süüdistatavatele etteheidetavate tegude puhul õigusvastasust ega süüd välistavaid

asjaolusid, tuleb nad toimepandus süüdi tunnistada ja neid karistada.

V

54. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavatele

etteheidetava varguse (I. Valge ja S. Berg KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja K. Mihhailov KarS §

199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi) sanktsiooniks on rahalise karistuse kõrval kuni viieaastane vangistus.

KarS § 209 lg 2 p 1 näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse ning KarS § 263 lg

1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanijat võib karistada kas rahalise karistuse või kuni

viieaastase vangistusega.

Ingvar Valge

55. Hinnates I. Valge süü suurust võtab kohus arvesse, et I. Valge pani küllatki lühikese

aja jooksul enne enda kinnipidamist toime kelmuse, avaliku korra raske rikkumise ja kaks

vargust. Seejuures pani ta vargused toime sissetungimisega, sh ühel korral tungides

eluhoonesse. Arvestamata ei saa jätta sedagi, et kuigi I. Valge OÜ Vallesburg kauplus-

pandimajja füüsiliselt ise sisse ei tunginud, oli tema see, kellelt tuli käsitletud tõenditest

nähtuvalt mõte nimetatud kauplus-pandimajast esemeid varastada ja kes kaasas sellesse plaani

S. Bergi, kes omakorda kaasas K. Mihhailovi. Arvestamata ei saa jätta sedagi, et varavastaste

kuritegudega kannatanutele tekitatud kahjud on küllaltki suured. Kohtu hinnangul ei esine ei

karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes ega ka karistust raskendavaid asjaolusid

KarS § 58 mõttes. Seega, arvestades kuriteoasjaolusid, karistust kergendavate ja raskendavate

asjaolude puudumist, hindab kohus I. Valge süü keskmisest suuremaks.

56. Kohtu käsutuses oleva karistusregistri teatise kohaselt (IV 5-8) oli I. Valgel K. L.

seotud kuriteo toimepanemise ajal kehtiv karistus Tartu Maakohtu 29.06.2018. a otsuse järgi

(katseaeg sai teatise kohaselt läbi 28.06.2020 ja sellest 3 aastat möödus 28.06.2023) – teda

karistati KarS § 199 lg 2 p-de 1, 8, 9 ja § 346 järgi kvalifitseeritud tegude eest. Ülejäänud

etteheidetavate tegude toimepanemise ajal ning ka käesoleval ajal I. Valgel kehtivat

kriminaalkaristust ei ole. Teatise kohaselt on tal 2 kehtivat väärteokaristust liiklusalaste

rikkumiste eest.

57. Kohus on seisukohal, et eelnevat arvestades tuleb I. Valgele mõista KarS § 199 lg 2 p

4, 7, 8 järgi karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust, KarS § 209 lg 2 p 1 järgi 1 aasta

vangistust ning KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel ei pea kohus

põhjendatuks raskeima karistusega kergemate karistuste kaetuks lugemist, vaid mõistab I.

Valgele liitkaristuseks, suurendades üksikkaristustest raskeimat, 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud toimepandud kuritegude ega ka I. Valge isiku puhul

erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse KarS § 73 või § 74 kohaldamiseks, tuleb I. Valgel

see karistus vangistuses ära kanda. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud

aeg karistusaja hulka, lugedes 3 aasta ja 6 kuu pikkuse liitkaristuse kandmise alguseks I.

Valge kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 03.08.2024. I. Valge tõkend vahistamine tuleb

kohtuotsuse täitmise tagamiseks jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Sven Berg

58. Hinnates S. Bergi süü suurust võtab kohus arvesse, et tõendamist leidis, et S. Berg

tungis koos K. Mihhailoviga OÜ-le Vallesburg kuuluvasse kauplus-pandimajja, kust võttis ära

erinevaid ehteid. Kohus võtab arvesse sedagi, et tõenditest nähtuvalt tuli idee antud varguse

toimepanemiseks I. Valgelt, mitte S. Bergilt. Arvestamata ei saa jätta sedagi, et antud

kuriteoga tekitati kannatanule küllaltki suures summas varalist kahju. Kohus ei tuvastanud ei

karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes ega ka karistust raskendavaid asjaolusid

KarS § 58 mõttes. Seega, arvestades kuriteoasjaolusid, karistust kergendavate ja raskendavate

asjaolude puudumist, hindab kohus S. Bergi süü keskmiseks.

59. Karistusregistri teatise (IV kd, tl 19-32) ja kohtu käsutuses olevate kohtuotsuste ja –

määruse (IV kd, tl 33-49 pöördel) kohaselt on S. Bergi kriminaal- ja väärteokorras karistatud

korduvalt. Seejuures oli ta etteheidetava kuriteo toimepanemise ajal katseajal. Tema suhtes

tehtud viimastest süüdimõistvatest otsustest nähtub, et Tartu Maakohtu 17.08.2018. a otsusega

nr 1-18-4740 karistati teda KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9, § 266 lg 2 p 1, § 203 lg 1 ja § 183 lg

2 p 2 järgi KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 1 aasta ja 2 kuud vangistust, millest arvatati

maha eelvangistus ja kanda jäi 10 kuud ja 23 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti

talle seejärel liitkaristus Tartu Maakohtu 26.11.2015. a otsusega mõistetud karistusega –

lõplik karistus 1 aasta, 9 kuud ja 12 päeva alates 17.08.2018. Seejärel mõisteti S. Berg uuesti

süüdi Tartu Maakohtu 21.01.2021. a otsusega nr 1-20-9244 KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 213 lg

2 p 1 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 4 aastat vangistust. Sellest

karistusest arvati maha eelvangistus ja kanda jäi 3 aastat, 10 kuud ja 24 päeva vangistust.

Seejärel mõisteti talle KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus Tartu Maakohtu 17.08.2018. a

otsusega mõistetud ärakandmata karistusega ning mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks

4 aastat, 3 kuud ja 6 päeva vangistust kandmise algusega 21.01.2021. Selle karistuse

kandmiselt vabastati S. Berg tingimisi enne tähtaega Tartu Maakohtu 12.12.2023. a

määrusega, kohaldades talle katseaega kuni 27.04.2025 ning erinevaid lisakohustusi, sh KarS

§ 75 lg 2 p-de 2, 21 alusel kohustust mitte tarvitada katseajal alkoholi ja omada, tarvitada

narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohus on seisukohal, et käesolev kriminaalasi S.

Bergi suhtes näitab ilmekalt, et eelnevad karistused, sh talle viimati 12.12.2023. a määrusega

antud võimalus karistuse vabaduses lõpuni kandmiseks, ei ole S. Bergile seaduskuulekusele

suunavat mõju avaldanud. Vastupidi, ta on jätkanud õigusvastaste tegude toimepanemist,

pannes talle etteheidetava varguse toime tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasneval

katseajal olles. Seega, kuivõrd eelnevat arvestades puudub igasugune alus väitmaks, et

karistades S. Bergi (kasvõi osaliselt) tingimisi karistusega, suunaks see teda õiguskuulekusele,

ei ole teda võimalik käesoleva otsusega toimepandu eest karistada muu karistusega, kui vaid

reaalse vangistusega. Seda enam, et kohus ei ole tuvastanud ei toimepandud teo ega ka S.

Bergi isiku puhul ühtegi erandlikku asjaolu, mis võiks panna kohut kaaluma tingimisi

karistuse kohaldamist. Samuti ei ole võimalik üldkasuliku töö kohaldamine – see ei paneks S.

Bergi ilmselt õiguskuulekalt käituma ja lisaks sellele on kohtu poolt S. Bergile mõistetav

karistus selline, mida ei ole võimalik üldkasuliku tööga asendada (see on võimalik kuni

kaheaastase vangistuse puhul).

60. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et S. Bergi tuleb KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi

karistada 2 aasta ja 6-kuulise vangistusega. Kuivõrd S. Berg pani kuriteo toime katseajal olles,

tuleb seda karistust KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Sven Bergile Tartu Maakohtu

21.01.2021. a otsusega nr 1-20-9244 mõistetud kandmata karistuse, s.o 1 aasta, 3 kuud ja 29

päeva vangistust, võrra ning mõista talle lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks

kohtuotsuste kogumis 3 aastat, 9 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb

lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes 3 aasta, 9 kuu ja 29 päeva

pikkuse liitkaristuse kandmise alguseks Sven Bergi kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o

05.08.2024. S. Bergi tõkend vahistamine tuleb jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks

muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Konstantin Mihhailov

61. Hinnates K. Mihhailovi süü suurust võtab kohus arvesse, et kuigi K. Mihhailov osales

OÜ-le Vallesburg kuuluva kaupluse-pandimaja varguses, millega kannatanu sai küllaltki suurt

varalist kahju, oli tema osa selles kõige väiksem. Nimelt nähtub kohtu käsutuses olevatest

tõenditest, et ta ei osalenud varguse toimepanemise plaani väljatöötamises, vaid ta kaasati

selle toimepanemisse hiljem, kui selgus, et S. Berg ei soovi üksinda kauplusesse siseneda, et

sealt asju varastada. Karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes ega ka karistust

raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes ei esine. Seega, arvestades kuriteoasjaolusid,

karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, hindab kohus K. Mihhailovi süü

keskmisest mõnevõrra väiksemaks.

62. Karistusregistri teatise (IV kd, tl 50-52) ja erinevate otsuste väljatrükkide (IV kd, tl 53-

58) kohaselt on K. Mihhailovit korduvalt karistatud nii väärteo- kui ka kriminaalkorras.

Seejuures karistati teda kriminaalkorras viimati Tartu Maakohtu 01.07.2021. a otsusega nr 1-

21-2300 KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi rahalise karistusega 500 päevamäära, s.o 5000

eurot, millest jäi pärast eelvangistuse mahaarvamist kanda 164 päevamäära, s.o 1640 eurot.

Seda karistust võimaldati tal küll KarS § 66 lg 1 alusel kanda ositi 1 aasta jooksul, kuid

karistusregistri teatise kohaselt selle karistuse täitmise kohta info puudub. Varavastaste tegude

eest on teda karistatud Põhja prefektuuri 22.08.2023. a otsusega nr 2315,23,005212 ja Lõuna

prefektuuri 12.02.2024. a otsusega nr 2780,24,002288. Neist esimese otsusega karistati teda

KarS § 25 lg 2 ja § 218 lg 1 järgi ning teisel juhul KarS § 218 lg 1 järgi. Eeltoodud

väärteokaristused olid etteheidetava kuriteo toimepanemise ajal kehtivad.

63. Arvestades eelnevat ning K. Mihhailovi süü suurust, mõistab kohus talle KarS § 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi karistuseks 1 aasta vangistust. Seejuures, arvestades, et K. Mihhailovi

viimane kriminaalkaristus jääb aastasse 2021, kui talle mõisteti rahaline karistus, peab kohus

võimalikuks anda talle võimaluse karistuse vabaduses kandmiseks. Samas, arvestades K.

Mihhailovi karistatust ning asjaolu, et tema kaasamine kuriteo toimepanemisesse sai

käsitletud tõendite pinnalt võimalikuks, kuna talle lubati sõltuvusainet, vabastab kohus ta selle

karistuse kandmisest tingimuslikult KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel 2-aastase katseajaga,

kohaldades talle KarS § 75 lg 2 p 21 alusel ka lisakohustust mitte omada või tarvitada

narkootilisi või psühhotroopseid aineid. K. Mihhailovile on käesolevas kriminaalasjas

kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld (III kd, tl 148-150) – see tuleb tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

VI

64. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. Tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis,

kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

65. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 1 kohaselt kuulub varaline kahju hüvitamisele. VÕS

§ 128 lg 2 kohaselt on varaliseks kahjuks otsene varaline kahju. Sama paragrahvi lõike 3

kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse. Tulenevalt VÕS § 127 lg-s 1 sätestatule on kahju hüvitamise eesmärgiks kannatanu

seadmine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

66. OÜ Vallesburg esialgne haginõue I. Valge, S. Bergi ja K. Mihhailovi vastu oli

21017,02 eurot. Kannatanu täpsustatud haginõue on 20120,50 eurot (01.04.2025. a

hagiavaldus). Kohus on seisukohal, et kuigi I. Valge ja S. Berg ei nõustunud kannatanu

nõudega ja K. Mihhailov ei soovinud selles osas midagi öelda, tuleb kannatanu tsiviilhagi

täies ulatuses rahuldada. Kohus on sellisel seisukohal, kuivõrd luges eelnevalt tõendatuks I.

Valge, S. Bergi ja K. Mihhailovi süüdistuse, et nemad võtsid OÜ-le Vallesburg kuuluvast

kauplusest-pandimajast Emilia Collection ära erinevaid ehteid, millistest kõiki ei saadud

tagasi. Vastavalt kannatanu poolt koos täpsustatud hagiavaldusega kohtule esitatud laoseisu

tõendavatele dokumentidele („Briljandid“, „Kuldehted I“ ja „Kuldehted II“), saatelehtedele

ning maksekorraldustele ei saadud tagasi ehteid väärtuses kokku 19820,50 eurot. Seejuures

nähtus, et kannatanu kauplusesse-pandimajja sisenemisega kaasnes varaline kahju lõhkumise

näol summas 2221,62 eurot. Lisaks kannatanu poolt istungil avaldatule on kohtu käsutuses ka

19.11.2024. a maksekorraldus, mis tõendab, et kannatanu kandis sellega seonduvalt

omavastutuse 300 eurot. Ehk siis on kannatanu nõue kohtu hinnangul ka omavastutuse 300

euro osas põhjendatud. Eeltoodu alusel ja kuna I. Valge, S. Berg ja K. Mihhailov panid OÜ

Vallesburg kaupluse-pandimaja varguse toime grupis, tuleb neil seega VÕS § 137 lg 1 alusel

hüvitada kannatanule OÜ Vallesburg solidaarselt õigusvastaselt tekitatud kahju kokku

20120,50 eurot.

67. Kriminaalasjas on I. Valge vastu esitanud tsiviilhagid veel kannatanu E. V. ja K. L.. E.

V. soovib varalise kahju hüvitisena 2770 eurot ja K. L. 3300 eurot. I. Valge võttis mõlema

kannatanu hagid kohtulikul uurimisel õigeks. Seega, arvestades, et I. Valge võttis hagid

õigeks ja kuna TsMS § 440 lg-s 4 toodud erandeid ei esine, kuuluvad mõlema kannatanu

hagid täies ulatuses rahuldamisele KrMS § 310 lg 1, TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043 ja §

1045 lg 1 p 5 alusel. TsMS § 444 lg-le 3 tuginevalt ei pea kohus seda otsustust täiendavalt

põhjendama.

VII

68. K.-L. V., kes juhtis 03.08.2024 sõidukit Audi A8 reg.nr. XXX, teostati sõiduki

kinnipidamisel joobeseisundi kontrollimine. Selle maksumuseks oli süüdistusakti ja

prokuröri kõne kohaselt 124 eurot. Seda kuludokumenti ei ole kohtule esitatud. Samas,

kuivõrd K.-L. V. ei ole käesolevas asjas süüdistatavaks ning KrMS § 180 lg 1 kohaselt

kannab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, tuleb antud kulu osas

nõustuda prokuröriga ja jätta see riigi kanda.

69. Kannatanu OÜ Vallesburg lepinguline esindaja esitas kohtule taotluse kannatanule

esindaja tasu 2058,75 eurot (sh käibemaks) hüvitamiseks. Taotlusele on lisatud

menetluskulude nimekiri ja OÜ-le Vallesburg esitatud arve nr 21649. Vastavalt

menetluskulude nimekirjale kulus esindajal kriminaalasja materjalidega tutvumiseks 4,25

tundi, tsiviilhagi koostamiseks 6 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 1 tund, s.o

kokku 11,25 tundi ja esindaja tunnihind on 150 eurot. Seega on kulu 11,25 tundi x 150 eurot,

s.o 1687,50 eurot, millele lisandub käibemaks 22% (371,25 eurot), s.o õigusabi kulu kokku

2058,75 eurot.

70. Kannatanule esindaja kulude hüvitamise otsustamisel võtab kohus arvesse, et

kannatanu võttis endale esindaja kohtuliku uurimise käigus selleks, et saada abi esitatud

tsiviilhagi nõude ja seda tõendavate dokumentide vormistamise ja kohtule esitamisega. Ehk

siis ei osalenud kannatanu esindaja menetluses, sh kohtumenetluses selle algusest peale,

mistõttu ei olnud esindaja kriminaalasja asjaoludega kursis ja pidi seega kriminaalasja

materjalidega tutvuma. Samuti võtab kohus arvesse, et tsiviilhagi tõendamiseks esitatud

materjalid ise on suhteliselt mahukad, sisaldades nii väljavõtet kannatanu arvutisüsteemist,

maksekorraldusi kauba soetamise kohta kui ka kaubaga seonduvaid saatelehti. Ka esindaja

tunnihind on kohtu hinnangul mõistliku suurusega. Kuivõrd kohus peab kannatanu esindaja

taotluses kajastatud toiminguid ja neile kulunud aega põhjendatuks ning ka vajalikeks, tuleb

kannatanu esindaja taotlus kulu hüvitamiseks rahuldada. Seega tuleb KrMS § 175 lg 1 p 1 ja

§ 182 lg 2 alusel mõista OÜ Vallesburg kasuks välja esindaja tasu 2058,75 eurot, mis tuleb

jagada võrdselt kõigi kolme süüdistatava vahel. Ehk siis tuleb igal süüdistataval tasuda

kannatanu esindaja tasu katteks 686,25 eurot.

71. Kriminaalasjas teostati DNA-ekspertiis (akt 24E-GE00767-01) maksumusega 1050

eurot. Kuivõrd antud ekspertiis viidi läbi kõikidele süüdistatavatele etteheidetud varguse

episoodis (OÜ-le Vallesburg kuulub kauplus), on selle ekspertiisi maksumus põhjendatud

jagada võrdselt kõigi kolme süüdistatava vahel. Seega tuleb KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel I.

Valgelt, S. Bergilt kui ka K. Mihhailovilt mõista selle ekspertiisi maksumuse katteks igalt

ühelt välja 350 eurot.

72. Lisanduvalt eelnevale on I. Valgega seonduvaks menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 3

alusel DNA ekspertiiside maksumused kokku 140 eurot (aktid nr 24E-GE00065-01, 24E-

GE00664-01) ja 1680 eurot (akt nr 23E-GE1083). Ehk siis on I. Valge ekspertiisikulu kokku

2170 eurot. Sellele lisandub KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistaja K. K. kohtuistungil

osalemisega kaasnenud kulu kokku 109,34 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu kokku 1013,82 eurot ja kohtumenetluses

makstud tasu 2637,64 eurot. Eelnimetatud summadele lisandub KrMS § 175 lg 1 p 9 ja

KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329

eurot (alates 1. jaanuarist 2025. a on kuupalga alammäär 886 eurot). Seega on I. Valge

menetluskulud kokku 7259,80 eurot.

73. S. Bergiga seonduvaks menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud

korras kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu kokku 746,64 eurot ja kohtumenetluses

makstud tasu 1771,44 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kaasneb teise

astme kuriteos süüdimõistmisega sundraha 1329 eurot (alates 1. jaanuarist 2025. a on

kuupalga alammäär 886 eurot). Seega on S. Bergi menetluskulud kokku 4197,08 eurot.

74. K. Mihhailovi menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale

kohtueelses menetluses makstud tasu kokku 592,92 eurot ning kohtumenetluses makstud tasu

2327,76 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kaasneb teise astme

kuriteos süüdimõistmisega sundraha 1329 eurot (alates 1. jaanuarist 2025. a on kuupalga

alammäär 886 eurot). Seega on K. Mihhailovi menetluskulud kokku 4599,68 eurot.

75. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Süüdistatavad ega nende kaitsjad ei taotlenud kohtult väljamõistetavate

menetluskulude vähendamist ega ka ajatamist, ositi tasumist. Kohtu käsutuses ei ole samuti

andmeid, mis võiksid tingida menetluskuludest osa riigi kanda jätmise. Ainuüksi asjaolu, et

kohtu käsutuses olevate päevasissetulekute andmete alusel (IV, tl 55-68) on I. Valgel

päevasissetulek kas puudunud või olnud vähene, K. Mihhailovil puudunud, selleks alust ei

anna. S. Bergi osas on aga näha, et ta on olnud kuriteo toimepanemisele eelnevalt tööga

hõivatud ja teeninud ka arvestatavat sissetulekut (keskmine päevasissetulek, tuginevalt 2023.

a andmetele, XXX eurot). Seega, nagu kohus juba nentis, puudub alus jätta menetluskuludest

osa riigi kanda. Seda enam, et kõik süüdistatavad on täisealised isikud ning ka töövõimelised,

mis võimaldab neil soovi korral ja võimalusel menetluskulude tasumiseks sissetulekut

teenida. Lisaks, arvestades menetluskulude ositi tasumise võimaldamise taotluste puudumist,

ei ole kohtul kohustust nimetatul pikemalt peatuda. Kohus märgib siiski, et juba käsitletu ei

õigusta süüdistatavatele menetluskulude ositi tasumise võimaluse andmist. Seejuures ei pea

kohus menetluskulude ositi tasumise võimaldamist I. Valge ja S. Bergi puhul põhjendatuks

ka seetõttu, et osamaksete tegemine võib neil vangistuses raskendatud olla. Seega mõistab

kohus I. Valgelt menetluskuluna välja 7259,80 eurot, S. Bergilt 4197,08 eurot ja K.

Mihhailovilt 4599,68 eurot. Süüdistatavatel tuleb neile välja mõistetud menetluskulud tasuda

ära tavapärases korras, s.o 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

VIII

76. Kohtuliku uurimise käigus esitati kohtule 12 DVD plaati. Neile on salvestatud

tunnistaja videosalvestis, häirekeskuse kõne ja vormikaamerate U15694 ning patrullsõiduki

6477 pardakaamera salvestised. Lisaks veel sündmuskohal XXX, Tartu tehtud fotod ning

sõiduki Audi A8 reg.nr XXX läbivaatuse raames tehtud ja selle asitõendi vaatluse juurde

kuuluvad fotod. Ühtlasi on neile plaatidele salvestatud ka XXX, Tartu turvakaamera salvestis,

XXX, Tartu trepikoja kaamerasalvestised ning Tartu linnakaamerate salvestised. Tulenevalt

Riigikohtu praktikast7, on antud salvestised KrMS § 1601 lg 2 alusel kohtutoimiku osaks ja

nende kriminaalasja materjalide jätmine ei eelda seetõttu kohtult eraldi otsustust. Seda enam,

et antud salvestiste näol ei ole tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja,

dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5

nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. Seega ei tee kohus käesoleva

otsuse resolutiivossa eraldi märget, et nimetatud DVD plaadid (kokku 12 tükki) tuleb neile

salvestatuga jätta kriminaalasja juurde.

77. Hoiule võtmise akti nr 24ATH31639 alusel on Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas

hoiul pakendid nr 1, 5 ja 9-16 DNA proovidega, sündmuskohajälgede kaart kahe

silikoonpastaga valmistatud jäljendiga (pakend nr 6) ja 2 želatiinkilet jalatsijälgedega (pakend

nr 7). Samuti on hoidlas akti nr 24ATH30731 alusel hoiul pakendis nr 4 asuvad kaks

želatiinkilet jalatsijälgedega. Vastavalt prokuröri taotletule tuleb eelnimetatu kohtuotsuse

jõustumisel jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlasse.

78. Hoiule võtmise akti nr 24ATH31639 alusel on Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas

hoiul raud- ja sõrgkang (mõlemaid 1), läbipaistev tõmblukuga suletav kott, milles 6 punti

erinevaid lukuvõtmeid (kokku 27 võtit), lõiketangid Wiha, 10 muukviili, helesinist värvi kott,

milles 6 punti erinevaid lukuvõtmeid ja üks eraldi võti (kokku 65 võtit), helesinist värvi

tekstiilkindad ja musta värvi tekstiilist silmade avaga müts. Kohus nõustub prokuröriga, et

nimetatu kuulub KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerimisele ning kohtuotsuse jõustumisel KrMS

§ 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

79.

16.08.2024. a vaatlusprotokollis vaadeldi I. Valgelt 03.08.2024 kinnipidamise käigus

ära võetud nutitelefoni Xiaomi Redmi 8A (M1908C3KG; pakend nr LT8589304), sülearvutit

Lenovo ThinkPad X270 (pakend nr (00)340167370596918159) ja nutitelefoni Samsung

Galaxy A33 (SM-A336B) (pakend nr 1518748) ning nendes olnud andmed kopeeriti, tehti

andme- ja raportfailid. Need on hoiul PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas. Kohus on

seisukohal, et eelnimetatud andmekandjate vaatluse käigus tehtud koopiafailid kuuluvad

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele.

80. Hoiule võtmise akti nr 24ATH31639 alusel on Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas

hoiul 5 heledast metallist münti ja Telia SIM kaart koos SIM kaardi pakendiga, mis leiti ja

võeti ära 03.08.2024 sõiduki Audi A8 reg.nr. XXX läbivaatuse käigus. Eelnimetatu tuleb

7 Riigikohtu 20.06.2022. a otsus nr 1-20-6745, p 77 koos viidatud praktikaga

kohtuotsuse jõustumisel tagastada I. Valgele KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.

IX

81. KrMS § 38 lg 5 p-de 1, 2 kohaselt on füüsilisest isikust kannatanul õigus saada teavet

kuriteos kahtlustatava vahistamisest ja taotleda, et ohu korral teavitatakse teda vahistatu

vabastamisest, välja arvatud juhul, kui selle teabe edastamine tekitaks kahju kahtlustatavale

ning taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või

kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule.

82. Kannatanu K.-L. V. avaldas kohtuistungil, et soovib teavitust I. Valge vahi alt

vabastamise, ennetähtaegse vabastamise ja kinnipidamisasutusest põgenemise kohta e-posti

aadressil XXX. Kannatanu K. L. soovis, lisaks eelnimetatud teavitustele, ka teavitust I. Valge

vahistamise kohta e-posti aadressil XXX. Kannatanud E. V. ja E. A. teavitusi ei soovinud.

Kuivõrd kohus tegi kindlaks, et I. Valge süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi

on tõendatud, on kannatanutel õigus saada taotletud teavet ning K. L. V. ja K. L.

teavitamissoovid tuleb kajastada kohtuotsuse resolutiivosas.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marju Persidskaja

kohtunik