2-25-5196/16 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

P a n k r o t i m ä ä r u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Määruse tegemise aeg ja koht

26. mai 2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-5196

Tsiviilasi

Võlgnike K. E. ja E. E. ühine maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse viis

Võlgnik 1 K. E. (isikukood XXX)

Võlgnik 2 E. E. (isikukood XXX)

Pankrotihaldur/usaldusisik Y.S

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K. E. ja E. E. ühine maksejõuetuse avaldus.

2. Kuulutada välja K. E. (isikukood XXX ) pankrot 26.05.2025 kell 16:30 ja

algatada K. E. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Kuulutada välja E. E. (isikukood XXX) pankrot 26.05.2025 kell 16:30 ja

algatada E. E. kohustustest vabastamise menetlus.

4. Nimetada K. E. ja E. E. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Y.S

(Advokaadibüroo Y.S & Partnerid, asukoht XXX, tel 5034471, e-post XXX).

5. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 10.06.2025

algusega kell 11:30 Pärnu Maakohtus (Sauna 5, Rapla).

6. Kohustada K. E. ja E. E. ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus-

või kutsetegevuse kohta 10.06.2025 kell 11:30 Pärnu Maakohtusse (Sauna 5,

Rapla). K. E. ja/või E. E. ilmumata jäämisel võib kohus neid trahvida või

kohaldada nende suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

8. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgnike nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgnike

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgnike

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 26.05.2026.

9. Võlgnike

kohustustest vabastamise menetluse

kestel

ei

saa

pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole

pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgnike varale.

10. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise

tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate

esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate

kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

11. K. E. ja E. E. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud

nõuetest võlgnike vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise

tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja

möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui võlausaldajate lõplik nimekiri on esitatud

kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik

pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud,

võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast

õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

12. Pankrotihalduril on õigus esitada Maksu- ja Tolliametile K. E. ja E. E.

tuludeklaratsioonid.

13. Jätta maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud menetluskulud

võlgnike kanda.

14. Määrata usaldusisiku Y.S tasu suuruseks 2275 eurot, millele lisandub

käibemaks 500,50 eurot, kokku 2775,50 eurot.

14.1.

Anda K. E.-le menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 577,50 eurot,

millele lisandub käibemaks 22%, s.o 127,05 eurot, s.o kokku 704,55 eurot ning

maksta see välja riigi vahenditest OÜ Advokaadibüroo Y.S & Partnerid

(registrikood 10872882) arvelduskontole nr XXX AS-is SEB Pank.

14.2.

Usaldusisiku tasust 683,20 eurot (sh käibemaks) jätta K. E. kanda.

14.3.

Anda E. E.-le menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 577,50 eurot,

millele lisandub käibemaks 22%, s.o 127,05 eurot, s.o kokku 704,55 eurot ning

maksta see välja riigi vahenditest OÜ Advokaadibüroo Y.S & Partnerid

(registrikood 10872882) arvelduskontole nr XXX AS-is SEB Pank.

14.4.

Usaldusisiku tasust 683,20 eurot (sh käibemaks) jätta E. E. kanda.

15. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks

tegemisest.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib avaldaja esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.

Sisulised asjaolud

1. K. E. ja E. E. esitasid 03.04.2025 Pärnu Maakohtule ühise maksejõuetusavalduse pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse

kohaselt on maksejõuetusavalduse esitamise põhjuseks erinevad laenud, mis olid võetud

ajal, mil võlgnikel oli sissetulekuks lisaks pensionile ka töötasu. Peale töösuhte lõppu

muutus majanduslik seisund raskeks ja perekonnas tekkis raske seis. Praegu on mõlemad

abikaasad pensionärid ja ei tööta. Võlgnike sissetulekuks on pensionid, K. E.-l 772 eurot

ja E. E.-l 635 eurot, kokku 1407 eurot. Võlgnikel puudub kinnisvara, neile kuulub

mootorsõiduk Toyota Rav4, registreerimismärgiga 769MKJ, väärtusega 1000 eurot, ning

RESPO haagis, registreerimismärk 389YHF, väärtusega 600 eurot. Võlgnikel on

arvelduskontod AS-s Swedbank ja AS SEB Pank. Võlgnike nõuete suhtes on algatatud

kaks täitemenetlust viie kohtutäitur Õnne Pajuri juures, võlgniku märgitud kohustuste

summa kokku 59 148,38 eurot

2. Kohus võttis avalduse menetlusse 14.03.2025 määrusega ja määras K. E. ja E. E.

usaldusisikuks Y.S .

3. Usaldusisik esitas aruande 14.05.2025. Aruandest nähtuvalt on K. E. ja E. E.

sissetulekuteks vanaduspension, K. E. sissetulekuks on igakuine brutosumma 959,24

eurot, millest kuulub kinnipidamisele tulumaks 40,31 ja arest 106,72 eurot kuus ning E. E.

sissetulekuks on igakuine brutosumma 748,86 eurot, millest kuulub kinnipidamisele arest

72,53 eurot kuus. Teisi sissetulekuid võlgnikel ei ole. Võlgnikel on kohustusi vähemalt 66

920,94 eurot, vara maksimaalselt 1600 eurot. K. E. ja E. E. on püsivalt maksejõuetud.

Nad ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgnike

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse tekkimise põhjusena on välja

toodud liigne laenude võtmine, kuid võlgnike suhtes on tehtud ka mitmed jõustunud

kohtulahendid, sh tagaseljaotsused. Kohtulahendite aluseks olevate nõuete tekkimise

aluste kohta võlgnikud usaldusisikule selgitusi esitanud ei ole. Usaldusisikuga võttis

ühendust ühe võlausaldaja tütar, kelle väitel petsid võlgnikud tema emalt raha välja.

Võlgnikele on kuulunud mitmed kinnistud, mis on tänaseks võõrandatud, sh on kaks

kinnistut võõrandatud lähikondsetele. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnike pankrot

tuleks välja kuulutada ja algatada nende kohustustest vabastamise menetlus.

Usaldusisikule ei ole teada asjaolusid, mis oleks aluseks kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest keeldumiseks.

Määruse põhjendused

4. Kohus leiab, et võlgnikud on püsivalt maksejõuetud ja nende maksejõuetus ei ole ajutise

iseloomuga. Vastavalt usaldusisiku aruandele on võlgnikel rahalisi kohustusi vähemalt 66

920,94 eurot, mis ületavad olulises määras nende vara ja sissetulekuid ning see olukord ei

ole avalduses toodu ja usaldusisiku aruande kohaselt ajutise iseloomuga.

5. Kohus, arvestades, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnikud, kes on taotlenud

pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab

võlgnike varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgnike kohustustest

vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule (FiMS § 15 lg

9). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha

tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb

võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Kohus on seisukohal, võlgnikke tuleb

kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja

majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FiMS § 18 lg 8).

6. Kohus nimetab pankrotihalduriks Y.S , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele.

7. FiMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3

nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2

nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi

algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse

eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi

pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo,

kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist

või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke

andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt,

kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus

on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku

kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku

nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate

nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara

raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma

käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

8. Praegusel juhul puuduvad kohtule kättesaadava teabe alusel FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud

võlgnike kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Eeltoodust

tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgnike kohustustest vabastamise menetluse.

9. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku

ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

10. Kohus on seisukohal, et Y.S on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi

võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene

aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule

pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus

ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku

aruanne esitada hiljemalt 26.05.2026.

11. Kohus selgitab:



PankrS § 36 lg 6 järgi võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara

arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS §

44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS §-d 47

lg-d 1 ja 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib

menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest. (FiMS § 49 lg 9).

12. PankrS § 33 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse kohtu nimi, määruse

tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate

esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude

tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule

võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

13. Menetluskulud. FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse

välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega

seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja

läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on

pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg

2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel

kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga,

tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta

tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgnike kantud

menetluskulud võlgnike kanda.

14. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes

2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel.

Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku

kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).

Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

15. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse

arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja

riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär

summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11

sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse,

välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana

ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri

tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja

büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot (ilma käibemaksuta).

16. Usaldusisik on teinud mõlema võlgniku osas tööd kokku 17,5 tundi. Kohus leiab, et

arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on

usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisik on tasu

arvestamisel aluseks võtnud tunnitasu ülemmäära 177,20 eurot, millele lisandub

käibemaks. Kohtu hinnangul ei ole usaldusisiku tasu arvestamisel käesoleval juhul

põhjendatud lähtuda tunnitasu ülemmäärast. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 teisele lausele

arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et senist menetlust ei saa pidada keskmisest

oluliselt mahukamaks ega keerulisemaks. Usaldusisiku aruandest ei nähtu, et võlgnikud

oleksid usaldusisikuga suhtlemisest kõrvale hoidunud või muul viisil usaldusisiku

ülesannete täitmist raskendanud. Samuti ei nähtu usaldusisiku aruandest muid asjaolusid,

mis annaksid alust arvata, et käesolev menetlus on keskmisest mahukam ja/või keerukam.

Kohus peab käesoleval juhul põhjendatuks usaldusisiku tunnitasu määra 130 eurot (ilma

käibemaksuta) tunnis, mis mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on

põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 2275 eurot (17,5 x 130), millele lisandub

käibemaks 22% summas 500,50 eurot, kokku 2775,50 eurot.

17. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei

hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär

(sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuigi antud juhul

pankrotimenetlus ei rauge, on olemas kõik eeldused nimetatud sätete kohaldamiseks

summa ja hüvitamise osas, sest raugemist takistab üksnes FiMS § 45 g-s 2 sätestatu, s.t

kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning just seetõttu on kohus pankroti välja

kuulutanud. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi

vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise

korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

18. Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri

tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud

tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise

täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

19. Kuna menetluses ei jätku võlgnike varast vajalikeks väljamakseteks, taotleb usaldusisik

TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi

kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata

võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183

lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku

tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda

menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole

põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei

saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei

või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär,

sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse

üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest

pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest

vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

20. Käesoleval juhul on usaldusisik esitanud tasuarvestuse mõlema võlgniku osas ühiselt,

võttes arvestuse aluseks kokku 17,5 töötundi. Kuna usaldusisik ei ole välja toonud, milline

oli tööajakulu kummagi võlgniku osas eraldi, siis eeldab kohus, et tehtud toimingute

ajakulu jagunes võlgnike vahel võrdselt, s.t kummagi võlgniku osas tehtud toimingute

ajakulu oli 8,75 tundi (17,5 : 2). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus

on 2 x 8,75 tunni eest (pooltunde 2 x 17,5 x 33 eurot) kokku 1155 eurot. PankrS § 23 lg 4

kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui

on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga

ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasu 1155 eurot,

millele lisandub käibemaks (22%), s.o kokku 1409,10 eurot, hüvitada riigi vahenditest.

Kõnealune summa jaguneb võlgnike vahel võrdselt, s.t kumbki võlgnik saab menetlusabi

704,55 euro ulatuses (sh käibemaks). Ülejäänud usaldusisiku tasu tuleb välja mõista

võlgnike pankrotivarast.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik