2-24-142932/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-142932

Tsiviilasi

Rediem Capital AB hagi K. T. (T.) vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

1625,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Rediem Capital AB (välismaa registrikood 559310-

4697), lepinguline esindaja A. L.

Kostja K. T. (isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista K. T.lt Rediem Capital AB kasuks K. T. ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali

vahel 11.05.2023 sõlmitud krediidikontolepingust tulenev põhivõlgnevus 1292,05 eurot, võla

sissenõudekulud 15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 28.12.2023 kuni 25.05.2025

eest summas 218,81 eurot ja alates 26.05.2025 viivis põhivõlgnevuselt (1 292,05 eurot) VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud K. T. kanda.

4. Välja mõista K. T.lt Rediem Capital AB kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 315 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 134,20 eurot (sh käibemaks).

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

6. Toimetada tagaseljaotsus K. T.le avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise

avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb

kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Rediem Capital AB (hageja) esitas 25.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse K. T.lt (kostja, võlgnik) 1 926,92 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 14.01.2025

määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas

hagiavalduse 30.01.2025.

Hagi aluseks on kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel 11.05.2023 sõlmitud

krediidikontolepingust tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg

1292,05 eurot, sissnõudmisega seotud kulu 15 eurot ja viivis 173,42 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt

välja mõista põhivõlalt edasiulatuvalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise

päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 10.02.2025 kohtumäärus asja menetlusse

võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 25.03.2025 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud

kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kätte toimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise

tähtaeg oli 20 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte

avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab,

et hagi on õiguslikult põhjendatud.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

4. Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks kostja ja TF Bank

AB (publ.) Eesti filiaali vahel 11.05.2023 sõlmitud krediidikontolepingust tulenev võlgnevus. Hageja

nõuab kostjalt kohustuse täitmist, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Hagiavalduse kohaselt ei ole

hagejal esitada piisavalt veenvaid tõendeid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta ning

hageja esitas hagis nõude arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjega selliselt, et lepingust ei tekkinud

kõrvalkohustusi. Hagi kohaselt ei arvesta ega nõue hageja kõrvalnõudeid, hageja nõuab ainult

väljamakstud põhivõla tagastamata jääki, sissenõudmisega seotud kulusid ja viivist sissenõutavaks

muutunud summadelt seaduslikus määras. Hageja viitab, et nõue oleks VÕS § 408 lg 4 alusel

samasugune ka lepingus avaldamiseks kohustuslike andmete puuduste korral. Kõrvalnõuete

äralangemisest tulenevalt oli kostjal ainult maksegraafikus märgitud põhiosamaksete tasumise

kohustus. Kostja tasus lepingu täitmiseks ainult kaks makset, kogusummas 146,95 eurot (20.07.2023

summa 71,95 eurot + 18.08.2023 summa 75eurot). Hageja loeb laekumised põhiosa tagastamiseks,

seega nendega said täielikult kaetud maksegraafikus märgitud 10.07.2023 – 10.09.2023 maksete

põhiosa summad ning osaliselt, 28,09 eurot ulatuses ka 10.10.2023 makse põhiosa. 10.10.2023 makse

põhiosast jäi tasumata 2,06 eurot. Kõik ülejäänud lepingust tulenevad kohustused alates 10.11.2023

maksest jäid täies ulatuses täitmata. 24.12.2023 ütles laenuandja laenulepingu üles ning nõudis kogu

laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist. Hageja toob välja, et lepingu ülesütlemise eelse

seisuga oli maksegraafikus sätestatud summasid arvestades sissenõutavaks muutunud ja osaliselt või

täielikult tasumata maksegraafiku kolme kuu (põhiosa) maksed (10.10.2023 – 10.12.2023),

alternatiivse arvestuse kohaselt 4 kuu (põhiosa) maksed (10.09.2023 – 10.12.2023), mistõttu

ülesütlemine oli põhjendatud ja kehtiv ka vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva kohustuse

rikkumise tagajärge arvestades.

Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks väited kostjale laenu väljamaksmise kohta ning hageja väited

kostja tagasimaksete kohta. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt,

arvestades kõik kostja poolt tasutu põhivõla katteks. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja põhivõla

nõude ning mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel välja 1

292,05 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisele järgnenud neljandast

päevast, s.o alates 28.12.2023. Kohus selgitab, et ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise

korral on õigus saada tasumata põhivõlalt viivist. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab

kostjalt VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 alusel välja viivise perioodi 28.12.2023 –

25.05.2025 eest 218,81 eurot ja edasiulatuvalt alates 26.05.2025 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest,

sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise

tagamiseks. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue kuulub rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

5. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS §

162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse

tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt

kostja kanda.

6. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.

Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 1625,07 eurot. Hagiavalduse esitamise ajal

kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 2 000 eurot tasuda

riigilõiv summas 315 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja

mõista tasutud riigilõiv 315 eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. TsMS § 484² kohaselt määrab kohus maksekäsu

kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva

seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu

rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud

menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt

välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud

134,20 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja ja esindaja vahel

kokkulepitud õigusabiteenuse hind hagi koostamise eest 110 eurot, edasiste toimingute eest 80 eurot

tund (lisandub käibemaks). Hageja menetluskuluks on hagiavalduse koostamiseks kokku lepitud

õigusabiteenuse hind summas 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada. Kohus leiab, et hagejale osutatud

õigusabiteenuse tunnihind on mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva

tsiviilasja mahtu ja keerukust ning seda, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on

põhjendatud õigusabikulu 134,20 eurot (koos käibemaksuga).

7. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse

alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja

mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik