2-19-382/124 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. mai 2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-19-382 (menetlus nr 5)

Tsiviilasi

Võlgniku F.I kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Ärakuulamine

Võlgnik: F.I, isikukood XXX, elukoht XXX, XXX

Võlausaldajad:

1. Kohtutäitur Heimo Vilpuu

2. Kohtutäitur Kersti Kaljula

3. OÜ Blaumont Invest, registrikood 11176328

4. Aktsiaselts Lowell Eesti (kustutatud) (end. Lindorff

Eesti AS)

5. Telia Eesti AS, registrikood 10234957

6. Aktiva Finance Group OÜ (end. OÜ Aktiva Finants),

registrikood 10746479; esindaja Sigrid Rahkema

7. Elisa Eesti AS (end. Starman AS), registrikood

10069659

24.04.2025 kell 14.00 Rapla kohtumaja

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada F.I kohustustest vabastamise menetlus.

2. Vabastada F.I (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3. Vabastada F.I enda usaldusisiku kohustustest.

4. Jätta menetluskulud võlgniku F.I kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad

menetluskuuluvad puuduvad.

5. Avaldada F.I pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise teade

väljaandes Ametlikud Teadaanded

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

2-19-382

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võivad võlausaldajad, usaldusisik ja võlgnik esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 10.04.2019 kohtumäärusega kuulutati välja võlgniku F.I pankrot ning

pankrotihalduriks nimetati M K. 06.02.2020 määrusega lõpetati võlgniku

pankrotimenetlus raugemise tõttu ning haldur vabastati kohustustest. Võlgnik esitas

09.01.2019 avalduse kohustustest vabastamiseks ning kinnitas, et talle ei ole teada

asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja kohustub täitma

pankrotiseaduses (PankrS) § 173 nimetatud kohustusi (I kd, tl 2). 06.02.2020 määrusega

algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgniku ennast täitma

usaldusisiku kohustusi.

2. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused (II rahuldamisjärgu nõuded) olid

kokku summas 16 589,74 eurot (I kd, tl 83 pöördel).

3. Esitatud aruanded.

3.1 Võlgnik esitas 31.03.2021 esimese aruande perioodi 16.03.2020 kuni 16.03.2021 osas

(I kd, tl 98-125). Võlgnik märgib aruandes, et töötab alates 07.05.2020

puhastusteenindajana S K OÜ-s. Aruande lisana esitatud töölepingu kohaselt, on

leping sõlmitud määramata tähtajaks (I kd, tl 100). Võlgnikul on üks ülalpeetav,

alaealine laps (9a). Võlgnik märgib enda sissetulekuteks töötasu 600 eurot,

töövõimetushüvitis 260 eurot ja peretoetus 79 eurot. Võlgnikul vara puudub.

Väljamakseid võlausaldajatele tehtud ei ole. Võlgniku esitatud Swedbank AS konto

XXX väljavõttest perioodil 16.03.2020 - 16.03.2021 nähtub, et võlgnikule on

laekunud töövõimetushüvitis juunis ja juulis 2020 summas 174,45 eurot (I kd, tl 105).

AS SEB panga konto XXX väljavõttest (I kd, tl 106-121) perioodil 16.03.2020 –

16.03.2021 nähtub, et võlgnikule on 24.03.2020 laekunud 2019 aasta

tulumaksutagastus 448,20 eurot ja 05.03.2021 2020 aasta tulumaksutagastus 372,76

eurot, igakuiselt peretoetus 79,18 eurot, 06.04.2020 Kohila valla toetus 265,82 eurot,

igakuiselt töövõimetoetus kuni 263,11 eurot ning töötasu kuni 704,62 eurot kuus.

3.2 Võlgnik esitas 11.02.2025 teise aruande perioodi 01.01.2021 kuni 08.12.2021 osas (I

kd, tl 130-133). Võlgnik märgib, et tal on üks ülalpeetav, alaealine laps (10a). Aruande

kohaselt töötab võlgnik alates 10.01.2022 OÜ-s P G kokana ja klienditeenindajana. S

K OÜ-s töötas võlgnik perioodil 07.05.2020 kuni 06.05.2021. Võlgnik märgib enda

sissetulekuteks pensioni, peretoetuse, pensionikeskuselt saadud 3060,30 eurot (II

pensionisammas), töötasu ning töövõimetus toetuse. Võlgnik esitas 28.02.2022

väljavõtte 2020 tagastatava tulu kohta summas 372,76 eurot (tuludeklaratsioon) (I kd,

tl 136-137). 28.03.2022 esitas võlgnik P G OÜ-ga sõlmitud töölepingu, mille kohaselt

on leping sõlmitud tähtajatult alates 10.01.2022 (I kd, tl 138-141).

3.3 Võlgnik esitas 25.07.2023 kolmanda aruande perioodi 01.04.2022 kuni 01.04.2023

osas (I kd, tl 154-176). Võlgnik märgib aruandes, et on töötu, vara puudub ning tal on

üks ülalpeetav, alaealine laps. Võlgnikul vara puudub. Võlgnik märgib, et ei ole

saanud tegeleda tulutoova tegevusega tulenevalt tema tervisest. Väljamakseid

võlausaldajatele tehtud ei ole. Aruandele lisatud Töötukassa tõendist nähtub, et

võlgnik on töötuna registreeritud alates 26.07.2022 (I kd, tl 155). Võlgnik aruandes

eraldi oma sissetulekuid ei märgi, kuid esitab pangakontode väljavõtted. SEB panga

konto XXX väljavõttest (I kd, tl 159-176) perioodil 01.04.2022 kuni 01.04.2023

nähtub, et võlgnikule laekus 23.03.2023 2022 aasta tulumaksutagastus 333,89 eurot,

töövõimetoetus igakuiselt kuni 288,55 eurot, töötasu 2022 aasta märtsis 500 eurot,

2-19-382

aprillis 506 eurot, mais 255 eurot, juunis 445 eurot, peretoetus kuni jaanuar 2023 660

eurot kuus ning alates veebruar 2023 80 eurot kuus, töövõimetushüvitis igakuiselt kuni

249,14 eurot.

3.4 Võlgnik esitas 29.04.2024 neljanda aruande perioodi 02.04.2023 kuni 02.04.2024 osas

(I kd, tl 185-190). Võlgnik märgib aruandes, et tervislik seisund ei võimalda tal tööl

käia. Võlgnikul on üks ülalpeetav, alaealine laps (12.a). Võlgnik märgib enda

sissetulekuteks (kuude lõikes erinev) töövõimetustoetuse, pensioni, peretoetuse, valla

toetuse, poja toetuse, töötukassa toetuse. Võlgnikul vara puudub. Võlgnik märgib, et

maksab kohtutäitur Õ P’ile ositi 10 eurot kuus (halduritasu). Väljamakseid

võlausaldajatele tehtud ei ole. Võlgnik esitas 07.05.2024 oma SEB konto XXX

väljavõtte perioodi 02.04.2023 – 02.04.2024 osas (II kd, tl 1-25). Konto väljavõttest

nähtub, et võlgnikule laekus 11.03.2024 tulumaksutagastus 2023 aasta eest 124,58

eurot, töövõimetoetus kuni 328,66 eurot kuus, igakuiselt peretoetus 80 eurot, Kohila

valla toetus kuni 307,50 eurot kuus. 14.05.2024 esitas võlgnik Töötukassa tõendi,

2023 aasta tuludeklaratsiooni ning tervisliku seisundi andmed (II kd, tl 28-35).

16.05.2024 esitas võlgnik oma väljaminekute loetelu, mille alusel on võlgniku

väljaminekuteks ühes kuus 688,91 eurot (II kd, tl 62-63). 14.05.2024 Töötukassa

väljastatud tõendi, millest nähtub et võlgnik on töötuna arvel alates 26.07.2022 (II kd,

tl 29). 28.05.2024 esitas võlgnik oma Swedbank AS kontode väljavõtted, milledest

nähtuvalt on kontode jääk 0 eurot (II kd, tl 65-67).

3.5 Võlgnik esitas 20.03.2025 lõpparuande perioodi 03.04.2024-06.02.2025 osas (II kd, tl

78-122). Võlgnik märgib, et alates 08.08.2024 töötab ta L OÜ-s tootmistöölisena

(rendilepingu alusel). Võlgnikul on üks ülalpeetav, alaealine laps. Võlgniku

sissetulekuks on sotsiaaltoetused ja töötasu. Võlgnik märgib, et maksab kohtutäitur Õ

P’ile ositi 10 eurot kuus (halduritasu), mille jääk on 358,84 eurot. Võlgnik esitas koos

aruandega enda SEB panga konto XXX väljavõtte perioodi 03.04.2024 – 06.02.2025

osas (II kd, tl 80 – 122). Konto väljavõttest nähtub, et võlgnikule laekub

töövõimetoetus igakuiselt kuni 363,47 eurot, Kohila valla toetused, igakuine

peretoetus 80 eurot ning töötasu 2024 augusti eest 163,77 eurot, september 230,78

eurot ja oktoober 315,26 eurot. Võlgnik esitas 23.03.2025 enda 2024. aasta

tuludeklaratsiooni, mille alusel on tagastatav tulumaks 0,07 eurot (II kd, tl 124-126)

ning sõlmitud käsunduslepingu tööandja L OÜ-ga perioodiks 01.01.2025 – 31.12.2025

(II kd, tl 127-132).

4. Kohus edastas võlgnikule 11.02.2025 kohtunõude kus märkis, et võlgnikul tuleb esitada

lõpparuanne ning tal tuleb eelnevalt esitatud aruannete osas esitada täiendavaid selgitusi

ning tõendeid. Võlgnik esitas 20.03.2025 lõpparuande koos lisadega, kuid eelnevate

aruannete osas selgitusi ega tõendeid ei esitanud. Kohus määras võlgnikule 25.03.2025

kirjaga uue tähtaja puuduolevate selgituste ning andmete esitamiseks. Võlgnik esitas

kokkuvõtte oma tulude osas, mille kohaselt oli võlgniku tulu perioodil 2024 aasta aprill

kuni 2025 aasta veebruar kokku 11 091,30 eurot (II kd, tl 134-137). Võlgnik esitas

Töötukassa 13.03.2025 töövõime hindamise otsuse, millest nähtuvalt on võlgnikul osaline

töövõime (II kd, tl 138-141). Võlgnik esitas selgitused, et tema kontod XXX konto on

suletud ja XXX on tema lapse oma, mille väljavõtet talle ei väljastata (II kd, tl 142).

5. Võlausaldajate seisukohad.

5.1 Kohtutäitur Heimo Vilpuu esitas seisukoha 08.04.2025 ning märgib, et jätab võlgniku

kohustustes vabastamise kohtu otsustada (II kd, tl 153)

5.2 Telia Eesti AS märgib oma 08.04.2025 vastuses, et neil võlgnevus puudub ning

vastuväiteid kohustustest vabastamise osas ei ole (II kd, tl 154).

5.3 Elisa Eesti AS märgib oma 08.04.2025 vastuses, et neil puuduvad täitmata kohustused

(II k, tl 155).

2-19-382

5.4 Kohtutäitur Kersti Kaljula esitas seisukoha 08.04.2025 ning kinnitab, et võlgnik ei ole

kohustustest vabastamise menetluse jooksul täiturile võlgnevust tasunud, mis on

08.04.2025 seisuga 360,57 eurot. Kohtutäitur palub lahendada võlgnik F.I

kohustustest vabastamise taotluse kohtul (II kd, tl 156-158).

5.5 Aktiva Finance Group OÜ esitas seisukoha 16.04.2025 (II kd, tl 160-169).

Võlausaldaja hinnangul on võlgnik süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 ja lg-s 2

sätestatud kohustusi, kuivõrd pole üles näidanud tahet leida mõistlikult tulutoov

tegevus ega ka vajalikku teavet, mistõttu tuleb võlgnik jätta kohustustest vabastamata.

Menetluse kestel võlgnik võlausaldajale makseid teinud ei ole.

5.6 Võlausaldaja OÜ Blaumont Invest ei ole kohtule seisukohta esitanud.

6. Kohus määras ärakuulamise aja ja kutsus võlgniku Rapla kohtumajja ärakuulamisele

24.04.2025 kell 14.00. Ärakuulamisel palus võlgnik enda kohustustest vabastamist.

Võlgnik selgitas, et 2021 võttis välja II samba pensionifondi, millest saadud rahaga

remontis korteri. Võlgniku sõnul oli korteri remont hädavajalik, kuna korteris puudus

WC-pott, puudus äravool ning vannituba. Võlgnik märgib, et keegi ei ole talle selgitanud

või teavitanud, et oleks pidanud tegema pensionifondist saadud rahast võlausaldajatele

väljamakseid. Võlgnikul on üks ülalpeetav, alaealine laps. Võlgnik käib tööl siis kui

tööandjal teda vaja on. Võlgniku tervislik seisund ei ole tal võimaldanud tööl käija.

Võlgnik on olnud töötuna arvel ning otsinud tasuvamat tööd. Võlgnik leiab, et

kohustustest vabastamise menetluse pikendamise puhul ei ole tal endiselt võimalik

võlausaldajatele makseid teha.

7. Kohus palus võlgnikul selgitada, kelle korteri remondiks raha kulus ning mis oli tehtud

tööde maksumus. Võlgnik esitas kohtule fotod remontivajavast korterist ning selgitas, et

tegemist oli võlgniku pojale kuuluva korteriga, mis vajas kapitaalremonti. Võlgnik

panustas poja korterisse, kuna soovis ise korterisse kolida ning enne sissekolimist vajas

see remonti. Võlgnik märgib, et elab XXX korteris koos oma alaealise lapsega ning on ka

sinna sissekirjutatud. Võlgniku SEB AS pangakonto väljavõttest nähtub, et

Pensionikeskus on võlgnikule teinud 02.09.2021 kande summas 3060,30 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud kohustustest vabastamise menetluses esitatud aruannetega ja nendele

lisatud dokumentidega, tutvunud võlausaldajate seisukohtadega, kuulanud võlgniku

isiklikult ära, on kohus seisukohal, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja

F.I tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

9. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne FIMS-i jõustumist

esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade

ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse

redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta

30. juunini. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise

avaldus enne FIMS-i jõustumist, s.o enne 01.07.2022, siis kohaldab kohus asja

menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseadust (PankrS).

10. Vastavalt PankrS § 2 teisele lausele antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse

kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei

kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest vabanemist. PankrS § 2 teises lauses sätestatu

ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.

11. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

Võlgnik esitas kohustustest vabastamise avalduse 08.01.2019 ning võlgniku kohustustest

2-19-382

vabastamise menetlus algatati 06.02.2020 määruse alusel. Seega lõppes võlgniku

kohustustest vabastamise viie aastane tähtaeg 06.02.2025.

12. Võlgadest vabastamine võib kõne alla tulla eelkõige vaid juhul, kui võlgnik on menetluse

kestel tõesti käitunud nö vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt

täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil

(5-7 aastat) peab võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja

muidugi käima tööl (st tegelema tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid

sissetuleku saamise võimalusi.

13. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele,

kelle majanduslik olukord on eriti raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama

võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks

majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest

vabastamise kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (vt RK

17.04.2013 määrus 3-2-1-46-13, p 11).

14. PankrS § 173 lg 1 tuleneb võlgniku kohustus menetluse ajal tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg-test 2 – 6

tulenevalt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud

tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule ning usaldusisik peab

sellest võlgnikule andma 25%. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 lg 11

kohaselt loetakse sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu,

päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada

andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt

hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku

juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. TMS §

132 lg 1 ja 2 alusel ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga

alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab

seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa

iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul,

kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.

Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on olnud kohustustest vabastamise

menetluse ajal tervisest tulenevatel põhjustel töötu ning Töötukassas ka arvel. Võlgniku

sissetulekuks on olnud enamasti sotsiaaltoetused. Võlgniku on üks ülalpeetav, alaealine

laps. Võlgniku igakuisteks kuludeks on ca 688 eurot. Võlgniku sissetulek on jäänud ühes

kuus alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga. Tulenevalt võlgniku

sissetulekutest ei ole võlgnikul saanud tekkida rahalisi vahendid võlausaldajale tasumiseks.

Kohtule teadaolevalt võlgnikul puudub registrite järgne vara – kinnistud, sõidukid ning

äriühingud. Kohtu hinnangul ei nähtu asjast, et võlgnik oleks mõistetud süüdi

pankrotikuriteos. Võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja esitanud

usaldusisiku aruandeid. Võlgnik on aruannetes esitanud ning kohtu nõudmisel piisavalt

selgitusi temale laekunud summade ja aruande perioodi kulgemise kohta. Samuti on võlgnik

koos aruannetega esitanud kohtule kõik ettenähtud dokumendid oma sissetulekute

kontrollimiseks.

Riigikohus on 30. oktoobri 2019 määruses tsiviilasjas nr 2-11-24696 selgitanud, et võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda

seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-

3606 31.01.2017 tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja

hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita

võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei

ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Tulutoova tegevuse mõistlikkuse

2-19-382

hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 2-11-24696/82, p 18).

Võlgniku poolt esitatud tõendite alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute

vastavuses tegelikkusele. Ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik varjaks oma vara või

tegelikke sissetulekuid kohtule esitatud ei ole. Töötukassa 13.03.2025 otsusest tulenevalt on

võlgnikul osaline töövõime kuni 18.04.2030. Otsusest tulenevalt on võlgnikul kerge

tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid. Võlgnikul on

mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise

ja ohu tajumise valdkondades, kerge tegutsemispiirang suhtlemise valdkonnas, mille

põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Võlgnikul on energiapuuduse, ärevuse tõttu

piiratud igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamine, muutuste, stressi ja muu vaimse

koormusega toimetulek, väljaskäimine, võõrastega kontakteerumine, mitteametlik

sotsiaalne suhtlus. Arvestades võlgniku tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 5

aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv. Kuna võlgniku puhul on tegemist isikuga kes oma

tervisest tulenevalt ei saa igal alal ja ajal töötada, ei saa võlgnikult mõistlikult oodata

suurema tulu teenimist. Olemasolevast sissetulekust suuremate väljamaksete tegemine

seadnuks ohtu võlgniku võime tagada nii endale kui ka tema alaealisele lapsele minimaalsed

elatusvahendid. Kohus leiab, et hinnates võlgniku PankrS §-st 173 tulenevate kohustuste

täitmist ning konkreetse võlgniku puhul esinevaid erandlikke asjaolusid (võlgnik on osalise

töövõimega ning peamisteks sissetulekuteks on sotsiaaltoetused) ja et võlgnik ei ole oma

kohustusi süüliselt rikkunud, ei esine erandlikke asjaolusid, mis tingiksid võlgniku

kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmise. Kohus möönab, et pensionisamba

väljamakse näol on tegu sissetulekuga ja millest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi. Kohtu

arvates on võlgniku põhjendused 2021 aastal Pensionikeskuselt laekunud II pensionifondist

saadud rahade kasutamine oma eluaseme remondiks põhjendatud ning kohus leiab et

tegemist oli hädavajaliku remondiga, kuna tegemist oli võlgniku ning tema alaealise lapse

elukohaga. Kohus leiab, et kuigi võlgnik võlausaldajale väljamakset pensionisambast

teostanud ei ole, ei ole tegemist tahtliku võlausaldaja huvide kahjustamisega, arvestades

võlgniku tervislikku seisundit ja keerulist majanduslikku olukorda.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik menetluse jooksul kahjustanud võlausaldaja huve PankS §

173 lg 1 mõttes. Maakohus leiab, et konkreetse juhtumi asjaolud annavad aluse võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus lõpetada, vabastades võlgnik kohustustest. Vastupidisele

järeldusele ei anna alust ka võlausaldajate seisukohad menetluse lõpetamise osas.

Kohustustest vabastamise menetluse pikendamine ei ole mõistlik, arvestades võlgniku

elulisi asjaolusid (sh tervislikku seisundit) ning menetluse kestuse pikkust. Ei ole ette näha,

et võlgniku tervis paraneks või sissetulekud suureneksid. Võlgniku alaealine laps on alles

13 aastane ning teine vanem on surnud. Seega ei lõppe võlgnikul ka niipea

ülalpidamiskohustus. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik hoidnud teadlikult ning

eesmärgipäraselt kõrvale PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustustest.

15. Kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad

pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate

nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1).

16. TsMS § 175 lg 6 alusel määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest

vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.

17. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).

18. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud F.I pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

2-19-382

19. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab F.I kohustustest vabastamise menetluse, tuleb F.I vabastada enda

usaldusisiku kohustustest kohustustest vabastamise menetluses.

Menetluskulud

20. Menetlust lõpetavas määruses märgib kohus TsMS § 173 lg 1 kohaselt menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1

järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib

kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline,

kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

21. Kohus algatas võlgniku kohustusest vabastamise menetluse võlgniku avalduse alusel,

kelle huvides tehakse lahend. Kohtu hinnangul on võlgnik TsMS § 172 lg 1 kohaselt

menetluskulusid kandma kohustatud isikuks. Seetõttu kohus jätab menetluskulud võlgniku

kanda.

22. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

23. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et võlausaldajad oleks teinud toiminguid, millega

kaasneksid võlausaldajatele menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajatel

menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud seega puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik