2-24-147409/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-24-147409

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.mai 2025.a Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-147409

Tsiviilasi

O. A. hagi O. A. vastu elatise saamiseks

Tsiviilasja hind

2589,48 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: O. A. (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: A. S. (isikukood XXX, e- post:

XXX)

Hageja lepinguline esindaja: H. K. (e-post: XXX)

Kostja: O. A. (isikukood XXX, e-post: XXX)

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 14.05.2025.a, osalesid hageja seaduslik

esindaja, hageja lepinguline esindaja ja kostja

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista O. A.’lt (isikukood XXX) elatis lapse O. A. (isikukood XXX) kasuks

kuni O. A. täisealiseks saamiseni igakuiselt

alates 31.12.2024.a miinimumsummas 287 eurot 72 senti ja

alates 01.04.2025.a miinimumsummas 301 eurot 74 senti;

elatise summa (baassumma + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast - 50% lapsetoetusest) muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Elatis tuleb tasuda iga kuu 10.kuupäevaks A. S. (isikukood XXX) arveldusarvele

nr EEXXX selgitusega „O. elatis“ ja märkides kalendrikuu ning aasta, mille eest

elatist tasutakse.

4. Menetluskulude jaotus

2-24-147409

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kulud jäävad poolte endi

kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib

apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

1. O. A. oma seadusliku esindaja A. S. kaudu esitas 30.12.2024.a maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ja 31.01.2025.a hagiavalduse O. A. vastu alammääras elatise saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt lõppes hageja vanemate kooselu 2019.a. Peale lahkuminekut

prooviti rakendada ka vahelduva elukohaga elukorraldust, kuid erinevatel põhjustel see

ei toiminud ja sellest valikust loobuti. Viimased aastad on laps elanud püsivalt oma ema

juures ja kohtunud isaga peamiselt nädalalõppudel. Lapse püsiv elukoht on Tallinnas ja

lapse isal Saaremaal.

25.11.2024.a sõlmisid vanemad perelepituse raames vanemluskokkuleppe, mille järgi on

lapse põhielukoht ema kodus ja isa juures viibib laps üle nädala nädalavahetustel reedest

pühapäevani. Kokkuleppe kohaselt veedab laps vaheajad sügisel (s.o oktoobris),

jõuludel (s.o detsembris), talvel (s.o veebruaris) ja kevadel (s.o aprillis) vaheldumisi

ühel aastal emaga, teisel aastal isaga. Suvevaheajal veedab laps mõlema vanemaga kaks

järjestikkust nädalat vastavalt vanemate kokkuleppele.

Hageja ja kostja suhtlevad reeglina suhtluskorra alusel, mille kohaselt viibib laps isa

juures üle nädala nädalavahetustel reede õhtust pühapäeva õhtuni (s.o 4 ööpäeva kuus).

Kokkuleppe järgi veedab isa lapsega 2025.aasta näitel täiendavalt kevadise koolivaheaja

(s.o 7 ööpäeva) ja 2 järjestikust nädalat suvel (s.o 14 ööpäeva) – seega veedab isa

lapsega kümnel vaheaegadel täiendavalt 21 ööpäeva (7 + 14 = 21) ehk kokku 61

ööpäeva aastas. Sellest lähtuvalt veedab isa lapsega aasta lõikes keskmiselt 5,1 ööpäeva

ühes kalendrikuus. Lähtuvalt eeltoodust, elatise vähendamine PkS § 101 lõik 6 alusel

põhjendatud ei ole.

Enne lapse koolitee alustamist 2023.a sügisel veetis isa lapsega rohkem aega koos,

kohati ka võrdse osa ajast ja vanemad andsid lapsele ülalpidamist kas vahetult või

omavahel kulusid jagades. Kui laps läks kooli ja isa asus Saaremaale elama, ei olnud

selline ülalpidamise andmise viis enam mõistlik ega põhjendatud. Lapse ema on sellest

ajast saadik üritanud saada lapse isaga kokkuleppele elatise tasumiseks, kuid kahjuks

tulutult. Hageja alaline elukoht on 2023.aasta sügisest saadik olnud katkematult hageja

seadusliku esindaja juures ja hageja igapäevased ülalpidamiskulud on olnud tema ema

kanda. Hageja ülalpidamiseks on vajalik teha igapäevaselt kulutusi eluasemele, toidule,

koolile, riietele-jalanõudele ja muule vajalikule. Lähtuvalt eeltoodust, on hageja

seaduslik esindaja sunnitud hagejale elatisraha väljamõistmiseks kohtu poole pöörduma.

2. Hageja nõue:

Välja mõista O. A.lt O. A. ülalpidamiseks alates 30.12.2024.a kuni O. A. täisealiseks

saamiseni välja igakuine elatis summas 287,72 eurot (s.o baassumma 272,76 eurot,

millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud

pool lapsetoetusest ehk 40 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil.

Määrata, et igakuine elatis tuleb tasuda iga jooksva kuu eest 10. kuupäevaks A. S.

pangakontole nr EEXXX.

Kostja seisukohad

3. Kostja O. A. esitas elatise nõudele maksekäsu kiirmenetluses vastuväite. Maksekäsu

2-24-147409

kiirmenetluse vastuväidet soovis O. A. kasutada kostja vastusena ka hagimenetluses.

Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. 25.11.2024.aastal sõlmitud vanemlusleppes A. S.

ei nõustunud jagama lapse kasvatamisega seotud majanduslikku vastutust vanematele

võrdse summa ulatuses eri valdkondade vahel. Kostja tasub igakuiselt elatist hageja ema

esitatud rahataotluse alusel. A. S. saadab sõnumiga kostja osa kohta summa, mis

eelmisel kuul lapsele kulus. Muu, näiteks rõivad-jalatsid on ema ja isa kodus eraldi ning

neid kulusid üldjuhul ei jagata va kooliriided. A. S. keeldub tehtud kulutusi selgitustega

kirjeldamast ja tšekkidega tõestamast. Lapse isal ei ole usku, et A. S. antud rahalises

nõudes (287,72 eurot) ise samaväärse vanemana samas rahalises ulatuses panustab.

Nõude esitamine on A. S. püüe saada hõlptulu. Lapse isa toetab perelepituses saadud

ettepanekut määrata lapsele päevaraha ning jätkata selle kaudu lapse ülalpidamiskulude

katmist. Päevaraha peab mõlemale vanemale olema jõukohane ja võrdne, sest kingid ja

väljasõidud jms kulud on vastavalt vanemate väärtuste ja majanduslikule võimekusele.

Lahendamata on O.i toiduraha teema, mis oleks päevaraha mõte. Kasvav poisslaps vajab

mitmekesist ning sooja toitu. Sügisel märkas isa O.i kaalulangust võrreldes suvega.

Pikkust sel perioodil ei lisandunud. Nädal ja nädal elukorralduse ajal suuri probleeme ei

tekkinud, sest isa kodus oli lapsel rahulikum elutempo ja lapsele sobilik toit. Kuidas ema

pakutud lahendus kataks ära isa kodus veedetud ajal tekkinud kulud, kui kogu isa lapse

eelarve on ema kontol. Enne kooliiga elas laps ajaliselt võrdselt isa ja ema kodus, isa

tasus pooles ulatuses jooksvad kulud. Isa nõustub põhjendatud ja mõistlikus ulatuses

lapsele kulunud rahast kompenseerima.

Kohtu põhjendused ja järeldused

4. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, rahuldab hageja nõude täielikult.

5. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist

on õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus

määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse

õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka

tema kasvatamise kulutusi.

PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama

paragrahvi alusel arvutatud summa ja lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla

summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse

arvutamise alused; lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma,

mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud

eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel

aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma

ja lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

6. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud hageja kulud alljärgnevalt:

Eluasemekulud

381,25 eurot (eluaseme kogukulu moodustavad üürikulu,

kommunaalkulud ja kindlustus kokku 762,5 eurot kuus, hageja elab emaga kahekesi)

Toidukulu

150 eurot

Riided, jalanõud

50 eurot

Kooliga seotud kulu 25 eurot

Sidekulu

8 eurot

Meelelahutuskulu 20 eurot

2-24-147409

Tervishoid 10 eurot

Kulutused hügieenitarvetele 10 eurot

Kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 35 eurot

Huvitegevusega seotud kulu 76 eurot

Kokku kulu keskmiselt 722,25 eurot kuus

7. Kostja kirjalikust vastusest võib järeldada, et ta on osalenud lapse ülalpidamises.

Kohtuistungil uuritud tõenditest ilmnes aga, et tegelikkuses on isa osalenud eelmisel

aastal lapse ülalpidamiseks 10-15 euroga kuus. Isa seisukohtadest ilmneb, et ta peab seda

lapse ülalpidamiseks ning tal on ootus, et ema lepiks lapsega seotud kulud temaga kokku

ning teataks isale, kui palju tasuda on vaja.

Käesoleval aastal peale hagi esitamist on hageja saanud elatist alljärgnevalt: jaanuar

2025.a 200 eurot, veebruar 2025.a 200 eurot, märts 2025.a 190 eurot.

8. Kostja soov, et lapse kulusid kantakse selliselt, et kumbki pool tasub oma osa, ei ole

tegelikus elus teostatav. Ei ole reaalne, et hageja ema hakkab kõiki lapsega seotud

kulusid alates toidukuludest igapäevaselt teise lapsevanemaga kooskõlastama ning

teisele vanemale sõnumeid saatma, et kui palju tuleb tasuda. Sellisel viisil võivad

vanemad leppida kokku suuremaid ja mitte igapäevaseid kulusid – näiteks jalgratta ost

või sünnipäeva jaoks ruumi rentimine - mitte aga igapäevaseid kulusid.

Kostja hageja isana on kohustatud hagejat üleval pidada. Hageja vajab süüa, riideid ja

kodu iga päev. Selleks, et hageja vajadused saaksid igapäevaselt kaetud, tuleb kostjal

hagejale ülalpidamist anda perekonnaseaduse § 100 lõike 1 esimeses lauses nimetatud

viisil ehk raha perioodiliste maksetena. Hageja nõue elatise saamiseks tuleb rahuldada.

9. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hageja palub määrata

kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et hageja elatis tasutakse hageja seadusliku esindaja

kontole selgitusega iga kuu 10.kuupäevaks.

Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda 10.kuupäeval kalendrikuu eest ette (PkS § 101 lg 4)

hageja seadusliku esindaja pangakontole.

10. TsMS 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kulud jäävad poolte

endi kanda, ei määra kohus neid rahaliselt kindlaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Haide Rimmel

kohtunik