4-25-846/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mai 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-846

Kohtukoosseis

Kohtunik Aulike Salo

Kohtuistungi sekretär

Hanne-Liia Toomeoja

Tõlk

Zemfira Lampmann

Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

V. K. (isikukood: XXX, XXX kodanik, elukoht: XXX

töökoht XXX) väärteoasi liiklusseaduse (LS) 201 lg 2 ja §

242 lg 1 järgi

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna 11. veebruari 2025 üldmenetluse otsus

väärteoasjas nr 2302,25,000456

Istungil osalenud isikud

menetlusalune isik V. K.

kaitsja advokaat Vladimir Sadekov

kohtuvälise menetleja PPA Põhja prefektuuri esindaja T.

R. RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:

1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna 11. veebruari 2025 otsus väärteoasjas nr 2302,25,000456.

2. Menetlusaluse isiku V. K. kaebus jätta rahuldamata.

3. Menetlusaluse isiku V. K. taotlus menetluskulude hüvitamiseks jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Väärteoprotokoll ja kohtuvälise menetleja otsus

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 14. jaanuaril 2025 koostatud väärteoprotokolli kohaselt

heidetakse V. K.le ette, et ta 14. jaanuaril 2025 kell 16.50 Tallinnas, Tulika tänaval liikudes Paldiski

mnt suunas, juhtis mootorsõidukit BMW X5 XDRIVE30D, registreerimismärgiga XXX, ning kasutas

telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. Sõiduki liikumise ajal hoidis telefoni käes. Juhtis

mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki

juhtimiselt kõrvaldatud. Väärteoprotokollist nähtuvalt rikkus menetlusalune isik kirjeldatud tegevusega

liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p-s 1 ning § 90 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud nõudeid ja pani toime LS §

242 lg-le 1 ja § 201 lg-le 2 vastava väärteo.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 11. veebruari 2025 otsusega karistati V. K.t eelpool

nimetatud rikkumiste eest kohaldades KarS § 63 lg 1 LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 1200 eurot.

Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale

3. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles taotleb otsuse

osalist tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

4. Kaebuse kohaselt esitas V. K. 14. jaanuaril 2025, kui ta politsei poolt peatati Tallinnas, Tulika

tänaval, Ukraina juhiloa numbriga XXX. Ta oli ajavahemikul 27. juuli - 27. august kaotanud USA-sse

reisides oma rahakoti, milles oli Ukrainas väljastatud juhiluba. 02. septembril 2024 teavitas V. K.

juhiloa kaotusest PPA-d. Ühtlasi teatas V. K., et esitab taotluse juhiloa taastamiseks Ukraina

saatkonnas või dokumendikeskuses Euroopas. V. K. esitas taotluse uue juhiloa väljastamiseks, tasus ka

riigilõivu. Uus juhiluba väljastati Ukrainas ja ta sai selle Eestis kätte. Nimetatud asjaolud on kinnitatud

ametlikust Ukraina portaalist DIIA 1 saadud informatsiooniga ning on tõendatud DIIA rakenduses

olemasoleva QR-koodiga. Ametlikus portaalis märgitud V. K. kehtiva juhiloa number on sama, mis

V. K. poolt 14. jaanuaril 2025 esitatud juhiloal. Seega omas V. K. 14. jaanuaril 2025 kehtivat Ukrainas

väljastatud juhiluba.

5. Tuginedes eeltoodule leiab V. K., et ta ei ole LS § 90 lg 1 p 1 ja p 3 rikkunud ning puuduvad alused

arvata, et Ukraina juhiluba XXX on võltsitud. Kaitsja taotleb väärteomenetluse lõpetamist V. K. suhtes

LS § 201 lg 2 järgi esitatud süüdistuses väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Menetlus Harju Maakohtus

6. Kohtuvaidlustes jäid kaitsja ja menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja

otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning hüvitada menetlusalusele

isikule valitud kaitsjale makstud tasu.

7. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta vaidlustatud otsus muutmata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälisete menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid.

9. Kuigi kaebuses ei ole vaidlustatud LS § 33 lg 11 p 1 rikkumist, siis kohtuistungil seadis kaitsja

kahtluse alla tõendite olemasolu kõneluse rikkumise kohta, mistõttu võtab kohus esmalt seisukoha

kaitsja etteheite kohta, et ainsaks tõendiks selle rikkumise kohta on menetlusaluse isiku ütlus.

10. Vaidlustatud otsuses on menetlusalusele isikule heidetud ette LS § 33 lg 11 p 1 nõude rikkumist.

LS § 33 lg 11 p 1 näeb ette, et juhil on keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad

segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva

vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes.

11. V. K.le heidetakse ette sõiduki juhtimise ajal telefoni kasutamist ilma käsi vabaks jätva vahendita.

Selles, et V. K. juhtis sõidukit väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud ajal ja

kohas, vaidlust ei ole. Ta tunnistas, et sõiduki juhtimise ajal oli telefon ta käes, kuna vaatas kaarti.

12. Lisaks menetlusaluse isiku ütlustele tõendavad telefoni kasutamist ka tunnistaja politseiametniku

T. H. ütlused selle kohta, et olles patrullis, teostas ta liiklusjärelvalvet Tallinnas Tulika ja Paldiski

maantee ristmikul. Patrull jälgis nii fooritsüklist kinnipidamist kui ka kõrvalisi tegevusi roolis. Valget

värvi BMW-d juhtinud isik hoidis sõiduki liikumise ajal enda paremas käes näo ees, maksimaalselt

umbes poole meetri kaugusel, mobiiltelefoni, mis on teatavasti keelatud kõrvaline tegevus. Oli hämar,

telefoni ekraan helendas. Tunnistaja nägi seda umbes 10-15 meetri pealt, takistusi tunnistaja ja sõiduki

vahel ei olnud. Sõiduk peeti kinni ja juht tunnistas rikkumist.

13. Liiklusseaduse § 33 sätestab mootorsõiduki juhi üldkohustused. LS § 33 lg 11 p 1 kohaselt on juhil

keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist,

sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni

käes. V. K. tegevus – mootorsõiduki juhtimise ajal telefoni käes hoidmine, – rikub LS § 33 lg 11 p-s 1

sätestatud kohustust. Liiklusseadus on konkreetne – sõiduki juhtimise ajal ei ole lubatud telefoni käes

hoida. Seejuures ei ole määrav, mida isik telefoniga teeb. Telefoni käes hoidmine võib segada

mootorsõiduki juhtimist ja liiklusolude tajumist, sest juhi käed ei ole juhtimiseks vabad ja telefoni käes

hoidmine nõuab täiendavat tähelepanu. Selle nõude rikkumisel võivad asjaolude halva

kokkulangemise korral olla rasked tagajärjed.

14. V. K. on teo toime pannud tahtlikult, täpsemalt kavatsetusega KarS § 16 lg 2 tähenduses.

Mootorsõiduki juhtimise ajal telefoni käes hoidmine oli tema eesmärk. Õigusvastatust ja süüd

välistavad asjaolud puuduvad.

15. V. K. tegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi, mis sätestab vastutuse

mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub sama seaduse §-des

201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis.

16. Teise rikkumisena inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt LS § 201 lg

2 ettenähtud süüteo toimepanemist, kuivõrd menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p-des 1, 3

sätestatud keeldusid.

17. LS § 201 lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki

juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära

võetud.

18. LS § 90 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria

või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt

vastavalt käesoleva seaduse §-le 91.

19. Kohtule esitatud väärteotoimikus oleva Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt V. K.l

Eesti Vabariigis juhtimisõigus puudub. Menetlusaluse isiku ütlustest tulenevalt on ta Ukraina kodanik

ning elab Eestis alates 2022. aasta märtsikuust. Ta selgitas, et 2024. aastal kaotas USA-s rahakoti koos

juhiloaga. Ta ei taotlenud Eestis juhtimisõigust, sest ei teadnud sellest nõudest, kuna tema Ukraina

juhtimisõigus kestis veel pikalt. Tal oli lihtsam teha Ukraina juhtimisõigus. Teda on varem sõiduki

juhtimiselt kõrvaldatud ja ka karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid füüsiliselt ei võetud juhiluba

ära.

20. Käesoleva väärteoasja põhiküsimuseks on, kas V. K. juhtimisõigus oli 14. jaanuaril 2025 peatunud

või puudus see tal üldse. Kaitsja hinnangul oli menetlusalusel isikul juhtimisõigus olemas, seda

tõendab Ukrainas väljastatud juhiluba. Asjaolu, et isik ei olnud 12 kuu jooksul Eestisse elama

asumisest oma juhiluba ära vahetanud, et tähenda juhtimisõiguse puudumist, vaid peatumist. V. K. ei

olnud teadlik, et juhiluba, mis talle Ukrainast saadeti, on võltsitud.

21. LS § 96 lõike 1 kohaselt peab mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav

dokument. Juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on esmane juhiluba, juhiluba, käesoleva

seaduse §-s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pä deva asutuse väljastatud

rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav

dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Kuivõrd V. K. on

Ukraina kodanik, siis tema selgituste kohaselt tõendab tema juhtimisõigust Ukrainas väljaantud

juhiluba. Väärteotoimikus leiduvatest dokumentidest ja V. K. ütlustest tulenevalt esitas ta nõuetele

vastava juhiloa.

22. Samas nähtub tunnistaja T. H. ütlustest, et juhtimisõiguse olemasolu kontrollimisel tekitas esitatud

juhiluba temas kahtlusi ning ta kutsus kohale eksperdi. Dokumenti uurinud dokumendieksperdid

jõudsid uuringu aktis nr 06/2025 järeldusele, et V. K. esitatud juhiluba on täielik võltsing. Seda

kinnitas ka kohtus ülekuulatud ekspert P. R.. Tema sõnul oli tegemist väga halva võltsinguga.

Dokument on täies ulatuses tehtud tindiprinteri trükiga. Ka varem on olnud Ukraina juhilubadega

probleeme. Kui Ukraina juhiload juba ekspertidele uurimiseks esitatakse, siis suuremas osas on

tegemist võltsitud dokumentidega.

23. Seega on tõendatud, et V. K. poolt esitatud juhiloa puhul oli tegemist võltsinguga ning seetõttu

puudub tal kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Isegi, kui V. K. poolt kontrollimiseks esitatud

juhiluba oleks olnud ehtne, ka siis poleks tal olnud õigust sõidukit juhtida.

24. LS § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda

ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

25. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalust isikut karistatud Eestis 16. augustil 2023

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Otsus on jõustunud 12. septembril 2023. Karistus kehtis

kuni 11. märtsini 2024. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on V. K. 3. märtsil 2024 kõrvaldatud

sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, s.o põhjusel, et tal puudub vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigus. Karistusregistri väljavõte ja Harju Maakohtu 5. märtsi 2024 otsus

tõendavad, et V. K.t karistati väärteoasjas nr 4-24-831 LS § 201 lg 2 ja § 227 lg 2 rikkumise eest

arestiga 10 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga.

26. 3. märtsi 2024 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt lõpeb juhtimiselt kõrvaldamise

otsuse kehtivus otsuses märgitud tingimuse saabumisel, s.o juhtimisõiguse saamisel, s.t sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsus kehtib kuni hetkeni, mil V. K. saab juhtimisõiguse. Väärteoasjas

koostatud dokumentide kohaselt peeti V. K. mootorsõiduki juhtimiselt taas kinni 14. jaanuaril 2025 ja

tal ei olnud kinnipidamise hetkel juhtimisõigust.

27. Olukorras, kus isikut on Eesti Vabariigis karistatud 16. augustil 2023 liiklusseaduse alusel

juhtimisõiguse äravõtmisega, 3. märtsil 2024 kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse

saamiseni, 5. märtsil 2024 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta, siis

toimingud, mis annaks õiguse Eestis sõidukit juhtida, tuleb teha Eestis. Juhtimisõiguse taastamisel

tuleb lähtuda liiklusseadusest. Välisriigist taotletud uus juhiluba ei anna õigust Eestis sõiduki

juhtimiseks.

28. Kuna V. K. kolis Eestisse 2022. aasta märtsis, pidanuks ta juhiloa välja vahetama Eesti juhiloa

vastu aasta jooksul ehk hiljemalt 2023. aasta kevadel. See tuleneb Viini 1968 teeliikluse

konventsioonist, mille järgi kehtib juhiluba Eestis 12 kuud alates selle omaniku alaliselt elama

asumisest Eestisse. Menetlusaluse isiku sellises käitumises, kus ka pärast korduvate karistuste

mõistmist, ei tundnud ta huvi ega astunud samme juhtimisõiguse omandamiseks kehtivale korrale

vastavalt, väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine Eesti õiguskorrale.

29. Eeltooduga on seega tõendamist leidnud, et V. K. juhtis 14. jaanuaril 2025 kell 16.50 Tulika

tänaval, Tallinnas mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja

isikuna, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud (3. märtsi 2024 juhtimiselt kõrvaldamise otsus

kehtis).

30. Kohus leiab, et V. K. oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub, kuna see ei

olnud tal esmakordne rikkumine. Samuti ta teadis, et ta on juhtimiselt kõrvaldatud, kuna tal puudub

mootorsõiduki juhtimise õigus, seda kinnitab tema allkiri 3. märtsi 2024 sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsusel. Asjaolu, et tal puudus teadmine, et Ukrainas väljastatud juhiluba on võltsitud, ei

oma tähtsust, sest käesoleval juhul ei ole probleem võltsitud dokumendi kasutamises, vaid

mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumises Eestis.

31. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja eesmärgiga teostada süüteokoosseisule vastava asjaolu

teostamine teadmises, et see ka saabub, s.o kavatsetult ning menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p-

des 1 ja 3 sätestatud keeldusid. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

32. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu

menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti

kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteona.

33. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü

suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase

süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.

34. LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva ning LS § 242 lg 1 järgi karistatakse rahatrahviga kuni 20

trahviühikut.

35. V. K.t karistati LS § 33 lg 11 p-s 1 ning § 90 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud nõuete rikkumise eest

rahatrahviga 1200 eurot.

36. Kohus leiab, et arvestades V. K.le süüks arvatavate tegude sisu, vastab kohtuvälise menetleja poolt

määratud karistus tema süü suurusele. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku süü keskmine.

Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Samuti tuleb arvestada, et V. K.l on kaks

kehtivat karistust liiklusseaduse rikkumise eest. V. K.le karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline

menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ning

üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele.

37. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab kohus muutmata Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 11. veebruari 2025 üldmenetluse

otsuse väärteoasjas nr 2302,25,000456, millega V. K.t karistati LS § 242 lg 1 ning § 201 lg 2

rikkumiste eest kohaldades KarS § 63 lg 1 LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 1200 eurot. Menetlusaluse

isiku kaebus jääb rahuldamata.

38. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6

sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku

suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus ei lõpeta

väärteomenetlust V. K. suhtes, siis tuleb ka kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas

2047,50 eurot jätta rahuldamata ja menetluskulud jäävad V. K. enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)