2-23-136216/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-136216

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) hagi Z.D vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

3659,43 eurot

Menetlusosalised ja

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) (registrikood:

11542046, asukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Pille Martin (e-post: XXX)

Kostja: Z.D (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt Z.D hageja B2 Impact OÜ kasuks välja põhivõlgnevus summas 2847,55

eurot, viivised summas 118,78 eurot ja sissenõudmiskulud summas 35 eurot.

3. Toimetada otsus kostjale Z.D kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud 80% ulatuses Z.D kanda ja 20% ulatuses hageja B2 Impact OÜ

kanda.

2. Mõista kostjalt Z.D hageja B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud summas 364

eurot.

3. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palus mõista välja kostjalt hageja

kasuks põhivõlgnevus 2906,11 eurot, intress 354,66 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

363,66 eurot ja sissenõudmiskulu 35,00 eurot.

2. Hagi aluses olevate asjaolude kohaselt kostja ja Ferratum pank plc (edaspidi

laenuandja) sõlmisid 01.02.2023 krediidilepingu, mille eritingimuste punkti B kohaselt

võimaldati kostjale limiiti kuni 3000.00 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Kostja on kasutanud

laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 3000 eurot alljärgnevalt:

03.02.2023 väljamakse 1636 eurot ja 01.02.2023 väljamakse 1364 eurot.

3. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu eritingimuste punkti E. kohaselt

kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 38,40% aastas ehk 0.1052%

päevas.

4. Lepingu eritingimuste punkti F kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 45.93%

aastas. Arvestus põhineb Laenulimiidi summal 3000.00, ja päevaintressil 0.1052% (38,40%

aastas) ning eeldustel, et: a) Laenulimiidi summa võetakse kasutusele viivitamata ja täies

mahus; b) Laenulimiidi summa on antud üheks aastaks alates Laenulimiidi summa esimesest

kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub Klient kogu järelejäänud põhisumma,

intressi ja muud tasud, kui neid on; c) Laenulimiit makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena

võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. Lepingu

punkti 13.10 kohaselt, kui krediidi kulukuse määr ületab seaduses sätestatud ülemmäära, siis

vähendatakse Lepingu alusel tasumisele kuuluvat intressi viimaste tagasimaksete arvelt

selliselt, et krediidi kulukuse määr vastaks seaduses sätestatud krediidi kulukuse määra

ülempiirile. VÕS § 406 lg 5 sätestab, et kui kokku on lepitud intressimäära muutumine või

tasud, mis ei ole arvutamise ajal määratavad, märgitakse tarbijakrediidilepingus krediidi

kulukuse määra asemel krediidi kulukuse esialgne määr, lähtudes esialgsest intressimäärast ja

muudest tingimustest lepingu sõlmimise ajal, nagu need kehtiksid kogu lepingu kestuse ajal.

Kuivõrd krediidilepingu sõlmimise ajal ei ole võimalik teada, kui palju krediidisaaja lepingu

vältel krediiti võtab ning omakorda kaasnevaid tasusid, siis seetõttu ei ole võimalik arvutada

välja tegelikku krediidikulukuse määra vaid lähtuda saab üksnes esialgsest eelduslikest

arvutustest.

5. Lepingu eritingimuste punkti G. Kohaselt kujunes tagasimaksete kogusummaks

3623,97 eurot. Lepingu eritingimuste punkti J. kohaselt on viivisemäär võrdne

intressimääraaga, s.o 38,40% aastas ehk 0.1052% päevas.

6. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt

krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Arved väljastatakse läbi iseteeninduskeskkonna 15

päeva pärast algse Laenu väljamaksmist Laenuandaja poolt. Lepingu üldtingimuste p. 10.2

tulenevalt näidatakse arvel miinimumsumma, laen, teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt

2 / 8

lepingu alusel maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas viivis. Miinimumsumma

moodustab: a) 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja

teenustasust) või b) 10 eurot, sõltuvalt sellest kumb on suurem; tingimusel et kui kogu

laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui b), loetakse miinimumsummaks kogu

laenusumma koos kohaldavate tasudega. Ebapiisavate maksesummade korral on

tagasimaksete jaotumise järjekord järgmine: a) maksmisele kuuluvate summade

sissenõudmiskulud; b) Laen; c) intress; d) leppetrahvid, Teenustasu ja muud Kliendi poolt

võlgnetavad summad (üldtingimuste p 10.6.).

7. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid summas 152.45 eurot,

millest arvestati krediidisumma katteks 93.89 eurot, kulude katteks 49.08 eurot ja intressi

katteks 9.48 eurot.

8. Kostja jättis täielikult tagastamata vähemalt kolm osamakset (märts 2023, aprill 2023

ja mai 2023). Kostjale on 14.06.2023 edastatud meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui

võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval,

lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset

tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 29.06.2023 ning kostja kohustub tasuma

kogu olemasoleva võlgnevuse.

9. Lepingu üldtingimuste punkt 12.1. näeb ette, et lepingu sõlmimisega nõustub klient

sellega, et kõik asjakohased teated ja muu teave võidakse saata talle elektrooniliselt läbi

konto. Eelpool mainitud teate, sh arved edastas krediidiandja iseteeninduskeskkonnas. Seega

lepingu ülesütlemise avaldus võib lugeda kostjale kätte saaduks TsÜS § 69 lg 3 alusel.

10. Kostjat teavitati 03.07.2023 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele

võlausaldajale. Seega hageja hinnangul nõude loovutamine kostja suhtes on toimunud VÕS §

170 mõttes.

11. Lepingu kehtivuse ajal teostas laenuandja kostjale väljamakseid kogu summas 3000

eurot. Kostja on tasunud krediidisumma katteks kokku 93.89 eurot. Kostja põhivõlgnevus

hageja ees on hagi esitamise seisuga 2906,11 eurot (3000 – 93.89), mille hageja palub kostjalt

välja mõista.

12. Kostja viimane tagasimakse krediidisumma katteks oli 06.03.2023 ning

krediidisumma jääk oli pärast tagasimakset 2906,11 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista

tasumata intress 354.66 eurot.

13. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt alates laenulepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast 30.06.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 03.11.2023

intressiga võrdses määras, kuid mitte üle kolmekordse seadusjärgse määra. Kostja võlgneb

hagejale viivist 363.66 eurot.

14. Hageja on edastanud kostjale järgnevad meeldetuletuskirjad: nõudekiri 03.07.2023 –

25 eurot, pretensioon 18.07.2023 – 5 eurot, hagihoiatus 25.07.2023 – 5 eurot. Kokku: 35,00

eurot. Seega palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitist summas 35,00 eurot VÕS §§ 115

ja 1132 lg 2 p 3 alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitiste summas 35,00 eurot

VÕS §§ 115 ja 1132 lg 2 p 3 alusel.

15. Hageja on seisukohal, et esialgne krediidiandja Multitude Bank (endise ärinimega

Ferratum Bank) on läbi viinud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ja krediidivõimelisuse

kontrolli ja ei ole rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kostja seisukoht

16. Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole.

3 / 8

Kohtuotsuse põhjendused

17. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi kuulub

rahuldamisele osaliselt.

18. Kohus tuvastab järgmised asjaolud: Ferratum pank plc (edaspidi laenuandja) ja kostja

sõlmisid 01.02.2023 krediidilepingu, mille eritingimuste punkti B kohaselt võimaldati kostjal

võtta laenu. Vastavalt poolte kokkuleppele oli kasutusse võetava krediidisumma ülempiir

3000,00 eurot. Intressimääraks oli 38,40% krediidikulukuse määraks oli 45.93%. Kostja on

kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 3000 eurot alljärgnevalt:

03.02.2023 väljamakse 1636 eurot ja 01.02.2023 väljamakse 1364 eurot (dtl 24-36).

19. Kohus tuvastab, et kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 152,45

eurot, millest krediidiandja on arvestatud põhiosa katteks 93,89 eurot, 49,08 eurot kulude

katteks ja intressi katteks 9,48 eurot (dtl 37). Nõue kostja vastu on loovutatud hagejale (dtl

40).

20. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses

antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui

see on kokku lepitud. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele.

21. Esile toodud asjaoludel andis hageja oma majandus- või kutsetegevuses krediiti

füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on hageja ja kostja

sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 407 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes.

22. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus

omal algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS §

406 lg 1) on seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14).

23. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 01.02.2023 krediidilepingu sõlmimise

ajal avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine

KKM 15,31%. (vt. https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102). VÕS § 4062 lg 1

esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise ajal oli seega 3x15,319% = 45,93%.

Kostjale antud laenu KKM oli 45,93% aastas, seega kostjale antud laenu KKM jäi seadusega

kehtestatud piirmäära. Seega ei jäi lepingu krediidikulukuse määr lubatu piiresse.

24. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka

juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr

2-21-13098, p-d 13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098

p-d 17)

25. Riigikohus1 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist:

1 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18.

4 / 8

„Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Krediidiandja

peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste

kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti

peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas

lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste

tarbijaga seotud näitajate kohta:

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

1) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

2) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1

p 3);

3) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg

1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.“

26. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et krediidiandja hindas kostja maksevõimet

erinevate allikate kaudu. Krediidiandja on teinud päringu rahvastikuregistrisse. Creditinfo

andmebaasi päringu tulemusel selgus, et lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi

maksehäiret. Krediidivõimelisuse hindamiseks pidi kostja esitama konto väljavõtte, milles

nähtusid kostjale palgamaksed ettevõttelt X OÜ - viimase kolme kuu keskmine töötasu

(11.2022-01.2023) moodustus konto väljavõtte alusel 1337,55 eurot kuus. Arvelduskontolt

nähtus lepingu sõlmimisele eelnevast kuust, jaanuarist 2023, finantskohustus ESTO AS-le

158,94 eurot. Kogutud andmete ja nende analüüsi tulemusel asus Multitude Bank (endise

ärinimega Ferratum Bank) seisukohale, et kostja on võimeline tagastama laenu ja intressi ning

otsustas laenu väljastada.

27. Kohtu hinnangul ei saa krediidiandaja tegevust lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt laenuandja on

kontrollinud kostja viimase kolme kuu keskmist töötasu. Kohus leiab, et sissetuleku

hindamine 3 kuu põhjal ei ole piisav. Regulaarse sissetuleku hindamiseks tuleb reeglina

analüüsida laenuvõtja 6 kuu pangakonto väljavõtet. Hageja ei ole selgitanud, kas ja kuidas on

laenuandja kontrollinud muid kohustusi (sh majapidamiskulud). Hageja ei ole selgitanud, kas

esialgne võlausaldaja kogus teavet kostja vältimatute igakuiste kulude kohta ja võttis laenu

andmisel ka neid kulusid arvesse või mitte. Lisaks on hageja hagiavalduses toonud välja, et

5 / 8

laenuandja on arvelduskontolt kogutud andmete põhjal järeldanud, et jaanuarist 2023 on

kostjal finantskohustus ESTO AS-le 158,94 eurot. Kohus, tutvunud pangakonto väljavõttega,

on täheldanud, et kostja on laenu võtnud BB Finance OÜ-lt 16.01.2023, summas 715,00 eurot

ja 19.01.2023 summas 319,00 eurot ning Ühisraha OÜ-lt 24.01.2023 summas 480,00 eurot

(dtl 50-63). Hagiavalduses ja selle lisadest ei nähtu, kas ja kuidas on laenuandja kontrollinud

kostja kõiki varalisi (sh regulaarsed finantskohustused) kohustusi. Hagiavaldusest ei nähtu,

kuidas on laenuandja jõudnud seisukohale, et kostjale on võimalik laenu väljastada (sh kui

palju oma sissetulekust jääb kostjale kätte peale oma kohustuste täitmist, mis võimaldaks

kostjal käesolevas asjas laenu osamaksetega tagastada).

28. Nendel põhjendustel leiab kohus, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

29. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise

tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud

määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb

laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-

13098, p 16). Riigikohus on märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka

kahjuhüvitisena (vt kohtotsuse p-s 53 viidatud RK otsuse p 24). VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär

oli

tarbijakrediidilepingu

sõlmimise

ajal

(28.06.2021) 0%

(https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam.

Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda.

30. Kohus on 21.02.2025 määruses hagejale selgitanud, et kohtu esialgsel hinnangul on

kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõte. Kohus andis

hagejale võimaluse esitada VÕS § 4034 lg 7 järgne ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed

uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist.

31.

26.02.2025 hageja poolt esitatud menetlusdokumendis hageja märkis, et hagejal ei ole

esitada täiendavaid tõendeid ning ümberarvestust ei ole võimalik teha, muutmata poolte vahel

juba varasemalt kokkulepitud Lepingu sätteid, tegemist oleks asjaolude võltsimisega.

32. Kohus tuvastab, et vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu

igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Arved väljastatakse läbi

iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse Laenu väljamaksmist Laenuandaja poolt.

Lepingu üldtingimuste p. 10.2 tulenevalt näidatakse arvel miinimumsumma, laen, teenustasu,

tähtpäev ja muud kliendi poolt lepingu alusel maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas

viivis. Miinimumsumma moodustab: a) 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast

summast (laenust ja teenustasust) või b) 10 eurot, sõltuvalt sellest kumb on suurem;

tingimusel et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui b), loetakse

miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate tasudega. Ebapiisavate

maksesummade korral on tagasimaksete jaotumise järjekord järgmine: a) maksmisele

kuuluvate summade sissenõudmiskulud; b) Laen; c) intress; d) leppetrahvid, Teenustasu ja

muud Kliendi poolt võlgnetavad summad (üldtingimuste p 10.6.) (dtl 24-33) .

33. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

6 / 8

34. Kostja teostas laenuandjale viimase makse märtsis 2023 (veebruari arve katteks) (dtl

37). Kohus tuvastab, et kostja jättis täielikult tagastamata vähemalt kolm osamakset (märts

2023, aprill 2023 ja mai 2023). Kostjale on 14.06.2023 edastatud meeldetuletuskiri

hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning

leping lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks (dtl

39). Lepingu üldtingimuste punkt 12.1. näeb ette, et lepingu sõlmimisega nõustub klient

sellega, et kõik asjakohased teated ja muu teave võidakse saata talle elektrooniliselt läbi

konto. Eelpool mainitud teate, sh arved edastas krediidiandja iseteeninduskeskkonnas. Seega

lepingu ülesütlemise avaldus võib lugeda kostjale kätte saaduks TsÜS § 69 lg 3 alusel.

35. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana

nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust.

Rikkumise vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult

välistatud. Kuna krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning

kostjale on väljastatud krediiti 3000 eurot, kostja on krediidilepingu raames teostanud

tagasimakseid summas 152,45 eurot, millest arvestati krediidisumma katteks 93,89 eurot,

kulude katteks 49,08 eurot ja intressi katteks 9,48 eurot, siis tuleb kõik kostja tehtud

tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla summas 2847,55 eurot, mis kujuneb järgmiselt: 3000 eurot (väljastatud krediit) –

152,45 eurot (tasutud tagasimaksed).

36. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude summas 363,66 eurot. Kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda

kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

37. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt alates laenulepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast 30.06.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 03.11.2023

intressiga võrdses määras, kuid mitte üle kolmekordse seadusjärgse määra. Kuna kohus on

eelnevalt tuvastanud, et laenuandja on rikkunud VÕS § 4034 lg 6 sätestatud, siis saab

laenuandja kostjalt nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mitte

laenulepingus kokku lepitud intressiga võrdses määras. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja viivise alates 30.06.2023 kuni hagi esitamiseni 03.11.2023 VÕS § 113 lõike 1

teises lauses määras summas 118,78 eurot (vt viivisekalkulaator.ee).

41. Hageja on palunud kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu 35 eurot. Hageja nõuab

pärast lepingu lõppemis saadetud 1 nõudekirja eest 25 eurot ja 2 järgneva kirja eest 5 eurot.

42. Kuna lepingu ülesütlemine oli kehtiv, oli võlausaldajal õigus teha tasulisi

sissenõudmistoiminguid. VÕS 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: 1)

sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2) sissenõudmiskulude hüvitamist

kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot,

kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000,00 eurot. 3) sissenõudmiskulude

hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

7 / 8

meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot,

kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro.

43. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjal on võlgnevus 2847,55 eurot, seega võib

hageja nõuda VÕS 1132 lg 2 p 3 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle

1000,00 euro.

44. Kohus tuvastab, et hageja on edastanud kostjale peale lepingu lõppemist 3

meeldetuletuskirja (dtl 40-46). Kohus leiab, et 03.07.2023, 18.07.2023 ja 25.07.2023

nõudekirja eest tasu küsimine on kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 punktiga 3. Eeltoodust tulenevalt

mõistab kohus kostjalt välja sissenõudmiskulude hüvitise summas 35 eurot.

15. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas

2847,55 eurot, viivised summas 118,78 eurot ja sissenõudmiskulud summas 35 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

38. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

39. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

40. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline

väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise ulatusest. Kohus rahuldab hageja nõude ligikaudu

80% ulatuses. Seega jäävad menetluskulud 80% ulatuse kostja kanda ja 20% ulatuses hageja

kanda.

41. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust summas 455 eurot.

Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 455 eurot vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa

1 koosmõjus) ja on põhjendatud.

42. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 80% menetluskuludest, mis on 364 eurot

(455 × 80%). Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid

ei ole. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb väljamõistetud ja tasumata

menetluskuludelt kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni hagejalt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik

8 / 8