2-23-9782/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

23. mai 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-9782

Kohtuasi

If P&C Insurance AS avaldus Uus-Sauga 41A

korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 29. oktoobri 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Uus-Sauga 41A korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Puudutatud isik: Uus-Sauga 41A korteriühistu

(registrikood 80146551), lepinguline esindaja Jelena

Smorodina

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 29. oktoobri 2024 määrus osas, millega maakohus

jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 2) ja teha

tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud If P&C Insurance AS-i

kanda. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.

2. Määruse terviktekst kehtib järgmises sõnastuses:

2.1. Jätta If P&C Insurance AS-i avaldus Uus-Sauga 41A korteriühistult

kahjuhüvitise väljamõistmiseks rahuldamata.

2.2. Jätta menetluskulud If P&C Insurance AS-i kanda.

3. Rahuldada Uus-Sauga 41A korteriühistu määruskaebus.

4. Jätta määruskaebemenetluse kulud If P&C Insurance AS-i kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-23-9782

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. If P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 07.07.2023 Pärnu Maakohtule avalduse Uus-Sauga

41A korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu, milles palus mõista puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja 720 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 27,34 eurot ja

edasiulatuva viivise. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

2. Avalduse kohaselt toimus 05.01.2023 Pärnus, Uus-Sauga 41A asuvas kortermajas sadevee

leke, mille tõttu sai kahjustada keldriboksis olev vallasvara. Avaldaja, kindlustusandjana,

hüvitas veelekkest tingitud kahju 720 euro ulatuses. Kuna kahju tekkis kaasomandi eseme

puuduse tõttu, vastutab tekkinud kahju eest puudutatud isik.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Avaldajal ei olnud

väidetava kahju hüvitamise kohustust. Tõendamata on väidetava kahju suurus, põhjuslik seos

kahju ja korteriühistu tegevuse või tegevusetuse vahel ja väljamakse tegemine avaldaja poolt.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

5. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole avaldaja tõendanud, et korteriühistu vastutaks kahju

tekkimise eest. Ei ole õiglane, et korteriühistu vastutab olukorras, kus kahju ei tekkinud

korteriühistu enda süü, hooletuse või tegevusetuse tõttu. Korteriühistu ei ole kaasomandi

eseme korrashoiu kohustust rikkunud. Tõendamata on kahjustatud vara koosseis ja kahju

suurus.

6. Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel

menetlusosaliste endi kanda. Kuigi avaldus jääb rahuldamata ja lahend tehakse puudutatud

isiku kasuks, ei ole õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kelle huvides lahend

tehakse. Antud asja menetluskulud ületaksid nõudesummat, millega avaldaja puudutatud isiku

vastu kohtusse pöördus ning õiglane ei oleks, et avalduse rahuldamata jätmise korral peavad

menetluskulud hüvitama korteriomanikud. Samuti ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid

avaldaja kanda. Avaldaja üritas lõpetada asja kompromissiga vähemalt kahel korral. Esimese

pakkumise tegi avaldaja menetluse algfaasis, kui pooled ei olnud veel märkimisväärseid

kulusid kandnud. Kohus juhtis mitmeid kordi tähelepanu vaidluse kompromissi teel

lahendamise mõistlikkusele, kuid puudutatud isik kompromissiga ei nõustunud ja kokkuleppe

saavutamisesse ei panustanud.

2-23-9782

Määruskaebus

7. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada

menetluskulude jaotust puudutavas osas ja teha selles osas uus määrus, millega jätta

menetluskulud avaldaja kanda ning mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja

menetluskulude hüvitis.

8. Üldjuhul sõltub menetluskulude jaotus asja lahendamise tulemusest. Kohtukulude

jaotamise regulatsiooni eesmärk on jätta kohtukulud vaidluse kaotanud poole kanda. Tegemist

oli sisulise vaidlusmenetlusega, kus raha saamisele suunatud nõue lahendati avaldaja kahjuks.

Seetõttu tulnuks ka menetluskulud jätta avaldaja kanda. Ei ole õiglane, et põhjendamatu

menetluse kulud peavad kandma korteriühistu liikmed.

9. Maakohus lähtus menetluskulude jaotamisel ekslikest kaalutlustest. Viited kompromissi

sõlmimata jätmisele ei ole asjakohased. Kui avaldaja ei oleks kohtusse pöördunud, ei oleks

kulusid üldse tekkinud. Maakohus sisuliselt karistas puudutatud isikut kokkuleppe korras

avaldajale suvalise summa maksmisest keeldumise eest. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et

menetluskulud ületavad avaldaja nõude summa. Menetlusosalisele tuleb hüvitada vajalikud ja

põhjendatud kulud.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

10. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel vaidlustatud

osas, s.o menetluskulude jaotuse osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

määruse, millega jätab tsiviilasja menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebus rahuldatakse.

13. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik

vaidlustab maakohtu määrust üksnes osas, millega maakohus jättis menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus

jättis avaldaja avalduse rahuldamata. Maakohtu määrus on TsMS § 466 lg 3 alusel seega

selles osas jõustunud.

14. Puudutatud isik ei nõustu maakohtu määratud menetluskulude jaotusega ja leiab, et

menetluskulud tulnuks jätta avaldaja kanda. Ringkonnakohus nõustub sellega. Hagita

menetluses reguleerib menetluskulude jaotust TsMS § 172, millele on õigesti viidanud ka

maakohus. Nimetatud sätte esimene lõige näeb ette, et hagita menetluses kannab

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut,

võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline,

kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Tsiteeritud teine lause annab mitme menetlusosalise

osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude

mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

Menetluskulude jaotamine TsMS § 172 lg 1 alusel on maakohtu diskretsiooniotsus, millesse

2-23-9782

kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Õige on

määruskaebuse etteheide, et maakohus on siinsel juhul ületanud diskretsioonipiire, tuginedes

menetluskulude jaotamisel kaalutlustele, mis ei olnud asjakohased.

15. Maakohtu menetluses oli avaldaja kui kindlustusandja rahaline nõue puudutatud isiku kui

korteriühistu vastu välja makstud kindlustushüvitise regressi korras sissenõudmiseks.

Tegemist oli seega sisulise vaidlusmenetlusega. Sellises olukorras on üldjuhul õiglane, et

avalduse rahuldamata jätmise korral jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks

lahend tehti, s.o antud juhul avaldaja kanda (vt RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359/87, p 14 ja

selles viidatud lahendid). Sisuliselt sama näeb ette ka TsMS § 172 lg 7 teine lause.

16. Maakohus on TsMS § 172 lg 1 ja 7 kohaldamisel eksinud selle määratlemisel, kelle

huvides antud asjas lahend tehti. Kuna menetlus toimus avaldaja avalduse alusel, toimus see

avaldaja, mitte puudutatud isiku huvides. Seda ei muuda asjaolu, et avaldus jäi rahuldamata.

Maakohtu käsitlus on vastuolus tsiviilkohtumenetluse üldise põhimõttega, mille kohaselt

kannab menetluskulud nn kaotaja, mitte võitja pool.

17. Maakohtu seisukoht, nagu oleks menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine

õiglane põhjusel, et puudutatud isik avaldaja kompromissettepanekutega ei nõustunud, ei ole

õige. Erireeglid menetluskulude jaotamisele tulenevalt asjas tehtud kompromissettepanekust

sätestab TsMS § 163 lg 2. See säte kohaldub aga vaid hagi osalise rahuldamise korral. Siinsel

juhul jäi avaldus tervikuna rahuldamata. Puudutatud isikule ei saa sellises olukorras ette heita,

et ta ei nõustunud avaldajale tasuma kompromissi korras summat, mille maksmise kohustust

maakohus ka ise ei tuvastanud. Seetõttu ei ole asjakohased ka avaldaja väited, mille järgi oli

temal valmisolek kompromissiks juba enne avalduse kohtusse esitamist.

18. Samuti on asjakohatu maakohtu viide asjaolule, et taotletavad menetluskulud ületavad

avaldaja taotletu rahalise väärtuse. Esmalt ei oma menetluskulude jaotuse määramisel tähtsust

see, kui suures ulatuses on menetlusosalise menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Igal juhul

ei ole väljamõistetavate menetluskulude suurus piiratud tsiviilasja hinnaga. Ka väikese

väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja

tema kasuks lahendamisel hüvitatakse talle menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses

(RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324/42, p 19). Menetlusosaliste menetluskulude suurus ei

saanud seega mõjutada menetluskulude jaotuse üle otsustamist.

19. Eeltoodust tulenevalt ei esine siinsel juhul asjaolusid, mis annaksid aluse jätta

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuna tegemist oli vaidlusmenetlusega ja avaldus

jäi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 7 teise lause

alusel avaldaja kanda. Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja teha uus määrus, millega

muuta vastavalt menetluskulude jaotust. Määruskaebus rahuldatakse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Seoses määruskaebuse rahuldamisega jäävad ka määruskaebemenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.

21. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda ka

ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus määrusega

pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)