2-24-142491/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. mai 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-142491

Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

558,86 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

esindajad

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

27.03.2025 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus X vastu osaliselt tulevikus

sissenõutavaks muutuva nõude osas.

2. Välja mõista kostjalt X (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479) kasuks AS Inbank Finance ja X vahel 09.07.2022 sõlmitud

järelmaksulepingust nr L89009132181 tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv

põhivõlg 161,74 eurot ja intressid 2,29 eurot järgmise graafiku alusel:

Maksetähtaeg Põhiosa Intress Osamakse

suurus

20.11.2025

9,19

0,45

9,64

20.12.2025

17,77

0,40

18,17

20.01.2026

18,05

0,35

18,40

20.02.2026

18,45

0,31

18,76

20.03.2026

19,07

0,26

19,33

20.04.2026

19,28

0,21

19,49

20.05.2026

19,75

0,16

19,91

20.06.2026

20,14

0,11

20,25

20.07.2026

20,04

0,05

20,09

Kokku

161,74

2,29

164,03

2-24-142491

3. Välja mõista kostjalt X (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479) kasuks viivised igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt

resolutsiooni punktis 2 toodud maksegraafikule võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Jätta rahuldamata hageja taotlus riigilõivu 75 eurot tagastamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud 33% ulatuses X ja 67% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.

6. Määrata hageja OÜ Aktiva Finance Group menetluskulude rahaliseks suuruseks 495

eurot ja mõista välja kostjalt X (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479) kasuks 33% hageja menetluskuludest ehk

163,35 eurot. Kostja Xl rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 21.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 556,43 euro saamiseks. Kohus tegi 22.11.2024 võlgnikule

makseettepaneku ning saatis selle e-posti aadressile xxx. Kohus luges makseettepaneku

võlgnikule kättetoimetatuks vastuväite esitamisega 10.12.2024. Võlgnik X esitas 10.12.2024

ja 31.12.2024 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus andis 08.01.2025 määrusega asja üle

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 17.01.2025 Harju Maakohtule hagi X vastu võlgnevuse nõudes.

3. Vastavalt 17.01.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt AS Inbank Finance (esialgne

krediidiandja) ja kostja X vahel 09.07.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr

L89009132181 tulenevat põhivõlgnevust 393,06 eurot, intresse 38,46 eurot, sissenõutavaks

muutunud viiviseid 34,84 eurot, võla sissenõudekulu 30 eurot ning edasiulatuvat viivist

põhinõudelt alates 18.01.2025 määraga 15,90% aastas.

2-24-142491

4. Järelmaksulepingu nr L89009132181 kohaselt sai kostja kauba maksumusega 599,99 eurot

järelmaksuga. Krediidi kulukuse määr oli 31,59% aastas: krediidisumma 599,99 eurot,

igakuine osamakse suurus 21,03 eurot, intressimäär 15,90% aastas ja 0,26 eurot päevas,

viivisemäär 15,90% aastas ja 0,04% päevas, laenu tagastamise periood 20.08.2022 kuni

20.07.2026.

5. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 17.06.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 25.06.2024. Esialgne võlausaldaja luges lepingu

alates 27.06.2024 ülesöelduks, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul.

6. Kostja oli võlgnevuses kolme üksteisele järgneva osamaksega, s.o alates 20.03.2024

osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 20.06.2024 osamakseni.

7. AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) loovutas 28.06.2024 kostja vastase nõude OÜ-le

Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

8. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:

8.1.

põhivõlg 393,06 eurot (599,99-150,95-55,98), kuivõrd lepingu alusel sai kostja

kauba maksumusega 599,99 eurot ning kostja on teinud tagasimakseid põhiosa

katteks esialgsele võlausaldajale 150,95 eurot ja hagejale 55,98 eurot;

8.2.

intressid 38,46 eurot, s.o perioodi 20.03.2024 kuni 27.06.2024 eest

intressimääraga 15,90% aastas (ehk 9,29+9,67+9,11+9,15 ning intress perioodi

21.06.2024 kuni 27.06.2024 eest 1,24 eurot (402,14 * 15,90% / 360 x päevade arv

7));

8.3.

võla sissenõudmiskulud 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel järgmiste kostjale

saadetud kirjade eest: 15.07.2024 kiri 15 eurot; 12.08.2024 kiri 5 eurot;

15.10.2024 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude

andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu

kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja

vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede

kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud);

8.4.

sissenõutavaks muutunud viiviseid 34,84 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 393,06 eurot

alates

28.06.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 17.01.2025 lepingujärgse intressimääraga

võrdses määras, s.o 15,90% aastas;

8.5.

edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates

18.01.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 15,90% aastas.

9. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 09.07.2022 sõlmitud 599,99 euro järelmaksulepingu

nr L89009132181 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses

(igakuised sissetulekud 700 eurot ja kohustused 50 eurot) ja maksehäireregistris (kehtivad

maksehäired puudusid) avaldatud andmetest. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja

sissetulekuid ka Maksu- ja Tolliametist, mille andmetel oli kostja sissetulekuks 715,04 eurot.

Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga

kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja

puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on

seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hageja selgitab, et kostja poolt

sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud

2-24-142491

teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa

väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi.

Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja

suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 21,03 eurot.

10. Hageja esitas 22.01.2025 ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja

ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvutuse (dtl 73 jj) kohaselt on

hagejal tulevikus sissenõutavaks muutuv nõue kostja vastu 176,65 eurot, sest kostja soetas

kauba maksumusega 599,99 eurot ja on teinud tagasimakseid kokku 423,34 eurot ning

lepingut ei saa lugeda 27.06.2024 seisuga kehtivalt ülesöelduks. Hageja palub välja mõista

tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus 176,65 eurot ja lepingujärgne viivis 15,90% igale

osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule.

11. Hageja esitas 24.04.2025 (täiendatud 30.04.2025) täpsustuse (dtl 112 jj; dtl 120 jj), milles

toob välja, et kostja sai laenu 599,99 eurot ning kohustus laenu tagastama maksegraafiku

alusel perioodil 20.08.2022 kuni 20.07.2026. Kostja tegi perioodil 10.08.2022 kuni

24.05.2024 tagasimakseid kokku 479,32 eurot (s.o esialgsele võlausaldajale 423,34 eurot ja

hagejale 55,98 eurot). Tuginedes ümberarvestusele ei olnud leping kehtivalt üles öeldud

27.06.2024. Kostja tegi viimase tagasimakse 2024. aasta mais ega ole pea aasta ühtegi makset

teinud, tõenäoliselt ei tasu ta ka alates novembrist 2025 sissenõutavaks muutuvaid makseid.

Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasumata põhiosa 161,74 eurot ja intressid 2,91 eurot.

Hageja palub mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt

uuele graafikule kuni põhinõude 161,74 euro ja intresside 2,91 euro täitmiseni ning viivised

alates 21.11.2025 kuni osamaksete täitmiseni lepingus kokku lepitud viivisemääras 15,90%

aastas. Lisaks taotleb hageja enam tasutud riigilõivu 75 eurot tagastamist.

12. Kostja Xle on hagimaterjalid kätte toimetatud avaliku e-toimiku kaudu 24.01.2025, kuid

kostja tähtaegselt (s.o 07.02.2025) oma vastust esitanud ei ole. Kostjale oli 12.02.2025

kohtukutse 27.03.2025 kohtuistungile kätte toimetatud 12.02.2025, kuid kostja kohtuistungile

ei ilmunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt, st ümberarvutatud ja tulevikus

sissenõutavaks muutuvate nõuete osas. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja põhjendab otsust

järgmiselt.

14. Kohus tuvastab, et kostja X ja Inbank Finance AS sõlmisid 09.07.2022 järelmaksulepingu

nr L89009132181, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga maksumusega 599,99 eurot (dtl

39). Kostja ja Inbank Finance AS vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab,

et Inbank Finance AS (esialgne võlausaldaja) loovutas 28.06.2024 kostja vastase nõude Aktiva

Finance Group OÜ-le (dtl 51).

15. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks

siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

16. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

2-24-142491

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

17. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

18. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja

laenutaotluses ja Maksu- ja Tolliametis avaldatud andmete alusel.

19. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes

1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub

mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa

hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

20. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

21. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 09.07.2022 sõlmitud 599,99 euro

järelmaksulepingu nr L89009132181 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud

kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 700 eurot ja kohustused 50 eurot) ja

maksehäireregistris (kehtivad maksehäired puudusid) avaldatud andmetest. Esialgne

võlausaldaja kontrollis kostja sissetulekuid ka Maksu- ja Tolliametist, mille andmetel oli kostja

sissetulekuks 715,04 eurot. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse

suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale

jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse

laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hageja selgitab, et

kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja

kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt

summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi.

Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja

suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 21,03 eurot.

22. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et

vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud andmetest

lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija

krediidivõimelisuses. Hageja on hagiavalduses küll märkinud, et esialgne võlausaldaja on kostja

sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametist, mille andmetel oli kostja sissetulekuks 715,04

eurot, kuid samas pole hageja esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja

2-24-142491

krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja kohustusi. Kohus selgitab,

et laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab muuhulgas

näiteks laenuvõtja pangakonto väljavõte laenu saamisele eelneval ajal, andmed Ametlikes

Teadaannetes, maksuametis (maksehäired) jms. Kontoväljavõtet ei ole krediidiandja kogunud.

Samuti ei ole krediidiandja tõendnaud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks

piisav. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija

kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes

väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega

kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale

väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata

seadusest tulenevat kohustust.

23. Asjaolu, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega,

mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid,

ei vabasta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustusest. Arvestades

eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses

veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed

vastavale järeldusele jõudmiseks.

24. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

25. Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 22-24), et hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

26. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. 27. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 393,06 eurot (599,99-150,95-

55,98), kuivõrd lepingu alusel sai kostja kauba maksumusega 599,99 eurot ning kostja on teinud

tagasimakseid põhiosa katteks esialgsele võlausaldajale 150,95 eurot ja hagejale 55,98 eurot.

28. Hageja 30.04.2025 ümberarvutuse (dtl 120 jj) kohaselt on hagejal tulevikus sissenõutavaks

muutuv nõue kostja vastu 161,74 eurot, sest kostja soetas kauba maksumusega 599,99 eurot

ja on teinud tagasimakseid kokku 479,32 eurot, millest 438,25 eurot on hageja arvestanud

põhiosa katteks ja 41,07 eurot intresside katteks perioodil 20.08.2022 kuni 20.11.2025. Seega

tuginedes uuele maksegraafikule (dtl 124-127) ei saa lepingut lugeda 27.06.2024 seisuga

kehtivalt ülesöelduks.

29. Hageja on tõendanud, et kostjale on 09.07.2022 väljastatud krediiti kokku 599,99 euro

ulatuses (dtl 39 jj) ja kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 479,32 eurot.

30. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja

laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 17.06.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 49), milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 25.06.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatuse

saatmise seisuga, s.o 17.06.2024, oli kostja hagiavalduse kohaselt võlgnevuses kolme

järjestikuse osamaksega, s.o alates 20.03.2024 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud

20.06.2024 osamakseni. Esialgne võlausaldaja ütles 27.06.2024 lepingu üles (dtl 50), kuna

kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

2-24-142491

31. Ümberarvutuse (dtl 120 jj) kohaselt sai kostja järelmaksulepingu nr L89009132181 alusel

laenu 599,99 eurot ning on teinud tagasimakseid kokku 479,32 eurot (s.o täielikult tasutud

osamaksed perioodil 20.08.2022 kuni 20.10.2025 ja osaliselt 20.11.2025 osamakse 8,09

eurot), mistõttu tuleb kostjal tagastada põhivõlgnevus 161,74 eurot. Lepingu tingimuste

kohaselt tuli krediit tagastada 48 osamaksena perioodil 20.08.2022 kuni 20.07.2026, seega

VÕS § 4034 lg 7 tuleneva nõude ümberarvestuse korral uue maksegraafiku (dtl 124-126)

kohaselt osamaksetega kuni 20,25 euroga kuus, viimase osamakse tähtajaga 20.07.2026.

32. Arvestades ümberarvestust, kui kostja sai krediiti 599,99 eurot ja on teinud tagasimakseid

põhiosa katteks 438,25 eurot, siis ümberarvustuse maksegraafiku järgi on tasutud täielikult

osamaksed perioodil 20.08.2022 kuni 20.10.2025 ja osaliselt 20.11.2025 osamaks (8,09

eurot), seega on tasumata osamaksed osaliselt 20.11.2025 osamakse (9,19 eurot) ning

täielikult

20.12.2025 kuni 20.07.2026 osamaksed, s.o kogusummas 161,74 eurot. Lepingu ülesütlemise

hoiatus saadeti 17.06.2024 ja leping öeldi üles 27.06.2024. Hageja poolt 30.04.2025 esitatud

ümberarvutuse (dtl 120 jj) korral lepingu ülesütlemine ei kehti, kuna lepingu ülesütlemise

hoiatuse saatmise, s.o 17.06.2024, seisuga ei olnud kostja viivituses kolme üksteisele järgneva

osamaksega, vaid kostjal on ettemaks kuni 20.11.2025 osamakseni.

33. Kohus tuvastab, et kostja ei olnud 17.06.2024 seisuga viivituses kolme põhiosa

tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust

tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus

VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 27.06.2024 üles öelda ning leping

kehtib.

34. Hageja esitas 30.04.2025 ümberarvutuse (dtl 120 jj), mille kohaselt palub mõista kostjalt

välja TsMS § 369 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuva põhinõude 161,74 eurot alates

20.11.2025, sest kostja käitumisest on alust eeldada, et kostja kohustust ka edaspidi ei täida.

Kohus peab nõuet põhjendatuks, arvestades, et kostja ei ole peale 2024 mai osamakset

teostanud ühtegi (ka osalist) makset oma kohustuste katteks.

35. Alates 20.11.2025 on muutub hageja põhinõue 161,74 eurot (599,99-438,25) ja seadusjärgsed

intressid 2,29 eurot sissenõutavaks järgmiselt:

Maksetähtaeg Põhiosa Intress Osamakse

suurus

20.11.2025

9,19

0,45

9,64

20.12.2025

17,77

0,40

18,17

20.01.2026

18,05

0,35

18,40

20.02.2026

18,45

0,31

18,76

20.03.2026

19,07

0,26

19,33

20.04.2026

19,28

0,21

19,49

20.05.2026

19,75

0,16

19,91

20.06.2026

20,14

0,11

20,25

20.07.2026

20,04

0,05

20,09

Kokku

161,74

2,29

164,03

36. Kohus rahuldab tulevikus sissenõutavaks muutunud põhivõla ja seadusjärgsete intresside

tasumise nõude vastavalt eelmises punktis toodud graafikule.

37. Hageja palub kostjalt välja mõista alates 21.11.2025 lepingujärgse viivise 15,90% igale

osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule.

2-24-142491

38. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet,

ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär juhul, kui see on seadusjärgsest

viivisemäärast kõrgem. Seadusjärgne viivisemäär on 11,15% alates 01.01.2025, mistõttu on

lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras

rahuldada ei saa. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule.

39. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt ka intresse 38,46 eurot perioodi 20.03.2024 kuni

27.06.2024 eest intressimääraga 15,90% aastas ehk 9,29+9,67+9,11+9,15 ning intress

perioodi

21.06.2024 kuni 27.06.2024 eest 1,24 eurot (402,14 * 15,90% / 360 x päevade arv 7). Kuivõrd

kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast

kõrgem. Seadusjärgne intressimäär oli 4% alates 01.07.2023, 4,5% alates 01.01.2024 ja 4,25%

alates 01.07.2024, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet

lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Kohtuotsuse punktides 35-36 rahuldas kohus hageja

intresside nõude 2,29 euro ulatuses ning jätab intressinõude rahuldamata 36,17 euro ulatuses

(38,46-2,29).

40. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viiviseid 34,84 eurot, s.o

põhivõlgnevuselt 393,06 eurot alates 28.06.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni

17.01.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 15,90% aastas. Kohus tuvastas

eelnevalt, et kostja polnud kuni 20.11.2025 kohustuste täitmisega viivituses, mistõttu jätab

kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude 34,84 eurot rahuldamata.

41. Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel järgmiste

kostjale saadetud kirjade eest: 15.07.2024 kiri 15 eurot; 12.08.2024 kiri 5 eurot; 15.10.2024

kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud

kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel;

võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kuivõrd hagejal

ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal kostja

vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks nõuet ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud,

ei ole VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaldamise eeldused täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu

sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet.

42. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel rahuldab kohus hagi osaliselt alternatiivse nõude

(st tulevikus sissenõutavaks muutuva põhinõude, seadusjärgsete intresside ja viiviste) osas ning

jätab ülejäänud nõuetes hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

43. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult

või osaliselt poolte endi kanda.

44. Hageja nõuete kogusummaks oli 496,36 eurot (393,06+38,46+30+34,84). Kohus rahuldas

hageja nõude 164,03 euro (s.o tulevikus sissenõutavaks muutuv põhinõue 161,74 eurot ja

intressid 2,29 eurot) ehk ca 33% ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 33% ulatuses

kostja ja 67% ulatuses hageja kanda.

2-24-142491

45. Hageja on 07.05.2025 esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja

menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 175 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud 907,22 eurot käibemaksuta (s.o 5,25 tundi

tööd tunnitasumääraga 169 eurot). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane ning

saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

46. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale

hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti

menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb

kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 175 eurot.

47. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot.

Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise

korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9).

See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes

lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu

kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust

suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise

maksmist (§ 4842 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud

mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulude katteks 20 eurot.

48. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

49. Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks

tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 240 eurot (ilma

käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle

kohtusse esitamisega on märgitud 2 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud

ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja kohtusse

esitamisel lugeda 1 tund, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja

menetlusdokumentide sisu.

Lisaks on põhjendatud ajakulu 27.03.2025 kohtuistungi ettevalmistamiseks ja istungil

osalemiseks kokku 40 minutit ja 07.05.2025 dokumendi koostamise ajakulu 20 minutit. Hageja

nõuete täpsustamiseks on kulunud 21.01.2025 ja 24.04.2025 kokku 2 tundi ja 15 minutit, millest

kohus peab vastavalt menetlusdokumentide sisule, mis suures osas kattuvad, põhjendatuks 0,5

tundi. Kohus selgitab, et hagejal oli võimalus esitada alternatiivne (ümberarvutatud) nõue koos

hagiavaldusega. Seega kokku on põhjendatud hageja ajakulu 2,5 tundi Hageja juristist

lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) peab kohus antud juhul ülemääraseks.

Kohtu hinnangul saab pidada mõistlikuks tunnitasuks 120 euro (ilma käibemaksuta). Kuivõrd

hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta (hageja on

käibemaksukohustuslane), mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta. Kohus on

seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning kostja menetluses ei

osalenud, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja

vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 300 eurot (2,5 x 120).

50. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 495 eurot (175 + 20 + 300).

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 33% hageja

menetluskuludest ehk 163,35 eurot.

2-24-142491

51. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei

nähtu ka toimikust.

52. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

53. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

Riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine

54. Hageja esitas 30.04.2025 menetlusdokumendis taotluse tagastada enamtasutud riigilõiv

75 eurot Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXXXXX, kuivõrd uuelt hagi hinnalt 164,65

eurot (põhiosa 161,74 eurot ja intressid 2,91 eurot) kuulunuks tasumisele riigilõiv 100 eurot,

kuid hageja on tasunud esialgselt hagiavalduselt riigilõivu 175 eurot.

55. Hageja on küll 24.04.2025 ja 30.04.2025 menetlusdokumentides esitanud enam tasutud

riigilõivu (75 eurot) tagastamise taotlused, kuid seejuures ei ole hageja esitanud kohtule avaldust

hagiavalduses toodud nõuetest (osaliseks) loobumiseks, vaid hageja on 24.04.2025 ja 30.04.2025

menetlusdokumentides, nagu hageja isegi on märkinud (dtl 112 jj; dtl 120 jj), esitanud VÕS §

4034 lg 7 kohase täpsustuse/ümberarvutuse, milles määras tagasimaksed uuesti arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist. Seega on tegemist hagiavalduses esitatud nõuete

kõrval alternatiivsete nõuetega juhuks, kui kohus tuvastab, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

56. Kohus jätab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata, kuivõrd 17.01.2025

esitatud hagiavalduselt hinnaga 558,86 eurot kuulus vastavalt RLS § 59 lg 1 ja Lisale 1

tasumisele riigilõiv 175 eurot. 57. TsMS § 150 lg 8 kohaselt võib maakohtu või ringkonnakohtu

riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale esitada

määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Kuivõrd kohus jätab

taotluse rahuldamata ja seejuures ei ületa hageja taotletav riigilõivu summa 100 eurot, ei saa

riigilõivu tagastamata jätmisele määruskaebust esitada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

kohtunik