3-24-717/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-717

Haldusasi

G.X-i

kaebus Maa-ameti 06.12.2023 otsuse nr

22122223705 ja 06.02.2024 vaideotsuse tühistamiseks ning

Maa-ameti kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – G.X , esindaja Tõnis Kõiv

Vastustaja – Maa- ja Ruumiamet, esindajad Anneliina

Siitan, Marko Künnapas, Alo Kotka

Kolmas isik I – E.S

Kolmas isik II – Telliskopli Talu OÜ, esindajad v.adv

Merilin Ojasaar ja adv Hannes Olli

Asja läbivaatamise vorm

Kohtuistungil 14.05.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastustaja menetluse lõpetamise taotlus rahuldamata.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Mõista kaebajalt välja Telliskopli Talu OÜ menetluskulud summas 2000 eurot.

Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Otsuse avaldamisel asendada isikute nimed tähemärkidega.

KOHTU SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 23.06.2025

(HKMS § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega

ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

vastavasisuline taotlus ringkonnakohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja

3-24-717

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning menetlusabi taotlemisele vaatamata tuleb apellatsioonkaebus

esitada apellatsioonitähtaja kestel (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G.X oli Järvamaal, Järva vallas, Rõhu külas asuva Rätsepa kinnistu

kaasomanik (katastritunnus (kt) 31402:002:0811, sihtotstarve maatulundusmaa 100%,

kinnistusraamatu registriosa (ro) nr 581136, moodustatud aerofotogeodeetilise

mõõdistusviisi alusel, maakatastris registreeritud 09.09.1998, tegu oli õigusvastaselt

võõrandatud maa tagastamisega).

2. Pärnu Maakohtu 13.04.2020 otsusega lõpetati Rätsepa kinnistu kaasomand ja

jagati kaasomand reaalosadeks selliselt, et Rätsepa katastriüksus (põllumaa) pindalaga

16,02 ha jagati kaheks võrdse suurusega katastriüksuseks.

Vastavalt Pärnu Maakohtu 13.04.2020 otsusele tsiviilasjas 2-18-2671; 2-18-17681 ning

06.10.2021 määrusele nr 2-20-18018 asendati G.X-i kõik nõusolekud ja tahteavaldused

vastavate toimingute ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks kohtulahendiga.

3. Maamõõtja Ain Nemvalts esitas 29.03.2022 Maa-ametile taotluse

katastriüksuste (Kampsoni ja Rätsepa põld) moodustamiseks ning

katastrimõõdistamise tingimuste väljastamiseks Rätsepa katastriüksuse jagamiseks

kaheks eraldi kinnisasjaks vastavalt eelnevalt viidatud kohtulahenditele.

4. Katastripidaja väljastas 29.03.2022 Rätsepa katastriüksuse jagamiseks

katastrimõõdistamise tingimused nr LY2203291108, lisades mh märkuse „Mõõdistada

kogu piir. Vastavalt kohtumäärusele peavad jagamisel moodustuvate katastriüksuste

pindalad olema ühesugused. Vajadus piir kindlaks teha: 31402:002:0912 ja

31401:001:0353 ühine piirimärk ei asu Rätsepa joonel, kattumine; 31401:001:0353

mõõdistamisel väidetavalt leitud Rätsepa piirimärgid, aga Rätsepa piirimärgi nr 11

abrissi järgne asukoht ei sobi 31401:001:0353 piirimärgi nr 11 koordinaatidega.“

5. Maamõõtja esitas 22.12.2022 katastriüksuse jagamise materjalid

katastripidajale registreerimiseks (menetlus nr 221222223705). Nende kohaselt tekkis

mõõdistustööde käigus vajadus moodustatava Kampsoni katastriüksuse (kt

25501:001:1419, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ro nr 24168850, mõõdistatud L-

EST97 ristkoordinaatsüsteemis, maakatastris registreeritud 06.12.2023) piiride

kindlakstegemiseks mh külgneva Hansu juurdelõige (kt 31402:002:1370, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%, ro nr 1143836, moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel,

maakatastris registreeritud 21.09.2000, maa ostueesõigusega erastamine) ja Uuepiiri

(kt 31401:001:0353, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ro nr 8874850, mõõdistatud

L-EST97 ristkoordinaatsüsteemis, maakatastris registreeritud 11.05.2017, maa riigi

omandisse jätmine) katastriüksustega ühises piiripunktis nr 13, numeratsioon vastavalt

piiriprotokolli nr LY2203291108 piiripunktide ja piiride skeemile, dtl 73 jj).

Piiriprotokolli nr LY2203291108 kohaselt (vt dtl 74) oli piiride kindlakstegemise

põhjuseks asjaolu, et G.X-il ja Hansu juurdelõige kinnisasja omanikul oli erinev

teadmine kinnisasjade vahelise piiri asukohast maastikul. Piiriprotokolli tulemuse

kohaselt määras maamõõtja piiripunkti nr 13 asukoha, arvestades Rätsepa

katastriüksuse abrissil ja katastriüksuse plaanil kujutatud maastikusituatsiooni ning

tulenevalt asjaolust, et tõenäoliselt oli Rätsepa katastriüksuse moodustamisel

maamõõtja eksinud varasemal katastriüksuse plaanil märgitud piiripunktide nr 3 ja 11

vahelise sideme mõõtmisel 50 m ehk ühe mõõdulindi pikkuse võrra.

2(21)

3-24-717

Piiriprotokollis nr LY2203291108 kajastus ka piiri kindlakstegemist selgitav skeem (dtl 77):

G.X ei nõustunud määratud piiripunkti 13 taastatud piirimärgi 13 asukohaga, sellest

tulenevalt ka paigaldatud piirimärkide 3 ja 11 asukohaga, leides, et jagamise tulemusel

moodustatavad Kampsoni ja Rätsepa põld peavad olema võrdsete pindaladega.

6.

22.12.2022 esitas maamõõtja katastripidajale Rätsepa kinnisasja jagamise

toimiku.

7. Maa-ameti katastri registriosakond esitas 12.01.2023 taotluse Maa-ameti

katastri-mõõdistamise ja -kontrolli osakonnale (KMKO) kontrollmõõdistuse

teostamiseks ja hinnangu andmiseks piirandmete õigsusele ja sobivusele

naaberkatastriüksustega.

3(21)

3-24-717

KMKO teostas 27.01.2023 kontrollmõõdistuse (maastikul katastriüksuste väli- ja kameraalse

kontrolli), mille kohta koostatud 10.05.2023 akti nr 680/23 (dtl 78 jj) kohaselt tuvastati mh

piiri kindlakstegemise vajadus piiripunktis nr 12.

Kontrollmõõdistamise akti nr 680 joonis dtl 87:

8. Tulenevalt KMKO seisukohast tegi katastripidaja 12.05.2023 menetluses nr

22122223705 puuduste kõrvaldamise otsuse, tuues mh välja, et piiripunktis 12 on piiri

kindlakstegemise vajadus (dtl 15-16).

9. Maamõõtja esitas 06.12.2023 Rätsepa kinnisasja jagamise toimiku uuesti

katastripidajale registreerimiseks.

Toimikusse lisati juurde piiriprotokoll nr LY2203291108/2, milles oli toodud välja piiride

kindlakstegemine piiripunktis nr 12 (dtl 91 jj). Piiriprotokolli nr LY2203291108/2 kantud

informatsiooni kohaselt vastas Rõhu laut (kt 31402:002:0209, sihtotstarve tootmismaa 100%,

ro nr 2833436, mõõdistatud L-EST97 ristkoordinaatsüsteemis, maakatastris registreeritud

12.03.2010, maa ostueesõigusega erastamine) katastriüksusel paiknevast hoonest võetud

joonsideme järgi Rätsepa abrissil ja plaanil kujutatud situatsioonile, kuid piirilõigu 10-12

pikkuse järgi ei vasta piiripunkti nr 12 asukoht abrissil ja plaanil kujutatud situatsioonile,

mistõttu määras maamõõtja piiripunkti nr 12 asukoha Rõhu laut katastriüksusel paikneva

hoone järgi.

4(21)

3-24-717

Piiri kindlakstegemist selgitav täiendav skeem piiriprotokollist nr LY2203291108/2 (dtl 94):

G.X ei nõustunud piiri kindlakstegemise tulemusega ja piiriprotokolli ei allkirjastanud.

10. Maa-amet katastripidajana kandis 06.12.2023 otsusega menetluses nr

221222223705 maakatastrisse Järva maakonnas Järva vallas Rõhu külas Rätsepa

katastriüksuse (kt 31402:002:0811, pindala 15,87 ha) jagamise tulemusel tekkinud

Kampsoni (kt 25501:001:1419, pindala 7,77 ha) ja Rätsepa põld (kt 25501:001:1420,

pindala 7,77 ha) katastriüksused (dtl 96).

11. G.X esitas Maa-ameti 06.12.2023 otsusele vaide, leides, et maamõõtja poolt

esitatud andmed ei vasta tegelikkusele ja seega on registrikanne ebatäpne (vale).

Mõõtmised teostati üksinda, kuigi G.X oli öelnud, et soovib mõõtmisel osaleda.

Maastikul olevaid piiripunkte muuta ei tohi, kuid seda on tehtud. Teine piiripunkt on

märgitud haritava maa järgi, mitte arvestatud kinnistu piiri (punktid 12 ja 13).

12. Maa-amet jättis 06.02.2024 vaideotsusega nr 1-17/24/307 vaide rahuldamata.

Otsuse põhjendused olid järgmised.

1)

Endine Rätsepa katastriüksus oli moodustatud aerofotogeodeetilise mõõdistusviisi alusel,

mis on maareformi käigus kasutatud mõõdistusviisidest kõige ebatäpsem. Hansu juurdelõige

ja 15152 Kalitsa-Koeru-Udeva-Preedi tee kinnisasjad on moodustatud plaanija kaardimaterjali

alusel, mida peetakse samuti väga ebatäpseks katastriüksuse moodustamise viisiks. Uuepiiri

kinnisasi mõõdistati riiklikus ristkoordinaatide süsteemis. See tähendab, et katastriüksuste

5(21)

3-24-717

piirid on looduses tähistatud piirimärkidega, millele on määratud ristkoordinaadid, mis

tagavad katastriüksuse õige kuju ja asukoha katastrikaardil eeldusel, et maakorralduse

läbiviija ei ole eksinud piiripunkti koordineerimisel või piiri asukoha määramisel.

2)

Maamõõtja koostatud piiriprotokolli nr LY2203291108/2 kohaselt on Kampsoni

kinnisasja moodustamise katastriüksuse mõõdistamisel teostatud piiride kindlakstegemine

piiripunktis nr 13, kuna selle piiripunkti asukohaga ei nõustunud Hansu juurdelõike ja Rätsepa

kinnisasjade omanikud. Piirpunktis nr 12 teostati piiride kindlakstegemine põhjusel, et KMKO

tuvastas kontrollmõõdistamise ja kameraalse kontrolli tulemusel, et piirpunktis nr 12 on

piirimärgi taastamise andmed vastuolulised.

3)

Maamõõtja pidi piiride kindlakstegemisel arvestama looduses olevat situatsiooni,

olemasolevaid andmeid ja dokumente ning ehitiste asukohti nii looduses kui ka katastriüksuse

plaanidel. Koeru Vallavalitsuse 22.05.1998 korraldus nr 99 „Õigusvastaselt võõrandatud

maade tagastamine“ p.s 3.4 on öeldud, et tagastatud maaüksusel hooned puuduvad. Kui

endine kaalumaja oleks ette nähtud Rätsepa kinnisasja koosseisu, oleks see korralduses välja

toodud. PRIA põllumassiivide andmeid peetakse põllumajandusmaa kohta ning need ei oma

katastripidamisel õiguslikku tähendust.

4)

Kuigi vaide esitaja märgib, et katastripidaja on 2023. a menetlusnõudes nr 22122223705

märkinud, et maamõõtja töös esineb puudusi, mille kohta maamõõtja olevat vaide esitajale

öelnud, et ei pea veel seetõttu muudatusi mõõdistamises tegema, siis maamõõtja on hiljem

puudused kõrvaldanud ning parandatud dokumendid ja andmed katastripidajale esitanud.

Maamõõtja teostas hiljem piiripunktis nr 12 piirde kindlakstegemise, mille tulemusel leidis, et

piirpunkti nr 12 asukoha kindlaksmääramisel on õigem võtta aluseks, kuna Rõhu laut

katastriüksusel olnud hoonest võetud joonsideme järgi vastab mõõdistus Rätsepa

katastriüksuse abrissil ja plaanil kujutatud situatsioonile, kuid piirilõigu 10-12 pikkuse järgi

määratav piiripunkti nr 12 asukoht sellele ei vasta. Vaide esitaja ei ole selgitanud, kuidas

naaberkinnisasjade omavahelise piiri paiknemine rikub tema õigusi.

13. G.X esitas 08.03.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis

menetlusse nõuetega tühistada Maa-ameti 06.12.2023 otsus ja 06.02.2024 vaideotsus

ning kohustada vastustajat menetlust uuendama ja Rätsepa katastriüksuse piiri

korrigeerima (st enne katastriüksuse uuesti jagamist).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. G.X-i kaebuses põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1)

Kaebaja õigusi rikuti, tema kinnisomandi suurus vähenes olulisel määral: ta sai 0,24 ha

(2400 m2) võrra väiksema katastriüksuse. Vastustaja fikseeris Rätsepa katastriüksuse piiri

selliselt, et katastriüksuse pindala vähenes kokku 0,48 ha võrra – enne piiride fikseerimist oli

see 16,02 ha, pärast ainult 15,54 ha. Katastriüksuse piiride fikseerimine ei saa vähendada

kaebaja kinnisomandi suurust nii olulisel määral. Kaebajal oli õigus Rätsepa katastriüksuse

kaheks jagamise tulemusel saada võrdse suurusega katastriüksuse omanikuks, kuid

moodustatud uute katastriüksuste suuruseks on 7,77 ha 8,01 ha asemel.

2)

Rätsepa katastriüksuse piirid olid maakatastrisse kantud enne kui Hansu juurdelõige

katastriüksuse piirid, mistõttu oleks pidanud piiride fikseerimisel esmalt lähtuma Rätsepa

katastriüksuse piirist. Olukorras, kus Hansu juurdelõigu kinnistu piir endise Rätsepa

katastriüksusega on ebatäpne, tuleb lähtuda Rätsepa katastriüksuse piirist, mis on varem

maakatastrisse kantud. Hansu juurdelõige kinnistu puhul on katastripidaja teinud

6(21)

3-24-717

maakatastrisse märke: „Pindala on ebatäpne (07.12.2018), vajadus piiri asukoht kindlaks teha

(11.05.2023)“, (dtl 29).

Rätsepa katastriüksuse piirid olid maakatastrisse kantud ka enne kui Uuepiiri katastriüksuse

piirid, mistõttu oleks pidanud piiride fikseerimisel lähtuma Rätsepa katastriüksuse piirist. Kui

Uuepiiri kinnistu piir endise Rätsepa katastriüksusega on ebatäpne, tuleb lähtuda Rätsepa

katastriüksuse piirist, mis on varem maakatastrisse kantud. Uuepiiri kinnistu puhul on

katastripidaja teinud maakatastrisse märke: „Pindala on ebatäpne (07.12.2021), vajadus piiri

asukoht kindlaks teha (07.12.2021)“ (dtl 30).

3)

Maakatastri andmed Rätsepa katastriüksuse piiride kohta toetasid kaebaja seisukohta piiri

kulgemise osas. Maakorraldusseaduse (MaaKS) § 15 lg 3 kohaselt tuleb maakorralduse

läbiviijal teha piiri asukoht kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases

registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel. Rätsepa katastriüksus oli kantud 1998. a

maakatastrisse suurusega 16,3 ha ning katastriüksuse suurus oli juba täpsustunud (kaebaja

teadmise kohaselt 2018. a), vähenedes 16,02 hektarini. Sellegipoolest oli Rätsepa

katastriüksuse kohta maakatastris olemas andmed, millele oleks vastustaja saanud tugineda

piiri looduses maha märkimisel.

4)

Kaebajal oli Rätsepa katastriüksuse valdus, aga vastustaja ei võtnud seda piiride

määramisel arvesse ega põhjendanud valduse arvesse mittevõtmist ning teiste

kinnistuomanike (Hansu juurdelõige ja Uuepiiri) valduse puudumist. MaaKS § 15 lg 3 teise

lause kohaselt, kui eelnimetatud andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha,

määrab maakorralduse läbiviija selle asjaõigusseaduse (AÕS) § 129 lg-te 2 ja 3 kohaselt, lg 2

kohaselt võetakse aluseks valduse ulatus. Rätsepa katastriüksus on olnud kaebaja valduses

suuruses 16,02 ha. Kaebaja on 2023. a maha võtnud puid Rätsepa katastriüksuse Hansu

juurdelõikega piirneval alal ning seda Hansu juurdelõike kinnistu omaniku teadmisel, kellel ei

olnud ega saanudki nimetatud tegevusele mingit vastuväidet, sest tegemist ei olnud tema

valduses oleva maaga. Kaebaja on registreerinud Rätsepa katastriüksuse PRIA-s põllumaana

ning taotlenud aastaid toetust põllumaale suuruses 16,02 ha (dtl 31). Kaebajale on esitatud

maamaksuteatisi ja ta on tasunud maamaksu 16,02 ha eest, mis tõendab samuti valduse

olemasolu kogu 16,02 ha ulatuses.

5)

Lähtudes eeltoodust, oli õigusvastane kaebajale maamõõtmise käigus tehtud

kompromissettepanek jagada vaidlusalune maa mõlema poole vahel võrdselt. Vastav võimalus

on seadusandja poolt loodud juhuks, kui valduse ulatust ei ole võimalik kindlaks teha. Antud

juhul ei ole vastustaja valduse olemasolu välja selgitanud ning seetõttu puudus õiguspärane

alus kompromissettepaneku tegemiseks.

6)

Vastustaja on vaideotsuses (lk 5, II lõik) selgitanud, et üks argument piiripunkti nr 12

asukoha muutmiseks on asjaolu, et Rätsepa katastriüksusel puudub õuemaa ja seega ei saa

kaalumaja vundament asuda Rätsepa katastriüksusel, vaid naaberkatastriüksusel (Hansu

juurdelõige). Kaebaja ei nõustu õuemaa puudumisega, õuemaa on märgitud kaardile (dtl 32,

väljavõte geoportaalist, kaart 1994-2020).

7)

Kaebaja on saanud vastustaja tegevuse tulemusena otsest kahju. Rätsepa põld kinnistu on

vastustaja tegevuse tulemusena 2400 m2 võrra väiksem ja kogu endine Rätsepa katastriüksus

4800 m2 võrra väiksem. Maa maksustamishinna alusel on Rätsepa katastriüksuse väärtus

vähenenud 2832 euro võrra ning kaebajale kuuluv Rätsepa põld katastriüksuse väärtus 1416

euro võrra (vt dtl 33, maa maksustamishind).

2. Maa- ja ruumiamet palub vastuses jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kaebajal

puudub ilmselgelt kaebeõigus või alternatiivselt põhjusel, et kaebuse rahuldamisega ei

7(21)

3-24-717

ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebuse sisulise menetlemise korral palub

vastustaja jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leiab esitatud vastuses järgmist.

1)

Kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebaja on alates 18.12.2023 kantud kinnistusraamatusse

Rätsepa põld kinnistu omanikuna. Endise Rätsepa kinnisasja jagamisel tuvastati piiri

kindlakstegemise vajadus kinnisasja läänepoolsel küljel. Vastavalt Pärnu Maakohtu

13.04.2020 otsuse tsiviilasjas 2-18-2671; 2-18-17681 resolutsiooni punktile 3 jagati endine

Rätsepa katastriüksus selliselt, et kaebajale jäi kinnistu idapoolne osa, kus piiri

kindlakstegemise vajadust ei olnud. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet tema

omandisse jäänud Rätsepa põld kinnistu piiride kohta. Pärnu Maakohus on 06.10.2021

määrusega tsiviilasjas nr 2-20-18018 kinnitanud kompromissi, milles asendati kõik kaebaja

nõusolekud, mis on vajalikud kinnisasja jagamiseks ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks

kompromissi kinnitava kohtulahendiga. Seega on kaebaja teadlikult nõustunud sellega, et

kinnisasi jagatakse eelviidatud kohtumääruses toodud viisil ja et tema nõusolekud kõigiks

vajalikeks toiminguteks on asendatud kompromissi kinnitava kohtumäärusega. Kaebajal

puudub kaebeõigus Kampsoni kinnistu piiride kindlakstegemise tulemuse osas, kuna ta ei ole

selle kinnistu omanik ega muul viisil õigustatud isik.

2)

Kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja peab

enda õiguste rikkumiseks seda, et piiri kindlakstegemise tulemusel vähenes endise Rätsepa

kinnistu pindala ja seetõttu sai kaasomandi lõpetamisel kaheks täpselt võrdse suuruse

katastriüksuseks jagamisel kumbki maaomanik ka väiksema pindalaga osa, kui Pärnu

Maakohtu 13.04.2020 otsuses märgitud oli. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 kohaselt

kantakse kinnistusraamatu registriosa esimesse jakku „Kinnistu koosseis“ kinnistu

katastritunnus, sihtotstarve, asukoht ja pindala. Need andmed esitab maakatastri pidaja ja need

ei ole kanneteks AÕS ega KRS tähenduses ning neil ei ole õigustloovat või seadusega kaitstud

tähendust. Seega ei kehti kinnistusraamatus kuvatavatele maakatastri andmetele

kinnistusraamatu kande õigsuse eeldamise ega heauskse omandamise printsiip AÕS §-de 56 ja

561 tähenduses. Kui kinnisasja tegelik pindala osutub katastris ning sellest tulenevalt ka

kinnistusraamatu esimeses jaos märgitust erinevaks, omab õiguslikku tähendust tegelik

pindala. Kinnisasja omandiõiguse esemeks on maatükk looduses, mitte pindalaühikud. Ka

Riigikohus on 05.12.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-143-12 asunud seisukohale, et

maakatastrit ja katastriüksuste moodustamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb, et

katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel

kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab

kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid

määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel. Katastrikannete õigsust küll

eeldatakse, kuid pooltel on võimalik see eeldus ümber lükata.

Aerofotogeodeetilise mõõdistusviisi ja plaani- või kaardimaterjali alusel moodustatud

katastriüksuste piiripunktidele ei ole katastriüksuste moodustamise käigus

katastrimõõdistamisega määratud koordinaate, millest tulenevalt ei ole katastriüksuse

piiripunktide asukohad katastrikaardil täpsed. Samuti ei ole neile kunagi määratud täpset

pindala. Üldjuhul määrati pindala planimeetri või paletiga katastriüksuse plaanilt ja

tänapäevaste teadmiste juures on sellisel viisil määratud pindala ebatäpne. Rätsepa ja Hansu

juurdelõige ning Uuepiiri katastriüksuste kohta on maakatastriseaduse (MaaKatS) § 9 lg 24

alusel katastris tehtud tulenevalt plaani- või kaardimaterjali moodustamisviisist märge

„Pindala on ebatäpne“. Märke eesmärk on anda olulist teavet katastriüksuse piiriandmete

seisukorra ja katastriandmete kvaliteedi kohta ja teavitada katastris olevate andmete

võimalikest puudustest. Märge ei tekita õiguslikke tagajärgi ja on informatiivse tähendusega.

Info nähtavaks tegemise eesmärgiks on suunata kinnisasja omanik lahendama maatüki

vastuoluliste piiriandmete probleemi, et oleks rohkem korrastatud ja tähistatud piiridega

8(21)

3-24-717

kinnistuid. Katastripidaja märge „Pindala on ebatäpne“ kustutatakse, kui plaani- või

kaardimaterjali alusel moodustatud või ebatäpsete või vastuoluliste piiriandmetega

katastriüksusele tehakse L-EST97 süsteemis katastrimõõdistamine ja uued piiriandmed on

registreeritud maakatastris.

Maakorralduse läbiviijal on kohustus piir kindlaks teha, kui selleks on vajadus. Vastavalt

MaaKatS § 16 lg-le 2 vastutab maamõõtja tema teostatud mõõdistamise andmete õigsuse ja

katastrimõõdistamise seaduslikkuse eest, mistõttu ei saa piiri kindlakstegemise vajadust eirata.

Kaebusega ei ole võimalik saavutada tulemust, et endise Rätsepa katastriüksuse jagamisel

tekiks kaks võrdset katastriüksust pindalaga 8,01 ha ning seda ei nõua ka Pärnu Maakohtu

13.04.2020 otsus tsiviilasjas 2-18-2671; 2-18-17681, milles on öeldud „suurusega umbes 8,01

ha“. Kinnisasja omandi ulatus tuvastatakse looduses. Kui on tuvastatud, et omandi ulatus

looduses ei vasta katastrikaardil olevatele andmetele, mis on kajastatud ka kinnistusraamatu

esimeses jaos, siis ei ole isikul nõudeõigust kinnisasjale tema soovitud pindalaga, kui

tegelikult sellise suurusega kinnisasja looduses ei ole olnud. Seega on välistatud igasugune

kahju tekkimine kaebajale.

Kaebajalt ei ole ära võetud osa talle kaasomandina kuulunud maast, vaid menetluses tehti

kindlaks, kus asusid tegelikult endise Rätsepa katastriüksuse piirid ning parandati maakatastris

olevad ebaõiged piiriandmed. Seega ei ole sellise pindalaga kinnisasja, nagu kajastus

maakatastris enne Rätsepa kinnisasja jagamist, kunagi kaebaja kaasomandis olnud. Kui piiri

kindlakstegemise vajadus on ilmnenud, ei ole maakorralduse läbiviijal ega katastripidajal

seaduslikku võimalust seda ignoreerida katastriüksuse jagamisel ja vastavate kannete

tegemisel maakatastrisse. Toimingud on tehtud õigesti: esmalt tehti kindlaks endise Rätsepa

katastriüksuse piiride tegelik asukoht ja seejärel moodustati kaks võrde suurusega

katastriüksust. Rätsepa kinnistu jagamisel moodustati Rätsepa põld nimeline kinnistu, mis läks

kaebaja omandisse, ja Kampsoni kinnistu, mis läks R.L omandisse. Kaebuse rahuldamisega ei

ole võimalik muuta katastriüksuse pindala selliseks, nagu seda soovib kaebaja.

3)

Maa-ameti 06.12.2023 otsus ja vaideotsus 1-17/24/307 on õiguspärased. Kampsoni,

Hansu juurdelõige, Uuepiiri ja 15152 Kalitsa-Koeru-Udeva-Preedi tee kinnistute omanikud,

keda piiri kindlakstegemine vahetult puudutas, on kindlaks tehtud piiri asukohaga nõustunud,

allkirjastanud piiriprotokolli nr LY2203291108/2 ega oma selles osas pretensioone. Kaebaja

ei ole vaidlustanud endise Rätsepa katastriüksuse jagamise fakti, mis kanti katastrisse

menetluse nr 22122223705 tulemusena.

4)

Piiri kindlakstegemise asjaolud on järgnevad.

Endine Rätsepa katastriüksus jagati kaheks eraldi katastriüksuseks – Kampsoni ja Rätsepa

põld. Kampsoni katastriüksuse piiripunkt nr 13 on ühine Hansu juurdelõike ja Uuepiiri

katastriüksustega ning piiripunkt nr 12 on ühine Hansu juurdelõike ja 15152 Kalitsa-Koeru-

Udeva-Preedi tee (kt 31402:002:0080, sihtotstarve transpordimaa 100%, ro nr 8458550,

moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel, maakatastris registreeritud 21.06.2002, maa

riigi omandisse jätmine) katastriüksustega.

Endine Rätsepa katastriüksus oli moodustatud aerofotogeodeetilise mõõdistusviisi alusel, mis

on maareformi käigus kasutatud mõõdistusviisidest kõige ebatäpsem. Selle meetodi puhul

mõõdeti piirilõikude joonepikkused mõõdulindiga, piiripunktide koordinaate ega sisenurki ei

mõõdetud. Lindiga mõõtmise puhul võib olla maastikul mõõdetud joonepikkus pikem, kui

tegelikult maastikul. See tuleneb asjaolust, et lindiga saab looduses (reljeefist tulenevalt)

mõõta ainult kaldkaugusi, kuid plaanidel ja kaartidel (sh katastrikaart) kasutatakse

horisontaalkaugusi. Lisaks tegi ebatäpseks joonepikkuse mõõtmise asjaolu, et joonepikkust ei

saanud mõõta otse mööda sirgjoont ühest punktist teise. Sirgjoont sai määrata ainult silma

9(21)

3-24-717

järgi ning tihti olid maastikul objektid, mis segasid otsenähtavust. Pikemate joonepikkuste

puhul ei olnud üks otspunkt teisest nähtav. Tavaliselt kasutati 50 m pikkust mõõdulinti, mis ei

ulatunud sellest pikema joonepikkuse puhul ühe mõõtmisega ühest punktist teise ning see lisas

ebatäpsust veelgi. Samuti on selgunud, et mõnedel juhtudel maamõõtja looduses joonepikkust

üldse ei mõõtnud, vaid võttis selle aluskaardilt. Katastriüksuse plaani koostamiseks kasutati

aerofotoplaane, millele kanti piiripunktid situatsioonielementide abil. Katastriüksuse plaani

graafilise osa puhul lisanduvad seetõttu alusplaani (aerofotoplaani) ebatäpsus ning

piiripunktide plaanile kandmise ebatäpsus. Eespool kirjeldatud põhjuste tõttu on

aerofotogeodeetiliste mõõdistuste puhul mõõdistusandmed ning sellest tulenevalt ka plaanidel

ja abrissidel olevad joonepikkused ja pindalad ebatäpsed. Katastriüksuste piir määrati mitte

plaani alusel, vaid piirimärkidega looduses, mis seejärel maaomanikele ja piirinaabritele kätte

näidati. Plaan koostati katastriüksuse andmete kandmiseks maakatastrisse ning see oli

aerofotogeodeetilise mõõdistusviisi puhul ebatäpne.

Hansu juurdelõige ja 15152 Kalitsa-Koeru-Udeva-Preedi tee kinnisasjad on moodustatud

plaani- või kaardimaterjali alusel. Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuste

moodustamist peetakse samuti väga ebatäpseks katastriüksuse moodustamise viisiks. Kaardi-

või plaanimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse pindala suurus on ligilähedane, mitte

täpne. Lisaks tehakse maakatastrisse märge, et pindala on ebatäpne. MaaKatS § 20 lg 14

kohaselt toimub plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride looduses

tähistamine, samuti looduses piirimärkidega tähistatud piiri taastamine katastrimõõdistamise

teel katastriüksuse plaani ja/või piiriprotokolli alusel.

Uuepiiri kinnisasi mõõdistati riiklikus ristkoordinaatide süsteemis, seega on selle piirid

looduses tähistatud piirimärkidega, millele on määratud ristkoordinaadid, mis tagavad

katastriüksuse õige kuju ja asukoha katastrikaardil eeldusel, et maakorralduse läbiviija ei ole

eksinud piiripunkti koordineerimisel või piiri asukoha määramisel.

Maamõõtja Ain Nemvaltsi koostatud piiriprotokollide kohaselt on Kampsoni kinnisasja

moodustamise katastriüksuse mõõdistamisel teostatud piiride kindlakstegemine piiripunktis nr

13, kuna selle piiripunkti asukohaga ei nõustunud Hansu juurdelõike kinnisasja omanik ja

Rätsepa kinnisasja kaasomanik G.X . Piiripunktis nr 12 teostati piiride kindlakstegemine

põhjusel, et KMKO tuvastas kontrollmõõdistamise ja kameraalse kontrolli tulemusel, et

piirpunktis nr 12 on piirimärgi taastamise aluseks olevad andmed vastuolulised.

KMKO teostas 27.01.2023 maamõõtja Ain Nemavaltsi esitatud andmete kontrollimiseks

välimõõdistuse, mille käigus kontrolliti jagatava Rätsepa katastriüksuse ja sellega piirnevate

katastriüksuste moodustamise aluseks olevaid mõõdistusandmeid. Leiti, et piirimärgi

piiripunktis nr 12 taastamise aluseks olevad sidemed välimõõdistuse abrissil on vastuolulised.

Samuti märgiti, et piiripunktis ei ole piirimärgi taastamisel arvestatud Rätsepa katastriüksuse

abrissil esitatud Rätsepa katastriüksuse piiripunktide nr 9 ja 10 vahelise kaugusega, milleks on

372,5 m, millist kaugust arvestades pidanuks olema piirmärgid 15 m loode suunas ja

kaalumaja jäänused jääksid sellisel juhul endise Rätsepa kinnisasja piiridesse. Samas ei ole

katastriüksuse plaanil aru saada, kas tumedate joontega tingmärgi puhul on tegemist

kaalumaja hoonega või heinamaad tähistava tingmärgiga. Piirpunktis nr 13 piiride

kindlakstegemise tulemust pidas KMKO üheks võimalikuks variandiks ning leidis, et kui

piirmärk piiripunktis nr 12 määratakse piiride kindlakstegemise tulemusel olemasolevasse

asukohta ja mitte 15 m loode suunas, saab selle piiride kindlakstegemise tulemuse lugeda

õigeks. Samas nenditi, et kui piiripunktis nr 12 määratakse piir piiri kindlakstegemise käigus

mingisse teise asukohta, siis tuleb ka piiripunktis nr 13 teha uus piiride kindlakstegemine.

Toodi välja, et G.X-i seisukohta piiripunkti asukohast ei toeta katastriüksuse plaanil ja

välimõõdistuse abrissil kujutatud situatsioon (dtl 78 jj).

10(21)

3-24-717

Maamõõtja poolt piiripunktis nr 12 piiride kindlakstegemise tulemusel koostatud

piiriprotokolli nr LY2203291108/2 kohaselt leidis maamõõtja, et piiripunkti nr 12 asukoha

määramisel on õigem võtta aluseks Rõhu laut katastriüksusel paiknenud hoonest võetud

joonsideme järgne mõõdistus, mis vastab Rätsepa katastriüksuse abrissil ja plaanil kujutatud

situatsioonile. Piirilõigu 10-12 pikkuse järgi määratav piiripunkti nr 12 asukoht sellele ei

vasta. Selgituses on maamõõtja põhjendanud, et Rätsepa katastriüksuse plaanil ei ole Rätsepa

katastriüksusele näidatud õuemaad, vaid kõlvikuks on näidatud rohumaa kivihunnikutega.

Samuti leidis maamõõtja, et G.X-i teadmist piiri asukohast ei kinnita abrissil ja katastriüksuse

plaanil olev asendiplaan, kuna õuemaa, millel asuvad ka endise kaalumaja varemed, on

kujutatud teisele poole Rätsepa katastriüksuse piiri. Rätsepa katastriüksuse plaanil ja abrissil

aga õuemaad või hoone varemeid kujutatud ei ole.

5)

Piiride kindlakstegemise toimingu näol on tegemist lihtsa maakorraldustoiminguga,

millega tehakse kindlaks kinnisasjade vahelise piiri tegelik asukoht, kui kinnisasjade

omanikud ei saavuta omavahel piiri osas kokkulepet. Piiride kindlakstegemise puhul ei ole

omandi ulatus enne toimingu tegemist teada ja tegemist toiminguga, mille käigus alles selgub

omandi ruumiline ulatus, mistõttu ei ole õige väide, justkui oleks piiripunkte muudetud.

Piiride kindlakstegemisel lähtub maamõõtja MaaKS § 15 lg 3 kohaselt kinnistusraamatus,

maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvatest andmetest ning piirimärkidest. Kui

nende andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, määrab maamõõtja selle

AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 kohaselt. Riigikohus on 05.12.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-143-12

selgitanud, et kuigi katastrikannete õigsust eeldatakse, on pooltel võimalik see ümber lükata,

tuginedes mh ka sellele, et piirid on valesti kaardistatud. Valduse ulatuse alusel piiri kindlaks

tegemine ei olnud põhjendatud, kuna maakorralduse läbiviija ja KMKO hinnangul oli

võimalik piiri asukoht kindlaks teha MaaKS § 15 lg 3 esimeses lauses nimetatud andmete

alusel. AÕS kommenteeritud väljaandes on § 129 lg-te 2 ja 3 rakendamise kohta välja toodud,

et tänapäeval on sätte rakendatavus väike, kuna sisuliselt kõigi kinnistute kohta on olemas

plaaniandmed.1 Seega on seadusandja näinud ette, et valduse ulatuse või vaidlusaluse maa

võrdne jagamine kinnistu omanike vahel on äärmiselt erandlik ja sellest lähtutakse üksnes siis,

kuid muud võimalused piiri kindlakstegemiseks on välistatud. Valduse ulatuse määramise

osas on eelnimetatud kommentaarides § 129 lg-te 2 ja 3 kohaldamise kohta öeldud veel, et

„[v]alduse ulatust peab tõendama isik, kes nõude esitab. See võib tekitada olukorra, kus

pooled on huvitatud vaidluse korral valduse ulatust omavoliliselt muutma. Niisugune vaidluse

ajal või vahetult selle eel toimunud valduse piiride muutmine ei tohiks piiri

kindlaksmääramist mõjutada /../.“2 MaaKS § 15 lg 3 teist lauset kohaldatakse vaid juhul, kui

esimese lauses nimetatud andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, muul

juhul teist lauset ei kohaldata ja valduse ulatuse andmeid arvesse ei võeta. Kaebaja väide

2023. a-l maha võetud puude kohta on põhjendamatu. Maamõõtja tegi piiri kindlaks 2022. a-l,

sealjuures kutse saadeti G.X-ile 13.04.2022, kes osales piiride kindlakstegemisel 25.04.2022

ja 21.09.2022. Seega oli kaebajale teada, et Rätsepa katastriüksuse piir on ebaselge, kuna

puude maha võtmine toimus väidetavalt 2023. a-l. Puuduvad tõendid, kes puud maha võttis.

Pärast piiride kindlakstegemise vajaduse fakti ei saa ka asuda oma valdust tõendama

asjaoludega, mis toimusid pärast piiride kindlakstegemise vajaduse tuvastamist.

6)

Katastriüksuse piiride määramisel tuleb arvestada mh maakorralduse nõuetega. MaaKS §

5 lg 2 p 5 kohaselt lähtutakse maakorralduse läbiviimisel sellest, et oleks tagatud kinnisasja

terviklikkus ja otstarbekas kuju, lihtsad ja selged piirid ning looduslike piiridega arvestamine.

Maamõõtja pidi piiride kindlakstegemisel arvestama looduses olevat situatsiooni,

olemasolevaid andmeid ja dokumente ning ehitiste asukohti nii looduses kui ka katastriüksuse

1 P.Varul, I.Kull jt. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. 2014. Lk 528, § 129 kommentaar 1.

2 Ibid, lk 529-530, § 129 kommentaar 3.2.

11(21)

3-24-717

plaanidel. Koeru Vallavalitsuse 22.05.1998 korralduse nr 99 „Õigusvastaselt võõrandatud

maade tagastamine“ (teises) p-s 3.4 on öeldud, et tagastatud maaüksusel hooned puuduvad (dtl

130). Seda fakti on oma allkirjaga kinnitanud ka tagastamise õigustatud subjekt oma allkirjaga

dokumendil „Ettepanekute ja kooskõlastuste leht“ (dtl 116-117). Kui endine kaalumaja oleks

ette nähtud Rätsepa kinnisasja koosseisu, oleks see korralduses välja toodud, kuna

õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel tuli lahendada ka hoonetega seotud küsimused.

Seega on maamõõtja piiride kindlakstegemisel määranud piirid õigesti.

7)

Maakorralduse läbiviija lähtuski piiride kindlakstegemisel piiripunktis nr 12 Rätsepa

katastriüksuse välimõõdistamise abrissil toodud andmetest, s.o lühematest sidemetest

maastikul olevatest objektidest, kui pikematest piirimärkide vahelistest joonepikkustest.

Hansu juurdelõike katastriüksus on moodustatud plaani- või kaardimaterjali alusel (dtl 135 jj)

ning vastavalt MaaKatS § 20 lg-le 14 toimub plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud

katastriüksuse piiride looduses tähistamine, samuti looduses piirimärkidega tähistatud piiri

taastamine katastrimõõdistamise teel katastriüksuse plaani või piiriprotokolli alusel. KMK §

12 lg 7 täpsustab, et kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiri määramisel ja

piiripunktide maastikul tähistamisel lähtutakse olemasolevatest piirimärkidest,

maastikuobjektidest, puudutatud katastriüksuste alusandmetest ja nende kvaliteedist.

Piiriprotokollis nr LY2203291108/2 toodud piiride kindlakstegemise selgituses on maamõõtja

kaalunud läbi kõik asjaolud ning tulemuses fikseerinud selle, mida ta Rätsepa katastriüksuse

vastuoluliste andmete juures arvestas. Piirneva Hansu juurdelõike katastriüksuse andmetega

piiri kindlakstegemise juures ei ole arvestatud.

8)

Maamõõtja kohustub piiri kindlakstegemise käigus arvestama kogumis kõigi MaaKS § 15

lg-s 3 nimetatud asjaolude ja dokumentidega ning arvestama maastikult leitud piirimärke ja

olemasolevat situatsiooni. Maamõõtja on piiriprotokollis nr LY2203291108 selgitanud, miks

Rätsepa katastriüksuse kõik andmed ei ole piirimärgi nr 13 asukoha määramisel arvestatud

ning millistele Rätsepa katastriüksuse andmetele tuginedes ta piiripunkti asukoha määras.

Seejuures ei arvestanud maamõõtja piiri kindlakstegemisel hiljem mõõdetud Uuepiiri

katastriüksuse andmeid (dtl 156 jj), vaid varem maakatastris registreeritud Rätsepa

katastriüksuse andmeid. Kuna katastripidaja tuvastas 2021. a samasuguse 50 m andmete

erinevuse Rätsepa katastriüksuse abrissil toodud andmetes, kandis ta nii jagatud Rätsepa kui

ka piirneva Uuepiiri katastriüksustele märke „Piiri asukoht vajab kindlakstegemist.“

9)

Aerofotogeodeetilisel viisil mõõdistatud üksuse asukoht katastrikaardil sõltub lisaks

maamõõtja töö täpsusele ka kande tegemise ajal kasutuses olnud katastrikaardi täpsusest.

Sellise mõõdistusviisiga moodustatud katastriüksuste pindalad on moodustamise käigus

määratud ebatäpselt ning 01.07.2018 jõustunud MaaKatS § 9 lg 24 järgi kanti selle kohta

katastriüksuste andmetesse märge „Pindala on ebatäpne.“ Täpne katastriüksuse pindala

selgub, kui kogu katastriüksuse piir on mõõdistamise teel koordineeritud riiklikus

koordinaatsüsteemis. Siis kustutatakse „Pindala on ebatäpne“ märge katastrist. Rätsepa

katastriüksusele oli 01.07.2018 kantud märge „Pindala on ebatäpne“ ning jagamisel

moodustatud ja riiklikus süsteemis mõõdistatud Kampsoni ja Rätsepa põllu katastriüksustele

nimetatud märget enam ei lisatud.

10) MaaKatS § 211 kohaselt vastutab katastripidaja selle eest, et enne 01.07.2018 tehtud

kanne vastab algdokumendile. Vaidlust ei ole, et endise Rätsepa, Hansu juurdelõige, Uuepiiri

ja 15152 Kalitsa-Koeru-Udeva-Preedi katastriüksuste moodustamise kanded vastavad kande

aluseks olevatele dokumentidele. Maamaks arvutatakse kehtivate katastriandmete alusel. Kui

maamaksu aluseks on riigi registrite andmed, on maamaks õigesti arvutatud arvutamise hetke

seisuga ja maamaksu tagastamist ei ole õigus nõuda. Isegi kui kohus peaks leidma, et isikul on

tekkinud kahju seoses sellega, et maamaks on arvutatud maakatastri andmete, sh pindala

12(21)

3-24-717

alusel, tuleks lähtuda alusetu rikastumise sätetest. Maa-amet ei tegele maamaksu määramise

ega kogumisega. Seega isegi kui riigil on sellises olukorras enammakstud maamaksu

tagastamise kohustus, ei saa seda nõuda Maa-ametilt. Maa-ametil on küll kohustus tagada

katastriandmete kvaliteet, kuid samas ei saa panna talle vastust olukordade eest, kus

maareformi käigus on katastriüksused moodustatud erineva kvaliteediga alusmaterjali

kasutades, sh moodustatud aerofotogeodeetiliselt või plaani- ja kaardimaterjali alusel. Maa-

amet vastutas kande vastavuse eest algdokumendile. Eelkõige ei ole alust etteheiteid teha

endise Rätsepa katastriüksuse omanikel, kes ei soovinud maareformi käigus piiripunktide

koordineerimisega katastrimõõdistamist ja otsustasid kasutada samuti õiguslikult lubatud

lihtsamat lahendust. Riik ei vastuta kinnisasja pindala ekslikest andmetest tekkinud väidetava

kahju eest, kui isik ise ei ole taganud oma omandi ulatuse kvaliteetset mõõdistamist.

Maareformi käigus ei olnudki seda alati otstarbekas teha, kuid vaatamata sellele ei ole alust

etteheiteid teha riigile.

11) Tulenevalt maaeluministri 20.12.2022 määrusest nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise,

põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete

esitamise tingimused ja kord“ kasutatakse PRIA põllumassiivide kaardi alusena

ruumiandmete seaduse §-s 67 nimetatud Eesti topograafia andmekogu andmeid. Selle käigus

looduses mõõdistamisi ei teostata. Samuti ei järgi PRIA andmetes kuvatavad massiivid alati

katastriüksuste piire, vaid võivad olla mh üle katastriüksuse piiride. Tegemist ei ole

andmetega, millega määratakse katastriüksuse piire ja ulatust ning need ei ole aluseks piiride

asukoha määramisel. PRIA põllumassiivide andmeid peetakse põllumajandusmaa kohta ning

need ei oma katastripidamisel õiguslikku tähendust. Katastriüksuste piirid määratakse

litsentseeritud maamõõtja poolt läbi viidud maamõõdistamise alusel.

12) Kaebuses nimetatud kompromissettepanekut ei teinud maamõõtja ega ka Maa-amet ning

kuna kompromissettepanekuga pooled ei nõustunud ja selle põhjal mingeid otsuseid ei tehtud,

on tegemist sisutühja väitega, mis ei oma mingit kaalu käesolevas kohtuasjas.

13) Kaebaja nõusolekud olid asendatud Pärnu Maakohtu 06.10.2021 määruse tsiviilasjas nr 2-

20-18018 p 1.2 kohaselt. Kohtumääruse kohaselt kinnitati kompromiss mh tingimustel, et

kaebaja annab oma nõusolekud mh katastrimõõdistuste tegemiseks, sh katastripidajalt

katastrimõõdistamise tingimuste taotlemiseks, tulemuste maakatastrisse kandmiseks, vajalike

kinnistusraamatu kannete tegemiseks ning asjaõiguslepingute sõlmimiseks, kinnistu ja

katastriüksuste jagamiseks ning omandi üleandmiseks, avalik-õiguslike maakorraldus-

toimingute tegemiseks, haldusmenetluse jaoks. Samuti on isik kohtumääruse kohaselt

kinnitanud, et ta on kompromissi tingimustega põhjalikult tutvunud, nendest aru saanud ja

nendega nõus.

14) MaaKatS § 8 lg 31 kohaselt moodustab katastripidaja piiri kindlakstegemise toimingu

korral katastriüksuse ja määrab selle piiri asukoha piiri kindlakstegemise dokumentide alusel.

MaaKatS § 17 lg 10 täpsustab, et MaaKS §-s 15 sätestatud piiri kindlakstegemise korral

määrab katastripidaja katastriüksuse andmed MaaKatS § 16 lg 7 alusel. MaaKatS § 16 lg 7

kohaselt moodustab katastripidaja katastriüksuse esitatud mõõdistusandmete ja olemasolevate

katastriandmete alusel ning määrab selle pindala piiripunktide andmete alusel ja kõlvikud

kõlvikukaardi andmete alusel. Katastripidajal on MaaKatS § 16 lg-st 8 tulenevalt õigus

otsustada uute mõõdistusandmete alusel ka kõikide puudutatud katastriüksuste piiripunktide

andmete muutmine, määrata piiripunktide andmete alusel puudutatud katastriüksuste pindala

ja kõlvikukaardi andmete alusel kõlvikud.

13(21)

3-24-717

15) Piiri asukoha otsustamisel on järgitud kehtivat õigust, hinnatud piiriandmeid kogumis ja

tegelikku looduslikku olukorda. Seega on kande tegemise otsus menetluses nr 22122223705 ja

vaideotsus õiguspärased ning kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

3. Kolmas isik I kaebusele vastust ei esitanud.

4. Kolmas isik II palub vastuses jätta kaebus rahuldamata ja mõista enda

menetluskulud kaebajalt välja, selgitades ja leides järgmist.

1)

Tsiviilasjas nr 2-18-2671 tehtud otsusest nähtuvalt esitas G.X selles

menetluses vastuhagi, milles leidis, et temale peaks kuuluma suurem osa

kaasomandist, vaatamata sellele, et kinnistusraamatusse on mõlema kaasomaniku

osana kantud ½. Ta leidis, et võrdsete kaasomanike vahel kinnistu jagamisel peaks

tema siiski 2,65 ha rohkem saama. Kohtuotsuse leheküljel 4 esimeses lõigus (dtl 11)

on G.X põhjendanud oma nõuet muuhulgas selgitusega: „Abikaasaga koos paigaldati

piiritähised, raiuti sisse metsasihid.“ 06.10.2021 kinnitas Pärnu Maakohus tsiviilasjas

nr 2-20-18018 R.L ja G.X-i kompromissi. Viidatud kohtulahendite täitmiseks

alustatud menetluses nr 22122223705 on KMKO poolt 27.01.2023 teostatud

välikontrollmõõdistamine. Selle käigus ilmnes, et piirimärgi piiripunktis 12 taastamise

aluseks olevad sidemed abrissil on vastuolulised. Selles menetluses väitis G.X , et

Rätsepa maaomandi tagastamise käigus jäi kaalumaja koht Rätsepa katastriüksusele.

KMKO tuvastas, et Rätsepa katastriüksuse abriss ja plaanil kujutatud situatsioon G.X-i

selgitust ei kinnita – Rätsepa katastriüksuse abrissil näidatud õuemaa, millel

tõenäoliselt pidid asuma ka kaalumaja varemed, on kujutatud teisele poole Rätsepa

katastriüksuse piiri, samuti ei ole Rätsepa katastriüksuse plaanil väidatud õuemaad ega

hoone varemeid.

2)

Vaideotsuses juhitakse tähelepanu, et kaebaja peab vaidlust piiripunktide 12–13

ja selle vahelise piirilõigu osas, mis aga paikneb Kampsoni katastriüksuse läänepiiril

ega ole temale kuuluva Rätsepa põld katastriüksusega seotud ning piiriprotokollid on

allkirjastanud nende kinnisasjade omanikud ja esindajad, milliseid vaidlusalune

piirilõik vahetult puudutab. Kaebajal puudub õigustatud huvi nõuda, et Kampsoni

katastriüksuse suurus oleks 8,01 ha. Samuti puudub tal õigustatud huvi esitada

nõudmisi Uuepiiri, Hansu juurdelõige ja Kampsoni maaüksuse piiri kulgemise ja

piiripostide asukoha suhtes. Dtl 94 illustratiivselt kaardilt on nähtav, et kaebaja

maaüksus Rätsepa põld jääb kaebuses käsitletud kinnistute piirist, piirimärkidest,

kaalumaja vundamendist jms ligi poole kilomeetri kaugusele ega mõjuta kuidagi

kaebaja õigusi, võimalusi, maakasutust. Kolmas isik on huvitatud põllumajanduslikust

maast ning ei soovi enda maa suurendamist vana kaalumaja varemete arvelt.

3)

Dtl 77 asuval skeemil on tähistatud koht, kus kaebaja väidete kohaselt asus

endise Rätsepa kinnistu piiripost, näidatud koht asub Hansu juurdelõige katastriüksuse

piirist seespool, Hansu juurdelõige maaüksusel. Pärnu Maakohtule on kaebaja

kinnitanud (dtl 11), et koos abikaasaga tõsteti piiriposte. Samuti on kaebaja Pärnu

Maakohtule avaldanud veendumust, et tema peaks kinnistu jagamisel saama rohkem

maad kui oleks vastav tema kaasomandi osa suurusele. Lisaks on kaebaja soovinud

osaleda maamõõtjaga maamõõdu toimingute tegemisel ja seeläbi mõjutada maamõõtja

tööd. Maa-ameti kontrolliosakonnale esitas kaebaja eksitavaid väiteid. Tegelikkuses

Rätsepa katastriüksuse abriss ja plaanil kujutatud situatsioon kaebaja selgitusi ei

kinnita – Rätsepa katastriüksuse abrissil näidatud õuemaa, millel tõenäoliselt pidid

asuma ka kaalumaja varemed, on kujutatud teisele poole Rätsepa katastriüksuse piiri,

samuti ei ole Rätsepa katastriüksuse plaanil väidatud õuemaad ega hoone varemeid.

14(21)

3-24-717

4)

Pärnu Maakohtu määrus nr 2-20-18018 on kaebajale siduv ja täitmiseks

kohustuslik.

5)

Kolmas isik II nõustub vastustaja vastusega. Kaebaja on ekslikul seisukohal,

nagu oleks vaidlustatud otsusega vähendatud tema kinnisomandiõiguse ulatust.

Kaebajalt ei ole ära võetud osa talle kaasomandina kuulunud maast, vaid menetluses

tehti kindlaks, kus asusid tegelikult endise Rätsepa katastriüksuse piirid ning parandati

maakatastris olevad ebaõiged piiriandmed. Seega ei ole sellise pindalaga kinnisasja,

nagu kajastus maakatastris enne Rätsepa kinnisasja jagamist, mitte kunagi kaebajal

kaasomandis olnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Vastustaja taotlus jätta kaebus läbi vaatamata jääb rahuldamata. Nii HKMS §

121 lg 2 p 1 kui ka p 2 on diskretsioonilised alused. Neist esimesele tuginedes oleks

koostoimes HKMS § 151 lg 2 p-ga 1 võimalik jätta kaebus läbi vaatamata siis, kui

kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta, seevastu ebaselguse korral, mis

kohtu arvates esineb ka praegusel juhul, tuleb eelistada küsimuse täiendavat

analüüsimist kaebuse menetlemise raames. Alternatiivselt viidatud HKMS § 121 lg 2

p-i 2 kohaldamise eelduseks koostoimes HKMS § 151 lg 2 p-ga 1 on, et isegi kui

kohus kaebuse rahuldaks, ei aitaks see kaasa kaebuse eesmärgi saavutamisele. Kohtu

hinnangul ei ole ka selle sätte kohaldamise eeldused praegusel juhul täidetud ning

seega lahendab kohus kaebuse sisuliselt.

6. Asjas on vaidlus Rätsepa katastriüksuse piiri kindlakstegemise toimingu

õiguspärasuse üle. Rätsepa kinnisasi kuulus kaasomandina G.X-ile ja R.L-le.

Praeguseks on kaasomand lõpetatud ja katastriüksus jagatud. Pärnu Maakohus lõpetas

13.04.2020 otsusega kaasomandi Rätsepa kinnistule (p 2) ning otsustas jagada

kaasomandi Rätsepa kinnisasjale reaalosadeks järgmiselt: „katastriüksus

31402:002:0811 (põllumaa), pindalaga 16,02 ha jagada kahekskatastriüksuseks,

millest jagatav I osa jääb R.L omandisse, suurusega umbes 8,01 ha, mis algab tee nr

15152 ja katastriüksuse nr 31402:002:0811 ristumiskohast lõuna- ja läänepiiril,

kulgeb suunaga põhja kuni katastriüksuse põhjapiirini, edasi suunaga itta mööda

põhjapiiri, seejärel suunaga lõunapiirile, kuni moodustuvad pindalalt kaks võrdset

maatükki. G.X-i omandisse jääb katastriüksusest 31402:002:0811 reaalosa (II osa),

suurusega umbes 8,01 ha, mis algab tee nr 15152 ja katastriüksuse nr

31402:002:0811 ristumiskohast lõuna- ja idapiiril, kulgeb suunaga põhja kuni

katastriüksuse põhjapiirini, edasi suunaga läände mõõda põhjapiiri, seejärel suunaga

lõunapiirile, kuni moodustuvad kaks võrdset maatükki“ (p 3). Kohtulahendiga asendati

kaasomanike kokkulepe kaasomandi lõpetamise kohta ning selgitati, et kaasomanikud

peavad kinnistu jagamiseks läbima vastava menetluse.

7. Asjaoludest nähtuvalt esitas maamõõtja Ain Nemvalts 29.03.2022 Maa-ametile

taotluse katastrimõõdistamise tingimuste väljastamiseks Rätsepa katastriüksuse

jagamiseks kaheks eraldi kinnisasjaks. Katastripidaja väljastas 29.03.2022 Rätsepa

katastriüksuse jagamiseks katastrimõõdistamise tingimused nr LY2203291108, lisades

märkuse „Mõõdistada kogu piir. Vastavalt kohtumäärusele peavad jagamisel

moodustuvate katastriüksuste pindalad olema ühesugused. Vajadus piir kindlaks teha:

31402:002:0912 ja 31401:001:0353 ühine piirimärk ei asu Rätsepa joonel, kattumine;

31401:001:0353 mõõdistamisel väidetavalt leitud Rätsepa piirimärgid, aga Rätsepa

piirimärgi nr 11 abrissi järgne asukoht ei sobi 31401:001:0353 piirimärgi nr 11

koordinaatidega.“ Pärast kaasomandi lõpetamist tuli seega esmalt kindlaks teha endise

15(21)

3-24-717

Rätsepa katastriüksuse piiride asukoht. Seejärel moodustati katastriüksusest jagamise

tulemusel kaks võrdse suurusega katastriüksust: Rätsepa põld, mis hakkas kuuluma

G.X-ile , ja Kampsoni, mis hakkas kuuluma R.L-le ning mis kuulub praeguseks

Telliskopli Talu OÜ-le.

8. Praegune vaidlus on tingitud sellest, et kaebaja ei nõustu Maa-ameti kui

katastripidaja 06.12.2023 otsusega menetluses nr 221222223705, millega kanti

maakatastrisse Rätsepa katastriüksuse (kt 31402:002:0811, pindala 15,87 ha) jagamise

tulemusel tekkinud Kampsoni (kt 25501:001:1419, pindala 7,77 ha) ja Rätsepa põld

(kt 25501:001:1420, pindala 7,77 ha) katastriüksused. Kaebaja hinnangul rikub tema

õigusi see, et katastriüksuse piiride fikseerimise tagajärjel vähenes seni 16,02

hektarilisena kajastatud Rätsepa katastriüksuse pindala 15,54 hektarini ja seetõttu olid

ka sellest moodustatud kaks võrdse suurusega uut katastriüksust, sh kaebaja omandiks

saanud Rätsepa põld katastriüksus, väiksema pindalaga (7,77 hektarit 8,01 hektari

asemel).

9. Sisuliselt taotleb kaebaja seega tema kaasomandis olnud varasema Rätsepa

katastriüksuse jagamise n-ö tagasipööramist ning selle piiride korrigeerimist enne

katastriüksuse jagamist (s.o Maa-ameti 06.12.2023 otsuse nr 221222223705

tühistamist ja menetluse uuendamist). Kaebaja ei vaidlusta katastriüksuse jagamist

iseenesest. Kaebaja eesmärgiks on see, et vastustaja korrigeeriks varasema Rätsepa

katastriüksuse piiri selliselt, et Rätsepa katastriüksuse suurus oleks 09.09.1998 Riigi

Maa-ameti Järva Maakatastri poolt registreeritud suuruses ehk 16,02 ha ning Rätsepa

katastriüksuse jagamise tulemusena moodustatud Kampsoni ja Rätsepa põld

katastriüksused oleksid seega mõlemad suuruses 8,01 ha. Kaebaja väiteid ning

eelnevat arvestades ei oma asja lahendamisel määravat tähtsust asjaolu, et vaidlusalune

piirilõik puudutab Kampsoni ning mitte Rätsepa põllu piiri. Kui vaidlusaluste

piiripunktide (s.o piiripunktid 12 ja 13 – nummerdus vastavalt piiri kindlakstegemist

selgitavale skeemile, dtl 77) asukohad vastaks kaebaja taotletule, oleks kaheks

võrdseks osaks jagatava Rätsepa katastriüksuse ja sellest tulenevalt ka kaebaja

katastriüksuse suurused katastripidaja 06.12.2023 otsusega määratust suuremad.

10. Kohus leiab, et vastustaja ei ole Rätsepa katastriüksuse jagamise tulemusel

tekkinud Kampsoni ja Rätsepa põld katastriüksuste maakatastrisse kandmisel rikkunud

kaebaja õigusi ega tema kinnisomandi suurust õigusvastaselt vähendanud.

11. MaaKS § 15 lg 1 sätestab, et maakorralduse läbiviija teeb kindlaks kinnisasjade

vahelise piiri asukoha, kui selleks on vajadus või kinnisasja omanik seda taotleb.

Vastustaja on selgitanud, et nii endise Rätsepa kui ka sellega piirnevate Hansu

juurdelõige ja Uuepiiri kohta oli maakatastris märge „Pindala ebatäpne“ ja „Vajadus

piiri asukoht kindlaks teha;“ lisaks juhtis katastripidaja vastavale asjaolule tähelepanu

mõõdistustingimusi väljastades. Seega tuli praegusel juhul kinnisasjade vaheline piir,

sh Rätsepa välispiir kindlaks teha sõltumata sellest, et Rätsepa katastriüksuse

omanikud võisid olla huvitatud üksnes kinnisasja kaheks jagamisest.

12. Vastustaja on selgitanud ka seda, et endine Rätsepa katastriüksus oli

moodustatud aerofotogeodeetilise mõõdistusviisi alusel, mis on maareformi käigus

kasutatud mõõdistusviisidest kõige ebatäpsem – vastustaja kirjelduse kohaselt mõõdeti

selle mõõdistusviisi puhul piirilõikude joonepikkused (tavaliselt 50 m pikkuse)

mõõdulindiga, piiripunktide koordinaate ega sisenurki ei mõõdetud. Katastriüksuste

piir määrati mitte plaani alusel, vaid piirimärkidega looduses, mis seejärel

maaomanikele ja piirinaabritele kätte näidati. Hansu juurdelõike katastriüksus

16(21)

3-24-717

moodustati plaani- või kaardimaterjali alusel, mis vastusaja selgitusel on samuti

ebatäpne. Seega ei ole nende katastriüksuste piiripunktidele, sh maastikul

olemasolevatele

piirimärkidele,

katastriüksuste

moodustamise

käigus

katastrimõõdistamisega määratud koordinaate, millest tulenevalt ei ole ka nende

katastriüksuse piiripunktide asukohad katastrikaardil täpsed ning neile ei ole kunagi

määratud täpset (koordinaatide järgi arvutatud) pindala. Vastustaja selgituse järgi

määrati sellisel viisil moodustatud katastriüksuste pindala üldjuhul planimeetri või

paletiga katastriüksuse plaanilt ja tänapäevaste teadmiste juures on sellisel viisil

määratud pindala ebatäpne, mistõttu sisaldus vastav informatiivse tähendusega viide

ebatäpsele pindalale ka maakatastris.

13. Kohus nõustub vastustajaga, et eelnevast tulenevalt ei saanud kaebajal olla

õiguspärast ootust, et Rätsepa katastriüksuse kinnistusraamatust või maakatastrist

nähtuv pindala, mis tehti kindlaks ilma looduses mõõtmisi tegemata, ei võiks

täpsustuda, kui looduses tehakse mõõdistamine kaasaegseid mõõdistusvahendeid

kasutades. Isegi kui katastrikande õigsust eeldatakse, siis juhul, kui katastriüksuse

moodustamisel on kasutatud ebatäpset mõõdistusviisi, võib L-EST97

ristkoordinaatsüsteemis mõõdistusviisil ülemõõdetult katastriüksuse pindala muutuda.

14. Uuepiiri katastriüksus on vastustaja selgitusel mõõdistatud küll täpsemas L-

EST süsteemis (st looduses tähistatud piirimärkidele on määratud ristkoordinaadid),

kuid Rätsepa katastriüksuse andmeid kontrollides selgus, et mõõdistatud Uuepiiri ja

aerofotogeodeetiliselt moodustatud Rätsepa katastriüksuse andmed omavahel ei sobi –

katastripidaja 29.03.2022 katastrimõõdistamise tingimuste kohaselt esiteks ei asunud

Remmelga ja Uuepiiri katastriüksuste ühine piirimärk Rätsepa joonel ning teiseks

toodi välja, et Uuepiiri mõõdistamisel leiti väidetavalt Rätsepa piirimärgid, kuid

Rätsepa piirimärgi nr 11 abrissijärgne asukoht ei sobinud Uuepiiri piirimärgi nr 11

koordinaatidega. Lisaks on piiriprotokollis nr LY2203291108 piiride kindlakstegemist

selgitava skeemi (vt dtl 77) kohase piiripunkti nr 13 (s.o abrissil märgitud piiripunkt nr

11) osas kirjeldatud maastikul leitud metalltoru, mis vastas Uuepiiri katastriüksuse

koordinaatidele, kuid mille asukohaga ei nõustunud ei kaebaja ega ka E.S.

Piiriprotokollist nähtuvalt olla kaebaja sõnul piirimärk asunud varem sellest

metalltorust umbes 13 m lääne pool, mis tähendab, et endine kaalumaja oleks jäänud

Rätsepa katastriüksusele. E.S sõnul aga asunud piirimärk olemasolevast torust hoopis

ida pool selliselt, et piir asus enam-vähem metsa- ja põllumaa kõlvikupiiril. Kumbki ei

nõustunud piiriprotokollist nähtuvalt seega ei leitud metalltoru ega ka teisele naabrile

teada oleva piirimärgi asukohaga. Vastuoluliste piiriandmete korral tuli piir kindlaks

teha.

15. MaaKS § 15 lg 3 sätestab, et maakorralduse läbiviija teeb piiri asukoha

kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate

andmete ning piirimärkide alusel. Kui eelnimetatud andmete alusel ei ole võimalik

piiri asukohta kindlaks teha, määrab maakorralduse läbiviija selle AÕS § 129 lg-te 2 ja

3 kohaselt. MaaKS § 15 lg 5 järgi otsustab kinnisasja piiri asukoha maakatastri pidaja

maakorralduse läbiviija esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise

dokumentide alusel, kui kinnisasja omanikud piiri asukohas kokkulepet ei saavuta.

Keskkonnaministri 14.08.2018 määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ § 12 lg 6

sätestab, et aerofotogeodeetiliselt mõõdistatud piirimärgi taastamisel määratakse taastatava

piirimärgi asukoht, arvestades katastriüksuste mõõdistamisandmeid, olemasolevate

piirimärkide asukohti maastikul, katastriüksuse alusandmeid ja maastikul olevat situatsiooni

piiripunkti suhtes, ning vastuoluliste andmete korral tehakse kinnisasja piir kindlaks MaaKS §

17(21)

3-24-717

15 alusel. Samamoodi kohustab MaaKatS § 17 lg 4 piiri kindlaks tegema MaaKS § 15 alusel

olukorras, kui katastrimõõdistamise käigus selguvad vastuolulised piiriandmed.

16. Nagu vastustaja selgitab, tehti praegusel juhul kõne all olevas menetluses

kindlaks, kus asusid endise Rätsepa katastriüksuse piirid, mille tulemusel parandati

maakatastris olevad piiriandmed. Tegemist ei olnud piiri muutmisega, mida tehakse

naabrite kokkuleppel. Kui piiri kindlakstegemise vajadus oli ilmnenud, ei olnud

maakorralduse läbiviijal ega katastripidajal seaduslikku võimalust seda ignoreerida

katastriüksuse jagamisel ja vastavate kannete tegemisel maakatastrisse.

17. Vastustaja selgitusel teostati piiripunktis nr 13 piiride kindlakstegemine, kuna

naabrid G.X ja E.S selle piiripunkti asukohaga ei nõustunud. Piiriprotokollist nr

LY2203291108 nähtuvalt võeti piiripunkti õige asukoha määramise aluseks Rätsepa

katastriüksuse abriss ning katastriüksuse alusandmed (maaüksuse tagastamise piiride

joonis). Piiriprotokollis on märgitud, et abrissil näidatud mõõtude järgi ei ole

piiripunkti asukohta võimalik üheselt määrata, kuna mõõdud ei ole vastavuses abrissil

kujutatud maastikusituatsiooniga ning samuti ei ole tagastatava maa piiri asukoht ja

kuju Rätsepa maaüksuse piiride joonisel vastavuses Rätsepa katastriüksuse plaanil

näidatud piiri asukoha ja kujuga. Maamõõtja leidis piiriprotokollist nähtuvalt, et

tõenäoliselt on varasemalt maamõõtja eksinud Rätsepa katastriüksuse plaanil ja

abrissil näidatud piiripunktide 3 ja 11 vahelise joonepikkuse (323,4 m) mõõtmisel 50

meetri ehk ühe linditäiega ja ilmselt on õige joonepikkus olnud 273,4 m. Maamõõtja

selgitusel on sellisel juhul võimalik abrissi järgi piirimärgi asukoht määrata, kuna sel

juhul vastab ka piiripunkti nr 13 asukoht Rätsepa katastriüksuse abrissil ja piiril

kujutatud situatsioonile. Seevastu kaebaja näidatud piiripunkti asukoht vastaks abrissil

näidatud mõõdule 323,4 m. Arvestades Rätsepa katastriüksuse abrissil ja plaanil

kujutatud maastikusituatsiooni ning eelduslikku mõõteviga abrissi piiripunktide nr 3 ja

11 vahelise sideme mõõtmisel 50 m, otsustas maamõõtja määrata piiripunkti nr 13

asukoha Rätsepa maaüksuse mõõdistusandmete alusel.

18. Rätsepa katastriüksuse ja sellega piirnevate katastriüksuste moodustamise

aluseks olevaid mõõdistusandmeid on kontrollinud ka KMKO 27.01.2023

välimõõdistusel (akt 10.05.2023), mille tulemusel leiti, et piiride kindlakstegemise

tulemus piiripunktis nr 13 on üheks võimalikuks variandiks, sõltudes küll ka

piiripunkti nr 12 kindlakstegemisest – juhul, kui piiripunkt nr 12 määrata mingisse

teise asukohta, tuleks ka piiripunktis nr 13 teha seda arvestav uus piiride kindlaks

tegemine. Seevastu on aktis märgitud, et Rätsepa katastriüksuse ühe omaniku teadmist

piiripunkti asukohast, milleks on taastatud piirimärgist ligikaudu 49 m lääne-loode

suunda (s.o Hansu juurdelõike poole) jääv asukoht, ei toeta ei katastriüksuse plaanil

ega ka abrissil kujutatud situatsioon. Seega leiti, et kaebaja näidatud asukohta

katastriüksuse plaanil ega ka abrissil kujutatud situatsioon ei toeta.

19. Vastustaja selgitusel teostati piiripunktis nr 12 piiri kindlakstegemine, kuna

KMKO tuvastas kontrollmõõdistamise ja kameraalse kontrolli tulemusel, et piirpunktis

nr 12 olid piirimärgi taastamise aluseks olevad andmed (sidemed välimõõdistuse

abrissil) vastuolulised. KMKO 10.05.2023 aktis on selle kohta märgitud, et piirimärgi

nr 12 taastamisel, mille puhul võeti piiriprotokollist nähtuvalt aluseks Rõhu laut

kinnisasjal paikneva endise lauda seina pikendus, ei ole arvestatud Rätsepa

katastriüksuse abrissil esitatud Rätsepa katastriüksuse piiripunktide nr 9 ja 10 vahelise

kaugusega 372,5 m.

18(21)

3-24-717

Tulenevalt KMKO 10.05.2023 aktis märgitust on maamõõtja 06.11.2023 koostanud

piiriprotokolli nr LY2203291108/2, milles selgitab piiripunktis nr 12 piiri kindlaks määramise

asjaolusid. Selles protokollis on märgitud, et Rätsepa katastriüksuse abrissil (vt dtl 118) on

piiripunktile nr 12 võetud sidemed tee teljest (6 m) ja Rõhu laut katastriüksusel paiknenud

hoone seina pikendusest (262 m). Samas on abrissil näidatud ka mööda teemaa serva kulgeva

piirilõigu 10-12 pikkus 372,5 m. Maamõõtja on piiriprotokollis märkinud, et juhul, kui

määrata piiripunkt viimati nimetatud joonepikkuse järgi, jääks piiripunkt Rõhu laut

katastriüksusel olnud hoone seina pikendusest võetud joonsideme järgi määratavast piiripunkti

asukohast 15,1 m loode poole. Kohtule nähtuvalt on maamõõtja otsustanud lähtuda Rätsepa

katastriüksuse abrissil kujutatud asjaolust, et piirilõigul 12–13 (nummerdus vastavalt piiri

kindlakstegemist selgitavale skeemile) kulgeb piir okastraataia kohal (ka vastustaja selgitas

kohtuistungil, et abrissilt nähtuvad x-tähistused kujutasid okastraataeda; vt abriss dtl 118),

ning samuti asjaolust, et abrissil on õuemaa näidatud Rätsepa katastriüksusest teisel pool

okastraataeda. Maamõõtja on järeldanud, et Rätsepa katastriüksuse abrissil ja plaanil kujutatud

situatsioon ei kinnita kaebaja selgitust, et kaalumaja, millest praeguseks on säilinud võssa

kasvanud hoone varemed, jäi Rätsepa katastriüksusele. Selline järeldus põhineb sellel, et

Rätsepa katastriüksuse abrissilt nähtuvalt asub õuemaa teisel pool Rätsepa katastriüksuse piiri

ning tõenäoliselt pidi ka kaalumaja asuma õuemaal. Kohus ei pea abrissil kujutatud õue

asukohta arvestades põhjendatuks geoportaali kaarti väljavõttel (dtl 32) põhinevat väidet

õuemaa võimalikust asumisest punktiirjoontest paremal. See väljavõte ei lükka ümber abrissil

kujutatut ega näita veenvalt, et õuemaa on geoportaali väljavõtte kohaselt märgitud Rätsepa

kinnistule – pigem on sõna „õu“ märgitud punktiirjoontest väljapoole ruumipuudusest

tingituna.

Seega sõltus kaalumaja varemete jäämine kas Rätsepa katastriüksuse sisse või Rätsepa

katastriüksusest väljapoole sellest, kas võtta piiripunkti nr 12 asukoha määramisel aluseks

Rätsepa katastriüksuse abrissilt nähtuvad joonsidemed Rõhu laut katastriüksusel olnud

hoonest või samal abrissil näidatud piirilõigu 10–12 pikkus. Maamõõtja on leidnud, et

esimesel juhul vastab piiripunkti nr 12 asukoht abrissil ja plaanil kujutatud situatsioonile, kuid

teisel juhul (piirilõigu 10–12 pikkuse järgi piiripunkti asukoha määramisel) mitte. Sellest

tulenevalt otsustas maamõõtja määrata piiripunkti 12 asukoha siiski Rõhu laut katastriüksusel

olnud hoonest võetud joonsideme (262 m) järgi.

20. Põhjendatud ei ole etteheide, et piiri kindlaks tegemisel ei ole maakorralduse

läbiviija lähtunud Rätsepa katastriüksuse kui Hansu juurdelõike ja Uuepiiri

katastriüksusest varem katastrisse kantud katastriüksuse piiridest. Piiriprotokollidest

nähtuvalt on maakorraldaja võtnud aluseks Rätsepa katastriüksuse välimõõdistamise

abrissil toodud andmed, mis aga olid omavahel vastuolulised. Nagu ka vastustaja

selgitab, lähtus maakorralduse läbiviija piiripunktis nr 12 abrissil toodud andmetest,

s.o lühematest sidemetest maastikul olevatest objektidest, mitte aga samal abrissil

märgitud pikematest piirimärkide vahelistest joonepikkustest, põhjendades ühtlasi ka

piiriprotokollis nr LY2203291108/2, mida ta Rätsepa katastriüksuse vastuoluliste

andmete juures arvestas. Piirneva Hansu juurdelõike katastriüksuse andmetega ei ole

piiri kindlakstegemise juures arvestatud.

Samuti on piiriprotokollist nr LY2203291108 nähtuvalt maamõõtja selgitanud, miks Rätsepa

katastriüksuse kõiki andmeid ei ole piirimärgi nr 13 asukoha määramisel arvestatud ning

millistele Rätsepa katastriüksuse andmetele tuginedes maamõõtja selle piiripunkti asukoha

määras. Kohtule ei nähtu, et maamõõtja oleks eelistanud piiri kindlakstegemisel ka hiljem

mõõdetud Uuepiiri katastriüksuse andmeid. Uuepiiri andmetest ei ole piiri kindlaks tegemisel

lähtutud. Seejuures selgitab vastustaja, et kuna katastripidaja tuvastas 2021. a samasuguse 50

19(21)

3-24-717

m andmete erinevuse Rätsepa katastriüksuse abrissil toodud andmetes, kandis ta nii Rätsepa

kui ka Uuepiiri katastriüksustele märke „Piiri asukoht vajab kindlakstegemist.“

21. Eeltoodut arvestades ei nähtu kohtule, et piiripunktides nr 12 ja 13 piiride

kindlakstegemisel oleks maakorralduse läbiviija rikkunud MaaKS § 15 lg 3 esimese

lause nõudeid. Maamõõtja on piiride kindlakstegemisel arvestanud nii olemasolevaid

andmeid ja dokumente kui ka ehitiste asukohti looduses ja katastriüksuse plaanidel.

Maakorralduse läbiviija ei saanud sätte sõnastuse kohaselt jätta arvestamata muid

olemasolevaid andmeid ning tugineda üksnes maakatastrist nähtuvatele andmetele, sh

sealt nähtuvale katastriüksuse pindalale, isegi kui viimane eraldiseisvalt kaebaja

seisukohta toetas. Seega on vastustaja 06.12.2023 otsuse nr 22122223705 tegemisel

arvestatud MaaKS § 15 lg-s 3 tooduga ja sellest lähtuvalt sai vastustaja otsustada ka

piiri asukoha.

22. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud ka seisukoht, justkui oleks menetluses

endise Rätsepa katastriüksuse piirid valesti kindlaks tehtud või piire muudetud.

23. AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 kohaldamiseks puudus praegusel juhul alus ja vajadus,

kuna piir oli võimalik kindlaks teha muul viisil, st MaaKS § 15 lg-s 3 nimetatud

andmete ja piirimärkide alusel. Sellest tulenevalt ei ole asjakohased kaebaja etteheited

AÕS § 129 lg-s 2 sätestatud valduse ulatuse arvestamata jätmisest, mh seoses kaebaja

poolt 16,02 ha suuruse ala eest tasutud maamaksuga, 16,02 ha suuruse põllumaa eest

saadud PRIA toetustega või ka kaebaja viidatud puude langetamisega. Kuna viidatud

AÕS sätete kohaldamiseks puudus alus, ei pidanud vastustaja asuma valduse ulatust

välja selgitama ega seda põhjendama.

24. Kaebaja viidatud kompromissettepaneku on asjaoludest nähtuvalt teinud

21.09.2022 piiride täiendaval kättenäitamisel viibinud Järva Vallavalitsuse

maakorralduse peaspetsialist. Seega ei ole tegu vastustaja ega maamõõtja tehtud

ettepanekuga. Kohtu hinnangul ei oma kompromissettepaneku tegemine asja

lahendamisel tähtsust.

25. MaaKatS § 16 lg-st 8 tulenevalt on katastripidajal õigus otsustada uute

mõõdistusandmete alusel puudutatud katastriüksuste piiripunktide andmete muutmine,

määrata piiripunktide andmete alusel puudutatud katastriüksuste pindala ja

kõlvikukaardi andmete alusel kõlvikud. Kohus ei nõustu, et kaebajale kuuluv Rätsepa

põld katastriüksus on vastustaja tegevuse tulemusel 2400 m2 võrra väiksem.

Muuhulgas ei ole vastustaja tegevus vastuolus Pärnu Maakohtu 13.04.2020 otsusega

tsiviilasjas 2-18-2671; 2-18-17681, mille resolutsiooni punktis 3 on kaasomandi

jagamisel nimetatud moodustatavate katastriüksuste umbkaudsed suurused.

26. Neil põhjustel leiab kohus, et Maa-ameti 06.12.2023 otsuse nr 22122223705

tühistamiseks puudub alus. Samadel põhjendustel jääb rahuldamata kaebaja nõue

tühistada Maa-ameti 06.02.2024 vaideotsus. Seega puudub ka alus kohustada

vastustajat menetlust uuesti läbi viima.

Menetluskulud

27. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta.

20(21)

3-24-717

28. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot ja kandnud asjas

esindajakulu kokku 2317,49 eurot (käibemaksuga summa). Menetluskulude kandmine

või kandmise kohustus on HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 nõuete kohaselt tõendatud. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel

tema enda kanda.

29. Vastustaja ei ole menetluskulude kohta taotlusi esitanud, mistõttu jäävad tema

võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

30. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole

vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele.

30.1.

Kolmas isik I ei ole asjas seisukohti ega menetluskulude kohta taotlusi

esitanud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel

tema enda kanda.

30.2.

Kolmas isik II osales praegusel juhul menetluses vastustaja poolel, vaieldes

kaebusele vastu, mistõttu peab HKMS § 108 lg-tes 1 ja 8 sätestatu kohaselt tema

menetluskulud kandma kaebaja.

Kolmas isik II on taotlenud kohtumenetlusega seotud esindajakulu hüvitamist kokku 2726,09

eurot (käibemaksuga summa). Advokaadibüroo arvete kohaselt on õigusabi osutatud 1 h 22

minutit tunnihinnaga 210 eurot (käibemaksuta hind) ning 10 h 15 minutit tunnihinnaga 190

eurot (käibemaksuta hind). Arvete kohaselt seisnes õigusabi osutamine materjalidega

tutvumises ja õiguslikus analüüsis, kaebusele vastuse koostamises, kohtuistungiks

valmistumises ja istungil osalemises ning menetluskulude nimekirja koostamises.

Kaebaja leiab, et põhjendatud ega vajalik ei olnud kahe esindaja kasutamine, kuna vaidlus ei

olnud õiguslikult keerukas. Samuti peab kaebaja ajakulu ülepaisutatuks, pidades mõistlikuks

maksimaalselt 2 h, ning tunnitasu liiga kõrgeks.

Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6),

arvestades ka õigluse ja mõistlikkuse kriteeriumi (HKMS § 108 lg 11). Vajalike ja

põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude

suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt

ülepaisutatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus nr 3-18-752, p 19).

Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on kohtul suur kaalutlusruum.

Kohtupraktikas on ka leitud, et muuhulgas õigusabikulude väljamõistmine kolmanda isiku

kasuks ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane (Riigikohtu

15.12.2014 otsus asjas nr 3-3-1-67-14, p 32.1). Eelnevast lähtudes peab kohus praegusel juhul

põhjendatuks ja mõistlikuks välja mõista kaebajalt kolmanda isiku II kasuks välja

menetluskuluna kokku 2000 eurot (käibemaksuga summa).

(allkirjastatud digitaalselt)

21(21)