2-24-6786/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Antero Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mai 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-6786

Tsiviilasi

Osaühingu KPP Arendus hagi Lääne Lasnamäe OÜ vastu

eelmärke kustutamiseks nõusoleku saamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing KPP Arendus (registrikood 10983328),

lepinguline esindaja C. T.

Kostja: Lääne Lasnamäe OÜ (registrikood 12095141),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Kohustada Lääne Lasnamäe OÜ-d (registrikood 12095141) andma nõusolek Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 3125501 kinnistu

kolmandasse jakku seatud Osaühingu KPP Arendus (registrikood 10983328)

kaasomandi osa koormava eelmärke kustutamiseks.

3. Jätta kõik menetluskulud Lääne Lasnamäe OÜ kanda.

4. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata

hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 2391,20 eurot ning

mõista see summa Lääne Lasnamäe OÜ-lt Osaühingu KPP Arendus kasuks välja.

Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb alates lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude hüvitamiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

2-24-6786

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Osaühing KPP Arendus (hageja) esitas 29.04.2024 Harju Maakohtule hagi Lääne

Lasnamäe OÜ (kostja) vastu nõudega kohustada Lääne Lasnamäe OÜ-d andma nõusolek

kinnistusregistri registriosa nr 3125501 kinnistu kolmandasse jakku seatud Osaühingu KPP

Arendus kaasomandi osa koormava eelmärke kustutamiseks.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29.12.2016 notari juures xxx kinnisasjal

paikneva ehitise kaasomandi lõpetamise ja korteriomanditeks jagamise tulemusena tulevikus

tekkiva korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu ja kinnistamisavalduse eelmärke

kandmiseks kinnistusraamatusse (edaspidi: leping). Lepingu p 4.1 kohaselt kohustus kostja

hiljemalt asjaõiguslepingu sõlmimise ajaks omal kulul korraldama kaasomandi lõpetamise

ning korteriomanditeks moodustamise ja selle kandmise hageja nimele. Lepingu p 5.1 järgi

lepiti kokku, et tekkiva korteriomandi omandi üleandmiseks sõlmitava asjaõiguslepingu

kohustuvad pooled sõlmima hiljemalt 22.06.2017 tingimusel, et: (1) xxx kinnistu suhtes on

kaasomand lõpetatud ja kinnistu oluliseks osaks olev ehitis on jagatud korteriomanditeks,

mille tulemusena on moodustatud uus loodav korteriomand ning hageja on selle omanikuna

kinnistusraamatusse kantud; (2) kostja poolt on tasutud ostuhind või on tagatud selle täitmine

vastavalt lepingule. Loodava korteriomandi omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks kanti

hagejale kuuluvale kaasomandi osale kostja kasuks eelmärge (lepingu p 5.5).

1.2.

Hageja ei saanud sõlmitud lepingust pikema aja jooksul kostjapoolse rikkumise tõttu

seda, mida ta õigustatult ootas. 31.10.2023 notariaalaktiga tõestas notar avalduse lepingust

taganemise kohta (edaspidi: taganemisavaldus), millega hageja taganes lepingu p 6.1 ja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 ja § 188 lg 1 alusel lepingust ning palus kostjal

viivitamata, kuid hiljemalt 30.11.2023 esitada kinnistusosakonnale avaldus hageja

kaasomandiosa koormava eelmärke kustutamiseks. Lepingu p 6.1 kohaselt oli hagejal õigus

lepingust ühepoolse avalduse alusel taganeda juhul, kui: (1) kostja ei tasu lepingu alusel

tasumisele kuuluvaid summasid kokku lepitud tähtajaks ja kokkulepitud korras ja/või; (2)

kostja ei ilmu vähemalt kahel korral notaribüroosse asjaõiguslepingu sõlmimisele ning

möödunud on lepingu p-s 5.1 nimetatud tähtaeg ja asjaõigusleping jääb seetõttu sõlmimata ja

kostja ei ole hagejale tõendanud seadusliku takistuse olemasolu.

1.3.

Pooled olid lepingus (p 6.5) kokku leppinud, et kui emb-kumb pooltest lepingust

taganeb, kohustub kostja esitama kinnistamisavalduse hageja kaasomandiosa koormava

eelmärke kustutamiseks hiljemalt 30 päeva jooksul hagejalt vastavasisulise nõude saamisest.

Kostja kinnitas taganemisavalduse kättesaamist 29.11.2023, kuid avaldust eelmärke

kustutamiseks 30 päeva jooksul ei esitanud. 12.03.2024 esitas hageja kostjale korduva nõude

eelmärke kustutamise avalduse esitamiseks hiljemalt 11.04.2024. Kostja vastas korduvale

nõudele 13.03.2024, kuid ei ole seniajani eelmärke kustutamise avaldust esitanud.

1.4.

Lepingust taganemise eeldused on täidetud. Kostja ei olnud kutsutud mitte notar T. T.,

vaid mõlemal korral (nii 19.10.2023 kui ka 26.10.2023) notar J. H. büroosse. xxx kinnisasja

kaasomanikud palusid enne tehingut esitada erinevaid dokumente ning lepingus viidatud

2 (7)

2-24-6786

lisasid, millised pidi koostama ja esitama kostja. Kostja ja kaasomanikud pidasid perioodil

27.03.2023–28.03.2023 läbirääkimisi, kuid hagejal puudub edasise osas teadmine. Seetõttu

palus hageja 18.04.2023 kostjal hiljemalt 18.05.2023 teatada, kas asjaõigus-lepingu

sõlmimine toimub. Kostja kirjale ei vastanud, mistõttu saatis hageja 26.05.2023 kostjale kirja,

milles tõi välja, et kuivõrd kostja ei ole suutnud pikema aja jooksul täita kohustust korraldada

eriomandite moodustamine, teeb hageja ettepaneku, et kostja ostab vastavalt lepingu p-le 5.6

kaasomandi osa selliselt, nagu see on, või esitab hageja lepingust taganemise avalduse. Kostja

viidatud kohtumenetlused teiste kaasomanikega poolte lepingut ei puuduta. Hageja väljastas

samal päeval lepingu sõlmimisega kostjale vajaliku volikirja. Samuti on hageja väljastanud

hiljem kostjale kõik vajalikud volikirjad, mida kostja on palunud.

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Lepingust taganemine on materiaalselt õigusvastane. Hageja

on järginud taganemisavalduse formaalseid nõudeid, kuid täidetud ei ole taganemise sisulised

eeldused. Hageja on tuginenud asjaoludele, et kostja seaduslik esindaja ei ilmunud 19.10.2023

kell 12.00 ja 26.10.2023 kell 12.00 notaribüroosse asjaõiguslepingu sõlmimiseks olgugi, et

teda oli vastavalt 12.10.2023 ja 19.10.2023 teavitatud. Kostja ei vaidle selle üle, et 19.10.2023

kella 12.00-ks ta notaribüroosse ei ilmunud. Kostja vaidleb vastu väitele, et ta ei ilmunud

notaribüroosse ka 26.10.2023. Kostja seaduslik esindaja oli 26.10.2023 kell 12.00 T. T.

notaribüroos kohal, kuid kohale ei tulnud hageja.

2.1.

Kostja on varasemalt korduvalt teinud ettepanekuid asjaõiguslepingu sõlmimiseks.

Paraku see eesmärk ei realiseerunud. Raskused kokkuleppe saavutamisel olid tingitud sellest,

et erinevate osapoolte vahel olid pooleli kohtuvaidlused. Hageja ei väljastanud kostjale

lepingu p-s 4.1 kokkulepitud kohustuse täitmiseks vajalikku volikirja. 2023. a asus hageja ja

teised kaasomanikud nõudma kostjalt erinevate projektide koostamist, kuid väljastas volikirja

üksnes uue ehitusloa väljastamiseks, mitte projektide koostamiseks. Hageja selline käitumine

on hea usu põhimõtte vastane. Kui hageja oleks kostjale väljastanud volikirja, nagu lepingu p

4.2 ette näeb, oleks kostja saanud lepingu p-st 4.1 tuleneva kohustuse täita.

3. Kohus määras 28.03.2025 määrusega lahendada asi kirjalikus menetluses, selgitas

pooltele kohaldatavat õigust ja tõendamiskoormist ning määras sellega seonduvad tähtajad.

Poolte täiendavad taotlused lahendas kohus 30.04.2025 ja 07.05.2025 määrustega.

4. Pooled paluvad menetluskulud jätta vastastikku teise poole kanda ning mõista menetlus-

kuludelt välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni

kulude hüvitamiseni.

4.1.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 420 eurot

ja lepingulise esindaja kulu 2216,67 eurot. Esindaja tunnitasuks on 140 eurot (käibemaksuta)

ning ajakuluks 15,83 tundi. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva

tsiviilasjaga ega taotle käibemaksu hüvitamist.

4.2.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise

esindaja kulu 2982,90 eurot. Esindaja tunnitasuks on 219,60 eurot (käibemaksuga). Kostja

kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning ta ei ole

käibemaksukohustuslane.

4.3.

Teineteise menetluskuludele pooled vastuväiteid ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb

rahuldada. Menetluskulud jäävad kostja kanda ja kohus määrab need rahaliselt kindlaks.

3 (7)

2-24-6786

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib

kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled nõustusid asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (dtl 6, 93).

7. TsMS § 5 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

8. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mille vastaspool võttis omaks või mille

vaidlustamise tahe ei nähtu vastaspoole avaldusest, ja millised kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2

ja 4 alusel tuvastatuks:



29.12.2016 sõlmisid pooled notari juures xxx kinnisasjal paikneva ehitise

kaasomandi lõpetamise ja korteriomanditeks jagamise tulemusena tulevikus tekkiva

korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu (dtl 41–56).



Lepingu p 5.5 alusel kanti loodava korteriomandi omandiõiguse üleandmise nõude

tagamiseks hagejale kuuluvale kaasomandi osale kostja kasuks eelmärge (dtl 41–56).



Lepingu p-s 5.1 sätestatud tähtajaks 22.06.2017 ega hiljem ei ole asjaõiguslepingut

sõlmitud. Viimati 29.12.2020 sõlmiti kokkulepe, millega asjaõiguslepingu sõlmimise

kuupäevaks lepiti kokku 31.12.2021 (dtl 18–25).



Kostja ei ilmunud hageja kutsel 19.10.2023 kell 12.00 notaribüroosse (dtl 177–179).



Hageja taganes lepingust 31.10.2023 avaldusega, mille kostja sai kätte 29.11.2023

(dtl 18–25, 26).



Kostja ei ole 30 päeva jooksul nõude saamisest ega 11.04.2024 täiendava nõude

järgselt esitanud kinnistamisavaldust eelmärke kustutamiseks (dtl 27–30, 31–33).

9. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja taganes 31.10.2023 lepingust kehtivalt (kas

täidetud on taganemise materiaalsed eeldused) ning kas kostjal on sellest tulenevalt kohustus

anda nõusolek eelmärke kinnistusraamatust kustutamiseks.

10. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 8 ja

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5. AÕS § 63 lg 8 sätestab, et isikul, kelle

omandit või piiratud asjaõigust eelmärge või vastuväide puudutab, on õigus nõuda isikult,

kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek

on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud. Seega on

hagejal õigus nõuda kostjalt eelmärke kustutamist, kui kostja õigus nõuda asjaõiguslepingu

sõlmimist on lõppenud. Kostja õigus on lõppenud, kui hageja on kehtivalt müügilepingust

taganenud.

11. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34¹ lg 1 järgi on kande kustutamiseks nõutav isiku

nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), s.o

antud juhul kostja. Tema nõusolekut asendab KRS § 34¹ lg 8 järgi jõustunud või viivitamata

täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Sama

põhimõte tuleneb TsÜS § 68 lg-st 5 ja täitemenetluse seadustiku § 184 lg 1 esimesest lausest.

Kostja kui eelmärke järgi õigustatud isiku nõusolek on seega vajalik märke kustutamiseks ja

nõusoleku saab asendada kohtulahendiga, kui kostjal on kohustus selline nõusolek anda.

12. Leping nägi ette, et kohustus korraldada hiljemalt asjaõiguslepingu sõlmimise ajaks omal

kulul kaasomandi lõpetamine ja korteriomandite moodustamine lasus kostjal (p 4.1). Kostja

4 (7)

2-24-6786

möönab, et kaasomandi lõpetamine ei ole õnnestunud, kuid leiab, et ei saanud lepingut (p 4.1

ja seega ka p 5.1 kohast asjaõiguslepingu sõlmimise kohustust) täita seetõttu, et osapoolte

vahel olid pooleli kohtuvaidlused ning hageja ei täitnud omapoolseid kohustusi. Kohus

sellega ei nõustu. Kohtu hinnangul järeldub lepingust, et korteriomandite moodustamise

ülesanne ja sellega seonduv risk jäi kostja kanda. Selleks kohustus hageja andma vajaliku

volikirja (p 4.2). Lisaks oli hagejal lepingu p 5.6 kohaselt kohustus lepingu ese kostjale

võõrandada ka juhul, kui asjaõiguslepingu sõlmimise ajaks (s.o hiljemalt 22.06.2017)

korteriomandeid moodustatud ei ole. Eelnev viitab selgelt sellele, et korteriomandite

moodustamisega pidi – saanud selleks hagejalt volikirja – tegelema kostja. Kuivõrd lepingust

tuleneb riskijaotus, millest tulenevalt oli p 4.1 täitmine p-s 5.1 märgitud tähtajaks kostja

kohustus, ei oma asja lahendamiseks tähtsust Pae tn 21 kaasomanikega peetud läbirääkimised

või muud kohtuvaidlused. Kohustuse täitmise eelduseks oli üksnes hageja poolt nõutava

volikirja andmine (p 4.2).

13. Kuivõrd TsÜS § 139 järgi heausksust eeldatakse, pidi kostja olukorras, kus hageja

tõendab, et kostja on lepingujärgset kohustust rikkunud, tõendama seda, et hageja käitus

lepingust taganedes pahauskselt või esines hagejast tulenev takistus asjaõiguslepingu

sõlmimiseks (p 6.1.2). Kostja ei ole selliste asjaolude esinemist tõendanud. Hageja väljastas

samal päeval lepingu sõlmimisega kostjale vajaliku volikirja (dtl 160–163) ning asja

materjalide juures ei ole tõendeid, millest kohus saaks teha järelduse, nagu oleks hageja kostja

nõudmisel mõne muu vajaliku volikirja andmisest keeldunud. Kohtu ette toodud asjaoludel ei

ole hageja käitunud kostja suhtes vastuolus hea usu põhimõttega, olles andnud korduvalt

täiendavaid tähtaegu asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning samuti võimaluse omandada lepingu

ese vastavalt lepingu p-le 5.6 (s.o kaasomandi mõttelise osana).

14. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Hageja tugineb

lepingust taganemise avalduses sellele, et ei saanud sõlmitud lepingust pikema aja jooksul

kostjapoolse rikkumise tõttu seda, mida ta õigustatult ootas (VÕS § 116 lg 2 p 1) ning ostja ei

ilmunud vähemalt kahel korral notaribüroosse asjaõiguslepingu sõlmimisele, ehkki möödunud

on lepingu p-s 5.1 nimetatud tähtaeg (lepingu p-dest 6.1–6.1.2 tulenev alus lepingust

taganemiseks). Vaidlustamata asjaoludel ei ilmunud kostja hageja kutsel 19.10.2023 kell

12.00 notar J. H. büroosse. Poolte kirjavahetuse ja notar J. H.02.11.2023 tõendiga on hageja

tõendanud, et kostja ei ilmunud notar J. H. büroosse ka 26.10.2023 kell 12.00 (dtl 177–179),

ehkki sarnaselt 19.10.2023 luhtunud tehingule oli hageja kostjale sellise teavituse saatnud (dtl

155–158) ning kostja oli teadlik, et asjaõiguslepingu sõlmimine toimub notar J. H. büroos (dtl

156). Seega on täidetud lepingu p-dest 6.1–6.1.2 tulenev alus lepingust taganemiseks.

Vaatamata kohtu selgitustele (dtl 166) ei ole kostja tõendanud, et poolte vahel oleks olnud

kokkuleppe selles, et teine katse asjaõiguslepingu sõlmimiseks pidanuks toimuma 26.10.2023

hoopis notari T. T. büroos ja/või et kostja oleks sinna 26.10.2023 kell 12.00 ilmunud.

Niisamuti on tuvastatud asjaoludel – kostja ei ole enam kui kuue aasta jooksul

asjaõiguslepingut sõlminud – täidetud ka VÕS § 116 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1 tulenev alus

lepingust taganemiseks.

15. Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab (kehtiv) lepingust taganemine

mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Kuna lepingust

taganemiseks olid täidetud nii formaalsed kui materiaalsed eeldused, vabastab kehtiv

müügilepingust taganemine hageja kohustusest anda kostjale üle lepingu eseme omand, st

eelmärkega tagatud nõude täitmisest. Eelmärge on tagatud nõudega lahutamatult

(aktsessoorselt) seotud, st see tekib koos tagatava nõudega ega kehti selleta (RKTKo

12.04.2017, 3-2-1-13-17, p 14, samuti seal viidatud varasem praktika). Kuna praegusel juhul

5 (7)

2-24-6786

tagas eelmärge müügilepingust tulenevat omandi üleandmise nõuet, mis on taganemisega

lõppenud, on lõppenud ka eelmärge.

15.1. Lepingu p 6.5.1 kohaselt on pooled kokku leppinud, et juhul, kui emb-kumb osapool

lepingust taganeb, kohustub ostja (kostja) esitama kinnistamisavalduse müüja kaasomandiosa

koormava eelmärke kustutamiseks hiljemalt 30 päeva jooksul vastavasisulise nõude

saamisest. Eeltoodust tuvastab kohus, et kostjal on kohustus anda KRS § 34¹ lg-s 1 sätestatud

nõusolek eelmärke kustutamiseks ning asendab TsÜS § 68 lg 5 ja KRS § 34¹ lg 8 alusel kostja

nõusoleku kohtuotsusega. Kohtulahendi resolutsioonis ei ole vajalik täiendavalt korrata TsÜS

§ 68 lg-s 5 sisalduvat tõdemust, et kohtulahend tahteavaldust asendab, sest selle järele puudub

vajadus (vt RKTKo 16.06.2021, 2-17-9822, p 16; õiguskirjanduses Maksing, M.

„Sooritusnõude lahendamine tsiviilasja kohtulahendi resolutsioonis“, Juridica IV/2020, lk

313; TsÜS komm (2023), § 68, p 3.5.2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja

kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus

menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kohus

rahuldab hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

17. Riigilõiv 420 eurot on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille hageja on käesolevas

tsiviilasjas kandnud. Tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

18. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus,

mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.

19. Hageja esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) peab kohus vaidluse keerukust ja

esindaja kvalifikatsiooni arvestades põhjendatuks. Vastaspool hageja esindaja tunnitasu

määrale vastuväiteid ei esitanud.

20. Hageja menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Seadus ei piira, kui

palju menetlusosaline oma lepingulisele esindajale esindamise eest tasuda võib, küll aga ei

näe TsMS ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist eranditult täies ulatuses. Põhjendatud ja

vajalikeks toiminguteks, mille kulu vastaspool peaks kandma, ei loe kohus hageja 01.10.2024

taotlust (0,33 h) ning 05.11.2024–08.11.2024 toiminguid 08.11.2024 seisukoha koostamiseks

kogumis (6,41 h) 5 h ületavas osas. Ülejäänud toimingute ajakulu on vajalik ja põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja esindaja põhjendatud ajakuluks 14,08 h. Kohus leiab,

et selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku arvestades põhjendatud.

21. Kohus määrab eelneva põhjal hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks

suuruseks 2391,20 eurot (riigilõiv 420 eurot, lepingulise esindaja tasu 14,08 h eest

tasumääraga 140 eurot (käibemaksuta). Hageja ei taotle menetluskuludelt käibemaksu

hüvitamist.

22. Lähtudes hageja taotlusest ja TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus kohtulahendi

resolutsioonis, et välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

6 (7)

2-24-6786

23. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Antero Maksing

kohtunik

7 (7)