3-25-246/28 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kristjan Siigur, Janar Jäätma ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. mai 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-246

Haldusasi

Telinekataja

AS

kaebus

riigihangete

vaidlustuskomisjoni 20.01.2025 otsuse vaidlustusasjas

nr 251-24/283470 tühistamise ja Sihtasutuse Eesti

Kontsert 09.12.2024 otsuste osalise tühistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Telinekataja AS,

esindaja v.adv Britta Oltjer

Vastustaja – SA Eesti Kontsert,

esinda v.adv Kadri Härginen ja v.adv Mario Sõrm

Kolmas isik – Event Center OÜ,

esindaja adv. Priit Kala

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.03.2025 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Telinekataja AS-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada haldusasja nr 3-25-246 menetlus kinniseks osas, mis puudutab

Riigihangete vaidlustuskomisjoni toimikus oleva vaidlustuse lisade 3-1, 3-2 ja 3-3 (dtl

85-57 ja 224-226) uurimist, eemaldada kolmas isik eelnimetatud dokumentide

uurimisest ning mitte teha neid talle kättesaadavaks.

2. Jätta Telinekataja AS-i apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

17.03.2025 kohtuotsus haldusasjas nr 3-25-246 muutmata.

3. Mõista Telinekataja AS-ilt välja apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud SA

Eesti Kontsert kasuks 1000 eurot ning Event Center OÜ kasuks 1000 eurot. Muus

osas jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.

3-25-246

SELGITUSED

Otsuse vaidlustamiseks saab menetlusosaline esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse

hiljemalt

02.06.2025.

Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lõiked 1 ja 3).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU OTSUS

1. Vastustaja viis läbi riigihanke „Sihtasutus Eesti Kontsert Saaremaa Ooperipäevad 2025-2027

aasta hange ooperimaja ehituseks vajalike tarvikute rendiks koos paigalduse ja teisaldusega“

(viitenumber 283470). Riigihanke alusdokumentide (RHAD) hulgas oleva dokumendi „Juhised

pakkujatele“ punktis 3.4. on sätestatud, et „[p]akkumuses peavad sisalduma kõik andmed ja

dokumendid hindamaks […] pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentidele, sealhulgas

tehnilisele kirjeldusele ja hindamiskriteeriumitele“. Sama dokumendi punktis 2.8. on sätestatud, et

„[p]akkuja esitab kasutavate lavade ja tribüünide tehnilised spetsifikatsioonid“ ning punktis 2.9.,

et „[p]akkuja esitab saali ja lava joonised ühe tervikuna koos mõõtudega“. Samuti RHAD

koosseisus oleva dokumendi „Vastavustingimused“ punktist „AUTOCAD“ tuleneb, et pakkumuse

osana tuleb esitada „Autocadi saali plaan koos mõõtudega koos raskuste ja vaiade märgitud

paigalduskohtadega ja muude vajalike detailidega“. RHAD osaks on ka hankelepingu projekt,

mille punktis 3.1.3 on sätestatud: „Pakkuja tagab, et Tööde teostamisel järgitaks kõiki tööohutus-,

töötervishoiu-, tuleohutuse-, ohutustehnika- ja töösisekorra nõudeid, samuti kõiki teisi

asjakohaseid kehtestatud ehitusseadustikust ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid

nõudeid ja standardeid ning välditakse kahju tekkimist Eesti Kontserti või kolmandate isikute

elule, tervisele, varale ja keskkonnale.“

2. Hankemenetluse käigus esitas kaebaja 16.10.2024 hankijale järgmise küsimuse:

„Hankelepingu projekti punkt 3.1.3 kohustub Pakkujat järgima kõiki kehtivaid standardeid.

2024 aastal kinnitati Euroopas uus ürituste ehitiste standard: EN 17879:2024 [1]."Event

structures. Safety requirements". Selle kohaselt tuleb varasematel aastatel kasutatud SOP-i

ooperimaja projekt ajakohastada vastavalt suurematele ilmastikukoormustele - EN

17879:2024 "Event structures. Safety requirements" punkt 5.3.5.2. Antud projekti puhul

tähendab see suuremat ballasti kogust ja katuse tugitellinguid tuleb tugevdada.

Küsimused:

Kas Hankija on teadlik uutest standarditest?

Kas Pakkuja peab neid arvestama pakkumuse koostamisel?

Kuidas on tagatud järelvalve eeltoodud uute standardite üle?“

Hankija vastas küsimusele 19.10.2024 järgmiselt: „Muudame hanke uuele standardile. Jah

peab arvestama.“

3. Tähtaegselt esitasid oma pakkumuse nii kaebaja kui kolmas isik. Vastustaja tunnistas

09.12.2024 kolmanda isiku pakkumuse edukaks, kvalifitseeris kolmanda isiku ning jättis ta

hankemenetlusest kõrvaldamata.

4. Kaebaja esitas hankija otsuse peale vaidlustuse riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO),

leides sisuliselt, et kolmanda isiku pakkumus oli mittevastav, kuna pakkumusele lisatud

ooperimaja joonis ei olnud kooskõlas standardiga EN 17879:2023. VAKO jättis 20.01.2025

otsusega vaidlustuse rahuldamata, leides kokkuvõttes, et hanketingimustest (RHAD) ei tulenenud

1 Kaebaja on erinevates dokumentides viidanud standardile EN 17879:2024 ja standardile EN 17879:2023,

jäädes kohtumenetluses kokkuvõttes seisukohale, et vajalik oli vastavus viimati nimetatud standardile.

Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et sisulises mõttes need kaks standardit teineteises ei erine.

2(8)

3-25-246

nõuet, et pakkumuse koosseisus esitatud joonised peaksid olema kooskõlas eelnimetatud

standardiga.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes, et kohus tühistaks VAKO otsuse

ning hankija 09.12.2024 otsused, millega vastustaja tunnistas kolmanda isiku pakkumuse

vastavaks ja edukaks. Kaebaja põhjendused olid kokkuvõttes järgmised.

5.1.

Hankija nägi RHAD-s pakkumuse ühe vastavustingimusena ette püstitatava

ooperimaja vastavuse standardi EN 17879:2023 nõuetele ning pidi seega pakkumuste

vastavuse hindamisel kontrollima, kas pakkumuse koosseisus esitatavate jooniste kohaselt

on pakutav lahendus standardiga kooskõlas. Standard EN 17879:2023 kehtis hankele

seetõttu, et see oli sel hetkel hangitavat teenust (s.o. ooperimaja püstitamine) reguleeriv

ehitusstandard. Kohustust standardiga arvestada kinnitas hankija ka 19.10.2024 vastuses

kaebaja esitatud küsimusele.

5.2.

Kaebajal on kahtlus, et kolmas isik on oma pakkumuse koostamisel kasutanud kaebaja

koostatud varasemaid jooniseid, millel kajastuv lahendus ei ole aga standardi EN

17879:2023 nõuetega kooskõlas osas, mis puudutab eelkõige ballasti kogust,

kandekonstruktsioonide diagonaalsidemete hulka, lava tugevdusi.

5.3.

Väär on hankija ja VAKO seisukoht, et pakkumuse koosseisus esitatavad joonised ei

pidanud standardi nõuetele vastama, kuna sellisel juhul muutub kogu nõutav jooniste osa

pakkumusest sisutuks, sest vastavusnõue oleks täidetav ka selliste jooniste esitamisega, mis

ei vasta nö „reaalsusele“ ja kavandatava ooperimaja tegelikele nõuetele.

6. Vastustaja vaidles kaebusele vastu, esitades kokkuvõttes järgmised argumendid.

6.1.

Standardi järgimine ei olnud pakkumuse vastavuse tingimuseks. Kaebaja on segamini

ajanud tingimuse pakkumuse vastavusele ja tingimuse hankelepingu täitmisele.

Hankelepingu punktis 3.1.3 sisalduva tingimuse sõnastusest saab üheselt järeldada, et

tingimus on seatud tööde teostamisele, see saab olla hankelepingu täitmise tingimus, mitte

aga pakkumuse vastavustingimus. Kõnealune tingimus on sõnastatud ka üksnes

hankelepingu projektis, mitte üheski muus RHAD sättes.

6.2.

Riigihangete seaduse (RHS) § 46 lg 3 teises lauses antud selgituste kaudu ei ole

võimalik RHAD-d muuta ja hankija ei ole vastavat muudatust teinud. Vastustaja kehtestas

riigihanke tingimused nõnda, et standardite järgimine oli hankelepingu täitmise küsimus,

mis on asjakohane hankelepingu täitmisel igal aastal, mil ooperimaja rajatakse.

7. Kolmas isik vaidles kaebusele vastu, nõustudes üldjoontes vastustaja seisukohtadega.

8. Tallinna Halduskohus jättis 17.03.2025 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu

põhjendused olid on kokkuvõttes järgmised.

1.1.

Pakkumuse mittevastavaks tunnistamise eelduseks on RHS § 114 lg 2 kohaselt see, et

on olemas pakkumuse vastavuse tingimus, millele pakkumus ei vasta. RHAD koosseisus

oleva hankelepingu projekti punktis 3.1.3 on tehtud üldine viide standarditele ning seal ei

ole täpsustatud, milliseid konkreetseid nõudeid või standardeid on silmas peetud. Seega võib

seda lepingu sätet mõista selliselt, et tööde teostaja peab järgima tööde teostamise ajal

kehtivaid nõudeid, kuid sellest ei tulene, et ka pakkumuses endas peab olema viidatud

konkreetsetele standarditele või nõuetele. Selliste konkreetsete standardite ette nägemine

vastavustingimustes võib olla ka raskendatud, kuivõrd hange hõlmab endast mitmel erineval

aastal ooperimaja ehituseks vajalike tööde teostamist. Seega ei saanud hankija ka nõuda, et

pakkumuses esitatud joonised vastaksid mingile konkreetsele standardile. RHAD võinuks

3(8)

3-25-246

olla konkreetsem, ent RHAD vaidlustamine ei ole enam võimalik. Niisiis ei olnud hankijal

ega ka VAKO-l vajadust pakkumuse vastavust neile standarditele hinnata ning seda ei ole

vajalik teha ka halduskohtul.

1.2.

VAKO leidis õigesti, et hankija ei saanud kaebaja küsimusele 19.10.2024 antud

vastusega kehtestada nõuet, et standardi EN 17879:2024 (või standardi EN 17879:2023)

nõuded on lisaks hankelepingu täitmisele kohustuslikud ka pakkumuses esitatud

dokumentides. Hankija lakoonilist vastust on keeruline mõista, kuid seda ei saa tõlgendada

nii, et alates sellest vastusest tuleks kõigil pakkumuse esitajatel pakkumuses mingitest

konkreetsetest standarditest juhinduda või neile viidata. Sellise nõude sai hankija kehtestada

vaid RHAD muutmisega, kuid sellekohaseid muudatusi hankija RHAD-s ei teinud.

Vastupidine oleks vastuolus RHS § 46 lõikega 3.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

2. Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, paludes halduskohtu

otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja põhjendused on

kokkuvõttes järgmised.

2.1.

Halduskohus leidis vääralt, et pakkumuse koosseisus olevad joonised ei pidanud

vastama standardi 17879:2023 nõuetele. Vastavas majandusvaldkonnas tegutsev mõistlik

isik tõlgendab hankelepingu projekti punkti 3.1.3 selliselt, et pakkumuse esitamisel tuleb

pakkujatel arvestada kõigi asjakohaste hankega seotud normidega sõltumata nende

valdkonnast või allikast. Siinsel juhul tuli hankija 19.10.2025 vastust mõista nii, et

pakkumuse tegemisel tuli lähtuda pakkumuse esitamise hetkel kehtivast standardist. Kehtiv

standard oli vaikimisi RHAD osa ning hankija kinnitas 19.10.2025 vastuses, et sellest tuleb

lähtuda, ilma et ta oleks RHAD-d muutnud.

2.2.

Kõigi rakenduvate nõuete detailne nimetamine ja väljatoomine RHAD-s oleks

(arvestades mh hankijate halduskoormust) põhjendamatu ja ebamõistlik. Seetõttu peavad

pakkujad arvestama valdkonnas kehtestatud spetsiifiliste ja oluliste normidega (juhendid,

standardid, tehnilised nõuded jmt) ilma, et need peaks vältimatult olema igakordselt

RHAD-s nimetatud. Sarnaselt eeltoodule ei nimeta ükski hankija lõputus detailsuses RHAD-

s ka kõiki seadusi või määrusi, millega pakkujad pakkumuse esitamisel siiski arvestama

peavad.

2.3.

Halduskohtu seisukoht, et vastustaja 19.10.2024 vastusest ei nähtu, kes, millega ja

millal arvestama peab, on vastuolus hankija enda poolt vaidlustusmenetluses esitatud

seisukohaga, kuna viimane selgitas VAKO-le 30.12.2024 esitatud vastuses, et hanke

tingimustes on nõutud Euroopa Liidu standardi EN 17879:2023 nõuete täitmist. Juhul kui

eelviidatud standardist pidi lähtuma pakkumuse maksumuse kalkuleerimisel, siis pidi see

ilmselgelt olema kohustuslik ka pakkumuse jooniste koostamisel. Halduskohus on vastustaja

19.10.2024 vastusele põhjendamatult andnud selle sõnastusega võrreldes vastupidise

tähenduse – vastuses on selgelt öeldud, et standardiga tuleb arvestada, VAKO ja

halduskohus on aga leidnud, et seda ei tulnud teha. Selliste tõlgenduste võimalikkuse korral

muutub kogu küsimuste ja vastuste selgitusprotsess sisutuks.

2.4.

VAKO ja halduskohtu käsitlus standardi kohaldatavusest on ebaloogiline, sest pakkuja

ei saa tööde teostamisel järgida standardist EN 17879:2023 tulenevaid nõudeid, kui neid ei

4(8)

3-25-246

ole juba järgitud pakkumuse koosseisus esitatud tehnilises spetsifikatsioonis ning saali ja

lava joonistel.

2.5.

Ebaõiglane on olukord, kus pakkujad, kes esitasid pakkumuse tuginedes teadaolevatele

standardi nõuetele, peavad konkureerima pakkujatega, kes ei pruugi neid nõudeid

pakkumuse esitamisel järgida. Kui kolmas isik kasutas pakkumuse esitamisel kaebaja vanu

jooniseid, on kolmanda isiku pakkumus mittevastav, kuna vanade jooniste mitmed

tugevus/turvakonstruktsioonid ei vasta kehtiva standardi EN 17879:2023 nõuetele. VAKO ja

halduskohus jätsid kaebaja sellekohased väited materiaal- ja menetlusõigusnorme oluliselt

rikkudes sisuliselt läbi vaatamata ja hindamata.

3. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, nõustudes kokkuvõttes halduskohtu põhjendustega.

Vastustaja märgib, et vastavustingimused on sellised tingimused, mis peavad olema täidetud

pakkumuse esitamise ajal, ent RHAD koosseisus oleva hankelepingu projekti punktis 3.1.3 on

sätestatud tingimus, mida peab edukas pakkuja järgima hankelepingut täites. Halduskohus

leidis ka õigesti, et kaebaja küsimusele antud vastusega ei saanud vastustaja kehtestada uut

vastavustingimust. Seetõttu ei ole ka oluline, kas kolmas isik on oma pakkumuse tegemisel

kasutanud lubamatult kaebaja varasemat loometööd.

APELLATSIOONIMENETLUSE AJAL MUUTUNUD ASJAOLUD

4. Ringkonnakohus andis 29.04.2025 määrusega HKMS § 280 lg 11 alusel vastustajale loa

vaidlusaluses riigihankes kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse

andmiseks. Vastustaja teatas ringkonnakohtule 07.05.2025, et samal päeval sõlmiti

hankeleping. Kaebaja esitas 18.05.2025 ringkonnakohtule avalduse, et soovib muutunud

asjaolude tõttu nõuet muuta ning taotleb vastustaja 19.12.2024 otsuste õigusvastasuse

tuvastamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Kaebaja avaldus kaebuse muutmiseks tuleb vastu võtta seoses asjaolude muutumisega

apellatsioonimenetluse ajal. HKMS § 49 lõikest 2 tuleneb, et apellatsioonimenetluses võib

kaebuse nõuet või alust muuta mõjuval põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida

kõrgema astme kohus peab käesoleva seadustiku kohaselt arvestama. HKMS § 267 lõikest 4

tulenevalt ei ole hankelepingu aluseks oleva haldusakti tühistamine pärast kehtiva

hankelepingu sõlmimist võimalik. Siinsel juhul on vastustaja ja kolmas isik sõlminud kehtiva

hankelepingu 07.05.2025. Seega ei oleks apellatsioonimenetluse tulemusena kaebuses esitatud

vastustaja otsuste tühistamise nõuete rahuldamine enam võimlik. Asjaomaste otsustega

kaebaja õiguste rikkumise korral oleks kaebaja jaoks ainsaks tõhustaks õiguskaitsevahendiks

tulevikus hüvitamiskaebuse esitamine. Olukorras, kus halduskohus on võtnud menetlusse ja

lahendanud tähtaegselt esitatud tühistamiskaebuse, on kohtumenetluse ajal muutunud

asjaoludest tingituna tuvastamiskaebusele üleminek üldjuhul põhjendatud ja otstarbekas. Nii

on see ka käesoleval juhul, võttes arvesse, et võimaliku tulevase hüvitamisnõude rahuldamise

eeldusena tuleks tuvastada vastustaja otsuste õigusvastasus, mille tuvastamise nõue oli

hõlmatud algses kaebuses esitatud tühistamisnõudega.

6. Kaebaja esitas halduskohtule taotluse piirata kolmanda(te) isiku(te) õigust tutvuda VAKO

toimikus oleva vaidlustuse lisadega 3-1, 3-2 ja 3-3, mis sisaldavad kaebaja ärisaladust.

Halduskohus ei ole seda taotlust määrusega lahendanud. Halduskohus nõudis VAKO-lt välja

vaidlustusmenetluse toimiku, mille VAKO esitas 03.02.2025 (dtl 37 jj). Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt ei ole halduskohus VAKO toimikut teistele menetlusosalistele

nähtavaks teinud. Dokumendid, millele juurdepääsu piiramist kaebaja on taotlenud,

5(8)

3-25-246

paiknevad digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel 85–87 ja dtl 224–226. Tegemist on

joonistega, mille kaebaja lisas oma pakkumusele. Ringkonnakohus tõdeb, et kõnealused

joonised, mis kajastavad tehnilist lahendust, mida kaebaja turul pakub, on käsitatavad kaebaja

ärisaladusena. Siinsesse menetlusse kaasatud kolmandal isikul, samuti menetlusvälistel

isikutel tulevikus ei ole vajadust ega kaalukat huvi eelviidatud dokumentidega tutvuda.

Seetõttu tuleb käesoleva haldusasjas menetlus kuulutada HKMS § 77 lg 1 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 punkti 6 alusel kinniseks osas, mis

puudutab VAKO-le esitatud vaidlustuse lisade 3-1, 3-2 ja 3-3 uurimist ning eemaldada nende

dokumentide uurimisest kolmas isik vastavalt HKMS § 79 lg 1 punktile 5.

7. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).

Sisuliselt taandub vaidlus küsimusele, kas kasutatavate lavade ja tribüünide tehnilised

spetsifikatsioonid ning saali ja lava joonised, mille pakkuja pidi esitama koos pakkumusega

vastavalt tehnilise kirjelduse punktidele 2.8 ja 2.9 ja vastavustingimuste punktile

„AUTOCAD“, pidid kajastama hanke esemeks oleva ooperimaja sellist konstruktsioonilist

lahendust, mis vastab standardile EN 17879:2023. Ringkonnakohus jääb siinses asjas

29.04.2025 tehtud määruses avaldatud seisukohale, et VAKO ja halduskohus on õigesti ja

piisavalt põhjendades leidnud, et selliste jooniste esitamise kohustust RHAD-st ei tulenenud.

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et RHAD osaks oleva hankelepingu

projekti punktis 3.1.3 sätestatu, mille kohaselt „[p]akkuja tagab, et Tööde teostamisel järgitaks

kõiki tööohutus-, töötervishoiu-, tuleohutuse-, ohutustehnika- ja töösisekorra nõudeid, samuti

kõiki teisi asjakohaseid kehtestatud ehitusseadustikust ja selle alusel antud õigusaktidest

tulenevaid nõudeid ja standardeid […]“, ei ole käsitatav pakkumuse vastavustingimusena.

Hankelepingu projektis nimetatud kõigist kehtivatest standarditest lähtumise kohustus

puudutab lepingu täitmist, mitte pakkumuse esitamist. Pakkumuse esitamisega nõustus iga

pakkuja saavutama riigihanke esemeks oleva tulemuse vastavalt RHAD osaks olevas

hankelepingu projektis sätestatud tingimustele. Vaidlusaluse riigihanke esemeks on eelkõige

lavast ja tribüünidest koosneva teisaldatavatest elementidest kokku pandava n-ö ooperimaja

püstitamine kolmel järjestikkusel aastal. Vastustaja on õigesti osutanud sellele, et nende

kolme aasta jooksul võivad sellise konstruktsiooni püstitamist reguleerivad tehnilised normid

ja standardid muutuda. Hankelepingu projekti punktis 3.1.3 sätestatust tulenevalt peab

püstitatav ooperimaja vastama igal aastal konkreetselt sel ajal kehtivatele tehnilistele

normidele ja standarditele. See tähendab, et sõltumata pakkumusele lisatud joonistest ning

eelkõige sellest, kas, kuidas või kui üksikasjalikult on seal kajastatud konkreetseid

konstruktsioonilisi lahendusi (nt. ballasti kogused, sõlmede tihedus jms), võtab edukas

pakkuja hankelepinguga kohustuse püstitada igal aastal ooperimaja selliselt, et selle

konstruktsioon vastaks kõigile püstitamise ajal kehtivatele ehitusnormidele ja standarditele.

Juba sel põhjusel ei saa hankelepingu projekti punktis 3.1.3 sätestatud tingimusest järeldada,

et pakkumusega koos esitatavad joonised peaksid olema kooskõlas pakkumuse esitamise ajal

kehtiva standardiga. RHAD-st ei saa järeldada, et joonised või Autocadi saali plaan oleksid

käsitatavad ehitusprojekti-laadsete konstruktsiooniliste joonistena, millest pakkuja peab

üksikasjalikult lähtuma ooperimaja püstitamisel. Juhul kui ehitusnormid või standardid pärast

pakkumuse esitamist ja enne konstruktsioonide püstitamist muutuvad, tuleneb pakkujale

hankelepingu punktist 3.1.3 kohustus teha vajalikud kohandused, et ehitatav katuse ja seintega

lava- ja tribüünide konstruktsioon vastaks konkreetsel ajal esitatavatele nõuetele.

9. RHAD-s ei ole sätestatud, kui detailsed peavad olema pakkumusele lisatavad joonised või

lavade ja tribüünide tehnilised spetsifikatsioonid. RHAD osaks olevas tehnilistes kirjelduses

on sätestatud rida parameetreid, millele pakutav ooperimaja peab vastama (alates

minimaalsetest mõõtudest kuni pealtvaatajate toolikatete värvini). Tehnilistest tingimustest ei

6(8)

3-25-246

tulene aga, et pakkumusega koos esitatavad joonised peaksid kajastama ooperimaja

konstruktsioonilist lahendust sellise täpsusastmega, et oleks võimalik hinnata joonistel

kajastatud lahenduse vastavust mistahes standardile. Samuti ei ole vastavustingimustes ega

tehnilistes tingimustes märgitud, et joonistel kajastatav ooperimaja konstruktsioon peaks

vastama mingisugusele konkreetsele standardile. VAKO ja halduskohus on õigesti leidnud, et

pakkumuse tagasilükkamine RHS § 114 lg 1 alusel eeldab pakkumuse mittevastavust RHAD-

s konkreetselt ja selgelt sõnastatud pakkumuse vastavustingimusele. Kuivõrd RHAD-st ei

tulene kohustust esitada pakkumuse lisana jooniseid või saaliplaani, mis kajastaks

mingisugusele konkreetsele standardile vastavat lahendust, ei ole põhimõtteliselt võimalik

pakkumuse tagasilükkamine sel põhjusel, et joonistel kajastatud lahendus sellisele standardile

ei vasta. Küsimus, mis eesmärki selliste jooniste esitamine üldse täidab, on selles kontekstis

ainetu. Hankija ei saa hanke eesmärgist või muudest sellitest kaalutlustest tulenevalt

pakkumuste vastavuse kontrollimisel asuda seadma uusi vastavustingimusi, kui neid RHAD-s

sõnaselgelt sätestatud ei ole. Samuti ei saa pakkuja teise pakkuja pakkumuse vastavaks

tunnistamist vaidlustades sisuliselt asuda vaidlustama RHAD-d.

10. Samuti on VAKO ja halduskohus õigesti leidnud, et hankemenetluse ajal toimunud

teabevahetuse käigus hankija poolt küsimusele antud vastus ei saa muuta ega täiendada

RHAD-d ning seeläbi ei ole võimalik RHAD-sse lisada pakkumuse vastavuse tingimusi, mida

RHAD sõnaselgelt ei sisalda. Vastustaja 19.10.2024 vastus kaebaja küsimusele on

mittemidagiütlev, kuna võimatu on mõista, mida tähendab vastuses osutatud hanke muutmine

uuele standardile. Mis puudutab vastuse teist lauset „Jah peab arvestama“, siis sellega on

ilmselgelt vastatud kaebaja küsimusele, „Kas Pakkuja peab neid arvestama pakkumuse

koostamisel“. Kõnealuse küsimusega ei küsinud kaebaja, kas pakkumusele lisatavad joonised

peavad kajastama standardile vastavat lahendust. Hankija vastus, et pakkuja peab pakkumuse

tegemisel uue standardiga arvestama, tuleb küsimuse ja RHAD konteksti arvestades mõista

nii, et pakkumuse koostamisel peab pakkuja arvestama hankelepingu projekti punktist 3.1.3

tuleneva kohustusega järgida ooperimaja püstitamise ajal kehtivaid sellekohaseid standardeid.

Vastustaja ei ole vastanud, et juba pakkumuses sisalduvad joonised peavad kajastama

konkreetsele standardile vastavat lahendust. Õige ei ole ka kaebaja väide, et

vastavustingimuste punktist „Autocad“ tulenes kohustus kontrollida ballasti kogust vastavalt

standardile. Kõnealune säte on sõnastatud nii „Autocadi saali plaan koos mõõtudega koos

raskuste ja vaiade märgitud paigalduskohtadega ja muude vajalike detailidega“. Nimetatud

sättest ei saa kuidagi järeldada, et kõnealune plaan peaks kajastama üksikasjalikku

konstruktsioonilist lahendust või et pakkumuse vastavustingimuseks oleks plaanil näidatud

ballasti mahu ja paigutuse vastavus pakkumuse esitamise ajal kehtinud standardile. Põhiline

on siiski, et ükskõik kuidas kaebaja 16.10.2024 küsimust ja vastustaja 19.10.2024 vastust

tõlgendada, siis RHS § 46 lõikest 3 tulenevalt ei saanud seeläbi muuta RHAD-d ega näha

RHAD-s sätestatuga võrreldes ette uusi või täiendavaid pakkumuse vastavustingimusi.

11. HKMS § 108 lõike 1 ja 8 ning § 109 lg 1 ja 6 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse

rahuldamata jätmise korral mõista vastustaja ning vastustaja poolel menetluses osalenud

kolmanda isiku kasuks kaebajalt välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vastustaja

esitas 24.04.2024 taotluse (dtl 559), mida täiendas 05.05.2025 (dtl 609), paludes kaebajalt

välja mõista menetluskulu 2423,20 eurot, mis vastab 18,7 advokaadi töötunnile. Vastustaja

põhjendab halduskohtus toimunud menetlusega võrreldes apellatsioonimenetluse suuremaid

kulusid õigusabiga, mis oli vajalik hankelepingu sõlmimise loa taotluse esitamisega seoses.

Võttes arvesse, et vajadus hankelepingu sõlmimise loa saamiseks enne kohtuotsuse jõustumist

oli muu hulgas tingitud vastustaja enda valearvestusest hanke ajakava planeerimisel ning

võttes ka arvesse, et vähemalt osaliselt tingis siinse vaidluse tekkimise vastustaja poolt

kaebaja küsimusele 19.10.2024 antud ebamäärane ja mittemidagiütlev vastus, peab

7(8)

3-25-246

ringkonnakohus taotluse esitamisega seotud õigusabikulude täies ulatuses kaebajalt välja

mõistmist HKMS § 108 lõikest 11 mõistes äärmiselt ebaõiglaseks. Pidades silmas

vaidlustatud halduskohtu otsuse põhjenduste mahtu, apellatsioonkaebuse mahtu ja väiteid

ning seda, et sisulistes küsimustes sai vastustaja apellatsioonimenetluses piirduda halduskohtu

otsusega nõustumisega, peab ringkonnakohus õiglaseks mõista kaebajalt vastustaja kasuks

välja õigusabikulu 1000 eurot. Kolmas isik esitas 28.04.205 taotluse (dtl 591), mida täiendas

05.05.2025 (dtl 619), paludes kokku välja mõista menetluskulu 1530+405=1935 eurot, mis

vastab 10,75 h advokaadi töötunnile. Ka kolmanda isiku apellatsioonimenetlusega seotud

kulud on põhjendatud osaliselt ning temagi kasuks tuleb kaebajalt välja mõista 1000 eurot.

Ülejäänud osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)